2-10-2903
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-2903
Tsiviilasi
CFAS-i hagi VV’i vastu tuvastamaks kostjal nõude puudumist GSLtd vastu
Tsiviilasja hind
1 597,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja CFAS (registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja esindaja: v adv Martin Männik Kostja VV (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja esindaja: Kuldar K
Vaidlustamata asjaolud 01.09.2008.a. sõlmisid kostja ja GSLtd töölepingu tähtajaga 12 kuud, millega kostja asus tööle laevale MV G (IMO XXX). 12.01.2010.a. tegi Harju Maakohus ts asjas nr 2-09-45189 kostja omaksvõtul põhineva otsuse, millega mõistis GSLtd-lt kostja kasuks välja 373 920,00 kr (23 987,84€) tulenevalt 01.09.2008.a. töölepingust.
2-10-2903 MV G on müüdud hageja poolt algatatud täitemenetluse käigus. Harju Maakohtu ts asjas nr 2-09-7930 on GSLtd-lt väljamõistetud võlgnevus merinõude alusel seoses MV G iga. 20.04.2011.a. tegi kohus antud asjas tagaseljaotsuse, millega tuvastas MB, VI, IB ja IE puuduvad nõuded GSLtd, mis on GSLtd poolt õigeks võetud tsiviilasjas 2-09-45189. Hagi nõue ja põhjendused Hageja palub tuvastada, et kostjal puudub nõue GSLtd vastu tulenevalt 12.01.2010.a. kohtuotsusest. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kostjal puuduvad nõuded GSLtd vastu, kuna: • Kostja on esitanud teadvalt valeandmeid • Ts asjas nr 2-09-45189 on kohtu dokumentide ja omaksvõtu edastanud samas asjas hagejaks olnud I.E • Kostjate ja GSLtd eesmärgiks on luua näilik nõue, mille arvelt vähendada või välistada hageja poolt saadavat osa täitemenetluses. Kuna hageja ei olnud ts asjas nr 2-09-45189 menetlusosaliseks, kuid leiab, et antud lahend rikub tema subjektiivseid õigusi, siis neid kaitseb ta antud asjas. 26.08.2008.a. esitas GSLtd hagejale MV G meeskonnanimekirja, milles ei olnud kostjat 16.10.2008.a. esitas GSLtd hagejale uue nimekirja meeskonnast, milles oli muuhulgas ka kostja, kuid puudusid 2-09-45189 asjas olnud hagejad ja praeguses asjas eelnevalt kostjateks olnud Vl.I ja I.B . 27.02.2009.a laeva arestimise aktile andis allkirja kostja, kes osundas, et I.E (antud asjas eelnevalt ka kostja) töötab teisel laeval. Vastavalt sellele aktile ei töötanud kedagi peale kostja, mistõttu ei olnud võimalik ka nõude tekkimine GSLtd vastu. Põhja Prefektuuri Piirivalvebüroo 12. märtsi 2010. aasta kirjast nr 3.1-07/23775-2 vastusena Hageja teabenõudele nähtub, et Laeva saabumisel Peetri sadamasse 02. septembril 2008. aastal oli laeva meeskonnas viis liiget, kelle hulgas oli Kostjatest vaid MB. Seega on hageja tõendanud, et VV, VI, IB ja I E ei töötanud laeval 01. septembrist 2008. aastal. Põhja Prefektuuri Piirivalvebüroo on kinnitanud vastuses teabenõudele, et 16. septembri 2008. aasta seisuga lahkusid laevalt kaks Venemaa kodanikku ning Laeva vormistuse käigus muid reisijaid ja meeskonnaliikmeid ei tuvastatud. Seega on Hageja tõendanud, et 16. septembrist 2008. aastal ei viibinud Laeval ühtegi Kostjat. Samuti leiab hageja, et kostja nõue on ülemäära suur, ületades tavapärase laevapereliikme tasu, mistõttu see samuti osundab väidetavalt 01.09.2008.a. sõlmitud töölepingute näilikkusele. Kuna GSLtd ainsaks varaks on MV G kostja nõude sisuks on merivõlg, mis vastavalt seadustele ning rahvusvahelistele lepingutele asub hageja kohtu poolt tunnustatud merinõude ette täitemenetluses, siis hageja leiab, et tema poolt esiletoodud asjaoludel tuleb tunnistada seda, et kostjal puudub nõue GSLtd vastu. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Ajal, kui kostjal oli tööleping GSLtd , oli laev algul ASis BLRT remondis ning hiljem Lennusadama kai ääres. BLRT-s oleku ajal käisid remonditööd laeval ning laevaperel olid ülesanneteks vaid laeva muude osade töökorras hoid. Hiljem, kui laev oli viidud Lennusadamasse, siis laeval oli valve, mis on laeva merekõlblikuna hoidmiseks hädavajalik. Kostja täitis laeval vajalikke toiminguid ning teostas vajalikke hooldustöid, et tagada laeva veekindlus ning laeva süsteemide toimimine ja korrasolek. Ilma selleta ei oleks laev talve üleelanud. Laeval kogunes
2-10-2903 trümmi vesi ning seda tuli pidevalt väljapumbata. Selleks kasutatakse laevapumpasid, mis töötavad diiselgeneraatoritest. Veepumpamise ja generaatorite tööd jälgisid mehaanikud ja ka kostja. Kuna oli vajalik töös hoida laevasüsteeme, siis oli vajalik ka nende hooldamine ning vajadusel remont. Seda tegidki laeval vahis olevad laevapereliikmed. Laeval, kui ta oli Lennusadamas, ei olnud kogu aeg kedagi peal, kuid vahis olev isik käis seal igatahes korra päevas läbi, viibides seal vajaliku aja, et kontrollida ning vajadusel hooldada/remontida seadmeid. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja esitatud tunnistajad, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hagi lubatavus Kostja on osundanud, et hageja poolt esitatud hagi ei ole lubatav, kuna sekkub kostja ja GSLtd vahelistesse suhetesse. Kohus leiab, et antud juhul on hagi lubatav, kuna see on esitatutud hageja subjektiivsete õiguste kaitseks ning hagejal puudub muu võimalus ennast kaitsta väidetava kostja ning GSLtd kokkumängu vastu, mis jätaks hageja ilma oma nõude rahuldamise võimalusest GSLtd suhtes toimuvas täitemenetluses. Hageja nõude põhjendatus Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 järgi näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vaidlus taandub sellele, kas kostja täitis tööülesandeid GSLtd ees ja oli tegev MV G hooldamisel ja käigushoidmisel või mitte. Hageja tugineb sellel, et kostja ei teinud tööd, kuna sellist tööd ei olnud vaja teha, sest laev seisis sadamas (algul remondis, hiljem Lennusadama kai ääres). Kostja väidete kohaselt oli tal ülesanded laeva korras hoida ning teostada laev süsteemide järelvalvet, mida ta ka tegi koos teiste laevapereliikmetega. Alternatiivselt on hageja taotlenud tuvastada, et kostjal puudub nõue sellises ulatuses, nagu seda on tunnistatud ts asja nr 2-09-45189 otsuses. Kuulanud ära tunnistajas B , I ja B ütlused, leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et kostja pidas laeval vahiteenistust ning teostas hooldus ja remonditöid, mis olid laevapereliikmena kostja tööülesanneteks. Nii kinnitasid kõik kolm, et kostja oli tegev vahis olemisega ning see oli nende peamine tegevus ajal, kui laev oli kai ääres. Samuti kinnitasid tunnistajad, et kostja teostas laeval hooldus- ja remonditöid. Nii näiteks osundas tunnistaja M.B , et kostja hooldada oli laeva elektrisüsteem. Samuti osundasid tunnistajad, et laeva varustamiseks diiselküttega käidi seda tanklast toomas. Tunnistajate ütlustes on osaliselt vasturääkivusi seoses vahi pidamise graafikuga, kuid see tuleneb kohtu hinnangul vaid sellest, et see graafik kui selline näib olevat suhteliselt
2-10-2903 kaootiline, kuna isikud olid erinevatel aegadel vabad selleks ning igaüks osales vahi pidamises vastavalt oma võimalustele. Tunnistaja B ütluste kohaselt täitis kostja kapteni volitatu ülesandeid tagades laeva korrashoiu ning vahi pidamise laevas. Tunnistaja A ütlustest selgub samuti, et kostja oli laevas, kuna jäi tunnistajale meelde kui see, kes pidevalt kinnitas tunnistajale, et tema äriühingu võlg saab makstud. Tunnistaja käis laeval korra nädala kahe jooksul uurimas oma võla maksmist. Tunnistajate E ja P ütlused ei välista eelnevate tunnistajate ütlusi, kuna need tunnistajad ei viibinud laeval märkimisväärselt tihti. Tunnistaja P kinnitas, et laevas sees ei käinud, vaid oli käis kaptenisillal ja ajas asju vaid laevaomaniku esindaja ning kapteniga. Tunnistaja E on kostjaga kokkupuutunud ja seda tema sõnul seoses laevahoiulepingu sõlmimisega. Tunnistajate arusaamad remondist laeval võivad erineda, kuna see sõltub kogemustest. Arvestades seda, et laevaomanik oli makseraskustes, siis on ilmne, et suuremahulist remonti, mis hakkaks kõrvalseisjatele silma, seal ei tehtud. Samas ei välista see aga seda, et teostati jooksvalt laeva erinevate süsteemide hooldust ning sellega kaasnevat jooksvat remonti, mis aga ei ole harva laeval käijale märgata ega kuulda. Hageja poolt esitatud tõendid seoses sellega, kes olid laeva pardal, kui laev tuli üle piiri, ei välista kostja hilisemat laevale asumist. Kuna lepingud olid sõlmitud alates 01.09.2008.a., aga laev tuli sisse alles 02.09.2008 ning meeskond vahetatakse tavaliselt sadamas, siis ei ole selles midagi kummalist, et kostjat ei ole meeskonnanimekirjas laeva sissetulekul. 16.10.2008.a. esitatud nimekirjas hagejale ta on juba kirjas. Hageja ise ka möönab, et kostja oli see, kes osales laeva arestimistoimingute teostamisel. Seega viibis laevas sel ajal. Kohus arvestab üldteada asjaoluna ka seda, et tavapäraselt on laevad nn mootorlaevad ka kai ääres seistes mehitatud ning vajavad osade süsteemide pidevat tööshoidmist ning hooldamist, et tagada nende säilimine. Sellise hoolduse ja käitamise ärajäämine võib tingida laevale jäädavad kahjustused ning isegi laeva uppumise. Sellele osundasid ka tunnistajad B , B ja I . Seejuures ei ole antud juhul see seotud sellega, et laev müüdi väidetavalt vanarauaks, nagu osundas hageja. Arvestada tuleb seda, et laeval oli pooleli jäänud remontööd, kuid sellest hoolimata laeval ei toimunud uppumist ka talvele vaatamata. Hinnates kogumis kõiki neid asjaolusid, kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et kostja täitis laevapere liikme kohustuste hulka kuuluvaid tööülesandeid. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et 01.09.2008.a. kostja ja GSLtd vahel sõlmitud tööleping võiks olla näilik, kuna kostja reaalselt täitis tööülesandeid selle alusel. Sellest omakorda tuleneb, et ei saa tuvastada, et kostjal ei oleks nõudeid GSLtd vastu, mis kinnitati Ts asjas nr 2-09-45189 tehtud otsuses. Kostja poolt alternatiivselt esitatud nõue tuvastada, et kostja nõue ei ole sel määral suur, kui seda on leitud ts asjas nr 2-09-45189 tehtud otsuses, ei kuulu rahuldamisele, kuna see eeldaks asuda hindama konkreetse lepingu poolte kohustuste rahalist mahtu, mis aga kohtu hinnangule väljub näilikku tehingu hindamise raamidest. Seega alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna hagi jäi rahuldamata, siis menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 162 alusel.
Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.