2-09-10133/35 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Natalja Savello (hageja) esitas 11. märtsil 2009 kohtule hagi AS Narva Elektrijaamad (kostja) vastu. Hageja nõueteks oli: tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja endisele töökohale ja tööandjalt nõuda sisse keskmine palk sunnitult töölt puudutud aja eest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ida-Viru töövaidluskomisjon jättis 5. veebruari 2009 otsusega hageja avalduse rahuldamata. Hageja võeti 3. jaanuaril 2000 tööle 3. grupi keemilise veepuhastuse aparaaditöölise ametisse ning 11. septembril 2009 tutvustas kostja hagejale koondamise teadet. Lepingu lõpetamise tingis tööde mahu vähenemine ja koosseisu nimestiku muutmine tulenevalt kostja 27. augusti 2008 käskkirjast nr NJ-84. Töösuhe hagejaga lõpetati 28. novembril 2009. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja töölepingu lõpetamisel oluliselt töölepingu lõpetamise protseduurireegleid. Vastavalt 7. augusti 2008 käskkirjale nr NJ-77 (töötajate arvu vähendamise kohta) pidid Balti Elektrijaama (lühendatult BEJ), Kütuseettevõtte ja Tuhakäitlusettevõtte juhatajad koostama koondatava personali nimekirjad, märkides ka valikukriteeriume. Nõu peeti ka Balti Elektrijaama ametiühinguorganisatsiooniga ning otsustati, et võimsuse vähenemise tõttu koondatakse 22 töötajat. Ei ole teada, kas nõupidamise käigus arutati töölejäämise eelisõiguse kriteeriume. Samuti ei ole hageja mitte Balti Elektrijaama ametiühingu liige, vaid Narva Energia ametiühingu liige. Varem peeti töötajate õigusi puudutavates küsimustes nõu mõlema ametiühinguga korraga, kuid sel korral hagejat esindava ametiühinguga nõu ei peetud. Käskkirjas nr NJ-84 on koondatavate töötajate nimekirjas juba 23 töötajat. Hagejale on arusaamatu, millist nimekirja pakkus kostja arutamiseks ametiühingule nõupidamise ajal. Töölejäämise eelisõiguse analüüs on tehtud käskkirja nr NJ-84 täitmiseks. Analüüs viidi läbi enne, kui avaldati käskkiri, mille täitmiseks see analüüs läbi viidi. Kuna kostja esitas antud dokumendi alles töövaidluskomisjoni istungil, oli analüüs fabritseeritud ja see koostati hiljem

10.katel konserveeritud ning ei tööta. Töötajate koondamise hetkel oli tööandjal seitse keemilise vee puhastuse aparaaditöölist. Koondatava töötaja analüüsimisel ja hindamisel lähtus tööandja antud töötaja töönäitajatest ja teistest objektiivsetest hindamiskriteeriumidest. Viidi läbi analüüs ja vormistati 3. grupi keemilise vee puhastuse aparaaditööliste töönäitajate võrdlustabel. Vastuses nr NJ-835 viitas tööandja, milliste kriteeriumide alusel ta hindas töötajate töönäitajaid ning et eelistus oli antud paremate töönäitajatega töötajatele. Samuti võttis tööandja arvesse tööstaaži, ülalpeetavate olemasolu ja haridustaset. Töölejätmise analüüsi tegi tööandja varem kui tabeli. Tööle jäetud töötajatel osutusid tööalased näitajad kõrgemaks kui hagejal. Erialase kompetentsi hindamisel pidas tööandja silmas ettevõttesiseste tööohutuseeskirjade, tuleohutuseeskirja ning tehnilise ekspluatatsiooni eeskirja tundmise taset. Samuti on allesjäänud töötajatel iseseisvate tehnoloogiliste operatsioonide tegemiseks kõrgem erialane usaldustase. Arvestati ka tööstaaži. Tööülesannete täitmise suhtes võeti arvesse nii hageja töödistsipliini, kui ka isikuomadusi. Arvestati ka TLS § 99 lg-s 3 märgitud asjaolusid. Vormistamisel tekkinud tehnilise vea (käskkirja nr on valesti näidatud) võttis kostja omaks, kuid lükkas ümber hageja väite dokumendi võltsituse kohta. 26. augustil 2008 toimus teistkordne konsultatsioon ametiühinguga, kuid personalijuhil oli võimalus käskkiri alla kirjutada alles kolmapäeval, 27. augustil. Seepärast on vormistatud märge 27. augustil 2008. Etteteatamise momendil ei olnud tööandjal pakkuda hagejale teist tööd, mille kohta oli teatises tehtud vastav märge. Pärast etteteatamist, hageja koondamise ajal, tekkisid tööandjal seitse vakantset töökohta. Kuna hagejal on inseneriharidus, pakuti talle vabu insenerikohti. Pakutavale ametikohale üleviimise võimaluse arutamiseks viidi hagejaga läbi töövestlus. V. K. seletuskirjast selgub, et hageja näitajad ei vastanud valitud ametikoha nõuetele. Tööandja konsulteeris 31. juulil 2008 ja 26. augustil 2008 enne koondamisega seotud lõpliku otsuse vastuvõtmist töötajaid esindava organisatsiooniga. Kuna kõik töötajad töötasid territoriaalselt Balti elektrijaamas, siis tööandja konsulteeris Balti Elektrijaama Ametiühingu esindajaga. Tööandjale sai teatavaks, et hageja on Narva Energia Ametiühingu liige (Eesti elektrijaama ametiühinguorganisatsioon) alles siis, kui Narva Energia Ametiühingu juhataja

3.Viru Maakohus jättis 23 aprilli 2012 otsusega hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Otsuse põhjendustes nõustus kohus kostja vastuväidetega, mille kohaselt kostja ei rikkunud hageja koondamisel ja töölepingu lõpetamisel protseduurireegleid ning hageja koondamine oli kooskõlas seadusega. Tööleping on poolte vahel lõpetatud 28. novembril 2008 ja kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud redaktsioon. Lähtuvalt TLS § 98 lg-st 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p-s 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Kostja väitel oli töömahu vähenemine seotud elektrienergia ostu tellimuse vähenemisega, mille tagajärjel Balti elektrijaama plokkide tootmisvõimsused ei olnud enam nõutud, töömaht vähenes, s.o, et 9., 10. ja osaliselt ka 12. ploki katlad ei töötanud. Kostja väidet kinnitab Balti Elektrijaama põhiseadmete töö tabel, millest nähtub, et 9. ja 10. turbiin ei töötanud alates 2008. aasta aprillist kuni märtsini 2009, samal perioodil on 12. turbiini näitajad enamuse ajast nullis. Vaidlust ei ole, et hageja tööülesanded olid seotud katelde toitmiseks vee soolaärastuse tehnoloogilise protsessi ja soojusvõrgu jaoks vee pehmendamise protsessi korraldamisega ehk nimetatud turbiinide teenindamisega. Hageja töö lõppemise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus luges tõendatuks, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine hageja koondamisega oli põhjendatud töömahu vähenemisega, mis tingis hageja töö lõppemise. Hageja väitel ei pidanud kostja hageja koondamisel nõu hageja ametiühinguga ning seeläbi rikkus kollektiivlepingu p-e 10.1. ja 10.3. Kostja protokollist selgub, et koondamise konsultatsioon toimus Balti Elektrijaama ametiühingu esindajaga, Narva Energia ametiühingu esindajaga läbi viidud konsultatsiooni kohta kirjalikud tõendid puuduvad. Tunnistaja V. A. ütlustest selgub, et tunnistaja kui Narva Energia ametiühingu esindaja kohtus kostja personalijuhi V. K., sealjuures esitas Narva Energia ametiühingu esindaja suulise protesti hageja koondamise osas. Samuti soovitas ametiühingu esindaja hagejal pöörduda töövaidluskomisjoni. Kohus luges tõendatuks, et kostja ja hageja konsulteerisid enne hageja koondamist hageja ametiühingu esindajaga. Seega ei ole kostja hageja koondamisel rikkunud kollektiivlepingu tingimusi. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-103-06 p-i 15 kohaselt ei ole tööandja poolt töötajat esindavat organisatsiooni koondamisest teavitamata jätmine töölepingu lõpetamise protseduurireeglite oluline rikkumine. Kohus leidis, et kostja poolt hageja koondamisel ametiühingu esindaja vastuväitega arvestamata jätmine ei ole aluseks hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisele. Hageja väide koondatavate nimekirja kantud isikute arvu erinevuse osas ei ole asjakohane, kuna koondatavate nimekirja arutati Balti Elektrijaama ametiühingu esindajaga, millesse hageja ei kuulunud.

Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja poolt teostatud töötajate tööalaste näitajate võrdlus ja selle alusel koostatud tööle jäetavate töötajate pingerida ei ole objektiivne. Kostja võrdlustabelist selgub, et hageja koondamisel on kostja viinud läbi töölejäämise eelisõiguse analüüsi, sealjuures on hageja näitajad kõige väiksemad suhtumises tööülesannete täitmisesse ja tootmisalases distsipliinis; erialane pädevus on vähim kolmel isikul, sealhulgas hagejal. Kostja on täitnud seaduses sätestatud nõuded tööle jäävate töötajate valikul, s.o kostja on enne hageja koondamist läbi viinud hageja töölejäämise eelisõiguse analüüsi, sealjuures kostja on eelistanud põhikohaga töötavatest isikutest neid, kel on paremad tööalased näitajad. Kuna tööalased näitajad ei olnud võrdsed, ei olnud kostjal kohustust arvestada, kes on kauem töötanud selle tööandja juures või kellel on ülalpeetavaid ning kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Kohus luges veenvaks kostja selgituse, et töölejätmise analüüsi tegi tööandja varem kui lisatud tabeli. BEJ keemiatsehhi vahetu juhataja andmete alusel vormistas personaliosakond nimetatud tabeli 25. augustil (esmaspäeval) 2008, seejuures olid koondamiskäskkirja kuupäev ja number asjaajamise elektroonses süsteemis objektiivsetel põhjustel reserveeritud 27. augustile (kolmapäevale) 2008. Selle põhjuseks oli esiteks see, et 26. augustil 2008 toimus ametiühinguga teistkordne konsultatsioon ja teiseks, oli teada, et personalijuhil on võimalus käskkiri alla kirjutada alles kolmapäeval, 27. augustil. Seepärast ilmus tabeli vormistamisel käskkirja kohta märge 27. augustil 2008. Analüüsi varasem koostamine ei muuda analüüsi kehtetuks või ebaõigeks. Käskkirjast nr NJ-84 selgub, et käskkiri on koostatud 27. augustil 2008 ning käskkirjas on märgitud käsk, et hageja tuleb koondada. Seega ei oleks olnud võimalik käskkirja nr NJ-84 koostada, kui ei oleks eelnevalt teada olnud koondatav isik ehk siis läbi viidud töölejäämise eelisõiguse analüüsi. Kohus järeldas, et töölejäämise eelisõiguse analüüs oli koostatud peale 7. augusti 2008 käskkirja nr NJ-77 väljaandmist; analüüs koostati pädevate isikute poolt enne 27. augusti 2008 käskkirja nr NJ-84 koostamist. Kohus luges tõendatuks, et kostja pakkus hagejale teist tööd, kuid hageja ei olnud oma hariduse ja tööoskuste tõttu sobiv vabadel töökohtadel töötama. Hagejal puuduvad arvuti kasutamise oskused ning tema kvalifikatsioon ei vasta erialastele nõuetele. Lisaks pakuti hagejale võimalust saada tööle Balti Elektrijaama katlaseadmete inseneri vabale ametikohale. Pärast hagejaga läbi viidud vestlust ja töökoha tutvustamist jõudis osakonna juhataja järeldusele, et hagejal puudub sellel ametikohal töötamiseks vajalik haridus soojustehnika valdkonnas ning ka töö kogemus katlaseadmetega. Tööandjal ei ole kohustust pakkuda töösuhtes olevale töötajale tööd, kui viimane ei sobi vabale töökohale.

3) võttis vastustaja kollektiivlepingus endale täiendavad koondamise protseduuriga seotud kohustused. Seetõttu on töötaja huve esindava ametiühinguorganisatsiooniga läbi viidud konsultatsiooni puudumine töötaja koondamise protseduurireeglite rikkumine ning ITVS § 28 kohaselt saab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistada. Maakohus tegi selles osas Riigikohtu otsusele tuginedes mitteühese järelduse, et konsultatsioon viidi läbi. Kohus pidas tõendatuks, et vastustaja ja ametiühing konsulteerisid enne apellandi koondamist. Kohus on segi ajanud informeerimise ja konsulteerimise mõisted; 4) teadis vastustaja, millise ametiühingu liige apellant oli. V. A. kui apellandi huvide esindajat aga ei teavitatud konsulteerimise algusest. Protesti esitamist või ametiühingu algatusel pärast tööandjapoolse otsuse tegemist toimunud kohtumisi ei saa konsulteerimiseks pidada; 5) võib töötajate tööalaste näitajate võrdluse ja selle alusel koostatud tööle jäetavate töötajate pingerida olla võltsitud. Analüüsile on kirjutanud alla keemiatsehhi asejuht D. R., kes ei saanud kuidagi töötajate töölejäämise eelisõigust iseseisvalt määrata, kuna R. ei tegelenud personaliga. Keemiatsehhi juhi P. lõpetati töösuhe samal kuupäeval kui apellandiga. Seega viidi analüüs läbi enne, kui avaldati käskkiri, mille täitmiseks see analüüs läbi viidi. Samuti räägib võltsimisest vastuolu 7. augusti 2008 käskkirjaga nr 77, mille kohaselt pidi nimestikele koondatava personali valiku kriteeriumitega alla kirjutama hoopis Balti Elektrijaama juht – D. L.. Samuti tuleneb nimetatud dokumendist, et koondatakse kaks keemilise veepuhastuse 4. järgu aparaaditöölist. Apellant oli aga 3. järgu aparaaditööline; 6) ei andnud kohus hinnangut tunnistaja V. A. ütlustele osas, millises ta tunnistas, et kohtumisel personaliosakonna vanemspetsialisti V. K. viitas viimane töölejäämise eelisõiguse analüüsile (valiku kriteeriumitega), kuid ei andnud mingit dokumenti V. A.le kätte. Samuti ei edastanud vastustaja apellandi pöördumise peale talle tööalaste näitajate analüüsi. Järelikult ei olnud apellandi järelepärimise esitamise hetkel seda analüüsi olemas. Personalijuht A. E. 31. oktoobri 2008 vastus nr 835 ei saa olla tõendiks, et töölejäämise eelisõiguse analüüsi tabel oli koostatud; 7) kui on vaidlus hindamise objektiivsuse üle, peab tööandja tõendama, et töötaja tööalaseid näitajaid hinnati objektiivselt ja erapooletult. Jääb arusaamatuks, kuidas võib tööülesannete täitmise iseseisvuse tase olla vähem kui kuus kuud töötanud I. K. olla sama kui peaaegu 9aastase staažiga apellandil. Keemiatsehhi juhi N. P. korraldus nr 522 kohaselt on apellandile üle põhitööaja töötamise eest antud vabade päevade arv üks suuremaid. Ilma tööülesannete täitmise iseseisvuseta ei ole võimalik teenida kõige rohkem vabu päevi; 8) moonutas kohus veidi vastustaja seisukohta märkides, et «Peale hagejaga läbi viidud vestlust ja töökoha tutvustamist jõudis osakonna juhataja järeldusele, et hagejal puudub sellel ametikohal töötamiseks vajalik haridus soojustehnika valdkonnas ning ka töö kogemus katlaseadmetega». V. K. seletuskirjast tuleneb tegelikult, et «tal puuduvad töökogemus ja teadmised Balti Elektrijaama kateldel soojustehniliste katsete läbiviimise osas». Seega ei maininud tööandja haridust. Pakkudes katlaseadmete inseneri vaba ametikohta arvas tööandja, et apellant tuleb pakutava tööga toime. Kui tööandja teadis ette, et ei võta töötajat sellele ametikohale ning pakkus ametikohta vaid formaalsuse täitmiseks, siis ei ole selline käitumine heauskne.

Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Maakohtu istungi protokollist ( lk 107-108) nähtub, et maakohus on koos pooltega uurinud töövaidluskomisjoni toimikus olevaid tõendeid ja pooled on teinud mh avaldusi nende tõendite vajalikkuse/mittevajalikkuse aspektist ja palunud jätta osa tõendeid tähelepanuta. Seejuures on pooled kohtule avaldanud, et maakohus võib jätta asja lahendamisel tähelepanuta ka töölepingu. Enamus poolte poolt töövaidluskomisjonile esitatud tõendeid on vene keeles, ilma tõlketa eesti keelde. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus avalduse ja kirjalike tõendite keelenõudeid ei sätesta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 leidnud, et töövaidluskomisjon on haldusorgan, mistõttu tuleb töövaidluskomisjonile esitatavate avalduste ja muude dokumentide keelenõuetele kohaldada haldusmenetluse seadust. Haldusmenetluse seadustiku § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ja sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kasutatakse võõrkeeli haldusmenetluses keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse § 12 lg 1 kohaselt kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada. Antud juhul küll keeleseaduse §–s 9 sätestatud erand töövaidluskomisjonile dokumentide esitamisel ei kohaldunud, kuid töövaidluskomisjon ei ole nõudnud menetlusosalistelt dokumentide tõlkeid eesti keelde. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib võõrkeelseid dokumente kohtumenetluses TsMS § 33 lg 1, mille kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kuna hageja kasutas ka ringkonnakohtu istungil tõlki ja töövaidluskomisjonile esitatud venekeelsed tõendid on eelkõige koostanud kostja ise, siis on ilmne, et menetlusosalistele olid need tõendid arusaadavad. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusosalised oleksid vaielnud muukeelsete tõendite vastuvõtmisele vastu ka maakohtus. Maakohus ei ole menetlusosalistele üheselt mõistetavalt selgitanud, et kohustab neid esitama kohtule ka töövaidluskomisjonile esitatud kirjalike tõendite tõlked eesti keelde ja tõlgete esitamata jätmisel jätab need tõendid tähelepanuta. Seega ei ole poolte avaldused jätta mõned töövaidluskomisjonile esitatud tõendid tähelepanuta, kohtutele siduvad. Ringkonnakohtu istungil avaldas apellandi esindaja, et tööleping omab asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus on võimeline töölepingust aru saama ja arvestab asja lahendamisel ka selle tõendiga, samuti arvestab ringkonnakohus teiste töövaidluskomisjoni toimikus olevate tõenditega.

Asjas ei ole vaidlust selles, et 3. grupi keemilise veepuhastuse aparaaditöölistena töötas 7 töötajat ja kõik töötasid põhikohaga. Kostja on esitanud kohtule tabeli (lk 34-35), mille kohaselt on tööandja hinnanud kõiki seitset töötajaid 10 palli süsteemis järgmiste kriteeriumite alusel: suhtumine tööülesannetesse, erialane pädevus, tootmisalane distsipliin. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja esindaja, et töötajaid hindasid tabeli allkirjastanud BEJ keemiatsehhi juhataja asetäitja D. R. ja kostja personaliosakonna vanemspetsialist V. K.. Arvestati seni tehtud tööd, enne hindamist töötajatele eraldi eksameid, katseid vms ei korraldatud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja/kostja seisukohaga, et koondatava töötaja analüüsimisel ja hindamisel peab tööandja lähtuma antud töötaja töönäitajatest ja teistest objektiivsetest hindamiskriteeriumitest. Töönäitajate võrdlemise õigus on tööandjal. TLS §-s 99 sätestatud töölejäämise eelisõiguse hindamisel peab tööandja vaidluse korral suutma kohtumenetluses oma hinnangut töötaja tööalastele võimetele ka põhjendada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-22-01 asunud seisukohale, et vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel täitnud TLS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuse eelistada tööle jätmisel töötajaid, kes töötavad tööandja juures põhikohaga, võrrelnud sama valdkonna töötajate tööalaseid näitajaid, ning nende võrdsuse korral arvestanud sama paragrahvi 3. lõikes märgitud asjaolusid. Üksnes see, et tööandja on koostanud tl 34-35 asuva näitajate võrdlemise tabeli, ei tõenda, et tööandja on ka tegelikult objektiivselt võrrelnud kõikide töötajate tööalaseid näitajaid. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et analüüsi varasem koostamine ei muuda analüüsi kehtetuks või ebaõigeks, kuid maakohtu otsusest jääb selgusetuks, milliste tõendite alusel maakohus otsustas, et hageja tööalased näitajad ongi objektiivselt just sellised, nagu on võrdlustabelisse kantud. On teadmata, millistele konkreetsetele töötajaid iseloomustavatele asjaoludele on tööandja oma võrdlustes ja hinnangutes tuginenud. Nii näiteks on tööandja hinnanud hageja tööd kriteeriumis „tootmisalane distsipliin“ kolme palliga (seitsmest töötajast kõige madalam hinne) põhjendades seda kostja vastuses (lk 21) kostjale tehtud seitsme märkusega BEJ keemiatsehhi käskkirjade žurnaalis. Samas nähtub töövaidlusasja toimikust (lk 45-50), et märkused on tehtud hagejale aastatel 2002-2003, st vähemalt viis aastat enne temaga töölepingu lõpetamist. Hilisemaid märkusi hageja eitab ja nende olemasolu kohta tõendid puuduvad. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta on pidanud vajalikuks sellisest ajast pärit märkustega arvestada. Tõendamata on võrreldavatel töötajatel märkuste olemasolu/puudumine. Ka on tõendamata kostja väited selles, et hageja oli suuteline töötama üksnes vanemtöölise pideva kontrolli all. Kostja ei ole menetluse käigus selgitanud, millised konkreetsed etteheited hageja tööle põhjustasid võrdlushinnangus temale kõige madalamad hinnangud võrreldes teiste töötajatega. Töölepingu p 2.3 kohaselt on hageja töö kirjeldus sätestatud tema ametijuhendis, mida ei ole töövaidluskomisjonile ega kohtule esitatud. Seetõttu on kohtule teadmata ka hageja töö täpne sisu, mille tegemise tööalaseid näitajaid kostja pidi hindama. Kostja ei ole oma hinnanguid suutnud põhjendada ametiühingu esindajale tunnistaja V. A. (ütlused lk 108) ega hagejale endale, kui viimane pöördus tööandja poole kirjaliku päringuga. Vastuses päringule 31. oktoobrist 2008 (tõlge lk 37) kordab kostja personalidirektor A. E. üksnes tabelis märgitut, mitte ei anna täiendavalt seletust hagejale arusaamatuks jäänud hinnangute sisu kohta. Kuna kostja ei ole suutnud oma hinnangut hageja tööalastele näitajatele võrdluses ülejäänud kuue töötajaga põhjendada, siis tuleb lugeda kõikide töötajate tööalased näitajad võrdseks. Kostja andmetel puudusid võrreldavate hulgas töötajad, kes olid saanud tööandja süül kutsehaiguse või töövigastuse, kellel oli ülalpeetavaid ja kes täiendasid oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Seega tuli tööandjal eelisõigusega töötajate väljaselgitamisel võtta aluseks tööstaaž. Seitsmest töötajast oli kõige lühem tööstaaž mitte hagejal, vaid I. K. (9 kuud) ja seejärel L. Z. (2 aastat). Hageja tööstaaž kostja juures oli 8 aastat. Seega oli hagejal kahe töötaja ees pikemast tööstaažist tulenevalt tööle jäämiseks eelisõigus ja kostjal ei olnud õigust lõpetada temaga tööleping koondamise tõttu.

13.Ringkonnakohus leiab, et hageja koondamisel on kostja rikkunud ka TLS § 98 sätestatut ja jätnud hagejale pakkumata teise, talle sobiva, töö koondamise vältimiseks. Kostja on avaldanud, et pärast hagejale koondamisteate edastamist ja enne temaga töölepingu lõpetamist tekkis kostjal seitse vaba töökohta, millest kolme ta pakkus ka hagejale. Hageja on andnud ringkonnakohtus selgitusi, et talle oleks sobinud kaks töökohta – insenerikoht katlaturbiini tsehhis ja inseneri ametikoht soojusautomaatikatsehhis. Kostja väidab, et hagejale pakuti kolme insenerikohta korrektsuse pärast. Ringkonnakohus on seisukohal, et TLS § 98 lg 2 eesmärgiks ei ole kohustada tööandjat pakkuma töötajale formaalselt neid töökohti, millistest töötaja ei ole huvitatud ja milleks ta ei ole võimeline, vaid tagada, et võimaluse korral saaks töötaja jätkata tööd sama tööandja juures. Informeerides hagejat ka kolmest vabast inseneri töökohast pidi kostja tööandjana eeldama, et hageja on suuteline seda tööd tegema. Hagejal on ehitusinseneri kvalifikatsioon, mida tõendab Tallinna Polütehnilise Instituudi diplom (töövaidluskomisjoni toimik lk 63). Hageja on selgitanud, et ta tutvus tehtava tööga ja soovis vastu võtta inseneri vaba ametikohta katlaturbiinitsehhis. Talle tehti ka ekskursioon töökohal. Mitme päeva pärast talle teatati, et ta ikkagi ei sobi. Mittesobivust soovib kostja tõendada BEJ TTO juhataja V. K. seletuskirjaga (lk 44). Ringkonnakohus leiab, et V. K. seletuskiri ei tõenda usaldusväärselt hageja suutmatust talle juba tööandja poolt pakutud tööd teha. Kohtule ei ole esitatud pakutud ametikohtade ametijuhendeid või muid tõendeid pakutud töö täpse sisu kohta. Kuna kostja ise oli neid töökohti TLS 98 lg 2 kohustuse täitmiseks pakkunud ja hagejal oli olemas kõrgem tehniline haridus ja inseneri kvalifikatsioon, siis ei saanud kostjale olla teadmata, et hagejal puudus väidetavalt vajalik haridus soojustehnika valdkonnas, mis on kostja väitel vajalik katlaseadmetega töötamiseks. Kostja ei ole suutnud menetluses tõendada mis põhjustas kostja kui tööandja seisukoha muutumise hageja sobivuse osas talle pakutud tööd teha. Maakohus, asudes seisukohale, et kostja pakkus hagejale teist tööd, kuid hageja ei olnud oma hariduse ja tööoskuste tõttu sobiv vabadel töökohtadel töötama, kohaldas vääralt TLS § 98 lg-t 2 ja jättis tähelepanuta asjaolu, et hagejal on kõrgem tehniline haridus. Kostja on hagejaga töölepingu lõpetamisel rikkunud TLS § 98 lg-s 2 sätestatud võimaluse korral teise töö pakkumise kohustust.

14.Muud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega selles, et hageja huve esindava ametiühinguorganisatsiooniga mittekonsulteerimine on töötaja koondamise protseduurireeglite rikkumine ning ITVS § 28 kohaselt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise iseseisev alus. Töölepingu seadus kohustab tööandjat konsulteerima ametiühinguga üksnes kollektiivse koondamise korral. Käesoleval juhul ei ole tegemist töölepingute kollektiivse lõpetamisega TLS § 891 tähenduses. Kollektiivlepingu punktides 10. 1 ja 10. 3 on kollektiivlepingu pooled (AS Narva Elektrijaamad, Narva Energia A/Ü ja Balti Elektrijaama A/Ü) kokku leppinud, et nad teevad tõhusat koostööd prognoosimaks võimalikke töötajate koondamisi, töötajaskonna vähendamise otsustustele eelnevad vastastikused konsultatsioonid ning töötajate koondamise lõpliku otsuse langetab tööandja pärast koondatavate töötajate kandidaatide konsulteerimist ametiühingu esindajatega. Ringkonnakohus leiab, et töötajat esindava organisatsiooniga mittekonsulteerimist enne lõpliku koondamise otsuse langetamist ei saa pidada selliseks seaduse nõuete rikkumiseks, mis on iseenesest aluseks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisele. ITVS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik üksnes nende asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-06 p 15). Antud juhul ei tulenenud konsulteerimiskohustus seadusest. Hageja on Narva Energia AÜ liige. Samuti on tunnistaja V. A. kes on Narva Energia AÜ juhatuse esimees, ütlustega tõendatud, et ta sai kostja soovist hageja koondada teada ja vestles sel teemal kostja personali juhi V. K. ning esitas viimasele suulise protesti kollektiivlepingu rikkumise tõttu. Seega oli kostjal tegelikult ka hagejat esindava ametiühingu seisukoht hageja koondamise osas teada.

15.Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on tööandjana rikkunud TLS §-des 98 ja 99 sätestatud töölepingu lõpetamise korda koondamisel, siis on hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ITVS § 28 lg 1 alusel. TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hageja tuleb vastavalt tema taotlusele tööle ennistada. ITVS § 30 lg 1 kohaselt töötaja tööle ennistamisel mõistab töövaidlusorgan töötajale välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest. Hageja on kohtuotsuse tegemise ajaks 10. detsember 2012 töölt puudunud alates 29. novembrist 2008, st 48 kuud ja 12 päeva. ITVS § 30 lg 3 kohaselt keskmine palk arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kuid see peab võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel, ning ei või olla väiksem kehtivast palga alammäärast. Keskmise palga arvutamise kord hagejaga töölepingu sõlmimise ajal oli kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001 määrusega nr 275. Määruse § 2 lg 1 kohaselt keskmine palk arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kostja õiendi kohaselt (töövaidlusasja toimik lk 22) oli hageja keskmine palk 11216 krooni ehk 716,83 eurot kuus. Määruse § 3 lg 1 kohaselt keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse määruse § 2 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse (edaspidi kalendaarse) tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Seega tuleb hageja keskmise päevapalga arvutamisel aluseks võtta 2008 novembrile eelnenud kuue kuu (mai- oktoober 2008) kalendaarne tööpäevade arv, millega tuleb jagada nimetatud kuude palgasumma. Antud tehte tulemusena (4300,98 eurot : 128 tööpäeva = 33,6 eurot) on võimalik saada ühe tööpäeva keskmine palk 33,6 eurot. Hagejale tuleb välja mõista saamata jäänud töötasu perioodil 29. november 2008 – 10. detsember 2012 (kaasa arvatud) järgmise tehte alusel: 48 kuud x 716,83 eurot + perioodil 29. november - 7. detsember 2012 kalendaarsete tööpäevade arv 8 tööpäeva x 33,6 eurot = 34407,84 + 268,8 = 34676,64 eurot (bruto).