Täitmine › Muud täitmisasjad

1(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 teadlik, millisel alusel on lubatud hagi tagamise korras seatud käsutuskeelu kustutamine registrist, mistõttu on tegemist kostja (tema töötaja) tahtlikult tekitatud kahjuga. Hageja on kahju hüvitamisega viivitanud hagi esitamise hetkeks 90 päeva (08.10.2011.a 05.01.2012.a) ja sissenõutavaks on muutunud kahjusummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivis summas 63,10 eurot. Hagi tagamise määrus on seadusest tulenevalt viivitamata täidetav. Kostja ei ole nimetanud ühtegi seadust, mis oleks keelanud tal 17.06.2008.a hagi tagamise määrust täita. TMS § 49 lg 1 reguleerib kohtutäituri tegevust täitemenetluse lõpetamisel, kuid ei anna alust vara arestist vabastamiseks hagi tagamise määruse täitmisel. Asjas puudub täitemenetluse lõpetamise otsus TMS § 50 lg 1 kohaselt, mis peaks eelnema keelumärke kustutamisele. TMS § 49 järgi saab kohtutäitur kustutada vaid keelumärke, mis on tema poolt pandud varale täitemenetluses. Täitemenetlus hagi tagamise määruse täitmisel on lõppenud määruse täitmisega, mille kohta on registripidaja kinnitus. Asjaolude muutumisel võib hagi tagamise tühistada kohus. Kostjal puudus õiguslik alus hagi tagamise määruse tühistamiseks ja kostja tegevus oli õigusvastane. Hagejal ei ole alust arvata, et 2011.a lõpus alustatud täitemenetluses oleks võlgniku veoauto müüdud alla täidetavas otsuses märgitud summa. Portaalis Auto24 on sarnaste näitajatega veoautode müügihinnaks käesoleval ajal ca 18 000 - 29 000 eurot ja sellest on reaalne rahuldada hageja nõue. Hageja oleks ka ise olnud huvitatud soodsa hinnaga veoauto omandamisest. Kostja õigusvastaseks teoks on keelumärke kustutamine olukorras, kus hagi tagamise määrus kehtis. Hageja viis määruse täiturile täitmiseks ja tasus selle eest, s.t hageja oli piisavalt hoolas oma eesmärgi saavutamisel. Hageja ei pidanud kontrollima, kas määrus on registrisse jõudnud ka kohtu poolt saadetuna. Hageja ei saanud 17.06.2008.a määrust kohtutäiturile täitmiseks esitades teada, et täitur pool aastat hiljem keelumärke õigusvastaselt kustutab. Seetõttu jääb arusaamatuks kostja väide, et 17.06.2008.a täitmisavaldus ei ole esitatud heas usus. Riigivastutuse seaduse eesmärgid ei kohusta hagejat enne kahju hüvitamise nõudmist täiendavaid tsiviilõiguslikke vaidlusi alustama. Kostja nimetatud õiguskaitsevahendid ei olnud tõhusad, mida näitab pankrotimenetluse raugemine ja veoauto tegelik edasimüük samal päeval kolmandale isikule, kelle heauskset omandamist eeldatakse. Kostja 08.01.2009.a keelumärke kustutamise avaldusest ei nähtu, et täitemenetlus lõpetati TMS § 48 lg 7 alusel. Ei ole selge, millist täitemenetlust lõpetati, kuna täitemenetlus hagi tagamise määruse täitmiseks oli lõppenud juba 10.07.2008.a. Kostja vastuväited

3(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 TMS § 2 lg 1 p-i 1 mõistes. Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a määrus ei olnud täitemenetluse alustamise ajaks jõustunud ja ei kuulunud viivitamata täitmisele kohtutäituri poolt. 17.06.2008.a kehtinud TsMS § 387 lg 2 nägi ette, et kui hagi tagamise määruse peab täitma kohtutäitur, edastab kohus määruse hagi tagamist taotlenud isikule ja määruses tuleb märkida, et määruse täitmiseks peab taotluse esitaja pöörduma kohtutäituri poole. Maakohtu 17.06.2008.a määruses ei ole sellist märget. Kohus on määruse resolutsioonis märkinud, et määrus tuleb täitmiseks saata ARK-le. Kohtutäituril puudus seadusest tulenev õigus täita 17.06.2008.a määrust tsiviilasjas nr 2-08-20037. TMS § 49 lg 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Kostja tegevuse ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava õigusvastase teota, kuna kohus ei saatnud 17.06.2008.a määrust tsiviilasjas nr 2-08-20037 ARK-le täitmiseks. Samuti ei kontrollinud hageja kohtumääruse saatmist ARK-s. 08.01.2008.a kehtinud KTS § 6 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur oma ametikohustuste süülise rikkumise eest. Kehtiva KTS § 9 lg 1 kohaselt kohtutäitur vastutab ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur süüliselt käitunud, kuna keelumärke kustutamise avaldus esitati ARK-le TMS § 48 p-i 7 ja § 49 lg 1 alusel. Hageja jättis enda õiguskaitsevahendid kohaselt rakendamata (ei esitanud täiteasjas nr 186/2011/1479 võlgniku vara tagasivõitmise hagi TMS § 187 lg 1 alusel, ei maksnud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti) ja soovib rahuldada oma nõuet kohtutäituri arvelt. Kohtutäituril on põhjendatud kahtlus, et 17.06.2008.a täitmisavaldust ei esitatud heas usus. Hagejale tekkinud kahju eest vastutab OÜ Stegeman Transport juhatuse liige ja ainuosanik E. V. , kes oli teadlik nii OÜ P-Trucks nõudest, kui ka 17.06.2008.a määrusest OÜ Stegeman Transport veoautole ARK-s käsutamise keelumärke seadmisest ning kes esindas Stegeman Transport OÜ-d veoauto müügilepingu sõlmimisel. Kuna kostja ei ole süüdi kahjus, mis hagejale väidetavalt tekkis, ei ole kostja hageja ees nõude täitmisega viivitanud ja viivisenõue on põhjendamatu. Hagiavalduses ei ole viivisearvestus õige, sest arvestuse aluseks oleva põhivõla summa 3 505,54 eurot on kostja jaoks arusaamatu. Esimese astme kohtu otsus

4(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 samal päeval keelumärke seadmise avalduse ja esitas selle ARK-le. 18.06.2012.a kirjaga teatas kohtutäitur kohtule, et hagi tagamise määrus on 17.06.2008.a seisuga täidetud. 20.06.2008.a teatas ARK kostjale, et 17.06.2008.a on taotletud keelumärge seatud. 20.06.2008.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega määratud tasu 855,50 krooni (sisaldab käibemaksu) tasus hageja 01.07.2008.a. 10.07.2008.a vormistas kohtutäitur TMS § 48 p-i 3 alusel täitemenetluse lõpetamise otsuse, kuna Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-08-20037 on täidetud. 08.01.2009.a koostas ja esitas kohtutäitur ARK-le keelumärke kustutamise avalduse, milles teatas, et OÜ Stegeman Transport vara on aresti alt vabastatud ja ARK on kohustatud kustutama veoautole seatud keelumärke, kuna täitemenetlus on lõpetatud (alus TMS § 49 lg 1). 09.01.2009.a võõrandas OÜ Stegeman Transport veoauto Euro Electics OÜ-le. Samal päeval registreeriti omanikuvahetus ARK-s ja 10.01.2009.a võõrandas Euro Electrics OÜ veoauto omakorda OÜ-le Soojusekspert. Pärnu Maakohtu 24.05.2011.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-20037 rahuldati OÜ P-Trucks hagi Stegeman Transport OÜ vastu ja hageja kasuks mõisteti välja 3 505,40 eurot. Hageja avalduse alusel alustas Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal 20.07.2011.a täitemenetlust nr 186/2011/1479. Kohtuotsust ei õnnestunud täita, kuna OÜ-l Stegeman Transport mingit vara ei ole. Tartu Maaohtu 29.12.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-53136 lõpetati Stegeman Transport OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja ajutisele pankrotihaldurile tehti ülesandeks äriühing kahe kuu jooksul likvideerida likvideerimismenetluseta. 22.02.2012.a kustutati Stegeman Transport OÜ äriregistrist. RvS § 7 lg 3 kohaselt on hüvitatavaks kahjuks otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kohus leidis, et jõustunud kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetud summa 3 505,40 eurot on VÕS § 128 lg 3 järgi käsitatav hageja otsese varalise kahjuna, kuna kostjal vara puudumise tõttu kohtuotsust täita ei õnnestunud. Kostjaks olnud äriühing on pankroti raugemise järel registrist kustutatud ja hageja vara on talle tasumata võlgnevuse ulatuses vähenenud. Täitetoimiku nr 175/3008/1338 koopiast nähtuvalt ei ole kohtutäitur teinud otsust TMS § 48 p-i 7 alusel (s.o täitemenetluse lõpetamine täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu), mis andnuks aluse keelumärke kustutamiseks TMS § 49 lg 1 järgi, millele kohtutäitur keelumärke kustutamise avalduses viitas. Kostja esindaja seletas, et kohtutäituril puudus vajadus täitemenetlust täiendavalt lõpetada, kuna täitemenetlus oli juba 10.07.2008.a otsusega lõpetatud. Viimatinimetatud otsusega on kohtutäitur täitemenetluse lõpetanud TMS § 48 p-i 3 alusel seoses nõude täitmisega, milleks oli hagi tagamise määruse täitmine. TMS § 49 lg 1 sõnaselgelt välistab hagi tagamise määruse täitmisel täitemenetluse lõpetamise korral keelumärke kustutamise avalduse esitamise. 08.01.2009.a keelumärke kustutamise ajal oli Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a hagi tagamise määrus jätkuvalt kehtiv ja jäi kehtima ka 24.05.2011.a kohtuotsuse tegemise järel. Keelumärke kustutamise avaldusega kohtutäitur sisuliselt tühistas hagi tagamise määruse, milleks täituril õigust ei olnud. Kostja väitel avastas ta tavapärase kontrolli käigus, et on alustanud täitemenetluse põhjendamatult, sest hagi tagamise määrus ei olnud jõustunud, määruses puudus viide selle viivitamata täitmise kohta ja määruse täitmist ei olnud tehtud ülesandeks kohtutäiturile. Määrusega nähti ette hagi tagamise määruse saatmine ARK-le. Kohus leidis, et võttes arvesse kohtutäiturite üldist töömahtu, ei ole veenev kohtutäituri väide, et ta ilma konkreetse vajaduseta (näiteks võlgniku kaebus) teostab aeg-ajalt juba lõpetatud (s.h täitmisega lõpetatud) täiteasjades menetluse alustamise õiguspärasuse kontrolli. Täitetoimikus ei ole mingit märki, et võlgnik oleks vaidlustanud täitemenetluse alustamist ja sõidukile keelumärke seadmist. Kohtutäitur teatas hagi tagamise määruse täitmisest ja keelumärke seadmisest

5(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 kohtule ja sissenõudjale. Keelumärke kustutamise avalduse esitamisest ja keelumärke kustutamisest ei informeerinud täitur kedagi peale võlgniku. Kohus leidis, et kohtutäituri poolt oleks keelumärke kustutamine õigusvastane ka siis, kui tõepoolest oleks täitemenetlus alustatud ebaseaduslikult. Kohus leidis, et kohtutäitur alustas täitemenetlust Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a hagi tagamise määruse ja sissenõudja OÜ P-Trucks avalduse alusel õiguspäraselt. Määruses sisalduv korraldus saata määrus täitmiseks ARK-le ei välista kohtutäituri pädevust hagi tagamise määruse täitmisel. TMS § 2 lg 1 p 1 (määruse tegemise ja täitmise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestas täitedokumendina muu hulgas viivitamata täitmisele kuuluva määruse tsiviilasjas. Määruses ei ole küll märgitud, et määrus on viivitamata täidetav, kuid edasikaebekorra selgituses on viide, et määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. TsMS § 468 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise taotluse lahendamiseks on kohtule antud äärmiselt lühike tähtaeg, taotlus tuleb lahendada hiljemalt taotluse esitamisele järgneval tööpäeval. Kohtutäitur, kelle igapäevase töö hulka kuulub ka hagi tagamise määruste täitmine ja kelle pädevuses ning kvalifikatsioonis kohtul puudub alus kahelda, on ilmselgelt teadlik, et kiireloomulised hagi tagamise määrused on viivitamata täidetavad ka siis, kui kohtumääruses vastav märge puudub. Kohtutäituri õigust ja pädevust hagi tagamise määrust täita ei välista ka TsMS § 387 lg 2 (17.06.2008 kehtinud redaktsioonis), mis sätestab, et hagi tagamise määruses tuleb märkida, kui määruse täitmiseks peab taotluse esitaja pöörduma kohtutäituri poole. Nimetatud sätte eesmärk on üksnes tagada, et hagi tagamisest huvitatud isik saab õigeaegselt ja viivituseta teada, et ta peab määruse täitmiseks selle ise kohtutäiturile esitama. TsMS § 387 lg 2 kohtumenetlust reguleeriva sättena ei loo kohtutäiturile täitemenetluse seadustikust erinevat pädevust ja määruses kohtutäiturile viite tegemata jätmine ei piira TMS §-st 2 ja § 23 lg-st 1 tulenevat kohustust täitemenetlus läbi viia. Kohus leidis, et kohtutäituri poolt keelumärke kustutamise avalduse koostamine ja selle liiklusregistrile esitamine on õigusvastane. Keelumärke seadmise ja selle kustutamise ajal kehtinud, Vabariigi Valitsuse 21.07.2005.a määruse nr 197 „Riikliku liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 2 kohaselt on eesmärk arvestuse pidamine sõidukite (välja arvatud kaitsejõudude sõidukid), väikelaevade, alla 12meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ning muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide (edaspidi sõidumeeriku kaart) ja juhtide ametikoolituse üle. Põhimääruse § 6 lg 2 p-i 4 kohaselt peetakse sõidukite andmebaasis muu hulgas arvestust sõidukite kasutamisele ning käsutamisele seatud piirangute üle. Eeltoodust järelduvalt sõiduki käsutamise keelumärge liiklusregistris ei oleks välistanud sõiduki võõrandamist, kuid oleks takistanud sõiduki uue omaniku registreerimist liiklusregistris. Kohtu hinnangul on suurem osa elanikkonnast õiguskuulekad ja tegutsevad heas usus, seega on väga suur tõenäosus, et käsutamise keelumärge oleks oluliselt takistanud sõiduki võõrandamise tehingu toimumist. Sellise järelduse õigsust tõendavad kohtule esitatud taotlus ARK-le ja müügileping. Taotlus registriandmete muutmiseks seoses omanikuvahetusega on koostatud ja registrile esitatud tegelikult 07.01.2009.a, Stegeman Transport OÜ andmete muutmise taotluse lahtris on esindaja allkirja juures kuupäev ilmselgelt ümber tehtud 07-st 09-ks. Samal lehel büroo töötaja märkuste lahtris toimingu vormistamise või sellest keeldumise kohta on kuupäev jäänud muutmata ja on maha kriipsutatud väljastatud registreerimistunnistuse number XX XXXXXX. Selle kõrval on registritunnistuse number XX XXXXXX. Samuti on muudetud müügilepingul kuupäev 07-st 09-ks. Sellest järeldub, et tegelikult toimus müügitehing 07.01.2009.a ja samal päeval esitati ka omaniku andmete

6(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 muutmise taotlus, kuid uue registritunnistuse vormistamisel avastas ARK büroo töötaja käsutamise keelumärke. Tõenäoliselt koostas keelumärke kustutamise avalduse kohtutäituri büroo töötaja võlgniku vastava pöördumise peale, kuigi täitetoimikus võlgniku pöördumise kohta infot ei ole. Täitetoimiku koopia ei sisalda ka keelumärke kustutamise avaldust, selle on kohtule esitanud hageja, kes sai keelumärke kustutamise avalduse ARK-st. Kuupäevade ülekirjutamine näitab, et Stegeman Transport OÜ ja Euro Electrics OÜ vahel ei oleks sõiduki võõrandamise tehingut keelumärke püsimisel tehtud. Kohus leidis, et käsutamise keelumärge avalikus registris välistanuks sõiduki võõrandamisel selle heauskse omandamise ja tehing oleks TsÜS § 88 lg 1 alusel tühine ning vara tagasivõitmiseks täitemenetluses või pankrotimenetluses olnuks reaalne võimalus. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei esitanud vastavaid nõudeid ega tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotikulude ettemaksu, mis annab kostja arvates aluse hagejale väljamõistetavat kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 2 alusel vähendada 0 euroni. Kohus leidis, et hageja on veenvalt põhistanud, et vaidlusalune vara oli pärast keelumärke kustutamist mitmekordselt võõrandatud ja viimane omandaja on heauskne. Täitemenetluses kohtuotsust võlgnikul vara puudumise tõttu täita ei õnnestunud ja pankrotimenetluse kulusid ei nõustunud deposiiti tasuma ka suuremate nõuete omanikud. Nendel asjaoludel ei saa hagejale ette heita, et ta olemasolevale nõudele lisaks ei teinud täiendavaid kulutusi ilmselt ebaefektiivsete ja tulutute nõuete esitamiseks. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et käesolevas asjas oleks kahjulik tagajärg saabunud ka ilma kostja õigusvastase teota, kuna kohus ei olnud 17.06.2008.a määrust ARK-le täitmisele saatnud, lisaks ei kontrollinud hageja ise kohtumääruse ARK-le saatmist. Kohtutäituri õigusvastaseks teoks oli keelumärke kustutamine, mitte täitemenetluse alustamine. Kuna kohtutäitur hageja avalduse alusel täitis hagi tagamise määruse, puudus hagejal vajadus kontrollida, kas ka kohus on hagi tagamise määruse registripidajale saatnud. Kuna kohtutäitur määruse täitis ja keelumärge oli liiklusregistrisse kantud, ei saanud kohtu poolt määruse saatmata jätmine keelumärke puudumisest tekkinud kahju tekitada. Kohus leidis, et kohtutäituri õigusvastaselt koostatud keelumärke kustutamisavalduse tõttu sai võimalikuks tsiviilasjas nr 2-08-20037 hageja nõuet tagava veoauto võõrandamine. Veoauto võõrandamise tõttu jäi kohtuotsus täitmata ja hagejale tekkis kahju 3 505,40 eurot. Seega on kostja õigusvastane toiming põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega. Kohtutäitur on kahju põhjustanud süüliselt. Kuna täiteasjas ei ole tehtud täitemenetluse lõpetamise otsust sellisel alusel, mis võimaldanuks keelumärke kustutamist, täitemenetluse aluseks olnud hagi tagamise määrus oli kustutamisavalduse tegemise ajal jätkuvalt kehtiv, keelumärke kustutamisest sissenõudjale ega hagi taganud kohtule ei teatatud, on kohtutäituri büroo töötaja poolt keelumärke kustutamise avalduse vormistamine ja ARK-le esitamine tahtlik õigusvastane tegevus. KTS § 9 lg 1 teise lause kohaselt vastutab kohtutäitur ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Hageja esitatud väljatrükkidega veebilehel www.auto24.ee avaldatud sõidukite müügikuulutustest on tõendatud, et vaidlusaluse veoauto müümisel täitemenetluses oleks kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetud nõue täies ulatuses rahuldatud. Avalikele registriandmetele tuginedes, ei ole käesoleval ajal vaidlusalusel veoautol kasutus- ja käsutuspiiranguid ning on kehtiv ülevaatus, mis näitab, et veoauto on töökorras. Auto24 müügikuulutustes on vaidlusaluse veoautoga sarnaste näitajatega veoautode hinnad 18 300 20 400 eurot. TMS § 76 lg 5 ja § 82 järgi on täitemenetluses vallasasja enampakkumisel

7(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 võõrandamise korral asja alghinnaks asja arestimisakti märgitud harilik väärtus. TMS § 82 lg 2 ja § 100 lg 5 annavad kohtutäiturile õiguse vara alla hinnata, kuid mitte rohkem, kui 25% eelmise enampakkumise hinnast ning kuni 70% esimese enampakkumise alghinnast. Seejuures tuleb enne hinna alandamist küsida ka võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Eeldades, et täitemenetluses oleks sõiduki hinda enampakkumisel vähendatud maksimaalse 70% võrra, piisanuks hageja nõude 3 505,40 euro täitmiseks vähem kui 11 700 euro suurusest alghinnast, mis on oluliselt väiksem müügikuulutustest nähtuvast keskmisest turuhinnast. Veenev on hageja väide, et hinna olulisel alandamisel olnuks hageja ise huvitatud veoauto ostmisest. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et nõude täitmine vaidlusaluse veoauto täitemenetluses enampakkumisel müümisel ei oleks olnud kindel ja seetõttu kohtutäitur kogu nõudesumma ulatuses kahju hüvitamise eest ei vastuta. Lisaks põhivõlale taotleb hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist summaliselt perioodi eest kahju hüvitamise nõude tasumiseks kohtutäiturile määratud tähtpäevale järgnevast päevast 08.10.2011.a kuni hagi esitamiseni 05.01.2012.a. Samuti taotleb hageja alates hagi esitamisest mõista viivised välja protsendina põhivõlast. Kohtuistungil kohus tegi kindlaks, et hagiavalduses esitatud arvutuskäigus on ekslikult märgitud vale põhivõla summa, kuid tegelikult on viivist arvutatud põhivõla 3 505,40 euro järgi ja hagis esitatud viivisesumma 63,10 eurot on õige. Seega on hageja viivise nõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 63,10 eurot ja viivise alates hagi esitamisest protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus

8(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 kustutamise järel võõrandatud veoauto väärtuse kohta, mitte müügikuulutused analoogsete veoautode kohta. Kohus on otsuse põhjendustes ilmselgelt ebatäpne, märkides põhjenduste p-s 3, et 19.07.2012.a kohtuistungil kostja möönis, et 14.05.2011.a kohtuotsusega väljamõistetud summa võib olla käsitatav hageja kahjuna. Kostja esitab kohtu järeldusele vastuväite, sest nimetatud kohtuistungil vaidles kostja sõnaselgelt vastu seisukohale, et hageja kahju suurus on kohtuotsusega väljamõistetud summa ja selliselt on see ka protokollitud. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga (p 7), et keelumärke kustutamise avaldusega kohtutäitur sisuliselt tühistas hagi tagamise määruse. Hagi tagamise määrus on kehtiv kuni kohus seda ei tühista TsMS § 386 lg 2 alusel ja oli kehtiv ka veoauto võõrandamise ajal. E. V. , Stegeman Transport OÜ juhatuse liikmena, oli teadlik Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a määrusest tsiviilasjas nr 2-08-20037. Sõiduki käsutamine olukorras, kus maakohtu määrust ei ole tühistatud, on õigusvastane tegevus. Sõidukit ei käsutanud kostja, vaid Stegeman Transport OÜ juhatuse liige E. V. , kes hagejale reaalselt õigusvastase tegevusega kahju põhjustas. Samuti ei nõustu kostja kohtu järeldusega, et sõiduki võõrandamist ei oleks keelumärke kustutamiseta toimunud. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-94-09 p-s 14 märkinud, et AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega AÕS § 92 lg 1 kohaselt on vallasomandi tekkimiseks vaja kokkulepet ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet. Hageja on jätnud enda õiguskaitsevahendid kohaselt rakendamata. Hageja ei esitanud täiteasjas nr 186/2011/1479 võlgniku vara tagasivõitmise hagi TMS § 187 lg 1 alusel ning ei maksnud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti, seega ei teinud hageja kõike endast olenevat kahju vältimiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-6-08 p-s 14 märkinud, et ehkki VÕS § 139 lg 1 reguleerib grammatiliselt võttes üksnes juhtumit, kus kahju osaliselt tekkis kannatanust tulenevatel asjaoludel ning võimaldab selles ulatuses kahjuhüvitist üksnes vähendada, tuleb sätet tõlgendada selliselt, et see võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka nullini. Vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid, kus kannatanu oma tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa täielikult välistada, kuid kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida. Kostja taotles kahjusumma vähendamist nullini 19.07.2012.a kohtuistungil, kuid kohus jättis selles osas seisukoha võtmata. Kohtutäituril puudus täitedokument täitemenetluse alustamiseks ja ta ei ole õigusvastaselt käitunud. 08.01.2009.a kehtinud TMS § 48 p 7 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Täiteasjas nr 175/2008/1338 puudus täitemenetluse alustamisel 17.06.2008.a täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõistes. TMS § 2 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõudeid, mis tulenevad jõustunud või viitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a määrus ei olnud täitemenetluse alustamise ajaks jõustunud ja ei kuulunud viivitamata täitmisele. 17.06.2008.a kehtinud TsMS § 387 lg 2 kohaselt kui hagi tagamise määruse peab täitma kohtutäitur, edastab kohus määruse hagi tagamise taotlenud isikule. Hagi tagamise määruses tuleb märkida, et määruse täitmiseks peab taotluse esitaja pöörduma kohtutäituri poole. Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a määruses nimetatud märget ei ole. Määruse resolutsioonis on kohus märkinud, et määrus tuleb saata täitmiseks ARK-le.

9(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 Kohtutäituri tegevuse ja hagejale tekkinud väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Arvestades Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-121-08 p-s 12 ja nr 3-2-1-53-06 p-s 11 väljendatud põhjusliku seose tuvastamise seisukohta, oleks käesolevas asjas kahjulik tagajärg saabunud ka ilma kostja väidetava õigusvastase teota, kuna kohus ei olnud 17.06.2008.a määrust tsiviilasjas nr 2-08-20037 ARK-le täitmisele saatnud ning ka hageja ei kontrollinud kohtumääruse saatmist ARK-le. Kuna kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, ei ole kostja hageja ees nõude täitmisega viivitanud ning seega on viivisenõue põhjendamatu. Vastustaja seisukoht

10(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 pingutus selleks, et võõrandada võlgniku vara võimalikult kallilt. Selline tegevus teenib nii võlgniku kui ka sissenõudja(te) huve ja väldib võlgniku omandipõhiõiguse lubamatut riivet. Juhul, kui aga kohtutäitur lähtub oma ametitegevuse pidamisel juba eos põhimõttest, et täitemenetluses võõrandatakse vara väga suure tõenäosusega alghinnaga ja kõige väiksema alghinnaga, mida seadus üleüldse varaeseme suhtes määrata lubab, siis ei ole sellega täitemenetluse eesmärgid täidetud. Kohalik keskmine müügihind eseme väärtusena on see, millega leidub eelduslikult esemele ostja. Sellest tulenevalt oleks kohane tuvastada, et sõiduki edasivõõrandamise tõttu kaotas hageja võimaluse realiseerida oma nõudeid kuni sõiduki turuväärtuse ulatuses. Sellest hoolimata märkis maakohus, et isegi siis, kui sõiduki hinda oleks kostja poolt kirjeldatud viisil 70% võrra alla hinnatud, oleks saanud selle võõrandada ikkagi mitu korda kallimalt, kui hageja kohtuotsusega tunnustatud nõude rahuldamiseks vajalik.

11(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-748 summat saaks käsitleda teatud tingimustel hageja kahjuna, ei saaks tingida teistsuguse kohtuotsuse tegemist, sest kõik hagi rahuldamise eeldused on ilma selletagi tuvastatud. See, kas kohtuotsusega välja mõistetud summat saab käsitleda hageja kahjuna, on õiguslik järeldus, mille tegemine ei sõltu sellest, kas kostja sellega nõustub või mitte.

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Ande Tänav

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.