30.november 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
koht Tsiviilasja number
2-12-24700
Tsiviilasi
O. V. avaldus avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: O. V. isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer ( Advokaadibüroo Tammer ja Tammer asukohaga xxxxxxxxxxx Tartu, e-post: [email protected]) Puudutatud isik: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxx Räpina Põlva maakond) Puudutatud isik: A. V. ( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx). xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ( asukoht Kooli 1 Räpina Põlva maakond; e-post: [email protected]), esindajad M. K. ja Kalle Laht 06.november 2012
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.O. V. avaldus rahuldada osaliselt. 1.1 Määrata O. V. kuuluvale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvale xxxxxxxxx kinnistule (mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxx) avalikult kasutatavalt xxxxxx tänavalt juurdepääs üle A. L. kuuluva Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxx) mööda xxxxxxxxxxx kinnistut läbivat teed ( mis tähistatud katastriüksuse plaanil tähisega x-x); 1.2 Määrata, et ööpäevaringne juurdepääs on kasutatav üksnes O. V. ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele kuuluvate sõidukitega ning xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule küttepuude veoks vajalike transpordivahenditega; 1.3 Määrata juurdepääsu kasutamise tähtajaks 1 (üks) aasta alates käesoleva määruse jõustumisest.
Tühistada esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta tehtud Tartu Maakohtu 27.06.2012 määrus punkti 2.1 osaliselt so juurdepääsu määramises jalgsi ning kõikide sõidukitega, sõnastades määruse punkti 2.1 järgmiselt:
2.1 Määrata O. V. kuuluvale xxxxxxxxxxxxxxxx asuvale xxxxxxxxx kinnistule (mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxx) ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavalt xxxxxx tänavalt üksnes O. V. ja temaga koos elavate perekonnaliikmete kasutuses olevate sõidukitega ning xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule küttepuude veoks vajaliku transpordiga üle A. L. kuuluva xxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxxxxxxxxxx kinnistu (mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxx) mööda xxxxxxxxxxx kinnistut läbivat olemasolevat teed.
3.Menetluskulud jätta neid kandnud menetlusosalise kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. I Avaldaja nõue ja põhjendused 1.1 Avalduse kohaselt kuulub avaldajale kinnistu xxxxxxx xxxxxxxxxxx ( registriosa nr xxxxxx). Avaldaja naaber on puudutatud isik A. L. , kellele kuulub kinnistu xxxxxxx xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx). Avaldaja ja A. L. kinnistutel asuvad rohkem kui 40 aastat tagasi püstitatud ühepereelamud. Ajalooliselt on xxxxxxxxxxx elamu juurde pääsemiseks kasutatud xxxxxx tänavat. Juurdepääs xxxxxxxxxxx elamu juurde on märgitud Maa-ameti kaardile teealana ja tänavana. Maareformi käigus moodustati xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx ning osa xxxxxx tänavat erastati kostjale. Avaldaja pääses oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele üle A. L. kinnisasja seda osa, mis enne erastamist moodustas xxxxxx tänava. Tegelikult oli välja kujunenud ringtee puudutatud isiku ja avaldaja elamute eest läbi, ümber avaldaja kõrvalhoone. Kuid alates käesoleva aasta suvest hakkas A. L. juurdepääsu kasutamist takistama. 1.2 Avaldaja leiab, et maareformi käigus maade eraomandisse andmise hetkeks väljakujunenud juurdepääsu kasutamist tuleb aktsepteerida. A. L. on kohustatud oma kinnisasjal taluma juurdepääsu kasutamist avaldaja poolt, kellel muu kasutamiskõlblik ühendustee avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale puudub. Avaldaja peres kasvab 9kuune laps. Avaldaja abikaasa töötab füüsilisest isikust ettevõtjana pottsepp-kaminameistrina. Tema tööriistad on rasked ja neid on palju. Lapse, vankri ja asjade vedamine üle kinnisasja xxxxxx põik kaudu autosse ja elamusse on avaldajat koormav ja ebamõistlik. Ühenduse kaotamisel üle puudutatud isiku kinnisasja on takistatud kiirabi- ja tuletõrje operatiivne juurdepääs xxxxxxxxx kinnisasjale, mis ohuolukorras võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi. Samuti ei pääse hageja krundile prügiauto ja postiljon. 1.3 Avaldaja palub AÕS § 156 sätete alusel määrata oma kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ( xxxxxx tänavalt) nii jalgsi kui sõidukitega üle A. L. kinnistu mööda varasemalt kasutatud ümbersõidu teed elamute eest läbi ja ümber avaldaja kõrvalhoone või üksnes mööda A. L. elamu eest kulgevat teed.
2 (14)
II Puudutatud isikute ja kohaliku omavalitsuse seisukohad 2.1 Puudutatud isik A. L. vaidleb O. V. avaldusele täielikult vastu. Avaldaja O. V. kinnisasi piirneb ühest küljest avalikult kasutatava teega so xxxxxx põik tänavaga 30 m ulatuses, kuhu piirikraavile on hoonete ehitamisega samal ajal rajatud 4,8 m laiune spetsiaalne ülesõit xxxxxx põik teelt avaldaja kinnisasjale. Ülesõit üle kraavi on truubiga ja muldkeha hoidvate betoneeritud piiretega, mis tähendab, et ülesõitu saavad kasutada ka sõidukid ja rasketehnika. Samuti on ülesõit kinnisasjale planeeritud selliselt, et avaldaja kinnisasja hoovialale oleks võimalik ligi pääseda kõige sirgjoonelisemat teed xxxxxx põik tänavast. xxxxxx põik tänava ja avaldaja kinnisasja piirikraavi ületav ülesõit on 4,8 m x 5 m suurune ala, mis asub xxxxxx põik tee avalikult kasutataval teealal sõidutee kõrval. Antud alale mahub kõrvuti parkima vabalt näiteks kaks sõiduautot. Seega ei kuulu antud vaidluses AÕS § 156 lg 1 kohaldamisele, sest selle sätte rakendamiseks kohustuslikud eeldused puuduvad (xxxxxxxxxxx kinnistule on olemas juurdepääs xxxxxx põik tänavast). 2.2 A. L. kinnisasjal paiknev teeots ei ole avalikus kasutuses juba alates 1998 aastast, mil A. L. ostis oma kinnistu. Kinnisasja ostu-müügi ja asjaõiguslepingus on kinnisasja müüja ( so Eesti Vabariigi ) esindaja kinnitanud, et müüdav kinnisasi ei kuulu tagastamisele maareformi käigus, seda ei ole võõrandatud, panditud, keelustatud, tema suhtes ei ole vaidlusi, samuti seda, et lepinguobjekt ei ole koormatud kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega. Ainukesed kitsendused A. L. kinnisasjal tulenevad eelnimetatud lepingu punktist 4, mille kohaselt peab A. L. lubama oma kinnisasjast läbi viia elektri-, gaasi-, side- ja muid liine maapinnal, maapõues ja õhuruumis. A. L. peab tagama oma kinnisasja läbiva ja siseneva elektriõhuliini ning veetrassi omapoolse rikkumatuse ning võimaldama nende remonti ja teenindamist, samuti ei tohi takistada liiklust eelpool nimetatud tööde tegemiseks oma kinnisasjale siseneval teel. Seega on A. L. omandanud kinnisasja täies teadlikkuses, et tema kinnisasi on üks tervik ega ole kuidagi seotud kohustusega tagada naabritele läbipääsu üle oma kinnisasja. Avaldaja harjumust sõita autoga ja käia jalgsi üle A. L. kinnisasja ei saa pidada mingil juhul ajalooliseks teeks, vaid pigem A. L. heasoovlikkuse tagajärjel tekkinud harjumuseks. xxxxxx tänava avalikult kasutatav tupik-harutee ei ulatu mingil moel avaldaja kinnistu piirini, vaid lõpeb ära A. L. kinnisasja välispiiril. A. L. kinnisasjal olev asfalt ja autoga sõidetav osa on puudutatud isiku kinnisasja sisehoov. A. L. on arvamusel, et maareformi käigus moodustatigi kinnistud xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx selliselt, et kummalegi kinnistule on tagatud juurdepääs avalikult teelt ( sh xxxxxxxxxxx-le xxxxxx põik tänava kaudu). 2.3 Puudutatud isiku ja xxxxxxxxxxx kinnistu eelmise omaniku vahelisel kokkuleppel kasutas A. L. xxxxxxxxxxx kinnistul paiknevaid kuure ja xxxxxxxxxxx omanik kasutas A. L. kinnistul asuvat garaaži. Selline ruumide ristkasutus jätkus ka peale xxxxxxxxxxx kinnistu omandamist avaldaja poolt. Ruumide ristkasutusest tulenevalt oli vajadus liikuda kahe kinnisasja vahel. 2012. aasta kevadel selline ruumide vastastikune kasutamine lõppes. Seega puudub nii A. L. endal kui ja O. V. käesoleval ajal igasugune vajadus liikuda üle võõra kinnisasja. A. L. ei ole kunagi pidanud varasemat kokkulepitud liikumistee kasutamise praktikat enesele õiguslikult siduvaks, vaid ikkagi ajutiseks lahenduseks kuni hoonete ristkasutuse kehtivuseni. A. L. ainukasutuses olev kõrvalhoone asub eluhoonest eemal. Kõrvalhoones hoiustab A. L. erinevat vara sh kallihinnalisi ehitustööriistu. A. L. soov on oma kinnisasjal tagada enda kõrvalhoonetes paikneva vara turvalisus. Oma kõrvalhoonete turvalisuse tagamiseks planeerib A. L. lähitulevikus pikendada juba olemasolevat koeraaedikut mööda oma kinnisasja piiri selliselt, et koer saaks ööpäevaringselt vabalt jalutada kinnises aedikus eluhoone ja
3 (14)
kõrvalhoonete vahel ning oma kohalolekuga suurendada puudutatud isiku turvalisust ning minimaliseerida võimaliku varalise kahju tekitamise võimalust varaste poolt A. L. kinnisasjal paiknevates hoonetes. Koeraaedikut ei ole aga võimalik teistmoodi teha, kui üle tee, mida kasutab siiani ka O. V. . Koeraaedikust naabrite läbilubamiseks peaks ehitama mitmeväravasüsteemi (lüüsi), kuid selline lahendus oleks ebamõistlik, läheks rahaliselt kulukaks ja ei lubaks ikkagi koeral vabalt antud aedikus liikuda. 2.4 A. L. kinnisasi on sellise kuju ja planeeringuga, et eluhoone õueala kui terviku, moodustab eluhoone ette jääv muruplats koos istepinkidega, vahepeale jääb vaidlusalune autotee, mida kasutab avaldaja oma koju pääsemiseks ja teisele poole teed jääb lastele mõeldud mängumaja, liivakast, kiik ja muruväljakud. Reaalsuses moodustubki eluhoone esisest ja teisele poole teed jäävatest rajatistest ja mänguplatsidest lastelaste jaoks ühtne mängutsoon. Seega tunneb A. L. põhjendatud muret oma lastelaste turvalisuse pärast, kes võivad ohtu sattuda laste mängutsoonist läbisõitvate autode tõttu. Seetõttu soovib A. L. oma kinnisasja läbivate võõraste sõidukite sõitude lõpetamist. Ööpäevaringne ligipääs O. V. kinnisasjale jalgsi ja erinevate sõidukitega tähendaks ka talvistel tingimustel ligipääsu tagamist ehk lume koristust juba selle tõttu, et naabrid koju pääseksid. Samuti peab A. L. lisaks sõidutee puhastamisele veel enda autole parkimis- ja manööverdamiskohad puhastama. See on A. L. jaoks koormav tegevus. Kui O. V. läbi puudutatud isiku kinnisasja autodega ei sõidaks, oleks A. L. vaja puhastada enda auto rataste liikumistee või üks parkimiskoht ega peaks muretsema erinevate möödasõidu võimaluste pärast. 2.5 A. L. soovib oma kinnisasjal rahu, vaikust ja privaatsust, mida ei ole võimalik tagada, kui avaldaja, tema perekond, sugulased, tuttavad, sõbrad ja külalised sõidavad avaldaja kinnisasjale saamiseks autodega ning käivad jalgsi otse üle A. L. kinnisasja sisehoovi. 2.6 A. L. loeb põhjendamatuks avaldajat seisukohta, et tema kinnisasjale on võimalik xxxxxx põik tänavalt juurde pääseda üksnes jalgsi ja autoga juurdepääs on võimatu. xxxxxx põik tänava poolt on avaldaja kinnisasjale väga hea juurdepääs nii jalgsi kui minimaalse ja mittekoormava tegevuse tagajärjel ka autoga. Hetkel katab avaldaja kinnisasjal eluhoone ja xxxxxx põik tänava vahelist ala suuremas osas betoneeritud plaatidega jalgtee. Autoga kõige otsemat teed xxxxxx põik tänavast avaldaja hoovialale sõitmist takistavad ainult lillepeenar, üks marjapõõsas, kaks lillepõõsast ja hunnikusse virnastatud puitmaterjal. Seega elementaarse autosõidutee rajamine otse avaldaja elumajani ei nõua suurt, liialt koormavat pingutust ega rahalisi väljaminekuid. Samuti ei ole vaja mahasaagida haljastust ega teha muid aega, teadmisi ja raha nõudvaid pingutusi. Ka ei vasta tõele avaldaja väide, et avaldaja peab oma autot parkima suvalistesse kohtadesse. Ilma igasuguseid tegevusi tegemata on O. V. eluhoonest 23 m kaugusel avaldaja kinnisasja piiril xxxxxx põik tänava kõrval kahe sõiduauto parkimise plats koos tänavavalgustusega ja 6 m x 8 m suurune muruplats avaldaja enda kinnisasjal, kuhu saab autoga ligi xxxxxx põik tänavalt. A. L. leiab, et põhjendamatu on ka avaldaja väide, et avaldaja juurde ei pääse tuletõrje või kiirabi. Kiirabi auto ega päästeauto ei peagi sõitma hoone treppi, vaid peab olema tagatud kiirabibrigaadi või päästjate juurdepääsu võimalus, mis on olemas xxxxxx põik tänavalt. Prügikonteiner on avaldajal võimalik viia oma kinnisasja piirile xxxxxx põik tänava äärde, mis ei tohiks üle jõu käia ühelegi täiskasvanud inimesele. Postkasti saab avaldaja samuti ümber tõsta xxxxxx põik tänava äärde oma kinnisasja piirile, kuhu pääseb postiljon kogu aeg juurde.
4 (14)
Avaldaja väide tema ja abikaasa tülikast kõndimisest lapse või asjadega elumaja välisuksest 40 m kaugusele näitab ilmselgelt probleemi ülepaisutatust ja jonnakust ehk tahtmatust probleemile lahendust leida. A. L. on seisukohal, et kindlasti ei ole avaldaja esimene ega viimane isik, kelle koduuksest ei saa otse sõiduautosse istuda, kuid sellise õiguse pidamine oma põhiõiguseks, mille realiseerimiseks peab puudutatud isik taluma oma kinnisasjal kitsendusi, ei ole vähemalt tänasel päeval Eestis põhjendatud.
3.Puudutatud isik A. V. ärakuulamisel kohtule avaldas, et ei soovi, et O. V. käiks üle tema kinnistu. A. V. endal ei ole oma kuuri juurde saamisel takistusi, kuna A. L. on vastav leping sõlmitud.
4.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindajate kinnitusel maa erastamisel xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx majade juurde on arvestatud xxxxxxxxxxx juurdepääsuga xxxxxx tänavalt üle xxxxxxxxxxx kinnistu. xxxxxxxxxxx katastriüksuse plaanile on kantud ka kitsendusena sissesõidutee. xxxxxxxxxxx elamu ja majandushoone õuele on juurdepääs hetkel võimalik ainult xxxxxx tänavalt. xxxxxx põik tänavalt on küll mahasõit xxxxxxxxxxx kinnistule, kuid tee rajamine olemasoleva hoonestuse ja aia puhul on kulukas ning pole otstarbekas. Tee rajamine eeldaks krundi täielikku ümberplaneerimist. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on seisukohal, et xxxxxxxxxxx kinnistule tuleb määrata juurdepääs xxxxxxxxxxx kinnistut ja osaliselt xxxxxxxxxxxx läbiva teelõigu kaudu. III Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused
5.AÕS §-s 156 lg 1 on sätestatud, et on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
6.Registriosa väljatrükk ( tl 9) tõendab, et O. V. kuulub kinnistu ( elamumaa katastritunnusega 70501:004:0395) xxxxxxx xxxxxxxxxxx, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxx. Registriosa väljatrükk ( tl 10) tõendab, et A. L. kuulub kinnistu ( elamumaa katastritunnusega 70501:004:0358) xxxxxxx xxxxxxxxxxx, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxx. Maa-ameti kaardiserveri väljatrükkidest, ortofotolt ( tl 12, 14, 40) nähtub ja kohus ka paikvaatluse käigus tegi kindlaks ( tl 60-61), et avaldaja ja puudutatud isiku A. L. kinnistud asuvad kõrvuti, kinnistutel olevate elamute näol on tegemist ühist vaheseina omava ehitistega. Avaldaja kinnistul paikneb lisaks elamule kõrvalhoone mitmesuguste abiruumidega ( elamu vastas diagonaalselt) ning ka A. L. kinnistul paikneb kõrvalhoone abiruumidega (osana suuremast hoonest), mille asukoht on elamust tunduvalt eemal kinnistu teises nurgas. Kaardiserveri väljatrükkidest nähtub ja ka kohus paikvaatluse käigus tegi kindlaks, et puudutatud isiku A. L. kinnistule viib Räpina linnas xxxxxx tänavalt alguse saav umbes 4 meetri laiune asfalteeritud tee. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindajate kinnitusel on tegemist munitsipaalomandis oleva teega. A. L. kinnistu piiril munitsipaalomandis olev tee lõpeb, kui faktiliselt jätkub silmnähtavalt teena eristatav ala (asfaltkattega) ka A. L. kinnistul, möödudes tema elamu ja selle esisest muruväljakust ning viib avaldaja kinnistule tema elamu ja selle esise muruväljaku ette, kus moodustub elamu ja avaldaja kõrvalhoone vahele hooviala. A. L. kinnistu katastriüksuse plaanil ( tl 48-49) on nimetatud tee tähistatud x-x ( otsuse parema jälgitavuse huvides peab kohus otstarbekaks edaspidi kasutada nimetatud tee 5 (14)
puhul samuti tähist x-x). Katastriüksuse plaanilt nähtub ja kohus ka paikvaatluse käigus tegi kindlaks, et xxxxxx tänavalt xxxxxxxxxxx kinnistule kulgevast teest paremale poole jääv laste mänguväljak (millel mängumaja, kiik, liivakast vt foto tl 45), jääb tegelikult A. L. kinnistu piiridest välja. A. L. kinnistu katastriüksuse plaanilt nähtub ja kohus ka paikvaatluse käigus tegi kindlaks, et eespoolkirjeldatud teelt x-x hargneb katastriüksuse piiritähise 7 juures teine tee, mis viib O. V. kõrvalhoone tagant A. L. jt isikute sh puudutatud isiku Aivo Vaaraku omandis olevate kuuride juurde. Tegemist on umbes 3 meetri laiuse ja 30 m pikkuse teega, millel samuti asfaltkate, kuid mis oma kulumise tõttu on halvemas seisundis kui tee x-x. Nimetatud avaldaja kõrvalhoone tagust teed on silmas pidanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx omapoolse ettepaneku tegemisel juurdepääsu määramiseks. Nagu kohus paikvaatluse käigus kindlaks tegi, jääb A. L. jt teiste isikute sh A. V. omandisse jäävate kuuride ning avaldaja kõrvalhoone nurga vahele 6,1 meetri laiune maa-ala, millel käesoleval ajal asub puudutatud isiku A. L. püstitatud traataed (foto nr 6 – tl 64). Nagu Maa-ameti kaardiserveri väljatrükkidest ja ortofotolt ( tl 12, 14, 40) nähtub, jääb nimetatud hoonete vaheline ala osaliselt katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxxx. Registriosa nr xxxxxx väljatrükk ( tl 66) tõendab, et katastriüksus xxxxx:xxx:xxxxx A. V. . Seega juurdepääsu määramisel avaldajale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt pakutud viisil tuleks see määrata osaliselt ka üle A. V. kuuluva kinnistu. Nagu nähtub puudutatud isikute vahel 03.05.2012 sõlmitud kokkuleppest ( tl 84) on A. V. lubanud A. L. oma kinnistu osale piirdeaia paigaldada. A. V. ärakuulamisel avaldatust saab teha järelduse, et A. V. on pigem vastu kui pooldab aia eemaldamist ja läbipääsu uuesti avamist avaldaja jaoks. Puudutatud isikud on ka kohtule kinnitanud ja nähtub ka nendevahelisest kirjalikust kokkuleppest, lubab A. L. üle oma kinnistu juurdepääsu A. V. viimasele kuuluva kuuri juurde.
7.Avaldaja kinnitusel ja kohtu hinnangul ka puudutatud isik A. L. on sisuliselt õigeks võtnud, on nii xxxxxxxxxxx eelmine omanik kui avaldaja kasutanud oma kinnistule pääsemiseks peamiselt A. L. kinnistut läbivat teed x-x. Avaldaja kinnitusel, millele ei ole sisuliselt vastu vaielnud ka A. L. ise, ei piirdunud avaldaja poolt A. L. kinnistult ülekäimine tegelikult üksnes teega x-x, vaid lisaks mööda teed x-x liikumisele toimus sõidukitega sisuliselt ringliiklus st liiguti A. L. ja avaldaja maja eest läbi, seejärel avaldaja kõrvalhoone ja puudutatud isikute omandis oleva hoone vahelt läbi ja seejärel avaldaja kõrvalhoone taga asuvalt teelt tagasi teele x-x ning kirjeldatud liikumist sõidukitega kasutas ka A. L. ise.
8.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et juurdepääsu puhul avalikult kasutatavalt teelt so xxxxxx tänavalt ( selle pikenduse kaudu) xxxxxxxxxxx kinnistule üle xxxxxx tn 9 kinnistu on tegemist väljakujunenud tavaga. Avaldaja ega ka puudutatud isik Aivar Lemasalu pole väitnud, et xxxxxxxxxxx kinnisasjale pääsemiseks oleks kasutatud muud teed, kui teed x-x. Avaldaja seletuse kohaselt kasutab ta teed x-x igapäevaselt sh nii sõiduautoga ning prügi- ja küttepuude veoks. A. L. seletuse kohaselt kasutavad avaldaja ja tema abikaasa juurdepääsu xxxxxx põik tänavale üksnes poes käimiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja M. K. kinnitusel peeti teed x-x silmas juurdepääsuna xxxxxxxxxxx kinnistule ka maade erastamise ajal. Kohtuistungil andis antud paikkonna hoonestamisega seonduvate asjaolude osas ütlusi sel ajal Räpina Metsamajandis töötanud tunnistaja A. L. . Tunnistaja ütluste kohaselt on xxxxxxxxx ( millest praeguseks on saanud xxxxxxxxx xxxxxxxxx) ajalooline väljapääs xxxxxx põik tänavale. Tunnistaja teada seda ka kasutati, sest telliti lumekoristust. Kui intensiivselt ja kes kasutas, seda tunnistaja täpselt ei tea. Kohus leiab, et kuigi tunnistaja A. L. ütlustest järeldub, et hoonete ehitamise ajal võis praeguste xxxxxxxxx xxxxxxxxx kinnistute piiresse jääva elamukrundi väljapääs olla xxxxxx põik tänavale, ei anna see alust pidada juurdepääsu avaldaja kinnistult xxxxxx põik
6 (14)
tänavale väljakujunenud tavaks, mida arvestada käesoleva asja lahendamisel. Muudest tõenditest (eelkõige avaldaja ja puudutatud isiku A. L. seletused) tuleneb, et tegelikult on välja kujunenud tava kasutada juurdepääsuks xxxxxx tänavat ja see tava ei ole mõne aasta, vaid aastakümnete pikkune. Sellise tava olemasolu kinnitab kujukalt seegi, et kuigi avaldaja kinnistule on ehitatud ülekäik xxxxxx põik tänavalt, pole käesoleva ajani rajatud transpordivahenditele sobivat juurdepääsu avaldaja hoovialale ( nimetatud asjaolul peatub kohus põhjalikumalt edaspidi).
9.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et naabrite vaheliste suhete määratlemisel tuleb muuhulgas arvestada ka väljakujunenud tavadega ( Riigikohtu 13.12.2004 otsus tsiviilasjas 3-2-1-141-04 punkt 29, 12.04.2004 otsus tsiviilasjas 3-2-1-45-04 punkt 16). Tava tähtsust käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei vähenda asjaolu, et selline tava oli ilmselt tingitud elamute juurde ehitatud kõrvalhoonete ühiskasutusest elanike poolt. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt xxxxxxxxx xxxxxxxxx elamute vastas diagonaalselt ehitatud kõrvalhoone oli selle rajamisest alates sealsete elanike ühiskasutuses. Sama on kinnitanud ka puudutatud isik A. L. . Puudutatud isiku A. L. seletuse kohaselt, mille on õigeks võtnud ka avaldaja, toimus kuni käesoleva aasta suveni avaldaja ja puudutatud isikute vastastikune ruumide kasutus üksteise kinnistutele jäävates kõrvalhoonetes.
10.Asjas ei ole kohtu hinnangul vaidlust selle üle, et probleemid avaldaja ja puudutatud isiku A. L. vahel seoses avaldaja liikumisega üle A. L. kinnistu tekkisidki käesoleval aastal, kui lõppes varasemalt toimunud avaldaja ja puudutatud isikute vastastikune ruumide kasutus üksteise kinnistul asuvates kõrvalhoonetes. Kuna avaldaja ja puudutatud isik kasutasid varem vastastikku mõningaid ruume üksteise kinnistutel, kuid see lõppes käesoleval aastal, on inimlikult mõistetav A. L. soov ümber korraldada ka naabri liikumist oma kinnistul. Kohus nõustub puudutatud isiku A. L. põhimõtteliselt selles, et kinnistutel olevates kõrvalhoonetes olevate ruumide vastastikuse kasutamise lõppemise tõttu on ära langenud naaberkinnistul asuvate ruumide kasutamisest tulenev vajadus liikuda ühelt kinnistult teisele. Kuid nimetatud asjaolu ei ole ka avaldaja nõude aluseks. Avaldaja leiab, et juurdepääs oma kinnistule üle A. L. kinnistu on vajalik talle seetõttu, et muu vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule avaldajal puudub.
11.Seega põrkuvad käesolevas asjas avaldaja huvi oma kinnisasjale võimalikult mugavalt ja täiendavaid kulutusi tegemata pääseda ning eelkõige puudutatud isiku A. L. huvi privaatsuse järele oma kinnisasjal ning võimalus seda vabalt vallata ja kasutada. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et ka puudutatud isik A. V. ärakuulamisel vaidles vastu ühele käesolevas asjas kõne all olevale võimalusele korraldada avaldaja juurdepääsu oma kinnisasjale ( so muuhulgas osaliselt ka üle A. V. kinnistu), millest järeldub ka tema huvi vältida oma kinnisasja koormamist täiendavate kitsendustega. Kuid juurdepääsu määramine mõlemal avaldaja taotletud ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakutud viisil puudutab peamiselt just A. L. huve, kuna juurdepääs läbib peaaegu kogu ulatuses just A. L. kinnistut ja ainult vähesel määral A. V. kinnistut ( avaldaja esimese alternatiivi puhul ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt väljapakutu juurdepääsu puhul).
12.Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi tee x-x on kantud kitsendusena A. L. kinnistu katastriüksuse plaanile, ei ole see vaadeldav teena teeseaduse mõistes ega seadusjärgse kitsendusena. AÕS § 140 kohaselt on kinnisomandi kitsendused seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Maakatastriseaduse §-s 10 lg 3 on sätestatud, et katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud või kaitse alla võetud kitsendust põhjustav objekt loetakse seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks ning selle asukoht (piirid) kantakse
7 (14)
katastriüksuse plaanile. Kohus leiab, et kuigi A. L. kinnistu katastriüksuse plaanil on tähistatud kinnistut läbiv sissesõidutee x-x kui kitsendus, ei tekitanud see veel A. L. kohustust seadusjärgse kitsenduse talumiseks. Seadusjärgset kitsendust ei saa kehtestada mingi toiminguga (katastriüksuse plaani koostamisega). Seadusjärgse kitsenduse olemasolu seoses teega x-x ei nähtu Räpina Linnavalitsuse 27.05.1998 korraldusest nr 77 A. L. maa ostueesõigusega erastamise kohta ( tl 77) ega ka 10.09.1998 kinnisasja ostu-müügilepingust ja asjaõiguslepingust ( tl 83) nimetatud maa A. L. müümise kohta.
13.Vastavalt Teeseaduse §-le 5-1 on kohalik tee valla- või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee. Sama seaduse § 6 kohaselt on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Kuigi käesoleval juhul asub tee x-x tiheasustusega alal (Räpina linnas), ei ole nimetatud tee rajatud ilmselt üldiseks kasutamiseks ( kohaliku liikluse korraldamiseks), vaid konkreetsete antud paikkonnas asuvate hoonete juurde pääsemiseks. Seega tee x-x puhul on tegemist sisuliselt juurdepääsuteega AÕS § 156 sätete mõttes. Kohus ei nõustu puudutatud isiku A. L. kohtuistungil avaldatud äärmiselt kitsendava käsitlusega sellest, et tee x-x puhul on tegemist üksnes sissesõiduteega tema kinnisasjale. Nagu kohus juba eespool asus seisukohale, on tegemist ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuga ka naaberkinnistule. Asjaolu, et A. L. ei ole maa erastamisel pandud selget kohustust tagada juurdepääsutee kasutamise võimalus teistele isikutele, sh avaldajale, ei ole oluline juurdepääsunõude rahuldamisel AÕS § 156 järgi. Analoogilisele seisukohale on asutud Riigikohtu 27.09.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 (punktis 23).
14.Õige on puudutatud isiku A. L. väide, et avaldaja kinnistu piirneb ühest küljest avalikult kasutatava teega. Nii nähtub Maa-ameti kaardiserveri väljatrükkidest ja ortofotolt ( tl 12, 14,40) ja ka kohus paikvaatluse käigus tegi kindlaks ( tl 60-61), piirneb avaldaja kinnistu edelakülg xxxxxx põik tänavaga umbes 30 meetri ulatuses. Tõsi küll, tänava enda ja avaldaja kinnistu vahele jääb teeäärne ala, millel paikneb kraav. Kuid kuna tegemist on avalikus kasutuses (mitte kellegi teise isiku eraomandis oleva alaga) ning sisuliselt tänavakaitsevööndi teeseaduse § 13 lg 5 mõttes, võib asuda siiski seisukohale, et avaldaja kinnistu piirneb ühest küljest avalikult kasutatava teega so xxxxxx põik tänavaga. Nagu kohus paikvaatluse käigus kindlaks tegi ja nähtub ka puudutatud isiku A. L. esitatud fotodelt ( tl 42-44a) , et kuigi avaldaja kinnistu ja xxxxxx põik tänava vahele jääb kraav, on üle kraavi ehitatud betoonääristega ülekäik laiusega 4,8 m ja pikkusega 4,6 m. Seega iseenesest juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale on avaldajal olemas. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas avaldajal oma kinnistu xxxxxx põik tänava poolse külje näol on olemas avaldaja vajadustele vastav juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale.
15.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et kinnisasjale on võimalik juurde pääseda avalikult kasutatavale teelt, ei ole üle võõra kinnisasja juurdepääsu nõude rahuldamata jätmise aluseks. Nii on Riigikohtu 12.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4504 ( punktis 14) selgitatud, et isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel.
8 (14)
16.Nagu kohus paikvaatluse käigus tegi kindlaks ( tl 60,61) ja nähtub ka nii paikvaatluse käigus tehtud fotodelt ( fotod nr 7,8 – tl 65) ja puudutatud isiku A. L. esitatud fotodelt ( tl 42-44a) on xxxxxx põik tänavaga piirnev avaldaja kinnistu osa elamu tagune ala, mis käesoleval ajal kujutab endast aiaala ( sh muruplatsid, lillepeenrad, tiik, kõrghaljastus). Avaldaja hinnangul, mille on õigeks võtnud ka puudutatud isik A. L. kohtuistungil, on vahemaa xxxxxx põik tänavalt avaldaja hoovi umbes 50 meetrit. Nagu kohus paikvaatluse käigus kindlaks tegi on, on ülekäik xxxxxx põik tänavalt avaldaja kinnistule käesoleval ajal on kaetud murukattega ning ülekäigust kuni avaldaja elamuesise ja kõrvalhoone vahelisele hoovile tuleb liikuda peamiselt mööda murukattega pinnast ja üksnes elamu kõrval on teerada kaetud kõnniteeplaatidega. Kohus tegi paikvaatluse käigus kindlaks, et avaldaja elamu kõrval teeraja vahetus läheduses kasvab õunapuu ja maja taga kaks kõrget kuuske, samuti on elamu tagusel alal tiik. Vahemaa elamust õunapuuni on umbes 5 m. Vahemaa tiigist teisel pool teerada kasvava lähima kuuse tüveni on 4,3 m ja oksteni 1,8 m. Vahemaa majast tiigini diagonaalselt on umbes 8 m.
17.Kohus leiab, et avaldajal on oma kinnistu xxxxxx põik tänava poolse külje näol on olemas vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale jalgsi. Kohtu hinnangul et takista miski jalgsi juurdepääsu avaldajale kinnistule xxxxxx põik tänavalt olemasoleva ülekäigu kaudu üle kraavi. Kohtu hinnangul ei takista miski jalgsi pääsemist ka avaldaja elamu juurde ja hoovi. Seda ei takista olemasolev haljastus ega tiik. Ka vahemaa xxxxxx põik tänavalt avaldaja hoovi ei ole ülemäära pikk. Umbes 50 meetri pikkuse vahemaa läbimist jalgsi ei ole alust pidada ülemäära koormavaks ei avaldajale endale ega tema pereliikmetele. Isegi juhul, kui tegemist on liigse niiskuse käes kannatava alaga, nagu väidab avaldaja ning kinnitas ka tunnistaja A. L. , ei ole anna see alust pidada avaldaja teerada enda hoovist xxxxxx põik tänavale jalgsi läbimatuks. Ilmselgelt ei ole tegemist soise alaga. Nagu kohus paikvaatluse käigus kindlaks tegi, on avaldaja oma elamu kõrvalt aeda käimiseks rajanud isegi plaatidest kõnnitee. Üksnes tiigi ja xxxxxx põik tänava äärse ala pinnas oli tuntavalt pehme. Kuid see ala jääb teerajast kõrvale. Tuleb arvestada ka asjaolu, et paikvaatlus toimus hilissügisel, mil sadanud vihmade tõttu maapind ongi igal pool pehmem.
18.Kohus leiab, et juurdepääs avaldaja kinnistule xxxxxx põik tänavalt rahuldab ka tema vajaduse korraldada prügi äravedu oma kinnisasjalt. Avaldaja prügikonteiner ei pea ilmtingimata paiknema avaldaja hoovis, vaid selle saab hõlpsasti paigaldada ka xxxxxx põik tänava äärde. Võib eeldada, et ühepereelamu prügikonteiner ei ole sellise mahu ja raskusega, et selle teisaldamine avaldaja hoovist oma kinnisasjale piirile võiks avaldajale või mõnele temaga koos elavale täiskasvanud isikule käia üle jõu. Oletuslik on O. V. poolt kohtuistungil avaldatu, et prügikast varastatakse xxxxxx põik tänava äärest ära. Üldiselt teadolevalt leidub igal pool linnades prügikaste avalikes kohtades, samuti on erinevaid konteinereid ( sh ka väiksemahulisi) maakohtades pakendite vms kogumiseks. Kohtule ei ole teada, et prügikastide vargused oleksid laialt levinud.
19.Ka leiab kohus, et juurdepääs avaldaja kinnistule xxxxxx põik tänava kaudu rahuldab avaldaja vajaduse postiteenuse tarbimiseks. Kohus nõustub puudutatud isiku A. L. seisukohaga, et avaldajal on soovi korral võimalik paigaldada xxxxxx põik tänava äärde ka oma postkast. Ka sellist ümberkorraldust ei ole alust pidada ülemäära koormavaks ega kulukaks. Arvestades lühikest vahemaad avaldaja elamust kuni xxxxxx põik tänavani, ei saa ka posti järel käimist pidada ülemäära koormavaks. On üldiselt teadaolev asjaolu, et näiteks maakohtades paiknevad postkastid inimeste kodudest sageli sadu meetreid ja mõnikord isegi mitu kilomeetrit eemal.
9 (14)
20.Riigikohus on 27.09.2005 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-85-05 ( punktis 22) asunud seisukohale, kuigi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 on leitud, et juurdepääsu õigus ei pea alati hõlmama autoga ligipääsu võimalust, siis asjaoludest tulenevalt peab elamiseks kasutatavale kinnisasjale reeglina siiski vähemalt üks selline juurdepääs olema tagatud. Avaldajale kuuluva kinnistu xxxxxxxxxxx näol on tegemist avaldaja eluasemekohaga. Avaldaja kinnitusel paikneb tema autogaraaž kõrvalhoones. Seega on avaldajal eelduslikult olemas vajadus saada oma elamu hoovi ka sõidukitega. Kuna tegemist on ahiküttega elamuga, on vajalik elamu juurde toimetada ka küttepuid. Kuna avaldaja puukuur asub elamu vastas olevas kõrvalhoones, eeldab see küttepuude toimetamist avaldaja hoovi. Kohtu arvates juurdepääs avaldajale kinnistule xxxxxx põik tänavalt ei võimalda hetkel ilmselgelt juurdepääsu autoga ( sõidu- ega veoautoga) avaldaja hoovi. Kuna seda ala sõidukiga hoovi pääsemiseks pole kunagi kasutatud, võib eeldada, et pinnas olemasolevas seisundis ilmselt jalakäijast oluliselt raskemate veoste või sõidukite aastaringset ülekäiku ei võimalda. Sõidukite juurdepääsu hoovi takistab hetkel mõningal määral ka haljastus ( lillepeenrad, mõned põõsad). Kohtu arvates on haljastuse näol olevad takistused hõlpsasti ja suuremate kuludeta kõrvaldatavad. Kohtu arvates ka kõrgemate puude olemasolu ( õunapuu elamu kõrval ja kuused elamu taga), samuti tiik iseenesest ei välista autoga juurdepääsu. Kohtu arvates on nende takistuste vahelised vahemaad sellised, mis võimaldavad ka sõidukite läbipääsu. Puude võra saab vajaduse korral kärpida või mõne puu maha võtta ning tiigi kallast saab tugevdada. Takistuseks ei ole ka kinnistu suurus. Võrreldes xxxxxxxxxxx kinnistuga ( 1378 m2) on xxxxxxxxxxx kinnistu suurem (1509 m2). Sõidukitega oma hoovi saamisele ei sea takistusi ka kinnistu kuju, sest juurdepääs on sirgjooneline ega satu väljapoole avaldaja kinnistu piire. Peamiseks takistavaks asjaoluks praegu sõidukite juurdepääsul avaldaja hoovi on kohtu arvates siiski pinnas, mis praeguses seisundis kindlasti ei võimalda aastaringset sõidukite ülesõitu. Sõidukite avaldaja hoovi pääsemiseks on ilmselgelt vajalik teha kulutusi (pehme pinnase eemaldamise ja vähemalt liiva ja kruusaga tugevdamise näol), mille suurusjärk ei ole käesoleval ajal teada.
21.Eeltoodu alusel saab kohtu arvates kokkuvõtlikult asuda seisukohale, et avaldaja nõude kasuks räägivad tava kasutada juurdepääsuks olemasolevat teed x-x, sõidukitele sobiva muu juurdepääsu puudumine, kulutuste tegemise vajadus sellise juurdepääsu loomiseks ning sellise juurdepääsuga kaasnevad ümberkorraldusel oma aia planeerimisel. A. L. ja A. V. vastuseisu poolt räägib asjaolu, et avaldaja kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega.
22.Kuigi kohtupraktikas on oluliseks peetud tava juurdepääsuõiguse määramise asjade lahendamisel, on Riigikohus ka korduvalt rõhutanud, et tava ei ole ainumäärav ( Riigikohtu 12.04.2004 otsus tsiviilasjas 3-2-1-45-04 punkt 16; 21.05.2008 otsus tsiviilasjas 3-2-1-41-08 punkt 21). Maakohus leiab, et käesoleval juhul ei kaalu tava ning avaldaja huvi kasutada juurdepääsuks harjumuspärast ja kõige mugavamat teed üles puudutatud isiku A. L. huvi oma kinnisasja privaatsuse järele ning huvi seda vabalt kasutada ja vallata.
23.xxxxxxxxxxx kinnistu näol on tegemist ka A. L. eluasemekohaga. Sellest tulenevalt tuleb pidada huvi privaatsuse järele väga arvestatavaks erinevalt näiteks olukorrast, kui tegemist oleks üksnes maatulundusmaaga. Tee x-x ei paikne kinnistu ääres, vaid see asub elamu ees, poolitades kinnistu. Nagu kohus paikvaatluse käigus tuvastas, on tee x-x kaugus puudutatud isiku elamust umbes 12 meetrit. Arvestades A. L. kinnistu kuju ja hoonete paigutust, on tee x-x puhul tõepoolest tegemist A. L. õuealaga. Seega juurdepääsu määramisel Üle A. L. kinnistu saaks A. L. privaatsus olulisel määral häiritud. Seda isegi vaatamata asjaolule, et laste mänguväljak ei asu A. L. kinnistu piires. Arvestades xxxxxxxxxxx kinnistu mitte väga suurt pindala (kokku 1378 m2 ) moodustaks eriti juurdepääsu määramine avaldaja esimesena
10 (14)
taotletud viisil ( mööda teed x-x ja lisaks avaldaja kõrvalhoone tagust teed) või xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakutud viisil (osaliselt mööda teed x-x ja avaldaja kõrvalhoone tagant) A. L. kinnistust märkimisväärse osa. Avaldaja juurdepääsuõigusega arvestamine piirab A. L. võimalusi oma kinnisasja vallata kasutada talle sobival viisil.
24.Küll ei ole kohtu arvates alust rääkida juurdepääsu määramisel avaldaja nõude esimese alternatiivi kohaselt või xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakutud viisil A. V. huvide olulisest kahjustamisest. Juurdepääs asuks A. V. kinnisasja ühes nurgas, elamust tunduvalt eemal. Seega ei rikuks juurdepääs A. V. privaatsust märkimisväärselt. Arvestades asjaolu, et juurdepääs xxxxxxxxxxxx piires hõlmaks suhteliselt väikese maa-ala, ei saaks rääkida ka, et juurdepääs oluliselt takistaks A. V. endale oma kinnisasja kasutamist ja valdamist. Juurdepääsu määramisele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakutud viisil räägib vastu asjaolu, et avaldaja ise ei pea seda oma vajadustele vastavaks. Avaldaja kinnitusel on varasemalt liikumine toimunud mitte xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakutud suunas, vaid vastupidi so avaldaja hoovist kõrvalhoone tagusele teele ja seda põhjusel et avaldaja kõrvalhoone ja Aivo Vaaraku kuuri vahelise maa-ala (elamu poolse) suurus võimaldab sõidukitele vajalikku pöörderaadiust, mida vastupidiselt liikudes ei ole võimalik tagada. Ka Maa-ameti kaardiserveri väljatrükkidelt ja ortofotolt nähtub, et pööre avaldaja kõrvalhoone taguselt teelt avaldaja kõrvalhoone ja A. V. kuuri vahelt on tunduvalt järsema nurgaga kui vastupidi liikudes. Kohtu hinnangul juurdepääsu määramine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakutud viisil ei taga ka A. L. privaatsuse kaitset oluliselt paremini kui üksnes mööda teed x-x. Nagu kaardimaterjalilt nähtub, kohus paikvaatluse käigus kindlaks tegi ja nähtub A. L. esitatud fotolt ( tl 45), toimub teede hargnemine sisuliselt A. L. elamu ees ning juurdepääsu määramisel avaldaja kõrvalhoone taguse tee kaudu ei võidaks puudutud isik oma privaatsuse seisukohalt oluliselt midagi. Arvestades juurdepääsutee tunduvalt pikenemist on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakutud viis kohtu hinnangul A. L. koormavamgi, kui juurdepääs avaldaja poolt teise alternatiivina pakutud viisil. Kõige vähem koormavam A. L. jaoks oleks siiski avaldaja teise alternatiivina esitatud nõue so määrata juurdepääs üksnes mööda teed xx.
25.Omanikul on AÕS § 68 lg 1 kohaselt täielik võim oma asja üle ning ta võib seda vabalt vallata, kasutada ja käsutada, samuti nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused oma asjale on üldjuhul eelistatud kõigi teiste isikute õigustele ning võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud üksnes seaduse või teiste isikute õigustega. Kohus leiab, et kuna xxxxxxxxxxx kinnistu piirneb avaliku teega, ei ole põhjendatud panna xxxxxxxxxxx kinnistu omanikku taluma tema kinnistu kasutamist juurdepääsuks avaldaja kinnistule ka tee x-x kaudu sellistel tingimustel nagu taotleb avaldaja so tähtajatult ning nii jalgsi ja mootorsõidukitega. Nagu kohus eespool leidis, ei ole juurdepääsul avalikult kasutatavalt teelt so xxxxxx põik tänavalt avaldaja kinnisasjale jalgsi mitte mingisuguseid takistusi. Kuna vajalik juurdepääs jalgsi on olemas, on ilmselgelt põhjendamatu avaldaja nõue määrata avaldajale oma kinnisasjale jalgsi juurdepääs üle puudutatud isiku kinnistu.
26.Nagu kohus eespool leidis, mootorsõidukitele aastaringselt kasutuskõlbulik juurdepääs avaldaja kinnisasjale xxxxxx põik tänavalt praegu puudub, kuid oleks vajalik. Sellise juurdepääsu saamiseks tuleks avaldajal oma aeda ümber kujundada ning kanda kindlasti ka kulutusi. Kohtu arvates A. L. huvi oma kinnisasja privaatsuse järele, samuti vallata ja kasutada oma kinnisasja enda soovitud viisil kaalub ilmselgelt üles avaldaja võimalikud ebameeldivused ja kulutused seoses oma aia haljastuse ümberkujundamisega. Paikvaatluse käigus tuvastatu ning ka puudutatud isiku esitatud fotode ( tl 42, 44a) alusel võib asuda 11 (14)
seisukohale, et võimaliku juurdepääsu asukohas ei leidu eriliselt kallihinnalist või haruldast haljastust.
27.Arvestades asjaolusid, et vahemaa xxxxxx põik tänavalt avaldaja hoovi ei ole eriti pikk (50 m), tegemist on sirgjoonelise juurdepääsuga ning avaldaja vajab juurdepääsu elamule peamiselt sõiduautoga, võib eeldada, et sõiduauto ülesõiduks vajalikele tingimustele juurdepääsu rajamine ei saa olla ülemäära mahukas ja kulukas. Kuigi avaldaja senine juurdepääsutee on asfaltkattega, ei pea juurdepääs ilmtingimata selline olema. On üldiselt teada olev asjaolu, et sageli piirduvadki ( seda eriti maakohtades) juurdepääsuteed üksnes pinnasteedega, mida vaid mõningal määral on kruusaga tugevdatud. Tõsi küll, avaldaja vajab juurdepääsu ka küttepuude veoks. Samas võib eeldada, et küttepuude vedu ei ole igapäevane toiming ning seda ei pea tegema aastaringselt. Küttepuude veoks saab valida sobivat ilmastikku ja teeolusid. Samuti võib eeldada, et lumekoristamise ajal ( so talvisel ajal) on pinnas külmunud. Puudutatud isiku A. L. seletuse kohaselt kasutati xxxxxx põik tänava ülepääsu avaldaja kinnistule kunagi ka selleks, et traktoriga aiamaad harida. Asjaolu, et see juurdepääs on rajatud aiamaa kasutamiseks, ei ole eitanud ka avaldaja ise. Kuna xxxxxx põik tänavalt üle kraavi rajatud ülekäiku on kasutatud ka põllumajandustehnikaga kinnistule saamiseks, võib eeldada, et see on piisavalt tugev ka raskemate sõidukite jaoks, mistõttu uue truubi rajamiseks avaldaja tõenäoliselt kulutusi tegema ei pea.
28.Eeltoodu alusel kohus leiab, et vajadus teha avaldajal kulutusi mootorsõidukitele vajaliku juurdepääsu rajamiseks xxxxxx põik tänavalt avaldaja hoovi ei kaalu üles puudutatud isiku A. L. õigusi oma kinnistu piiranguteta valdamiseks ja kasutamiseks. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kulutuste tegemise vajadus iseenesest ei tingi juurdepääsu määramist avaldaja soovitud viisil (jõustunud Tartu Maakohtu 23.05.2011 ja Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2011 määrused asjas 2-09-30153, jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2012 määrus asjas 2-10-34822).
29.Mootorsõidukitele aastaringselt sobiliku juurdepääsu rajamine xxxxxx põik tänavalt avaldaja elamu hoovi on seotud kulutustega ja võtab aega. Ilmselgelt ei ole eesseisev talvine aeg sobilik aia ümberkujundamiseks ega pinnase tugevdamiseks. Kuna muu mootorsõidukitele aastaringselt sobilik juurdepääs avaldajal oma hoovi praegu puudub, leiab kohus, et tuleb AÕS § 156 lg 1 alusel määrata selleks tähtajaline juurdepääs üle xxxxxxxxxxx kinnistu mööda olemasolevat teed x-x. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Tagamaks puudutatud isiku A. L. privaatsuse rikkumist võimalikult vähesel määral, peab kohus vajalikuks piirata juurdepääsu üle xxxxxxxxxxx kinnistu avaldaja kinnisasjale sõidukitega üksnes avaldaja ja temaga kooselavate isikute kasutuses olevate mootorsõidukitega ning kütteveoks vajaliku transpordiga. Avaldaja külalistel on võimalik oma sõidukid jätta xxxxxx põik tänava äärde ja tulla avaldaja juurde üle tema kinnisasja jalgsi.
30.Arvestades asjaolu, et uus juurdepääs ei ole eriti pikk ning kulutused seetõttu ei saa eelduslikult olla ülemäära suured, määrab kohus juurdepääsu tähtajaks üks aasta alates käesoleva määruse jõustumisest. Ühe aasta jooksul peaks avaldaja rajama kõigi oma vajaduste rahuldamiseks vajaliku juurdepääsu üle oma kinnistu xxxxxx põik tänavalt. Juhul kui see mingil põhjusel siiski peaks osutuma võimatuks, on TsMS § 618-5 kohaselt asjaolude olulisel muutumisel kohtul võimalik asjaosalise avalduse alusel käesolevat määrust muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Samuti ka juhul, kui mingil põhjusel on
12 (14)
vaja juurdepääsu kasutamise tähtaega pikendada või tingimusi muuta, annab TsMS § 618- 5 selleks võimaluse.
31.Seoses avaldaja väitega, et juurdepääsu kaotamisel üle xxxxxxxxxxx kinnistu on takistatud kiirabi- ja tuletõrjeauto operatiivne juurdepääs xxxxxxxxxxx kinnistule, märgib kohus järgmist. Riigikohtu 21.05.2008 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-41-08 on selgitatud, et päästesõidukitele on tagatud vajaduse korral juurdepääs üle naaberkinnisasja päästeseaduse kohaselt ja hädaseisundis tagab võõra kinnisasja kasutamise ka TsÜS § 141. Käesoleval ajal annab sellise õiguse päästeametile päästeseaduse § 23 lg 1. Kiirabisõidukil on võimalik parkida avaldaja kinnistu kõrval xxxxxx põik tänaval. Arvestades väikest vahemaad avaldaja elamuni ja tänapäevast kiirabivarustust, ei ole kohtu hinnangul abi vajava isiku transportimine kiirabisõidukini mingi probleem.
32.AÕS § 156 lg 1 annab juurdepääsut määramise korral koormatud kinnisasja omanikule õiguse nõuda ka tasu. Tasu nõudmine on puudutatud isiku õigus, mitte kohustus. A. L. käesolevas menetluse käigus konkreetset ettepanekut tasu suuruse osas esitanud ei ole. Olles küll nõus tasu maksmisega, ei avaldanud omapoolset konkreetset ettepanekut tasu võimaliku suuruse kohta ka avaldaja. Kohus leiab, et sellises olukorras on õigem jätta tasu käesoleva määrusega üldse määramata. Seda enam, et kohus määrab juurdepääsu tähtajalisena ja tähtaeg ei ole eriti pikk. Avaldajal ja puudutatud isikul A. L. on võimalik tasu osas kokku leppida ka pärast käesoleva määruse tegemist. Kokkuleppe mittesaavutamisel annab võimaluse juurdepääsu tingimusi muuta TsMS § 618- 5.
33.AÕS § 141 lg 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Avaldaja juurdepääsuõiguse kinnisturaamatusse kandmist pole taotlenud. Arvestades asjaolusid , et juurdepääs on määratud tähtajalisena ja tähtaeg ei ole eriti pikk ning puudub igasugune alus arvata, et selle ajal jooksul xxxxxxxxxxx kinnistu võõrandatakse, ei ole kohtu arvates vajalik juurdepääsu määramise kohta märkuse kandmine kinnisturaamatusse.
34.Tartu Maakohtu 27.06.2012 määrusega on avaldaja taotlusel kohaldatud esialgset õiguskaitset ja määratud O. V. kuuluvale xxxxxxxxxxxxxxxx asuvale xxxxxxxxx kinnistule ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale xxxxxx tänavale jalgsi ja sõidukitega viisil, mis vastab xxxxxxxxx kinnistu kasutamisele elamumaana, üle A. L. kuuluva xxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxxxxxxxxxx kinnistu mööda xxxxxxxxxxx kinnistut läbivat olemasolevat teed. Ühtlasi on kohustatud A. L. kõrvaldama tõke ja keelatud A. L. edaspidi teha toiminguid ( teele tõkete seadmine, tee läbikaevamine vms), mis kahjustab või võib kahjustada O. V. juurdepääsutee kasutamist. Puudutatud isik A. L. on menetluse käigus korduvalt esitanud ( oma 24.07.2012 kirjalikus vastuses avaldusele, 06.11.2012 kohtuistungil esitatud kirjalikus seisukohas ) taotluse lõpetada esialgse õiguskaitse kohaldamine. TsMS § 477-1 lg 2 kohaselt esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 2 sätted võimaldavad poole taotlusel hagi tagamist tühistada.
35.Kohtu arvates asja kohtuliku uurimise käigus tuvastatu võimaldab puudutatud isiku rahuldada osaliselt so muuta esialgse õiguskaitse korras määratud juurdepääsu tingimusi. Kuna sõidukite aastaringseks kasutamiseks sobilik juurdepääs avaldajal praegu puudub, et saa esialgset õiguskaitset tühistada tervikuna. Nagu kohus eespool leidis, on avaldaja kinnisasjale tagatud jalgsi juurdepääs avalikult kasutatavalt xxxxxx põik tänavalt ja seda saavad kasutada ka avaldaja kinnisasjale külla tulevad isikud. Seetõttu koormab esialgse
13 (14)
õiguskaitse korras kohaldatud abinõu ( piiramatu juurdepääs jalgsi ja sõidukitega) puudutatud isikut enam kui see avaldaja õiguste ja huvide kaitseks on vajalik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks Tartu Maakohtu 27.06.2012 määruse osaliselt tühistada so juurdepääsu määramise osas jalgsi ning kõigi sõidukitega. Kohus peab ka esialgse õiguskaitse kohaldamise korras vajalikuks piirata juurdepääsu üle xxxxxxxxxxx kinnistu avaldaja kinnisasjale sõidukitega üksnes avaldaja ja temaga kooselavate isikute kasutuses olevate mootorsõidukitega ning kütteveoks vajaliku transpordiga. Muus osas tuleb esialgse õiguskaitse tingimused jätta kehtima.
36.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda, sest lahendi tegemisel on kohus võtnud arvesse nii avaldaja kui puudutatud isiku poolt esiletoodud asjaolud ja kohtumäärus on mõlema menetlusosalise huvides. Avaldaja huvides on, et tal on võimalik ka edaspidi teatud tingimustel ja aja jooksul juurdepääsuks kasutada xxxxxxxxxxx kinnistul olevat teed. Puudutatud isiku huvides on, et kohus määras juurdepääsule ajalise ja sisuliste piirangutega.
Kohtunik Rita Kulberg
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.