Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

avalikult

kasutatavalt

menetluskulud

teelt

jätta

Menetluskulude jaotus

Ringkonnakohtus kantud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

XXX).

Ajalooliselt on XXX elamu juurde pääsemiseks kasutatud XX tänavat. Maareformi käigus moodustati XXX ja XXX kinnistud ning osa XXX tänavat erastati kostjale. Avaldaja pääses oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele üle Aivar Lemsalu kinnisasja seda osa, mis enne erastamist moodustas XXX tänava. Alates 2012. a suvest hakkas Aivar Lemsalu juurdepääsu kasutamist takistama. Avaldaja leidis, et maareformi käigus maade eraomandisse andmise hetkeks väljakujunenud juurdepääsu kasutamist tuleb aktsepteerida. Aivar Lemsalu on kohustatud oma kinnisasjal taluma juurdepääsu kasutamist avaldaja poolt, kellel muu kasutamiskõlblik ühendustee avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale puudub. Ühenduse kaotamisel üle puudutatud isiku kinnisasja on takistatud kiirabi- ja tuletõrje operatiivne juurdepääs XXX kinnisasjale. Samuti ei pääse hageja krundile prügiauto ja postiljon. Avaldaja palus AÕS § 156 sätete alusel määrata oma kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (XXX tänavalt) nii jalgsi kui sõidukitega üle Aivar Lemsalu kinnistu mööda varasemalt kasutatud ümbersõidu teed elamute eest läbi ja ümber avaldaja kõrvalhoone või üksnes mööda Aivar Lemsalu elamu eest kulgevat teed.

ning pole otstarbekas. Räpina Vallavalitsus oli seisukohal, et XXX kinnistule tuleb määrata juurdepääs XXX kinnistut ja osaliselt XXX kinnistut läbiva teelõigu kaudu.

MAAKOHTU LAHEND

mis on kulumise tõttu halvemas seisundis kui tee K-4. Nimetatud avaldaja kõrvalhoone tagust teed on silmas pidanud Räpina Vallavalitsus omapoolse ettepaneku tegemisel juurdepääsu määramiseks. Nagu kohus paikvaatluse käigus kindlaks tegi, jääb Aivar Lemsalu jt teiste isikute, sh Aino Vaaraku omandisse jäävate kuuride ning avaldaja kõrvalhoone nurga vahele 6,1 meetri laiune maa-ala, millel käesoleval ajal asub puudutatud isiku Aivar Lemsalu püstitatud traataed (foto nr 6 – tl 64). Maa-ameti kaardiserveri väljatrükkidest ja ortofotolt (tl 12, 14, 40) nähtub, et nimetatud hoonete vaheline ala jääb osaliselt katastriüksuse XXX piiresse. Registriosa nr XXX väljatrükk (tl 66) tõendab, et katastriüksus XXX kuulub Aino Vaarakule. Seega juurdepääsu määramisel avaldajale Räpina Vallavalitsuse poolt pakutud viisil tuleks see määrata osaliselt ka üle Aino Vaarakule kuuluva kinnistu. Nagu nähtub puudutatud isikute vahel 03.05.2012. a sõlmitud kokkuleppest (tl 84) on Aino Vaarak lubanud Aivar Lemsalul oma kinnistu osale piirdeaia paigaldada. Aino Vaaraku ärakuulamisel avaldatust saab teha järelduse, et Aino Vaarak on pigem vastu kui pooldab aia eemaldamist ja läbipääsu uuesti avamist avaldaja jaoks. Puudutatud isikud on kohtule kinnitanud, et Aivar Lemsalu lubab üle oma kinnistu juurdepääsu Aino Vaarakule kuuluva kuuri juurde. Avaldaja kinnitusel ja kohtu hinnangul on Aivar Lemsalu sisuliselt õigeks võtnud, et XXX tn XXX eelmine omanik on kasutanud oma kinnistule pääsemiseks peamiselt Aivar Lemsalu kinnistut läbivat teed K-4. Avaldaja kinnitusel, millele ei ole sisuliselt vastu vaielnud ka Aivar Lemsalu ise, ei piirdunud avaldaja poolt Aivar Lemsalu kinnistult ülekäimine tegelikult üksnes teega K-4, vaid lisaks mööda teed K-4 liikumisele toimus sõidukitega sisuliselt ringliiklus st liiguti Aivar Lemsalu ja avaldaja maja eest läbi, seejärel avaldaja kõrvalhoone ja puudutatud isikute omandis oleva hoone vahelt läbi ja seejärel avaldaja kõrvalhoone taga asuvalt teelt tagasi teele K-4 ning kirjeldatud liikumist sõidukitega kasutas ka Aivar Lemsalu ise. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et juurdepääsu puhul avalikult kasutatavalt teelt, s.o XXX tänavalt (selle pikenduse kaudu) XXX kinnistule üle XXX kinnistu, on tegemist väljakujunenud tavaga. Avaldaja seletuse kohaselt kasutab ta teed K-4 igapäevaselt, sh nii sõiduautoga ning prügi- ja küttepuude veoks. Aivar Lemsalu seletuse kohaselt kasutavad avaldaja ja tema abikaasa juurdepääsu XXX tänavale üksnes poes käimiseks. Räpina Vallavalitsuse esindaja Miia Kasearu kinnitusel peeti teed K-4 silmas juurdepääsuna XXX kinnistule ka maade erastamise ajal. Kohtuistungil andis antud paikkonna hoonestamisega seonduvate asjaolude osas ütlusi sel ajal Räpina Metsamajandis töötanud tunnistaja A... Tunnistaja ütluste kohaselt on XXX majal (millest praeguseks on saanud XXX ja XXX) ajalooline väljapääs XXX põik tänavale. Tunnistaja sõnul seda ka kasutati, sest telliti lumekoristust. Kohus leidis, et kuigi tunnistaja A. L. ütlustest järeldub, et hoonete ehitamise ajal võis praeguste XXX ja XXX kinnistute piiresse jääva elamukrundi väljapääs olla XXX põik tänavale, ei anna see alust pidada juurdepääsu avaldaja kinnistult XXX põik tänavale väljakujunenud tavaks, mida arvestada käesoleva asja lahendamisel. Muudest tõenditest (eelkõige avaldaja ja puudutatud isiku Aivar Lemsalu seletused) tuleneb, et tegelikult on välja kujunenud tava kasutada juurdepääsuks XXX tänavat ja see tava ei ole mõne aasta, vaid aastakümnete pikkune. Sellise tava olemasolu kinnitab kujukalt seegi, et kuigi avaldaja kinnistule on ehitatud ülekäik XXX põik tänavalt, pole käesoleva ajani rajatud transpordivahenditele sobivat juurdepääsu avaldaja hoovialale (nimetatud asjaolul peatub kohus põhjalikumalt edaspidi). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et naabrite vaheliste suhete määratlemisel tuleb muuhulgas arvestada ka väljakujunenud tavadega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-141-04 punkt 29, otsus tsiviilasjas 3-2-1-45-04 punkt 16). Tava tähtsust käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei vähenda asjaolu, et selline tava oli ilmselt tingitud elamute juurde ehitatud kõrvalhoonete ühiskasutusest elanike poolt. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt oli XXX ja XXX elamute vastas diagonaalselt ehitatud kõrvalhoone selle rajamisest alates

sealsete elanike ühiskasutuses. Sama on kinnitanud ka puudutatud isik Aivar Lemsalu. Puudutatud isiku Aivar Lemsalu seletuse kohaselt, mille on õigeks võtnud ka avaldaja, toimus kuni käesoleva aasta suveni avaldaja ja puudutatud isikute vastastikune ruumide kasutus üksteise kinnistutele jäävates kõrvalhoonetes. Asjas ei ole kohtu hinnangul vaidlust selles, et probleemid avaldaja ja puudutatud isiku Aivar Lemsalu vahel seoses avaldaja liikumisega üle Aivar Lemsalu kinnistu tekkisidki 2012. aastal, kui lõppes varasemalt toimunud avaldaja ja puudutatud isikute vastastikune ruumide kasutus üksteise kinnistul asuvates kõrvalhoonetes. Kuna avaldaja ja puudutatud isik kasutasid varem vastastikku mõningaid ruume üksteise kinnistutel, kuid see lõppes 2012. aastal, on inimlikult mõistetav Aivar Lemsalu soov ümber korraldada ka naabri liikumist oma kinnistul. Kohus nõustus puudutatud isiku Aivar Lemsaluga põhimõtteliselt selles, et kinnistutel olevates kõrvalhoonetes olevate ruumide vastastikuse kasutamise lõppemise tõttu on ära langenud naaberkinnistul asuvate ruumide kasutamisest tulenev vajadus liikuda ühelt kinnistult teisele. Kuid nimetatud asjaolu ei ole ka avaldaja nõude aluseks. Avaldaja leidis, et juurdepääs oma kinnistule üle Aivar Lemsalu kinnistu on vajalik talle seetõttu, et muu vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule avaldajal puudub. Seega põrkuvad käesolevas asjas avaldaja huvi oma kinnisasjale võimalikult mugavalt ja täiendavaid kulutusi tegemata pääseda ning eelkõige puudutatud isiku Aivar Lemsalu huvi privaatsuse järele oma kinnisasjal ning võimalus seda vabalt vallata ja kasutada. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et ka puudutatud isik Aino Vaarak vaidles vastu ühele käesolevas asjas kõne all olevale võimalusele korraldada avaldaja juurdepääsu oma kinnisasjale (so muuhulgas osaliselt ka üle Aino Vaaraku kinnistu), millest järeldub ka tema huvi vältida oma kinnisasja koormamist täiendavate kitsendustega. Kohus pidas vajalikuks märkida, et kuigi tee K-4 on kantud kitsendusena Aivar Lemsalu kinnistu katastriüksuse plaanile, ei ole see vaadeldav teena teeseaduse mõistes ega seadusjärgse kitsendusena. AÕS § 140 kohaselt on kinnisomandi kitsendused seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Maakatastriseaduse § 10 lg-s 3 on sätestatud, et katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud või kaitse alla võetud kitsendust põhjustav objekt loetakse seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks ning selle asukoht (piirid) kantakse katastriüksuse plaanile. Kohus leidis, et kuigi Aivar Lemsalu kinnistu katastriüksuse plaanil on tähistatud kinnistut läbiv sissesõidutee K-4 kui kitsendus, ei tekitanud see veel Aivar Lemsalule kohustust seadusjärgse kitsenduse talumiseks. Seadusjärgset kitsendust ei saa kehtestada toiminguga (katastriüksuse plaani koostamisega). Seadusjärgse kitsenduse olemasolu seoses teega K-4 ei nähtu Räpina Linnavalitsuse 27.05.1998. a korraldusest nr 77 Aivar Lemsalule maa ostueesõigusega erastamise kohta (tl 77) ega ka 10.09.1998. a kinnisasja ostu-müügilepingust ja asjaõiguslepingust ( tl 83). Kuigi käesoleval juhul asub tee K-4 tiheasustusega alal (XXX), ei ole nimetatud tee rajatud ilmselt üldiseks kasutamiseks (kohaliku liikluse korraldamiseks), vaid konkreetsete antud paikkonnas asuvate hoonete juurde pääsemiseks. Seega tee K-4 puhul on tegemist sisuliselt juurdepääsuteega AÕS § 156 sätete mõttes. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku Aivar Lemsalu kohtuistungil avaldatud äärmiselt kitsendava käsitlusega sellest, et tee K-4 puhul on tegemist üksnes sissesõiduteega tema kinnisasjale. Nagu kohus juba eespool asus seisukohale, on tegemist ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuga ka naaberkinnistule. Asjaolu, et Aivar Lemsalule ei ole maa erastamisel pandud selget kohustust tagada juurdepääsutee kasutamise võimalus teistele isikutele, sh avaldajale, ei ole oluline juurdepääsunõude rahuldamisel AÕS § 156 järgi. Analoogilisele seisukohale on asutud Riigikohtu 27.09.2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 (punktis 23). Õige on puudutatud isiku Aivar Lemsalu väide, et avaldaja kinnistu piirneb ühest küljest avalikult kasutatava teega. Avaldaja kinnistu edelakülg piirneb XXX põik tänavaga umbes 30

meetri ulatuses. Tänava enda ja avaldaja kinnistu vahele jääb teeäärne ala, millel paikneb kraav. Kuid kuna tegemist on avalikus kasutuses (mitte kellegi teise isiku eraomandis) oleva alaga ning sisuliselt tänavakaitsevööndiga teeseaduse § 13 lg 5 mõttes, võib asuda siiski seisukohale, et avaldaja kinnistu piirneb ühest küljest avalikult kasutatava teega, s.o XXX põik tänavaga. Kuigi avaldaja kinnistu ja XXX tänava vahele jääb kraav, on üle kraavi ehitatud betoonääristega ülekäik laiusega 4,8 m ja pikkusega 4,6 m. Seega iseenesest juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale on avaldajal olemas. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas avaldajal oma kinnistu XXX tänava poolse külje näol on olemas avaldaja vajadustele vastav juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et kinnisasjale on võimalik juurde pääseda avalikult kasutatavale teelt, ei ole üle võõra kinnisasja juurdepääsu nõude rahuldamata jätmise aluseks. Nii on Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (punktis 14) selgitatud, et isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. XXX tänavaga piirnev avaldaja kinnistu osa on elamu tagune ala, mis käesoleval ajal kujutab endast aiaala (sh muruplatsid, lillepeenrad, tiik, kõrghaljastus). Avaldaja hinnangul, mille on õigeks võtnud ka puudutatud isik Aivar Lemsalu kohtuistungil, on vahemaa XXX tänavalt avaldaja hoovi umbes 50 meetrit. Kohus tegi paikvaatluse käigus kindlaks, et ülekäik XXX tänavalt avaldaja kinnistule on käesoleval ajal kaetud murukattega ning ülekäigust kuni avaldaja elamuesise ja kõrvalhoone vahelisele hoovile tuleb liikuda peamiselt mööda murukattega pinnast ja üksnes elamu kõrval on teerada kaetud kõnniteeplaatidega. Kohus tegi paikvaatluse käigus kindlaks, et avaldaja elamu kõrval teeraja vahetus läheduses kasvab õunapuu ja maja taga kaks kõrget kuuske, samuti on elamu tagusel alal tiik. Vahemaa elamust õunapuuni on umbes 5 m. Vahemaa tiigist teisel pool teerada kasvava lähima kuuse tüveni on 4,3 m ja oksteni 1,8 m. Vahemaa majast tiigini diagonaalselt on umbes 8 m. Kohus leidis, et avaldajal on oma kinnistu Kalevi põik tänava poolse külje näol olemas vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale jalgsi. Seda ei takista olemasolev haljastus ega tiik. Ka vahemaa Kalevi põik tänavalt avaldaja hoovi ei ole ülemäära pikk. Umbes 50 meetri pikkuse vahemaa läbimist jalgsi ei ole alus pidada ülemäära koormavaks avaldajale endale ega tema pereliikmetele. Isegi juhul, kui tegemist on liigse niiskuse käes kannatava alaga, nagu väidab avaldaja ning kinnitas ka tunnistaja A. L., ei anna see alust pidada avaldaja teerada enda hoovist XXX tänavale jalgsi läbimatuks. Ilmselgelt ei ole tegemist soise alaga. Üksnes tiigi ja XXX tänava äärse ala pinnas oli tuntavalt pehme, kuid see ala jääb teerajast kõrvale. Tuleb arvestada ka asjaolu, et paikvaatlus toimus hilissügisel, mil sadanud vihmade tõttu maapind ongi pehmem. Kohus leidis, et juurdepääs avaldaja kinnistule XXX tänavalt rahuldab ka tema vajaduse korraldada prügi äravedu oma kinnisasjalt. Avaldaja prügikonteiner ei pea ilmtingimata paiknema avaldaja hoovis, vaid selle saab hõlpsasti paigaldada ka XXX tänava äärde. Oletuslik on Oksana Veidneri poolt kohtuistungil avaldatu, et prügikast varastatakse XXX tänava äärest ära. Üldiselt teadolevalt leidub igal pool linnades prügikaste avalikes kohtades, samuti on erinevaid konteinereid (sh ka väiksemahulisi) maakohtades pakendite vms kogumiseks. Ka leidis kohus, et juurdepääs avaldaja kinnistule XXX tänava kaudu rahuldab avaldaja vajaduse postiteenuse tarbimiseks. Kohus nõustus puudutatud isiku Aivar Lemsalu seisukohaga, et avaldajal on soovi korral võimalik paigaldada XXX tänava äärde ka oma postkast. Ka sellist ümberkorraldust ei ole alust pidada ülemäära koormavaks ega kulukaks.

Avaldajale kuuluva kinnistu XXX näol on tegemist avaldaja eluasemekohaga. Avaldaja kinnitusel paikneb tema autogaraaž kõrvalhoones. Seega on avaldajal eelduslikult olemas vajadus saada oma elamu hoovi ka sõidukitega. Kuna tegemist on ahiküttega elamuga, on vajalik elamu juurde toimetada ka küttepuid. Kuna avaldaja puukuur asub elamu vastas olevas kõrvalhoones, eeldab see küttepuude toimetamist avaldaja hoovi. Kohtu arvates juurdepääs avaldajale kinnistule XXX tänavalt ei võimalda hetkel ilmselgelt juurdepääsu autoga (sõiduega veoautoga) avaldaja hoovi. Kuna seda ala sõidukiga hoovi pääsemiseks pole kunagi kasutatud, võib eeldada, et pinnas olemasolevas seisundis ilmselt jalakäijast oluliselt raskemate veoste või sõidukite aastaringset ülekäiku ei võimalda. Sõidukite juurdepääsu hoovi takistab hetkel mõningal määral ka haljastus (lillepeenrad, mõned põõsad). Kohtu arvates on haljastuse näol olevad takistused hõlpsasti ja suuremate kuludeta kõrvaldatavad. Kohtu arvates ka kõrgemate puude olemasolu (õunapuu elamu kõrval ja kuused elamu taga), samuti tiik iseenesest ei välista autoga juurdepääsu. Kohtu arvates on nende takistuste vahelised vahemaad sellised, mis võimaldavad ka sõidukite läbipääsu. Puude võra saab vajaduse korral kärpida või mõne puu maha võtta ning tiigi kallast saab tugevdada. Takistuseks ei ole ka kinnistu suurus. Võrreldes XXX kinnistuga (1378 m2) on XXX kinnistu suurem (1509 m2). Sõidukitega oma hoovi saamisele ei sea takistusi ka kinnistu kuju, sest juurdepääs on sirgjooneline ega satu väljapoole avaldaja kinnistu piire. Sõidukite avaldaja hoovi pääsemiseks on ilmselgelt vajalik teha kulutusi (pehme pinnase eemaldamise ja vähemalt liiva ja kruusaga tugevdamise näol), mille suurusjärk ei ole käesoleval ajal teada. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei kaalu tava ning avaldaja huvi kasutada juurdepääsuks harjumuspärast ja kõige mugavamat teed üles puudutatud isiku Aivar Lemsalu huvi oma kinnisasja privaatsuse järele ning huvi seda vabalt kasutada ja vallata. XXX kinnistu näol on tegemist ka Aivar Lemsalu eluasemekohaga. Sellest tulenevalt tuleb pidada huvi privaatsuse järele väga arvestatavaks erinevalt näiteks olukorrast, kui tegemist oleks üksnes maatulundusmaaga. Tee K-4 ei paikne kinnistu ääres, vaid see asub elamu ees, poolitades kinnistu. Arvestades Aivar Lemsalu kinnistu kuju ja hoonete paigutust, on tee K-4 puhul tõepoolest tegemist Aivar Lemsalu õuealaga. Seega juurdepääsu määramisel üle Aivar Lemsalu kinnistu saaks Aivar Lemsalu privaatsus olulisel määral häiritud. Seda isegi vaatamata asjaolule, et laste mänguväljak ei asu Aivar Lemsalu kinnistu piires. Arvestades XXX kinnistu mitte väga suurt pindala (kokku 1378 m2) moodustaks juurdepääsu määramine avaldaja esimesena taotletud viisil (mööda teed K-4 ja lisaks avaldaja kõrvalhoone tagust teed) või Räpina Vallavalitsuse pakutud viisil (osaliselt mööda teed K-4 ja avaldaja kõrvalhoone tagant) Aivar Lemsalu kinnistust märkimisväärse osa. Avaldaja juurdepääsuõigusega arvestamine piirab Aivar Lemsalu võimalusi oma kinnisasja kasutada talle sobival viisil. Juurdepääsu määramisele Räpina Vallavalitsuse pakutud viisil räägib vastu asjaolu, et avaldaja ise ei pea seda oma vajadustele vastavaks. Avaldaja kinnitusel on varasemalt liikumine toimunud mitte Räpina Vallavalitsuse pakutud suunas, vaid avaldaja hoovist kõrvalhoone tagusele teele ja seda põhjusel, et avaldaja kõrvalhoone ja Aivo Vaaraku kuuri vahelise maa-ala (elamu poolse) suurus võimaldab sõidukitele vajalikku pöörderaadiust, mida vastupidiselt liikudes ei ole võimalik tagada. Ka Maa-ameti kaardiserveri väljatrükkidelt ja ortofotolt nähtub, et pööre avaldaja kõrvalhoone taguselt teelt avaldaja kõrvalhoone ja Aino Vaaraku kuuri vahelt on tunduvalt järsema nurgaga kui vastupidi liikudes. Kohtu hinnangul ei taga juurdepääsu määramine Räpina Vallavalitsuse pakutud viisil ka Aivar Lemsalu privaatsuse kaitset oluliselt paremini kui üksnes mööda teed K-4. Nagu kohus eelpool leidis, puudub mootorsõidukitele aastaringselt kasutuskõlbulik juurdepääs avaldaja kinnisasjale XXX tänavalt, kuid oleks vajalik. Sellise juurdepääsu

saamiseks tuleks avaldajal oma aeda ümber kujundada ning kanda kindlasti ka kulutusi. Kohtu arvates kaalub Aivar Lemsalu huvi oma kinnisasja privaatsuse järele, samuti vallata ja kasutada oma kinnisasja enda soovitud viisil, ilmselgelt üles avaldaja võimalikud ebameeldivused ja kulutused seoses oma aia haljastuse ümberkujundamisega. Paikvaatluse käigus tuvastatu ning ka puudutatud isiku esitatud fotode (tl 42, 44a) alusel võib asuda seisukohale, et võimaliku juurdepääsu asukohas ei leidu eriliselt kallihinnalist või haruldast haljastust. Arvestades asjaolusid, et vahemaa XXX tänavalt avaldaja hoovi ei ole eriti pikk (50 m), tegemist on sirgjoonelise juurdepääsuga ning avaldaja vajab juurdepääsu elamule peamiselt sõiduautoga, võib eeldada, et sõiduauto ülesõiduks vajalikele tingimustele juurdepääsu rajamine ei saa olla ülemäära mahukas ja kulukas. Tõsi, avaldaja vajab juurdepääsu ka küttepuude veoks. Samas võib eeldada, et küttepuude vedu ei ole igapäevane toiming ning seda ei pea tegema aastaringselt. Küttepuude veoks saab valida sobivat ilmastikku ja teeolusid. Samuti võib eeldada, et lumekoristamise ajal (s.o talvisel ajal) on pinnas külmunud. Mootorsõidukitele aastaringselt sobiliku juurdepääsu rajamine XXX tänavalt avaldaja elamu hoovi on seotud kulutustega ja võtab aega. Ilmselgelt ei ole eesseisev talvine aeg sobilik aia ümberkujundamiseks ega pinnase tugevdamiseks. Kuna muu mootorsõidukitele aastaringselt sobilik juurdepääs avaldajal oma hoovi praegu puudub, leidis kohus, et tuleb AÕS § 156 lg 1 alusel määrata selleks tähtajaline juurdepääs üle XXX kinnistu mööda olemasolevat teed K-4. Tagamaks puudutatud isiku Aivar Lemsalu privaatsuse rikkumist võimalikult vähesel määral, pidas kohus vajalikuks piirata juurdepääsu üle XXX kinnistu avaldaja kinnisasjale sõidukitega üksnes avaldaja ja temaga kooselavate isikute kasutuses olevate mootorsõidukitega ning kütteveoks vajaliku transpordiga. Avaldaja külalistel on võimalik oma sõidukid jätta XXX tänava äärde ja tulla avaldaja juurde üle tema kinnisasja jalgsi. Arvestades asjaolu, et uus juurdepääs ei ole eriti pikk ning kulutused seetõttu ei saa eelduslikult olla ülemäära suured, määras kohus juurdepääsu tähtajaks ühe aasta alates käesoleva määruse jõustumisest. Ühe aasta jooksul peaks avaldaja rajama kõigi oma vajaduste rahuldamiseks vajaliku juurdepääsu üle oma kinnistu XXX tänavalt. Juhul kui see mingil põhjusel siiski peaks osutuma võimatuks, on TsMS § 6185 kohaselt asjaolude olulisel muutumisel kohtul võimalik asjaosalise avalduse alusel käesolevat määrust muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Seoses avaldaja väitega, et juurdepääsu kaotamisel üle XXX kinnistu on takistatud kiirabi- ja tuletõrjeauto operatiivne juurdepääs XXX kinnistule, märkis kohus järgmist. Riigikohtu 21.05.2008. s otsuses tsiviilasjas 3-2-1-41-08 on selgitatud, et päästesõidukitele on tagatud vajaduse korral juurdepääs üle naaberkinnisasja päästeseaduse kohaselt ja hädaseisundis tagab võõra kinnisasja kasutamise ka TsÜS § 141. Käesoleval ajal annab sellise õiguse päästeametile päästeseaduse § 23 lg 1. Kiirabisõidukil on võimalik parkida avaldaja kinnistu kõrval XXX tänaval. Arvestades väikest vahemaad avaldaja elamuni ja tänapäevast kiirabivarustust, ei ole kohtu hinnangul abi vajava isiku transportimine kiirabisõidukini mingi probleem. AÕS § 156 lg 1 annab juurdepääsut määramise korral koormatud kinnisasja omanikule õiguse nõuda ka tasu. Tasu nõudmine on puudutatud isiku õigus, mitte kohustus. Aivar Lemsalu käesolevas menetluse käigus konkreetset ettepanekut tasu suuruse osas esitanud ei ole. Kohus leidis, et sellises olukorras on õigem jätta tasu käesoleva määrusega üldse määramata. Seda enam, et kohus määrab juurdepääsu tähtajalisena ja tähtaeg ei ole eriti pikk. Avaldajal ja puudutatud isikul Aivar Lemsalul on võimalik tasu osas kokku leppida ka pärast käesoleva määruse tegemist. Kokkuleppe mittesaavutamisel annab võimaluse juurdepääsu tingimusi muuta TsMS § 6185.

Avaldaja juurdepääsuõiguse kinnisturaamatusse kandmist pole taotlenud. Arvestades asjaolusid, et juurdepääs on määratud tähtajalisena ja tähtaeg ei ole eriti pikk ning puudub igasugune alus arvata, et selle ajal jooksul XXX kinnistu võõrandatakse, ei ole kohtu arvates vajalik juurdepääsu määramise kohta märkuse kandmine kinnisturaamatusse. Kohtu arvates võimaldab asja kohtuliku uurimise käigus tuvastatu muuta esialgse õiguskaitse korras määratud juurdepääsu tingimusi. Kuna sõidukite aastaringseks kasutamiseks sobilik juurdepääs avaldajal praegu puudub, et saa esialgset õiguskaitset tühistada tervikuna. Nagu kohus eespool leidis, on avaldaja kinnisasjale tagatud jalgsi juurdepääs avalikult kasutatavalt XXX tänavalt ja seda saavad kasutada ka avaldaja kinnisasjale külla tulevad isikud. Seetõttu koormab esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu (piiramatu juurdepääs jalgsi ja sõidukitega) puudutatud isikut enam kui see avaldaja õiguste ja huvide kaitseks on vajalik. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks Tartu Maakohtu 27.06.2012. a määruse osaliselt tühistada, s.o juurdepääsu määramise osas jalgsi ning kõigi sõidukitega. Kohus pidas ka esialgse õiguskaitse kohaldamise korras vajalikuks piirata juurdepääsu üle XXX kinnistu avaldaja kinnisasjale sõidukitega üksnes avaldaja ja temaga koos elavate isikute kasutuses olevate mootorsõidukitega ning kütteveoks vajaliku transpordiga. Muus osas tuleb esialgse õiguskaitse tingimused jätta kehtima. Kohus leidis, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende enda kanda TsMS § 172 lg 1 kohaselt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3) valmisid XXX ja XXX elamud 1972. a. Koos elamutega rajati nende juurde ligipääsemiseks XXX tänav, mida on kasutatud XXX krundile pääsemiseks elamu valmisehitamisest alates. Vastavalt sellele on kujundatud ka XXX krunt; 4) tuleb kohaldada AÕS § 156 lõiget 2. Selle sätte eesmärgiks on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud; 5) on maakohus arvestanud üksnes Aivar Lemsalu huvide ja õigustega ning on jätnud avaldaja huvid ning õigused välja selgitamata ja täielikult arvestamata. Avaldaja hinnangul ei piisa käesoleva vaidluse lahendamisel üksnes kinnisasjade pindalade võrdlemisest. tiheasustusaladel, kus krundid on väikesed, ei rajata elamute juurdepääsuteed keset iluaeda. Avaldaja krundi piiri mööda pole tee rajamine üle tiigi võimalik, sest tiik on vajalik liigvee kogumiseks. Avaldaja rõhutab, et sellise juurdepääsutee rajamisega kaotab avaldaja märkimisväärse osa oma iluaiast. Maakohus ei ole arvestanud, et sellise tee rajamisega lõhutakse Oksana Veidneri iluaia terviklikkus ja kompaktsus; 6) ei ole maakohus piisavas ulatuses välja selgitanud juurdepääsutee rajamiseks vajalikke töid ja nende hinda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jätab tähelepanuta ja arvestamata Räpina Vallavalitsuse seisukohad, milledest nähtub, et Räpina Vallavalitsuse majandusnõunik Jaan Purge ja maanõunik Miia Kasearu käisid kohapeal olukorraga tutvumas, millest selgus, et XX tänavalt on küll mahasõit XXX kinnistule, kuid tee rajamine olemasoleva hoonestuse ja kujundatud aia puhul ei ole otstarbekas ning on kulukas; 7) on juurdepääsutee rajamine välistatud juba seetõttu, et XXX tänavalt ei saa veoauto suure pöörderaadiuse tõttu sisse keerata, sest tänav on ainult 3,4 m lai. Vaatamata suurele tiigile kannatab avaldaja maa liigniiskuse all. Sõidukitele sobiva tee rajamiseks turbasele pinnasele on vajalik teha kapitaalseid ehitustöid, et kindlustada tee vajumise vastu ning tagada sõidu- ja veoautoga ligipääs majandushoovi igal aasta-ajal. Avaldaja hinnangul ei saa mõistlikuks ega sobivaks pidada sõiduautodele ja veoautodele (koos küttepuukoormaga) tee rajamist õunapuu alla. Selleks ei piisa ainult viljapuu võra kärpimisest. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et vahetult elamu kõrval on veel teinegi puu – siberi seedermänd (paikvaatluse foto nr 7), mis samuti takistab õunapuu ja elamu vahele tee rajamist. Maakohtu järeldus, mille kohaselt piisab juurdepääsutee rajamiseks puude võra kärpimisest, mõne puu mahavõtmisest ja tiigi kalda kindlustamisest, ei ole õige ega vasta tegelikule olukorrale. Avaldaja on 12 aastat näinud vaeva aia kujundamise ja taimede istutamisega ning leiab, et kohus ei ole arvestanud puude, põõsaste ja püsikute istikute hindasid ning puude ja põõsaste samaväärseks kasvamise aega. Avaldaja leiab, et kohtumääruses ettenähtud juurdepääsutee rajamine on suuremahuline ja kulukas ning toob avaldajale kaasa märkimisväärseid ja jäävalt kestvaid ebameeldivusi ning suuri kulutusi, mida avaldaja riigiametnikuna ja praegu lapsehoolduspuhkusel viibides tasuda ei suuda; 8) jääb avaldajale huvide kaalumisel arusaamatuks, miks kohus on oluliselt kõrgemale seadnud Aivar Lemsalu õiguse privaatsusele ja omandiõigusele. Avaldaja hinnangul on kohtu poolt planeeritud juurdepääsu rajamine talle majanduslikult koormav ja pakutud lahendus ebamõistlik; 9) kuna Aivar Lemsalu välistas igasuguse võimaluse kasutada XXX tänava juurdepääsuteed, siis oli Oksana Veidner sunnitud pöörduma kohtu poole, taotlema esialgset õiguskaitset ning

tasuma riigilõivu. Neil asjaoludel avaldaja leiab, et menetluskulud peaks jääma puudutatud isiku Aivar Lemsalu kanda; 10) ei nõustu avaldaja kohtumäärusega ka selles, et esialgse õiguskaitse määrus osaliselt tühistati. Arvestades XXX tänava laiust – 3,4 m, on lumisel ajal, mis võib kesta novembrist kuni märtsini (4 kuud), seal parkimine võimatu, kuna pargitud sõiduk välistab muude sõidukite möödasõidu. Avaldaja esitab sellekohased fotod.

kinnistu omaniku kohustus tagada oma kinnistule sissesõit tehnosüsteemide korrastamiseks ja hooldamiseks. Vastustaja loeb üsna kohatuks määruskaebuse esitaja väite haljastuse muutmisest, sest tegemist on vaid endise väljapääsu taastamisega; 7) ei saa kohaldada AÕS § 156 lg 2, sest selle sätte rakendamiseks kohustuslikud eeldused puuduvad. XXX kinnisasi ei ole nüüd ega mitte kunagi varem kaotanud ühendust avalikult kasutatava teega. Määruskaebuse esitajal puudub hetkel lihtsalt autotee XXX tänavast XXX maja trepi ette; 8) on XXX tänava asfaldi servast kuni XXX sisehoovi asfaldi servani vahemaa 46 m, kuid XXX kinnisasja purist sama trajektoori pidi sisehoovi asfaldi servani on 41 m. Kui sõidutee oleks arvestuslikult 3 m lai, moodustaks tee alla jääv pind XXX kinnisasjal maksimaalselt 123 m2. Väide, et selline tee risustab aeda on samuti ebaõige, sest ka autoteed on võimalik rajada harmoonias ümbritseva keskkonnaga, kasutades vastavat teekattematerjali, teepinda katvaid erinevaid kivisillutisi. Määruskaebuse esitaja väide tiigi vajalikkuse kohta liigvee kogumiseks on väär. Tiigi olemasolu võis küll varem XXX elamu ehitamise järgselt leevendada liigveest tingitud võimalikke kahjustusi, kuid kõrvalkinnistutel XXX hoonete valmimise järel on kõnealusest tiigist kujunenud sadevete koguja, mis ohustab niigi liigniiskesse pinnasesse rajatud elamu konstruktsioone; 9) on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et juurdepääsutee rajamine XXX tänavalt on võimatu pöörderaadiuse tõttu. XXX tn on kahesuunalise liiklusega tänav, millelt on rajatud standardite ja normidega nõutavast laiem mahasõit, mistõttu saab sellelt tänavalt autoga raskusteta XXX kinnisasjale pöörata; 10) on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et talvel ei ole võimalik tema külalistel sõidukeid XXX tänavale lume tõttu jätta. Vastavalt Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kohtumäärusele on XXX kinnistule parkimine võimalik kasutades olemas olevat mahasõitu; 11) kaaluvad vastustaja huvid antud juhul üles määruskaebuse esitaja huvid, sest kinnisasjale kitsenduste seadmisega väheneks vastustaja kinnisasja väärtus, väheneks võimalus tegeleda hobiga (jahimehena peab tal olema vastav jahikoer), puuduks võimalus oma omandit vabalt kasutada ja vallata. Samuti ei oleks kuidagi tagatud vastustaja lastelaste turvalisus oma kinnisasjal.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

kinnisasjadele. Vastustaja ei tohi takistada liiklust küll lepinguobjektile siseneval teel, kuid see ei tähenda, et vastustaja ei tohi takistada oma kinnistult läbipääsu XXX kinnistuni. Esitatud Maa-ameti plaanilt (tl 12) nähtub, et vaidlusalune sissesõidutee (K-4 sissesõidutee) lõpeb Aivar Lemsalu kinnistu piiril. Järelikult oli katastriüksuse plaanil märgitud XXX tänav juurdepääsuteeks XXX krundile. Asjas esitatud materjalidest ei tulene, et maa erastamisel oli ette nähtud, et nimetatud sissesõiduteed kasutab ka XXX kinnistu omanik igapäevaselt oma kinnistule sissepääsuteena. Samuti ei ole XXX kinnisasjale seatud seadusjärgseid kitsendusi kolmandate isikute kasuks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et poolte kokkuleppel kinnisasja kasutamine mingi perioodi jooksul ei saa olla automaatselt aluseks juurdepääsutee määramisele. Vaidlust ei ole selles, et XXX omanik on kasutanud XXX sissepääsuteed poolte kokkuleppel kõrvalhoonete kasutamiseks. Järelikult ei ole vastustaja omandisse kuuluva tee puhul tegemist planeeritud juurdepääsuteega XXX krundile. Samuti ei ole maakohtu määruse muutmise aluseks ka see, et XXX tänavat ei ole avaldaja väitel kunagi kasutatud XXX kinnistu hoovi pääsemiseks. Asjaolu, et avaldaja ei ole rajanud oma kinnistuni teed avalikult kasutavalt teelt, ei ole põhjus kasutada oma kinnistuni pääsemiseks võõra kinnisasja sissepääsuteed (õueala).

Väide, et maakohus ei ole arvestanud, et uue juurdepääsu rajamisega lõhutakse Oksana Veidneri iluaia terviklikkus ja kompaktsus, ei ole põhjendatud. Maakohus on arvestanud avaldaja aia plaani ja seal kasvava taimestikuga ning leidnud põhjendatult, et juurdepääsu rajamine XXX tänavalt XXX kinnistuni on võimalik ilma suuremateta ümberkorraldusteta. Ringkonnakohus möönab, et juurdepääsu rajamisel võib olla vajalik aias ümberkorralduste tegemine ja mõningal määral ka iluaia ümberkorraldamine, kuid see ei kaalu üles puudutatud isiku perekonna privaatsust ja õigust oma asja kasutada omal äranägemisel. Avaldaja väited, et XXX tänavalt ei saa veoauto suure pöörderaadiuse tõttu sisse keerata ning maa liigniiskuse tõttu ei ole võimalik teed rajada, ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele. Maakohus on 09.10.2012. a viinud läbi paikvaatluse ja leidnud, et tee rajamine XXX tänavalt on võimalik ning tee rajamist ei takista ka kinnistul teatud kohtades olev liigniiskus.

Ringkonnakohus leiab, et kui käesolev määrus on jõustunud, on Oksana Veidneril võimalik taotleda põhjendatud vajaduse olemasolul käesoleva määruse muutmist TsMS § 480 lg 1 kohaselt.

Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/

Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.