Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue

viidanud Tallinna Lastekodu töökorralduse eeskirja punktidele, kuid avaldusest ei selgu, kuidas või mil viisil on hageja nimetatud eeskirja punkte rikkunud. Kostja poolt märgitud töökorralduse eeskirja p 4.4 viitab tööalaste dokumentide võltsimisele ja informatsiooni moonutamisele. Ülesütlemisavaldusest ei selgu, kas ja mil viisil on hageja nimetatud punkti rikkunud. Ka on kostja viidanud töökorralduse eeskirja p-le 4.7, mis reguleerib tööandjale kuuluva või tema käsutuses oleva vara, kauba, teenuse või informatsiooni kasutamist või müümist isikliku kasusaamise eesmärgil, samuti tööandjale kuuluva vara informatsiooni omastamist (vargus), kuid ülesütlemisavaldusest ei selgu, kas ja mil viisil on hageja seda punkti rikkunud. Kostja poolt esitatud tõenditega ei ole ka tõendatud, et hageja oleks nimetatud punkte rikkunud. Ülesütlemisavalduses viitab kostja neljale küsimusele, mida kostja hageja käest küsis ja millele hageja ei vastanud. Hageja sõnul ei vastanud ta tööandja küsimustele põhjusel, et küsimused ei olnud hageja jaoks selged ning hageja ei mäletanud küsimuste esitamise ajal toidukoguste tarbimist laste poolt grammilise täpsusega, sest väidetavast rikkumisest oli küsimuste esitamise ajal möödunud juba kolm kuud (veebruarist maini), sellist kostja käitumist ei pea hageja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas olevaks. Lisaks oli võimatu kostja esitatud küsimusele vastata ka põhjusel, et lastekodusse ostetud toiduaineid kasutasid lastele söögi tegemiseks ka teised sotsiaaltöötajad ning hageja ostetud toiduainetele oli ligipääs ka teistel pere sotsiaaltöötajatel. Ülesütlemisavalduses toodud pere ruumide koristamata jätmist ja segamini jätmist 17.-18. 04. hageja ei tunnista. Tuba oli koristatud, lahti oli jäänud vaid pesumasina uks ja lauanurgal oli natuke küpsisepuru, millest ei saa järeldada, et tegemist oleks segamini ja koristamata ruumiga. Hageja töökohustuste mittenõuetekohane täitmine on tõendamata. Hageja ei ole töökohustusi rikkunud. Alus töösuhte lõpetamiseks töökohustuste rikkumise tõttu puudus. Isegi kui hageja on süüdi toiduainete väidetavas puudujäägis, ei ole kostja arvestanud, et toiduainetele oli juurdepääs ka teistel sotsiaaltöötajatel, millega kostja ei arvestanud. Kostja ei järginud etteteatamistähtaega, kuigi hageja ei pannud toime tegu, mille tulemusena oleks olnud välistatud töösuhte jätkamine kuni etteteatamistähtaja lõpuni. Kostja rikkus hageja suhtes lojaalsuskohustust ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, mis tuleneb TLS § 28 lg-s 1 sätestatust. Oleks olnud mõistlik, kui kostja, kontrollides hageja töökohustusi pikema perioodi vältel, oleks väidetavate küsimuste või kahtlustuse korral pöördunud koheselt hageja poole. Heas usus ja mõistlikult käituv tööandja pöördub võimalike küsimuste või probleemide korral viivitamata töötaja poole. Olukord, kus tööandja tegi seda alles kolme kuu pärast, ei ole mõistlik. Hageja väidetel oli kostja juures tegelikult koondamissituatsioon, ning vältimaks koondamise protseduuri läbiviimist, oli kostja jaoks lihtsam töösuhe ilma etteteavitamiseta ja hüvitiseta erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole tõendanud hagejale süüks pandavaid rikkumisi. Kostja seisukoht

Hageja ei olnud lojaalne töötaja, sest ta keeldus tööandjale seletuste andmisest oma kohustuste võimaliku rikkumise kohta ning arvestades hageja töö erilist vastutust ei täitnud hageja oma töölepingust tulenevaid kohustusi selleks nõutava hoolsusega. Kostja sõnul oli hageja saanud vajaliku koolituse ja väljaõppe laste toitlustamisel ja menüüde koostamisel ning toiduainete käitlemisel, kuid ta ei järginud neid nõuandeid, töövahetuse lõpetamisel jättis ta täitmata oma kohustuse koristada ruumid ning lisaks kõigele eeltoodule kasutas hageja laste toiduraha mittesihipäraselt, mis tuvastati kostja teostatud kontrolliga ja fikseeriti 15.04.2011 ettekandega. Hageja poolt toimepandu võis kahjustada tööandja mainet ja põhjustada klientide usaldamatuse tööandja vastu. Kostja möönis, et hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei ole seadustele viidete osas korrektne, kuid TLS § 95 lg-s 2 nimetatud põhjenduste puudulikkus ei mõjuta lg 3 kohaselt ülesütlemise kehtivust. Hagejapoolne tööülesannete mittenõuetekohane täitmine seisnes hageja poolt 17.-18.04. töövahetuse lõppedes ruumide koristamata jätmises, mis on fikseeritud kostja tehtud fotodega ja ka hageja osalise omaksvõtuga, samuti tööandja küsimustele vastamata jätmises, mis kostjal tekkisid seoses digitaalse inventuuri läbiviimisega, mis seisnes toiduainete ostmise, toidu valmistamise ja toiduainete reaalse allesoleku jäädvustamises fotografeerimise teel ja sellest tehtud järeldustel. Kostja rõhutas, et hagejaga ei ole töölepingut üles öeldud mitte seetõttu, et ta ei mäletanud sündmusi, mida temalt küsiti, vaid seetõttu, et kostja kvalifitseeris hageja küsimustele vastamisest keeldumise TLS § 15 lg-s 8 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumisena. Usalduse kaotusena käsitles kostja hagejale antud laste toiduraha mittesihipärast kasutamist. Kostja pildistas 13.-14.04.2011 inventuuri tegemise käigus neljal korral Nõmme keskuse 3. pere külmikutes ja kuivaineriiulitel olevaid toiduvarusid eesmärgiga võrrelda omavahel perepäeviku sissekannete, vahetuse ajal ostetud toidutšekkide, menüüde ja olemasolevate toiduainete vastavust. Kogu protseduur dokumenteeriti selleks moodustatud komisjoni ettekandena. Nii komisjoni tehtud ettekanne kui kohtule esitatud fotod tõendavad, et hageja ostetud toiduainete kogus, neist valmistatud road ja järele jäänud toiduained ei olnud vastavuses sööjate (laste) arvuga. Hageja väide, nagu osa tema ostetud toiduainetest võis olla tema autos, on kostja arvates asjakohatu, sest lastele toiduks ostetud kaup pidi olema selleks ettenähtud kohas köögiriiulil või külmikus, mitte hageja autos. TLS § 15 lg 2 p 9 ja § 88 lg 1 p 5 alusel põhjustas hageja kostjas usalduse kaotuse, mille tagajärjel tekkis kostjal õigus tööleping üles öelda. Kuivõrd hagejat oli varasemalt juba hoiatatud analoogse rikkumise eest, millest ta õigeid järeldusi polnud teinud, ei pidanud tööandja enam võimalikuks hagejat töölepingu ülesütlemisest ette teavitada ja tööandjalt ei saanud eeldada töösuhte jätkamist töötajaga etteteatamistähtaja jooksul. Maakohtu otsus

Lastekodu juhatajale 18.04.2011 (TVK tl 38) ja digitaalsed fotod (TVK tl 39-44), millistelt nähtub, et voodi all vedeleb mähe, vannitoas on hunnikutes hulgaliselt triikimata pesu, pesumasinas on pestud või pesemata laste riided, põrand ja laud on pühkimata. Pereruumide koristamata jätmisega rikkus hageja oma töölepingu p-s 2.1 ja ametijuhendi p-s 4.10 sätestatud kohustust kindlustada peres kord ja puhtus ning majandamise hügieeninõuete vastavus, tagada kasvandike riiete puhtus ja korralikkus (TVK tl 19 ja 26) ning töökorra eeskirja VIII ptk p 4, mille kohaselt on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid vajaliku hoolsuse määraga täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdlikult, lähtudes töökorralduslikest dokumentidest, moraalsetest ja eetilistest käitumisnormidest (tl 139). Kohus nõustus kostja seisukohaga, et nimetatud hageja käitumine on sisustatav TLS § 15 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse rikkumisena. Kohus tuvastas, et hageja keeldus 03.05.2011 vastamast tööandja neljale küsimusele, millised on fikseeritud töölepingu ülesütlemise avalduses ning mis puudutavad hageja poolt ostetud toidu koguseid, peres olevate laste poolt tarvitatud toidu hulka, samuti toidu valmistamist ja puuduvaid toiduaineid. Nimetatu on tõendatud kostja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega, kus on fikseeritud hagejale esitatud kirjalikud küsimused ja hageja poolt nendele vastamisest keeldumine, mis on kinnitatud tunnistajate allkirjadega (TVK tl 45, 47 ja 60) ning tunnistaja I T ütlustega kohtuistungil. Kohus nõustus kostjaga, et nimetatud käitumisega pani hageja toime TLS § 15 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustuse rikkumise. Hageja ei viinud kõiki tema poolt tööandjale esitatud ostutšekkide alusel ostetud toiduaineid ajavahemikel 9.-10.02., 26.-27.02., 13.-14.02 ja 30.04.-01.05.2011 Tallinna Lastekodu 3. perre, ei valmistanud peres elavatele lastele nendest toiduainetest toitu, vaid kasutas laste toiduraha mittesihipäraselt, sest pärast hageja töövahetuse lõppu järgmiseks vahetuseks hageja ostetud toiduaineid järele ei jäänud või jäi neid järele tunduvalt vähem, kui hageja peres elavad lapsed vahetuse jooksul ära tarbida oleks suutnud. Ka ei kajastanud hageja poolt koostatud menüüd osade ostetud toiduainete kasutamist (pruun riis, 35%-line koor), ometigi ei jäänud ostetud toiduaineid ka kappi järgmisele töövahetusele lastele toidu valmistamiseks. Nimetatut tõendavad hageja poolt tööandjale esitatud ostutšekid; kostja tehtud fotod, kus on fikseeritud Tallinna Lastekodu 3. peres asuva külmutuskapi ja kuivainete kapi olukord enne hageja vahetuse algust, vahetuse käigus pärast hageja poes käimist, lasteaias laste järel käimist ning vahetuse lõppedes; I T, T K ja J P aruanne 14.04.2011 (tl 25-26); Tallinna Lastekodu toitlustuse korraldaja Ene Metsaääre arvamused toitlustamise korraldamisest Tallinna Lastekodu 3. peres (tl 75-81); Tagli P analüüs ostetud toidukogustest, tehtud toidust hageja koostatud menüüde, ostutšekkide ja rühma päevikute alusel (tl 82-88) ning kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate E M, J Pja I T ütlused. Fotode tegemise aega ning nende mälupulgale kandmise aega tõendavad AS-i Elion akt (tl 151-186) ja OÜ Digifoto fotode väljatrükk (t/l 189-219). Tunnistajad E M, J P ja I T andsid kohtuistungil ütlusi sellest, kuidas fikseeriti toiduainete puudumine 3. peres, kuidas kontrollitakse Tallinna Lastekodus perede ostutšekke ja võrreldakse neid perede töötajate poolt koostatud menüüdega, kuidas koostati ettekanne ja aruandeid, samuti kuidas küsiti hagejalt küsimusi kui avastati puudjäägid tema töös, ostetud kaupades jne. Hageja väide, nagu oleks ta hoidnud ostetud toiduaineid enne peresse toomist oma autos, on asjakohatu, pealegi oli hageja läbinud Tallinna Lastekodu toiduhügieenikoolituse kava, milles koolitati hagejat mh ka toidukauba ostmise ja selle säilitamise küsimustes, mida tõendavad nimetatud kava ja hageja poolt koolituse läbimist tõendav tunnistus (tl 72 ja 73). Nimetatu toimepanemine on kvalifitseeritav töökorralduse eeskirja III ptk-s 4.4 ja 4.7 sätestatud töökohustuste rikkumisena (tl 134) ja TLS § 15 lg-s 9 sätestatud töötaja kohustuste rikkumisena.

Kohus ei nõustunud hagejaga, nagu oleks kostja käitunud tema suhtes ebalojaalselt või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt, kuna kostja ei pöördunud koheselt hageja poole kui ta avastas või tuvastas, et hageja rikub oma töökohustusi. Kostjal kui tööandjal oli õigus kontrollida, kas hagejapoolne töökohustuste rikkumine on jätkuv ja/või korduv, mida kostja tegigi. Kolme kuu vältel hageja tööülesannete täitmise kontrollimine ei ole kohtu seisukoha kohaselt tööandja ebamõistlik käitumine. Hageja väide, et tegelikult oli kostja juures koondamissituatsioon ning hagejale töölepingu ülesütlemine tulenes tööandja soovimatusest maksta koondamishüvitist, on paljasõnaline ja tõendamata. Arvestades asjaoluga, et 24.09.2010 tegi Tallinna Lastekodu juhataja Tiit Kruusalu hagejale hoiatuse tema töökohustuste rikkumiste eest, mis seisnesid laste toiduraha ülekulus, katteta tšekkide esitamises ja lastekodu lastele kuuluvate esemete (lillepott, ravimid ja hügieenitarbed) hageja kodus hoidmises, kusjuures tööandja hoiatas hagejat, et töökohustuste jätkuv rikkumine võib kaasa tuua hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise (TVK tl 9293), oli tööandja õigustatud hagejale töölepingu üles ütlema 03.05.2011 TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel. Kohus tuvastas, et hageja on kostja hoiatusest hoolimata rikkunud oma töökohustusi ning toime pannud teod, mis põhjustasid tööandja usalduse kaotuse tema vastu. Arvestades asjaoluga, et hageja oli lastekodu sotsiaaltöötaja, kel lasus suur vastutus peres elavate laste heaolu tagamisel, kuid hageja seevastu kasutas perele antud rahalisi vahendeid mittesihipäraselt, s.o. mitte peres elavate laste huvides, millega kaasnesid peres elavate laste jaoks korvamatud tagajärjed, kusjuures hagejat oli juba varem hoiatatud samade töökohustuste rikkumiste eest, kuid hageja ei olnud teinud sellest eesmärgipäraseid järeldusi, oli kostja õigustatud lõpetama hagejaga töölepingu TLS § 97 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega järgimata, sest töölepingu ülesütlemise asjaolusid arvestades ei olnud mõistlik nõuda tööandjalt hagejaga töölepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõpuni. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus rahuldamata ka hageja nõuded hüvitise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus

järelduse nagu oleks hageja keeldunud. Seega ei rikkunud hageja oma käitumisega TLS § 15 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. Hagejale jäi arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et ajavahemikel 09.-10.02., 26.-27.02., 13.-14.02. ja 30.04.-01.05.2011 ei jõudnud kõik kostjale esitatud ostutšekkide alusel ostetud toiduained 3. perre. Kostja esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik sellisele järeldusele jõuda. Fotod ei ole usaldusväärseks tõendis. Fotode tegemise aega ei tõenda AS-i Elion akt. Nimetatud akti kohaselt ei saa AS Elion kinnitada, et failides fikseeritud kuupäev ja kellaaeg vastavad fotode tegemise tegelikule kuupäeval ja kellaajale. Samuti ei tõenda fotode tegemise aega OÜ Digifoto poolt tehtud fotode väljatrükk. Kostja ei ole kirjeldanud, mida ta iga fotoga soovib tõendada ning kuidas on iga foto seotud hageja väidetava töökohustuste rikkumisega. Maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja kasutas perele antud rahalisi vahendeid mittesihipäraselt, s.o. mitte peres elavate laste huvides, millega kaasnesid peres elavate laste jaoks korvamatud tagajärjed, ei tugine tsiviilasjas esitatud tõenditele. Selline maakohtu järeldus on hageja jaoks uus asjaolu, mida maakohtu menetluses ei ole arutatud. Maakohtu menetluses ei ole kostja kordagi väitnud ega tõendanud, et lastekodu lastele oleks hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena kaasnenud korvamatud tagajärjed. Menetluse pooled ei ole seda kordagi arutanud ning seega on teadmata, millistele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud eelpool viidatud järeldusele. Kuna hageja töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud, on hageja töölepingu ülesütlemine tühine. Seetõttu on maakohus põhjendamatult jätnud hageja kasuks välja mõistmata hüvitise TLS § 100 lg 5 ja § 109 lg 1 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Hageja töötas kostja juures sotsiaaltöötaja ametikohal alates 01.09.2005 kuni 03.05.2011 temaga töölepingu ülesütlemiseni TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel. TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3) või kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5); Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus ei käsitlenud kohtuotsuses kõiki tõendeid, tegi seda valikuliselt ja seetõttu on otsus ebaseaduslik. Maakohus ei rikkunud asja Lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme, on hinnanud kõiki asjaolusid kinnitavaid tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ning piisavalt põhjendatud, milliseid töökohustusi on hageja rikkunud, mis põhjustasid usalduse kaotuse tema vastu. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks koos teiste tõenditega fotod, et tõendada konkreetsel ajahetkel toiduainete kogust ja valikut. Apellant heidab maakohtule ette, et kohus on fotosid tõenditena hinnanud ja rikkunud sellega menetlusõiguse norme, kuivõrd fotod ei ole TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks. Apellandi seisukoht on ekslik. Tsiviilasjas on TsMS § 229 lg 1 kohaselt tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks Lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja Lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kostja esitatud fotod on dokumentaalsed tõendid. Apellant esitas ringkonnakohtus fotode tõenditena käsitlemisele vastuväite, et fotod ei ole tõendiks põhjusel, et need tehti hageja juuresolekuta. Ka see vastuväide ei ole aluseks fotosid tõenditeks mitte lugeda. Vastustaja on piisavalt selgitanud, miks ei kutsutud hagejat fotode tegemise juurde ja sellega saab nõustuda. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates tuvastanud, et hageja ei viinud kõiki tema poolt tööandjale esitatud ostutšekkide alusel ostetud toiduaineid lastekodu 3. perre, ei valmistanud peres elavatele lastele nendest toitu, vaid kasutas laste toiduraha mittesihipäraselt, s t mitte peres elavate laste huvides. Nimetatu väljendus selles, et pärast hageja töövahetuse lõppu ei jäänud hageja ostetud toiduaineid järele või jäi neid tunduvalt vähem kui lapsed, arvestades sööjate arvu, vahetuse jooksul ära oleksid jõudnud tarbida. Ka on õigesti tuvastatud, et hageja poolt koostatud menüü ei kajastanud osade ostetud toiduainete kasutamist. Vastustaja on menetluses põhjalikult selgitanud, kuidas ta fikseeris hageja poolt toimepandud rikkumised, st tuvastas, et ostetud toiduainete kogused ei olnud vastavuses neist valmistatud toitude ja sööjate arvuga ning järelejäänud toitude ja toiduainetega. Tunnistajad E M, J P ja I T ütluste õigsuses ei ole alust kahelda. Tunnistajad selgitasid, kuidas fikseeriti toiduainete puudumine

hageja töös. Tunnistajate ütluste kohaselt võrreldi ostutšekke, menüüsid, fikseeriti külmiku ja kuivainete kapi olukord, küsitleti hagejat. Samuti leidis tõendamist, et hageja keeldus vastamast tööandja osadele küsimustele (mis puudutasid ostetud toidu koguseid, peres olevate laste poolt tarvitatud toidu hulka, toiduvalmistamist puuduvaid toiduaineid), millega ta rikkus TLS § 15 lg 2 p 8 kohustust. Ekslik on apellandi väide, nagu oleks otsuse kohaselt hageja keeldunud vastamast kõigile küsimustele. Otsuses on selgitatud, et hageja keeldus vastamast neljale küsimusele (otsuse p 22). Maakohus on hinnanud 14.04.2011 aruannet, T.P analüüsi, fotode väljatrükki ning apellandi väide tõendite valikuliselt hindamisest või hindamata jätmisest ei ole õige. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja jättis pereruumid koristamata, millega rikkus töölepingu p 2.1 ja ametijuhendi p 4.10 kohustust ning töökorra eeskirja VIII ptk p 4. Nimetatud osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ja nõustub nendega TsMS § 654 lg 6 kohaselt. Apellant on korranud maakohtus esitatud väiteid, millele on otsuses piisavalt põhjalikult vastatud ja milliste põhjendustega kolleegium nõustub. Hagejat oli 24.09.2010 karistatud hoiatusega töökohustuste rikkumise eest, mis seisnes laste toiduraha ülekulus, katteta tšekkide esitamises ja lastekodu lastele kuuluvate esemete hageja kodus hoidmises. Tööandja hoiatas, et töökohustuste jätkuv rikkumine võib kaasa tuua hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis oli tööandja poolt töölepingu ülesütlemine 03.05.2011 põhjendatud. Ringkonnakohtul ei ole alust teha maakohtust erinev otsus. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-le 8 ning on põhjendatud ja seaduslik. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.