17.mail 2012.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-38410
Tsiviilasi
ML hagi Tallinna linna vastu TL kaudu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 107 lg 2 alusel 03.05.2011.a., töölepingu erakorralise ülesütlemise eest vähem etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks summas 1.265,46 € ja hüvitise väljamõistmiseks töölepingu erakorralise ülesütlemise eest 3 kuu keskmise palga ulatuses summas 1.898,19 €.
Tsiviilasja hind
3163,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ML(ik XXX, XXX) Hageja esindaja advokaat Katrin Sarap (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, Tallinn) Kostja Tallinna linn TL kaudu (rk 75022539, asukoht Kadaka tee 153, Tallinn) Kostja esindaja TK Kostja lepinguline esindaja Thea Rohtla (Rohtla Law Offce OÜ, Viru Väljak 2, Tallinn)
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 22.03.2012.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata ML hagi Tallinna linna vastu TL kaudu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 107 lg 2 alusel 03.05.2011.a., töölepingu erakorralise ülesütlemise eest vähem etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks summas 1.265,46 € ja hüvitise väljamõistmiseks töölepingu erakorralise ülesütlemise eest 3 kuu
keskmise palga ulatuses summas 1.898,19 €. Menetluskulude jaotamine.
3.Jätta Tallinna linna (TL) menetluskulud ML kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.Hageja töötas TL sotsiaaltöötaja ametikohal alates 01.09.2005.a. samal päeval poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel (TVK t/l 19-21). Hageja töötasu suuruseks oli alates 01.10.2010.a. 9900.- krooni, mis sisaldas lisatasu 900.- krooni öösel töötamise eest (TVK t/l 31).
2.03.05.2011.a. on TL juhataja LM koostanud dokumendi pealkirjaga Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, millega ütleb üles ML temaga 01.09.2005.a. sõlmitud töölepingu Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel (TVK t/l 28-30). Ülesütlemisavalduses märgib tööandja, et analüüsides ML töövahetuste (9.-10. veebruaril, 26-27. veebruaril, 13.-14. veebruaril ja 30.aprillil – 1. mail) ajal toidutšekkide järgi ostetud toiduainete koguseid, eelmise vahetuse poolt järele jäetud toiduaineid ja hageja poolt järgmisele vahetusele jäetud toiduaineid, samuti hageja poolt koostatud menüüd ja perepäeviku sissekandeid ning arvesse võttes asjaolu, et hageja keeldus andmast seletusi selle kohta kuidas olid 3-6 aastased lapsed võimelised pärast lasteaiapäeval söödud kolme toidukorda ära sööma mõne tunni jooksul nii suures koguses sööki ja jooma jooki, kuidas on võimalik teha pruunist riisist valget risottot ja kuhu kadus 13.04.2011.a. toidutšekkide järgi ostetud 35 %-line koor, mille kasutamist ei olnud kajastatud menüüs, tekitas ML olukorra,
Lk (9)
mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu. Tulenevalt asjaolust, et töötajat on varasemalt, s.o. 29.09.2010.a. hoiatatud ebasihipärase tööandja vara kasutamise eest ning petmiskatse eest, mis väljendus tööandja vara enda juures kodus hoidmises ja laste toiduraha suures ülekulus, ning, et lisaks eeltoodule jättis hageja 17.-18.aprilli töövahetuse lõppedes koristamata ja segamini pereruumid, otsustas tööandja hagejale töölepingu üles öelda. Arvestades töötajapoolset käitumist, varasemalt tehtud hoiatuse mittemõjumist ja töötaja edasitöötamisel võimalust tekitada tööandjale jätkuvalt kahju, leidis tööandja, et kooskõlas TLS § 97 lg 3 sätestatule ei või mõistlikult eeldada, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel oleks võimalik järgida TLS § 97 lg 2 p 3 sätestatud etteteatamistähtaega, mistõttu ütles tööandja töölepingu üles 3. maist 2011.aastast.
3.ML ei nõustunud talle töölepingu ülesütlemisega ja esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus 03.05.2011.a. TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 1 alusel ning välja mõista töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteavitatud aja eest hüvitis ja töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitis.
4.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 18. juulist 2011.a. nr XXX ML avaldus rahuldati. Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati tühiseks ML töölepingu ülesütlemine Tallinna linna asutuse TL poolt 03.05.2011.a. ja loeti et ML tööleping Tallinna linna asutuse, TLga ei lõppenud 03.05.2011.a. ülesütlemisega, vaid pooltevaheline tööleping loeti lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 1. juulist 2011.a. ning Tallinna linna asutuselt, TLlt mõisteti välja ML kasuks tühise ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1898,19 eurot ning töölepingu ülesütlemise 60 päevase etteteatamistähtaja mittejärgimise hüvitamiseks 1238,07 eurot.
5.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidlus kohtus hagimenetluses läbi vaadata. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
6.Hageja jäi kohtus töövaidlust hagimenetluses läbi vaadates oma seisukohtade juurde, et - hagejale töölepingu ülesütlemine ei ole põhjendatud, sest ülesütlemise teade ei kajasta hageja töökohustuste rikkumisi ega tema väidetavat süüd, mis oleks andnud kostjale aluse hageja töösuhe erakorraliselt ning ilma etteteatamiseta üles öelda; - hagejale jääb arusaamatuks, milliseid konkreetseid töökohustusi on hageja rikkunud, mis andsid kostjale aluse tööleping ilma etteteatamiseta erakorraliselt üles öelda; - ülesütlemisavalduses on kostja viidanud TL töökorralduse eeskirja punktidele kuid avaldusest ei selgu, kuidas või mil viisil on hageja nimetatud eeskirja punkte rikkunud. Kostja poolt märgitud töökorralduse eeskirja punkt 4.4. viitab tööalaste dokumentide võltsimisele ja informatsiooni moonutamisele. Ülesütlemisavaldusest ei selgu, kas ja mil viisil on hageja nimetatud punkti rikkunud. Ka on kostja viidanud töökorralduse eeskirja punktile 4.7, mis reguleerib tööandjale kuuluva või tema käsutuses oleva vara, kauba, teenuse või informatsiooni kasutamist või müümist isikliku kasusaamise eesmärgil, samuti tööandjale kuuluva vara informatsiooni omastamist (vargus), kuid ülesütlemisavaldusest ei selgu, kas ja mil viisil on hageja seda punkti rikkunud. Ka ei ole kostja poolt esitatud tõenditega tõendatud,
Lk (9)
et hageja oleks tööalaseid dokumente võltsinud või informatsiooni moonutanud, või kostjale kuuluvat vara või informatsiooni omastanud (vargus); - ülesütlemisavalduses viitab kostja neljale küsimusele, mida kostja hageja käest küsis ja millele hageja ei vastanud. Hageja sõnul ei vastanud ta tööandja küsimustele põhjusel, et küsimused ei olnud hageja jaoks selged ning hageja ei mäletanud küsimuste esitamise ajal toidukoguste tarbimist laste poolt grammilise täpsusega, sest väidetavast rikkumisest oli küsimuste esitamise ajal möödunud juba kolm kuud (veebruarist maini), sellist kostja käitumist ei pea hageja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas olevaks; Lisaks oli võimatu kostja esitatud küsimusele vastata ka põhjusel, et lastekodusse ostetud toiduaineid kasutasid lastele söögi tegemiseks ka teised sotsiaaltöötajad ning hageja poolt ostetud toiduainetele oli ligipääs ka teistel pere sotsiaaltöötajatel; - ülesütlemisavalduses toodud pere ruumide koristamata jätmist ja segamini jätmist 17/18. aprillil hageja ei tunnista, hageja väidetel koristas ta toa, lahti oli jäänud vaid pesumasin uks ja lauanurgal oli natuke küpsisepuru. Nimetatust ei saa aga järeldada seda, et tegemist oleks segamini ja koristamata ruumiga. Võttes arvesse seda, et hageja töökohustuste mittenõuetekohane täitmine on tõendamata, mis tähendab, et hageja ei ole töökohustusi rikkunud, ei olnud kostjal alust hageja töösuhte lõpetamiseks töökohustuste rikkumise tõttu. Sellest lähtuvalt ei olnud kostjal ka alust töösuhte lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Isegi kui kostja peaks olema seisukohal, et hageja on süüdi toiduainete väidetavas puudujäägis, millega hageja aga ei nõustu, ei ole kostja arvestanud asjaoluga, et lisaks hagejale oli toiduainetele juurdepääs ka teistel sotsiaaltöötajatel. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, et kostja oleks nimetatud asjaoluga arvestanud.
7.Hageja on ka seisukohal, et kostjal ei olnud alust hagejale töölepingut erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, sest hageja ei ole töökohustuste täitmisel toime pannud tegu, mille tulemusena oleks olnud välistatud töösuhte jätkamine kuni etteteatamistähtaja lõpuni.
8.Hageja leiab, et kostja on hageja suhtes rikkunud lojaalsuskohustust ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, mis tuleneb TLS § 28 lg 1 sätestatust. Hageja arvates oleks olnud igati mõistlik, kui kostja, kontrollides hageja töökohustusi pikema perioodi vältel, oleks väidetavate küsimuste või kahtlustuse korral, pöördunud koheselt hageja poole. Kostja seda ei teinud. Heas usus ja mõistlikult käituv tööandja pöördub võimalike küsimuste või probleemide korral viivitamata töötaja poole. Olukord, kus tööandja tegi seda alles kolme kuu pärast, ei ole mõistlik.
9.Hageja väidetel oli kostja juures tegelikult koondamissituatsioon ning kui hagejaga töölepingut ei oleks üles öeldud, oleks kostja pidanud ühe töötaja töölepingu üles ütlema majanduslikel põhjustel ehk koondamise tõttu. Vältimaks koondamise protseduuri läbiviimist, oli kostja jaoks lihtsam töösuhe ilma etteteavitamiseta ja hüvitiseta erakorraliselt üles öelda.
10.Tulenevalt kõigest eeltoodust palub hageja: - tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus 03.05.2011 TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel;
Lk (9)
- lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 03.05.2011; - välja mõista töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteavitatud aja eest (60 kalendripäeva eest) hüvitis 1265,46 eurot; - välja mõista hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas 1898,19 eurot.
11.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja töövaidluskomisjonile ja kohtule järgmised tõendid: poolte vahel sõlmitud töölepingu ja selle lisad, sotsiaaltöötaja ametijuhendi ja tööandja poolt töötajale 03.05.2011.a. esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Kostja on seisukohal, et hageja tööleping öeldi erakorraliselt üles TLS § 88 lg.1 p 3 ja p 5 alusel põhjendatult ja seaduslikult, mis välistab hageja nõuete rahuldamise kostja vastu. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses on kostja viidanud asutuse töökorralduse reeglite III ptk p 4.4. ja 4.7 ja VIII ptk p 4 rikkumistele. Nimetatud punktides käsitletud rikkumised on kvalifitseeritavad TLS § 15 lg 1 ja 2 p 1, 8 ja 9 sätestatud kohustuste rikkumisena, mis tähendab, et kostja leiab, et hageja ei olnud lojaalne töötaja, sest ta keeldus tööandjale seletuste andmisest oma kohustuste võimaliku rikkumise kohta ning arvestades hageja töö erilist vastutust ei täitnud hageja oma töölepingust tulenevaid kohustusi selleks nõutava hoolsusega. Kostja sõnul oli hageja saanud vajaliku koolituse ja väljaõppe laste toitlustamisel ja menüüde koostamisel ning toiduainete käitlemisel, kuid ta ei järginud neid, töövahetuse lõpetamisel jättis ta täitmata oma kohustuse koristada ruumid ning lisaks kõigele eeltoodule kasutas hageja laste toiduraha mittesihipäraselt, mis tuvastati kostja poolt teostatud kontrolliga ja fikseeriti 15.04.2011 ettekandega. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine ja hageja poolt toimepandu võis kahjustada tööandja mainet ja põhjustada klientide usaldamatuse tööandja vastu.
13.Kostja möönab, et hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei ole seadustele viidete osas perfektne, kuid TLS § 95 lõikes 2 nimetatud põhjenduste puudulikkus ei mõjuta
3.lõike kohaselt ülesütlemise kehtivust.
14.Kostja on seisukohal, et hagejapoolne tööülesannete mittenõuetekohane täitmine seisnes hageja poolt 17.-18.aprilli töövahetuse lõppedes ruumide koristamata jätmises, mis on fikseeritud kostja poolt teostatud fotodega ja ka hageja osalise omaksvõtuga ning tööandja küsimustele vastamata jätmises, mis kostjal tekkisid seoses digitaalse inventuuri läbiviimisega, mis seisnes toiduainete ostmise, toidu valmistamise ja toiduainete reaalse allesoleku jäädvustamises fotografeerimise teel ja sellest tehtud järeldustel. Kostja rõhutab, et hagejaga ei ole töölepingut üles öelnud mitte seetõttu, et ta ei mäletanud sündmusi, mida temalt küsiti, vaid seetõttu, et kostja kvalifitseeris hageja küsimustele vastamisest keeldumise TLS § 15 lg 8 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumisena.
15.Usalduse kaotusena käsitles kostja hagejale antud laste toiduraha mittesihipärast kasutamist. Kostja pildistas 13.- 14.04.2011 inventuuri tegemise käigus neljal korral Nõmme keskuse 3. pere külmikutes ja kuivaineriiulitel olevaid toiduvarusid eesmärgiga võrrelda omavahel perepäeviku sissekannete, vahetuse ajal ostetud toidutšekkide, menüüde ja olemasolevate toiduainete vastavust. Kogu protseduur dokumenteeriti selleks moodustatud komisjoni ettekandena. Nii komisjoni poolt tehtud ettekanne kui kohtule esitatud fotod
Lk (9)
tõendavad, et hageja poolt ostetud toiduainete kogus, neist valmistatud road ja järele jäänud toiduained ei olnud vastavuses sööjate (laste) arvuga. Hageja väide nagu osa tema poolt ostetud toiduainetest võis olla tema autos, on kostja arvates asjakohatu, sest lastele toiduks ostetud kaup pidi olema selleks ettenähtud kohas köögiriiulil või külmikus, mitte hageja autos. Kostja leiab, et TLS § 15 lg 2 p 9 kohustab töötajat hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on tööandjal õigus üles öelda tööleping, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandjas usalduse kaotuse. Kuivõrd hagejat oli varasemalt juba hoiatatud analoogse rikkumise eest, millest ta õigeid järeldusi polnud teinud, ei pidanud tööandja enam võimalikuks hagejat töölepingu ülesütlemisest ette teavitada ja tööandjalt ei saanud eeldada töösuhte jätkamist töötajaga etteteatamistähtaja jooksul.
16.Oma vastuväiteid hagile soovis kostja tõendada Nõmme Keskuse juhataja 18.04.2011.a. ja 10.02.2011.a. ettekannetega TL juhatajatele ML töökohustuste täitmata jätmise kohta, fotodega koristamata ruumidest ja külmkapist, ostutšekkidega toiduainete ostmise kohta, hageja poolt koostatud menüüdega, hagejale esitatud kirjalike küsimustega, komisjoni ettekandega 14. aprillist 2011.a. hagejapoolsete töökohustuste rikkumise kohta, TL toiduhügieenikoolituse kavaga ja ML tunnistusega selle läbimise kohta, vanemsotsiaaltöötaja e-kirjaga JP, TL toitlustamise korraldaja EM arvamusega toitlustamise korraldamisest lastekodu 3. peres ML ostude ja menüüde alusel, TP arvamusega ostutšekkide alusel ostetud kauba ja koostatud menüüde kohta, hageja poolt koostatud perepäeviku väljavõtetega, TL töökorralduse reeglitega ja AS E aktiga 17.02.2012.a. mälupulgal olevatel failidel fikseeritud kuupäevade ja kellaaegade kohta. Kostja taotles üle kuulata kohtuistungil ka tunnistajad EM, JP ja IT.
Kohtuotsuse põhjendused.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et - ML töötas TL sotsiaaltöötaja ametikohal alates 01.09.2005.a. samal päeval poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel (TVK t/l 19-21); - 24.09.2010.a. tegi TL juhataja TK ML hoiatuse tema töökohustuste rikkumiste eest, mis seisnesid laste toiduraha ülekulus, katteta tšekkide esitamises ja lastekodu lastele kuuluvate esemete (lillepott, ravimid ja hügieenitarbed) ML kodus hoidmises. Tööandja hoiatas, et töökohustuste jätkuv rikkumine võib kaasa tuua hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise (TVK t/l 92-93); - 03.05.2011.a. ütles TL juhataja LM ML töölepingu üles samast päevast TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel (TVK t/l 28-30). Pooled vaidlevad selle üle kas hageja pani toime teod mille eest oli tööandja õigustatud hagejale töölepingu üles ütlema, kas kostja oli õigustatud töölepingu hagejale üles ütlema etteteatamistähtaega järgimata või on hageja õigustatud saama hüvitist töölepingu
Lk (9)
ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest ja/või hüvitist töölepingu ülesütlemise tühisuse korral.
18.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus TLS § 15 lg 1 ja lg 2 p-dest 1, 8 ja 9, mis sätestavad, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, teeb töölepingus kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, tööandja soovil teavitab töötaja tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi ning töötaja hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; TLS § 87, mis sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu; TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5, milliste kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3) või kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5); TLS § 97 lg 2, mis sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtajad sõltuvalt töösuhte kestvusest antud tööandja juures, kuid sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
22.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega leidsid tõendamist järgmised asjaolud: - 17.-18. aprillil 2011.a. töövahetuse lõppedes jättis ML koristamata pereruumid. Nimetatud asjaolu tõendavad Nõmme Keskuse juhataja JP ettekanne TL juhatajale 18. aprillist 2011.a. (TVK t/l 38) ja digitaalsed fotod (TVK t/l 39-44), millistelt nähtub, et voodi all vedeleb mähe, vannitoas on hunnikutes hulgaliselt triikimata pesu, pesumasinas on pestud või pesemata laste riided, põrand ja laud on pühkimata. Kohus leiab, et pereruumide koristamata jätmisega rikkus hageja oma töölepingu p-s 2.1 ja ametijuhendi p-s 4.10 sätestatud kohustust kindlustada peres kord ja puhtus ning majandamise hügieeninõuete vastavus, tagada kasvandike riiete puhtus ja korralikkus (TVK t/l 19 ja 26) ning töökorra eeskirja VIII ptk p 4, mille kohaselt on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid vajaliku hoolsuse määraga täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdlikult, lähtudes töökorralduslikest dokumentidest, moraalsetest ja eetilistest käitumisnormidest (t/l 139). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud hageja käitumine on sisustatav TLS § 15 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse rikkumisena; - hageja keeldus 3. mail 2011.a. vastamast tööandja neljale küsimusele, millised on fikseeritud töölepingu ülesütlemise avalduses ning mis puudutavad hageja poolt ostetud toidu koguseid, peres olevate laste poolt tarvitatud toidu hulka, samuti toidu valmistamist ja puuduvaid toiduaineid. Nimetatu on tõendatud kostja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega, kus on fikseeritud hagejale esitatud kirjalikud küsimused ja hageja poolt nendele vastamisest
Lk (9)
keeldumine, mis on kinnitatud tunnistajate allkirjadega (TVK t/l 45, 47 ja 60) ning tunnistaja IT ütlustega kohtuistungil. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud käitumisega pani hageja toime TLS § 15 lg 2 p 8 sätestatud kohustuse rikkumise, mis seadustab töötaja kohustuse teavitada tööandjat viimase soovil kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi; - hageja ei viinud kõiki tema poolt tööandjale esitatud ostutšekkide alusel ostetud toiduaineid ajavahemikel 9. - 10.02., 26. - 27.02., 13. - 14. 02 ja 30.04. – 01.05. TL 3. perre, ei valmistanud peres elavatele lastele nendest toiduainetest toitu, vaid kasutas laste toiduraha mittesihipäraselt, sest pärast hageja töövahetuse lõppu järgmiseks vahetuseks hageja poolt ostetud toiduaineid järele ei jäänud või jäi neid järele tunduvalt vähem kui hageja peres elavad lapsed vahetuse jooksul ära tarbida oleks suutnud. Ka ei kajastanud hageja poolt koostatud menüüd osade ostetud toiduainete kasutamist (pruun riis, 35 % - line koor), ometigi ei jäänud ostetud toiduaineid ka kappi järgmisele töövahetusele lastele toidu valmistamiseks. Nimetatut tõendavad hageja poolt tööandjale esitatud ostutšekid, kostja poolt tehtud fotod kus on fikseeritud TL 3. peres asuva külmetuskapi ja kuivainete kapi olukord enne hageja vahetuse algust, vahetuse käigus pärast hageja poes käimist, lasteaias laste järel käimist ning vahetuse lõppedes, IT, TK ja JP aruanne 14. aprillist 2011.a. (t/l 25-26), TL toitlustuse korraldaja EM arvamused toitlustamise korraldamisest TL 3. peres (t/l 75-81), TP analüüs ostetud toidukogustest, tehtud toidust hageja poolt koostatud menüüde, ostutšekkide ja rühma päevikute alusel (t/l 82-88) ning kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate EM, JP ja IT ütlused. Fotode tegemise aega ning nende mälupulgale kandmise aega tõendavad AS-i E akt (t/l 151186) ja OÜ D fotode väljatrükk (t/l 189-219). Tunnistajad EM, JP ja IT andsid kohtuistungil ütlusi sellest kuidas fikseeriti toiduainete puudumine 3. peres, kuidas kontrollitakse TL perede ostutšekke ja võrreldakse neid perede töötajate poolt koostatud menüüdega, mis tuvastati ML kontrollimise käigus komisjoni poolt, kuidas koostati ettekanne ja aruandeid, samuti kuidas küsiti ML küsimusi kui avastati puudjäägid tema töös, ostetud kaupades jne. Hageja väide nagu oleks ta hoidnud ostetud toiduaineid enne peresse toomist oma autos, on asjakohatu, pealegi oli hageja läbinud TL toiduhügieenikoolituse kava, milles koolitati hagejat muuhulgas ka toidukauba ostmise ja selle säilitamise küsimustes, mida tõendavad nimetatud kava ja hageja poolt koolituse läbimist tõendav tunnistus (t/l 72 ja 73). Kohus on seisukohal, et nimetatu toimepanemine on kvalifitseeritav töökorralduse eeskirja III ptk 4.4. ja 4.7. sätestatud töökohustuste rikkumisena (t/l 134) ja TLS § 15 lg 9 sätestatud töötaja kohustuste rikkumisena, mis kohustab töötajat hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatuse tööandja vastu.
23.Kohus ei nõustu hagejaga nagu oleks kostja käitunud tema suhtes ebalojaalselt või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt kuna kostja ei pöördunud koheselt hageja poole kui ta avastas või tuvastas, et hageja rikub oma töökohustusi. Kohus leiab, et kostjal kui tööandjal oli õigus kontrollida kas hagejapoolne töökohustuste rikkumine on jätkuv ja/või korduv, mida kostja tegigi. Kolme kuu vältel hageja tööülesannete täitmise kontrollimine ei ole kohtu seisukoha kohaselt tööandja ebamõistlik käitumine.
24.Hageja väide, et tegelikult oli kostja juures koondamissituatsioon ning hagejale töölepingu ülesütlemine tulenes tööandja soovimatusest maksta koondamishüvitist, on paljasõnaline ja tõendamata väide.
25.Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et 24.09.2010.a. tegi TL juhataja TK ML hoiatuse tema töökohustuste rikkumiste eest, mis seisnesid laste toiduraha ülekulus, katteta
Lk (9)
tšekkide esitamises ja lastekodu lastele kuuluvate esemete (lillepott, ravimid ja hügieenitarbed) hageja kodus hoidmises, kusjuures tööandja hoiatas hagejat, et töökohustuste jätkuv rikkumine võib kaasa tuua hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise (TVK t/l 9293), oli tööandja õigustatud hagejale töölepingu üles ütlema 3. mail 2011.a. TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel, sest kohtuotsuse p-s 22 analüüsitud tõenditega leidis asja sisulise arutelu käigus tuvastamist, et ML on tööandja hoiatusest hoolimata rikkunud oma töökohustusi ning toime pannud teod mis põhjustasid tööandja usalduse kaotuse tema vastu.
26.Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et hageja oli lastekodu sotsiaaltöötaja, kel lasus suur vastutus peres elavate laste heaolu tagamisel, kuid hageja seevastu kasutas perele antud rahalisi vahendeid mittesihipäraselt, s.o. mitte peres elavate laste huvides, millega kaasnesid peres elavate laste jaoks korvamatud tagajärjed, kusjuures hagejat oli juba varem hoiatatud samade töökohustuste rikkumiste eest, kuid hageja ei olnud teinud sellest eesmärgipäraseid järeldusi, oli kostja õigustatud lõpetama hagejaga töölepingu TLS § 97 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega järgimata, sest töölepingu ülesütlemise asjaolusid arvestades ei olnud mõistlik nõuda tööandjalt hagejaga töölepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõpuni.
27.Tulenevalt kõigest eeltoodust ning sellest, et kohus ei pea põhjendatuks hageja nõuet tunnistada tühiseks temaga töölepingu ülesütlemine, samuti sellest, et kohus asus seisukohale, et kostjal oli õigus hagejaga tööleping üles öelda töölepinguseaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõuded hüvitiste väljamõistmiseks nii TLS § 100 lg 5 kui ka § 109 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotamine.
28.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust ning asub seisukohale, et kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 1595.- eurot, TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded kokku ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 107 lg 2 alusel 03.05.2011.a., töölepingu erakorralise ülesütlemise eest vähem etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks summas 1.265,46 € ja hüvitise väljamõistmiseks töölepingu erakorralise ülesütlemise eest 3 kuu keskmise palga ulatuses summas 1.898,19 €, on käesoleva hagi hinnaks 3163,65 (1265,46 + 1898,19) eurot.
Kohtunik:
Lk (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.