Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav 27.november 2012, Tallinn 2-08-53043
NRJ Group, NRJ S.A. ja J-P B hagi Taevaraadio AS vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks Harju Maakohtu 15.mai 2012 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NRJ Group, NRJ S.A. ja J-P B apellatsioonkaebus 13.november 2012, avalik kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg Hageja I NRJ Group Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja II NRJ S.A. Hageja III J-P B Hagejate lepinguline esindajad patendivolinik Urmas Kauler ja patendivolinik Kristjan Leppik Kostja Taevaraadio AS (registrikood 10028146), lepinguline esindaja v.adv Ants Mailend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.mai 2012 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud solidaarselt hagejate kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NRJ Group, NRJ S.A. ja J-P B esitasid Harju Maakohtule 07.08.2008 hagi Taevaraadio AS vastu, milles palusid tuvastada, et kaubamärgi „NRJ FM“ (kaubamärgitaotlus nr M200000048) osas esinevad kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 p-s 10, § 9 lg 1 p-s 12, § 10 lg 1 p-s 7, § 10 lg 1 p-s 6 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (konventsioon) artiklites 8 ja 6 bis sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja I Euroopa üks suuremaid meelelahutusettevõtteid, kelle kontserni kuulub hageja II, kelle põhitegevus on raadiosaadete tootmine. Hagejate I ja II põhiomanikuks on hageja III. Hageja I omab Euroopas kokku 300 raadiojaama ja kõikides riikides opereeritakse nimede NRJ/ENERGY all FM raadiosagedusel 87,5-108,0 MHz. NRJ nimelised raadiojaamad on Euroopas tuntud, sest raadiojaamade kuulajaskond ulatub 20 miljoni inimeseni. Need Euroopa raadiojaamad on Interneti ja satelliidi vahendusel kuulatavad kogu maailmas. Hageja I on Euroopas paljude ürituste ja kontsertide toetaja. Kaubamärk NRJ on seotud mitmete ka Eestis linastunud filmide eduga ja hageja I jagab mainekaid muusikaauhindu. Hageja II nimele on maailmas registreeritud kaubamärgid „NRJ“ ja „NRJ ENERGY“, samuti paljud kaubamärgid, mis sisaldavad tähiseid „NRJ“ ja „ENERGY“. Hageja III nimele on maailmas eraldi registreeritud kaubamärgid „NRJ“ ja „ENERGY“ ning neid tähiseid sisaldavaid kaubamärke. Hageja I nimele on registreeritud Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 000136150 „NRJ“ ning Prantsusmaa kaubamärk nr 96608198 „NRJ“.
3.Eesti kultuuriminister andis 20.12.1999 välja ringhäälinguloa OÜ-le Clembia, kes pidi hakkama edastama raadioprogrammi nimetusega „NRJ FM“. OÜ Clembia teostas 1999. aasta detsembris otsingu varasema kaubamärgi „NRJ FM“ kohta, misjärel esitati Patendiametile taotlus nr M200000048 kaubamärgi „NRJ FM“ registreerimiseks Taevameedia AS nimele raadiolevi valdkonnas. Patendiamet rahuldas taotluse. Taevameedia AS loovutas 23.08.2001 avaldusega kaubamärgitaotluse kostjale.
4.Hagejad esitasid 02.03.2001 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse nr 459, mille komisjon jättis 07.05.2008 otsusega nr 459-o rahuldamata. Hagejad pöördusid hagiavaldusega kohtusse, kuna Patendiameti otsus kaubamärgi registreerimise kohta oli ebaseaduslik. Hagejad viitasid kaubamärgiseaduse (KaMS) § 8 lg 1 p-s 10 sätestatule ja leidsid, et kaubamärk registreeriti Eestis pahauskselt. Kostja, OÜ Clembia ja AS Taevameedia on omavahel seotud ettevõtted. 04.08.2000 avaldas BNS artikli pealkirjaga „Septembris alustab tegevust raadiojaam Energy“. AS Taevameedia programmidirektor kinnitas, et algselt sooviti kasutada raadiojaama nimena NRJ FM,
kuid sellest loobuti samanimeliste raadiojaamade tegutsemise tõttu Skandinaavias ja Prantsusmaal. 06.08.2000 ilmus Ringhäälingumaailmas samasisuline uudis viitega BNS-le. Enne kaubamärgi registreerimist uuriti kaubamärgi NRJ olemasolu ja kuivõrd Eesti Patendiametile samasisulise kaubamärgi registreerimise taotlust esitatud ei olnud, üritati kaubamärki endale taotleda. Kostja koos AS-ga Taevameedia ja OÜ-ga Clembia olid teadlikud hageja kaubamärkidest Euroopas, samuti pidi kostjale teada olema hageja ärinimi. Kuna keegi teine peale hagejate ei kasuta Skandinaavias ja Prantsusmaal tähist „NRJ“, esitati Eesti kaubamärgi registreerimise taotlus tahtlikult, et takistada hageja võimalikku laienemist Eestisse ja kasutada enda huvides ära rahvusvahelise ärinime ning kaubamärgi tuntust ja mainet. Kostja kaubamärk võimaldab tal takistada hagejate kaubamärkide kasutamist Eestis. Kostja kaubamärk registreeriti klassides 38 ja 41, kuid kostja ei ole kaubamärki kasutanud, mis tõendab tema pahausksust.
5.Kostja kaubamärk „NRJ FM“ sisaldab identset teises riigis registreeritud kaubamärki. Hagejate Euroopa Ühenduse kaubamärk „NRJ“ nr 136150 on registreeritud alates 21.05.1996. Prantsusmaa kaubamärk „NRJ“ nr 1211263 esitati 12.08.1982 ja Soomes esitati kujunduslik kaubamärk „NRJ“ registreerimiseks 25.11.1992. Hagejate kaubamärgid on kostja kaubamärgiga võrreldes varasemad.
6.Hagejad taotlesid oma kaubamärkide NRJ üldtuntuks tunnistamist vastavalt KaMS § 7 lg-tele 1 ja 3. Kuna hagejate ärinime ja kaubamärgi „NRJ“ ning kostja kaubamärgi „NRJ FM“ vahel esineb eksitav sarnasus, põhjustab see tarbijates segadust ja kahjustab hagejate mainet. Täheühendi „FM“ lisamine kombinatsioonile „NRJ“ on sedavõrd minimaalne, et ka kõige tähelepanelikum tarbija ei pea neid erinevate ettevõtjate tähisteks. Tarbija võib teha järelduse, et kostja ja hagejate vahel on mingi seos.
7.Kostja kaubamärgil on eksitav sarnasus hageja ärinimega. Prantsusmaa äriregistri väljavõtte kohaselt on sõnaline tähis NRJ hageja II 10.11.1983 registreeritud ärinimi, mille all hageja tegutseb raadiotootmise valdkonnas. Sõnaline tähis „NRJ“ on hageja I 25.03.1985 registreeritud ärinime esmane ja peamine osa. Konventsiooni art 8 järgi kaitstakse firmanimetusi kõigis liidu liikmesriikides ilma taotluse esitamiseta. Kaubamärgi „NRJ FM“ registreerimine kahjustab hageja varasemat õigust oma ärinimele, mistõttu tuleb keelata antud kaubamärgi registreerimine kostjale. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kuni 30.04.2009 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 10 järgi peavad õiguskaitse välistamiseks korraga olema täidetud neli tingimust: taotletav kaubamärk peab olema identne, kaubamärk peab olema teises riigis registreeritud ja kasutusel kaubamärgina ning taotlus peab olema esitatud pahauskselt. Hagejate kaubamärgiga kaitstud majandustegevus ei ole Eestisse laienenud. KaMS-s sätestatud identsuse nõue ei ole täidetud, kuna kostja kaubamärgiks on „NRJ FM“, mis ei ole identne hagejate kaubamärkidega. Hagejate nimele ei ole registreeritud kaubamärki „NRJ FM“ ja hagejad ei ole sellist kaubamärki kasutanud.
9.Hagejate viidatud BNS uudisest tuleneb, et mitte kostja, vaid OÜ Clembia soovis algselt kasutada uue raadiojaama nimena tähist „NRJ FM“. Kaubamärgitaotleja juhatuse liige H. T sai OÜ Clembia juhatuse liikmeks alles 2001. aastal. OÜ Clembia teadlikkus või mitteteadlikkus ei ole kostjale omistatav. Kostja seos OÜ-ga Clembia ja Taevameedia AS-ga pärineb hilisemast ajast. Pahausksust peab tõendama vastava väite esitaja. Isegi juhul, kui on tegemist välisriigis registreeritud ja kasutusel
oleva identse kaubamärgiga, ei tähenda see automaatselt, et kaubamärgitaotluse esitaja Eestis toimis pahauskselt.
10.Hagejate kaubamärgid ei ole Eestis üldtuntud ega seostu tarbijatele hagejatega või nende tegevusega välismaal. Hagejatel ei ole Eestis tarbijatele suunatud raadioprogrammi, mis oleks kuuldav Interneti, satelliidi või tavalise vastuvõtja abil. Hagejad ei taotlenud Eestis ringhäälinguluba. OÜ-le Clembia antud esialgne ringhäälinguluba kehtis kuni 22.12.2004 ja 29.09.2009 anti uus ringhäälinguluba raadioprogrammile „ENERGY FM“ alates 23.12.2004 kuni 16.11.2009. Seda luba pikendati kuni aastani 2014. Lühend „NRJ“ on sisuliselt sõnast „ENERGY“ tuletatud tähtedemäng, mida kasutatakse viitena muusika iseloomule. Raadiojaam „ENERGY“ on Eestis olnud eetris alates 2000. aastast. Hagejate kaubamärgid ei ole Eestis kasutusel olnud, mistõttu ei saa see ka valdavale osale Eesti elanikkonnast tuntud olla. Hagejad tõendasid ainult oma varasemate kaubamärkide kasutamist mujal maailmas, mitte nende üldtuntust. Asjaolu, et kostja ei ole siiani kasutanud kaubamärki „NRJ FM“, ei tõenda kostja pahausksust, kuna siiani puudub lõplik jõustunud otsus selle registreeritavuse osas. Kostja kaubamärgi „NRJ FM“ registreerimisest keeldumiseks peaks hagejate kaubamärk olema Eestis üldtuntud enne 11.01.2000, kuid hageja ei tõendanud sellist asjaolu.
11.Konventsioon ei ole otsekohaldatav. Konventsiooni sätetega pannakse liikmesriikidele kohustus näha siseriikliku seadusandlusega ette võimalused ärinimede kaitseks. Siseriiklikult on ärinimede kaitse reguleeritud KaMS § 8 lg 1 p-s 5. Ärinime mõiste on reguleeritud äriseadustiku (ÄS) § 7 lg-s 1 ja kaitse on ainult äriregistrisse kantud ärinimel. Hagejate seisukohtadest lähtuvalt peaks kaubamärgitaotluse puhul kontrollima kõigi konventsiooni liikmesriikide ärinimesid ja keelduma kaubamärgi registreerimisest ka siis, kui taotletava kaubamärgiga sarnane ärinimi on registreeritud näiteks Zambias. Selline kontroll ei ole vajalik ega proportsionaalne. Eesti ei ole kohustatud tagama välismaistele ärinimedele rohkem kaitset kui sisemaistele. Kaubamärgi registreerimisel on kaitse ainult äriregistrisse kantud ärinimel. Hagejad ei ole oma kaubamärke Eestis kasutanud ega konkureeri Eesti turul samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega. Seega ei saa hagejate kaubamärgid olla antud valdkonna ettevõtjate hulgas hästi tuntud.
12.M. Tõrva töötamisest erinevate raadiote programmidirektorina ei saa järeldada, et ta oli ettevõtete majandusliku tegevusega kuidagi seotud, sealhulgas kaubamärgi valiku ja kasutuselevõtuga. Kostja pahausksus ei ole tõendatud üksnes asjaoluga, et vastandatud kaubamärgi kohta oli võimalik saada informatsiooni Internetist. Taotleja pahausksuse tõendamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et taotleja teadis või pidi teadma, et vähemalt ühes liikmesriigis mõni kolmas isik juba pikka aega kasutab identsete või sarnase kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti. Pahausksuse tõendamisel tuleb välja selgitada, kas taotlejal oli tahe takistada mõnd kolmandat isikut mõne teenuse pakkumisel.
13.Hageja Euroopa Ühenduse kaubamärk registreeriti 1996. aastal, aga Eestile laienes Ühenduse kaubamärkide kaitse alles 2004. aastal. Konventsiooni art 8 ei näita, milliseid ärinimesid ja millistel tingimustel kaitstakse ning kas kaitstakse identsete või sarnase kaubamärkide vastu või kas üldse kaubamärkide vastu. Tegemist on juhisega liikmesriikidele lahendada küsimus siseriiklikult. Kostja kasutas tähist „Energy FM“. Kostja eesmärgiks ei olnud blokeerida hagejate tulekut Eesti turule. Hagejate esitatud tõendid tõendavad kaubamärkide kasutamist teistes riikides, mitte Eestis.
14.Hagi esitati kolme hageja poolt ühiselt samadel alustel, kuid hagi aluses nimetatud kaubamärgid ja ärinimed ei kuulu neile ühiselt. Kaubamärgi registreerimise vaidlustamine varasemale õigusele tuginedes on võimalik vaid isiku poolt, kellele varasem kahjustatud õigus kuulub. Teise isiku kaubamärgist või ärinimest tulenevate õiguste rikkumisele tuginedes kaubamärgitaotlust vaidlustada ei saa. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda.
16.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja I on Euroopas meelelahutuse valdkonnas tegutsev ettevõte, kelle kontserni kuulub hageja II, kelle põhitegevus on raadiosaadete tootmine; hagejate I ja II põhiomanikuks on hageja III; hageja I omab Euroopas umbes 300 raadiojama, mida ta opereerib valdavalt nimede „NRJ/ENERGY“ all FM raadiosagedustel 87,5-108,0 MHz; OÜ Clembia esitas 11.01.2000 Patendiametile taotluse nr M200000048 kaubamärgi „NRJ FM“ registreerimiseks klassides 38 ja 41; kaubamärgitaotlus loovutati 23.08.2001 kostjale; Patendiameti otsusega nr 7/M200000048 registreeriti kaubamärk kostja nimele; hagejad esitasid 02.03.2001 Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonile kaebuse, mille komisjon jättis 07.05.2008 otsusega nr 459-o rahuldamata; Kultuuriministeeriumi 20.12.1999 käskkirjaga nr 20 anti OÜ-le Clembia ringhäälinguluba raadioprogrammile nimetusega NRJ FM kehtivusega alates 22.12.1999 kuni 22.12.2004; OÜ Clembia teostas enne kaubamärgitaotluse esitamist 1999. aasta detsembris otsingu varasema kaubamärgi „NRJ FM“ kohta; hagejatel puudub Eestis registreeritud ärinimi; hagejatel puudub Eestis tarbijatele suunatud raadioprogramm ja hagejad ei ole Eestis ringhäälinguluba taotlenud.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus registreerida ja omada Eestis sõnalist kaubamärki „NRJ FM“ olukorras, kus hagejatele kuulub mitmeid antud tähist sisaldavaid varasemaid kaubamärke Euroopas, sealhulgas üks varasem Euroopa Ühenduse kaubamärk. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas hagejate kaubamärk võis olla Eestis üldtuntud, kas kostja esitas oma kaubamärgi registreerimise taotluse pahauskselt ja et kas hagejatel on õigus tugineda oma varasemale ärinimest tulenevale õigusele vaatamata sellele, et antud ärinimi ei olnud Eestis registreeritud.
18.Arvestades 01.05.2004 jõustunud KaMS § 72 lg-s 5 sätestatut, tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada enne 01.05.2004 kehtinud KaMS, kuna Patendiameti vaidlustatav otsus tehti enne nimetatud kuupäeva. Kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS-s reguleeris kaubamärgi registreerimisest keeldumise suhtelisi aluseid § 8. Hagejad tuginesid kostja vastu nõude esitamisel KaMS § 8 lg 1 p-des 4, 5 ja 10 toodud alustele ja palusid kohtul ühtlasi tuvastada hagejatele kuuluvate kaubamärkide üldtuntus Eestis.
19.Hagejad soovisid, et kohus tunnistaks sõnalise kaubamärgi „NRJ“ üldtuntuks. Kaubamärgi registreerimist saab vaidlustada isik, kellele kuulub varasem kaubamärk. Hagejad palusid tunnistada üldtuntuks neile kuuluva varasema sõnalise kaubamärgi „NRJ,“ kuid asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et sellise kujuga kaubamärk kuuluks või oleks kuulunud ühelgi moel hagejale II. Kuivõrd sellisele hagejale ühtegi „NRJ“ sõnalist kaubamärki ei kuulu, ei saa nimetatud isiku hagi rahuldada talle kuuluva üldtuntud kaubamärgi ainuõiguse alusel. Kohus ei nõustunud hagejate käsitlusega, millise alusel peaks kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 4 kohaldamisel ja kaubamärgi üldtuntuse tuvastamisel kohaldama käesoleval ajal kehtiva KaMS § 7 lg 3
p 3. Kaubamärgi seaduse regulatsioon üldtuntuse tuvastamise kohta on aja jooksul muutunud ja kehtiv KaMS ei näe rakendussätetes ette KaMS § 7 lg 3 tagasiulatuvat kohaldamist. Tuvastamaks hagejate kaubamärgi üldtuntust kostja vaidlusaluse kaubamärgitaotluse esitamise ajal, tuleb lähtuda nimetatud ajal kehtinud KaMS § 8 lg 1 p-st 4. Seega tuleb üldtuntuse küsimuse lahendamisel hinnata üksnes seda, kas hagejate kaubamärk oli kostja vaidlusaluse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise ajal 11.01.2000 Eestis üldtuntud. Üldtuntuse küsimuse lahendamisel saab kohus KaMS § 8 lg 1 p 4 tõlgendamisel arvestada konventsiooni art 6 bis sõnastust ja mõtet. Hagejad tõendasid küll neile kuuluvate paljude kaubamärkide registreerimist mitmetes riikides ja kaubamärkide kasutamist, kuid hagejad ei tõendanud sõnalise kaubamärgi “NRJ” üldtuntust Eestis enne 11.01.2000. Kohus selgitas hagejatele 12.04.2010 istungil vajadust tõendada nende kaubamärgi üldtuntust Eestis, kuid hagejad ei teinud seda.
20.Hagejad tõendasid, et hagejale I kuulus seisuga 31.02.2000 suur hulk registreeritud kaubamärke Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias, Iisraelis ja Nigeerias. Mitmed hageja kaubamärgid sisaldasid ühe osana tähist „NRJ“, kuid olid seejuures registreeritud mitte sõnaliste kaubamärkidena, vaid graafiliste kujutistena. Ainult sõnalise kaubamärgina „NRJ“ oli registreeritud hageja kaubamärk Prantsusmaal 12.08.1982 klassis 12. Teistes riikides ei kuulunud hagejale registreeritud sõnalist kaubamärki „NRJ“. Üheski riigis ei ole hagejale I kuulunud sõnalist kaubamärki „NRJ FM“. Hagejale III kuulus 31.03.2000 seisuga erinevates riikides mitmeid registreeritud kaubamärke, samuti mitmeid Euroopa Ühenduse kaubamärke ja rahvusvahelisi kaubamärke. Nimetatud kaubamärkidest kuulus hagejale sõnaline kaubamärk „NRJ“, mis registreeriti Prantsusmaal klassis 38 30.01.1996 ja klassides 9, 35 ja 41 alates 21.10.1996. Samuti kuulub hagejale III Euroopa Ühenduse kaubamärk „NRJ“ alates 21.05.1996 klassides 35, 38 ja 41. Hagejale kuuluvad ülejäänud kaubamärgid sisaldavad ühe osana tähist „NRJ“ ja on valdavalt mitte sõnalised, vaid graafilised kaubamärgid. Hagejale ei kuulu üheski riigis sõnalist kaubamärki „NRJ FM“. Eelviidatud tõenditega on tõendatud vaid see, et hagejatele kuulusid mitmed erinevad varasemalt registreeritud kaubamärgid teistes riikides. Puudub vaidlus, et hagejatele ei kuulunud varasemalt registreeritud kaubamärki „NRJ“ Eestis. Kaubamärkide õiguskaitse puhul tuleb arvestada territoriaalsuse printsiipi, mille kohaselt kehtib kaubamärgi õiguskaitse ainult selles riigis, kus märk on registreeritud. Kuigi hagejale I kuulub ka Euroopa Ühenduse kaubamärk, puudub vaidlus, et nimetatud kaubamärk ei omanud Eestis 11.01.2000 kaitset. Ainuüksi mitmete kaubamärkide registreerimise faktist teistes riikides ei saa tõendatuks lugeda, et sõnaline kaubamärk „NRJ“ oli Eestis enne 11.01.2000 üldtuntud. Konventsiooni art 6 bis mõtte kohaselt peab kaubamärgi üldtuntuks tunnistamisel olema tõendatud, et märk on vastavas riigis kasutusel samasuguste või sarnaste toodete jaoks, mida pelgalt kaubamärgi registreerimise faktist teistes riikides järelduda ei saa.
21.Hageja I 1999. aasta majandusaasta aruande väljavõttest nähtub, et hageja asutati 1981. aastal ja oli 1999. aastal üks olulisemaid ettevõtteid Euroopa raadioäris. Vaatamata märkimisväärsele arvule raadiojaamadele Euroopas, mis hagejale 1999. aastal kuulusid, olid nimetatud raadiojaamad kõik lokaalse levikuga ja hõlmasid vastavate riikide kuulajaskondade koguarvust alla 10%-lise mahu. Kõige suurem arv raadiojaamu ja kuulajaid oli hagejal Prantsusmaal, kuid nimetatud jaamadest kandis vaid üks nimetust NRJ. Kuigi hagejate erinevad kaubamärgid leidsid kasutamist paljudes riikides, on hagejate poolt esitatud tõendite pinnalt keeruline üheselt
järeldada, milline võis olla hagejate sõnalise kaubamärgi „NRJ“ üldtuntus või levik teistes Euroopa riikides. Kaubamärgi kasutamist või üldtuntust Eestis nimetatud tõendid ei tõenda. 2001. aastal avaldatud hageja brošüüris väideti, et nimetatud aastal oli hagejal Euroopas 300 ringhäälingujaama ja 25 miljonit kuulajat igal nädalal. Antud reklaambrošüür ei anna sisulist teavet selle kohta, kas või millisel viisil oli 2001. aastal hagejate kaubamärk „NRJ“ Euroopas üldtuntud, kuna hageja 1999. aasta majandusaasta aruande kohaselt tegutsesid raadiojaamad erinevate nimede all ja olid levinud lokaalselt. 2001. aastal Soomes avaldatud teatest nähtub, et alates 2001. aastast sai „NRJ“ nimelist raadiojaama Helsingis kuulata ka läbi Interneti. Antud tõend ei oma sisulist tähendust, kuna vaidlusalune kaubamärgitaotlus esitati aasta varem. Tõendist võib pigem järeldada, et enne 2001. aastat ei olnud „NRJ“ nimeline raadiojaam Interneti vahendusel kuulatav.
22.Hageja I 1999. aasta majandusaasta aruande täiendav väljavõte näitab, et hageja korraldas 1999. aastal esimest korda „NRJ“ nimelise muusikaauhinna väljaandmise Prantsusmaal. Ainuüksi 1999. aastal Prantsusmaal aset leidnud sündmusest ei saa teha mistahes järeldusi hageja kaubamärgi „NRJ“ üldtuntuse kohta Euroopas või Eestis nimetatud ajal. Väljavõtted erinevate ajalehtede artiklitest kajastavad hageja raadiojaamade levikut ja kuulatavuse suurenemist Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Soomes. Avaldatud artiklid ei sisalda täiendavat teavet hageja kaubamärgi üldtuntuse kohta võrreldes hageja 1999. aasta majandusaasta aruandega, kuid neist nähtub, et mitte kõigis riikides ei kasutanud hageja tähist „NRJ“. Seega ei tõenda esitatud tõendid hagejate sõnalise kaubamärgi „NRJ“ üldtuntust Skandinaavias või ka Eestis läbi siin väidetavalt toimuva raadiolainete levi. Hageja poolt välja antud trükisest „NRJ on Air“ nähtub, et 1998. aastal avas hageja Viinis raadiojaama, avas antud perioodil muusikaportaali nrj.fr ning viis 2000. aastal Stockholmis läbi ürituse NRJ Raadioauhinnad 2000. Sisulisi järeldusi hageja kaubamärgi üldtuntuse kohta antud tõendist teha ei saa. Samuti ei saa vastavaid järeldusi teha hageja soomekeelsest reklaambukletist 2000, kuna antud bukleti järgi tegutses hageja Soomes 2000. aastal lokaalsete raadiojaamade kaudu kaheksas linnas.
23.Priit J kinnitas hagejate esindajale 30.04.2010 saadetud kirjas, et teab kaubamärki „NRJ“ juba aastaid, vähemalt 1990-ndate aastate keskpaigast alates. P. J väitis, et tegemist on Prantsuse päritolu kaubamärgiga, mida kasutab NRJ Group ja mis on Euroopas laialt tuntud tegija raadioringhäälingu ning meelelahutuse valdkonnas. Urmas K 26.04.2010 kirjast nähtub, et kirja autor on tegutsenud raadiolevi valdkonnas enam kui 15 aastat ning kaubamärgid „NRJ“ ja „ENERGY“ on talle teada kui Prantsusmaa päritolu raadiojaamade kaubamärgid. Samuti väideti kirjas, et umbes 90-ndate lõpust oli Põhja-Eestis võimalik Interneti teel ja Soomest siia ulatuvatel raadiosagedustel kuulata „NRJ“ raadiojaama. Antud tõendid ei vasta tõenditele esitatavatele vorminõuetele, kuna sisuliselt on tegemist kohtu jaoks koostatud tunnistajate kirjalike kinnitustega. TsMS järgi kuulatakse tunnistajaid üle kohtuistungil, kus kohus ja menetlusosalised saavad tunnistajaid küsitleda. Menetlusosaliseks mitteolevate isikute kirjalikud seletused ei saa hagimenetluses olla tõenditeks. Kohus jättis hagejate taotlused, kuulata mõlemad isikud üle tunnistajatena kirjalikult, rahuldamata ja tegi hagejatele ettepaneku esitada kohtule taotlus nimetatud isikute ülekuulamiseks tunnistajatena kohtuistungil, kuid sellist taotlust hagejad kohtule ei esitanud. Eeltoodu alusel jättis kohus U. K ja P. J kirjalikud kinnitused tõenditena tähelepanuta. Ka juhul, kui kohus nimetatud tõendeid arvestaks, ei saaks
ainuüksi kahe isiku seesuguse kinnituse alusel lugeda hagejate kaubamärki Eestis enne 11.01.2000 üldtuntuks.
24.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks väljavõtte Interneti otsingumootorist Google märksõnade „Energy“ ja „NRJ FM“ alusel. Kuna otsingud tehti 2010. aasta juunis, ei tõenda nimetatud tõendid hagejate kaubamärkide üldtuntust või tundmatust maailmas enne vaidlusaluse kaubamärgitaotluse esitamist 2000. aastal.
25.Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates ei tõendanud hagejad nende sõnalise kaubamärgi „NRJ“ üldtuntust Eestis või ka Eestiga piirnevates Euroopa riikides enne 11.01.2000. Hagejate esitatud tõendid tõendavad peamiselt seda, milline oli hageja I tegevuse olemus ja maht raadiovaldkonnas Euroopas, kuid esitatud tõenditest ei saa järeldada ammendavalt, kui palju, millisel määral ja milliste teenuste tähistamisel kasutas hageja I või teised hagejad sõnalist kaubamärki „NRJ“. Hagejatel puudus sisuline tegevus Eestis ja ühestki kohtule esitatud tõenditest ei nähtu hagejate kaubamärgi „NRJ“ kasutamine või tuntus Eestis. Hagejate raadiojaamad Euroopas olid kõik lokaalsed, mis välistas nimetatud ajal nende kuulatavuse Eestis. Hagejate esitatud tõendite kohaselt sai Soome raadiojaamu läbi Interneti kuulama hakata alles 2001. aastal. Kohus ei rahuldanud hagejate taotlust tunnistada nende sõnaline kaubamärk „NRJ“ Eestis üldtuntuks enne 11.01.2000 ja hagejate nõue jäi KaMS § 8 lg 1 p 4 alusel rahuldamata.
26.Puudub vaidlus, et ühelgi hagejal ei olnud enne 11.01.2000 Eestis registreeritud ärinime „NRJ“ või „NRJ FM“ ja et vaidlusaluse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise ajal ei olnud Eesti Vabariik veel Euroopa Liiduga ühinenud. Käesolevas asjas ei saa hagejate nõuet rahuldada KaMS § 8 lg 1 p 5 alusel, kuivõrd ühelgi hagejal ei olnud enne kostja poolt kaubamärgitaotluse esitamist Eestis registreeritud ärinime. Konventsiooni artiklist 8 ei saa hagejad teha ekslikku järeldust nagu oleksid selle sätte alusel Eestis automaatselt kaitstud kõigi konventsiooniga ühinenud liikmesriikide ärinimed sõltumata Eesti siseriiklikest nõuetest. Kohus selgitas hagejatele 12.04.2010, et konventsiooni näol on tegemist rahvusvahelise konventsiooniga, mis on siduv sellega ühinenud riikidele, kuid sellest ei tulene otseseid subjektiivseid õigusi füüsilistele või juriidilistele isikutele. Ärinime definitsioon ja selle kaitsmise viisi määratlemine on liikmesriigi siseriikliku seadusandluse määratleda, millest tulenevalt võivad ärinimede kaitse reeglid ka pärast konventsiooniga ühinemist riigiti erineda. Konventsiooni artiklist 8 tuleneb üksnes nõue, et ärinime kaitsmiseks ei pea esitama eraldi avaldust ja ärinime kaitse ei pea olema allutatud registreerimise nõudele. Seega leidsid hagejad ekslikult, nagu oleksid hagejate ärinimed olnud Eestis sõltumata siseriiklust seadusandlusest kaitstud ka enne 11.01.2000. Konventsioon kohustab liikmesriike tagama, et ärinimele kaitse andmiseks ei või kehtestada selle eraldiseisva registreerimise nõuet läbi kohustusliku taotluse esitamise, kuid konventsiooni art 8 ise ei defineeri, mida lugeda ärinimeks ja milliseid ärinimesid kaitsta tuleb. Järelikult ei tulene konventsiooni artiklist 8 ühtegi sellist subjektiivset õigust, millele eraõiguslikud isikud tugineda saaksid. Ärinimede kaitsmise kriteeriumid sätestatakse iga konventsiooniga ühinenud riigi enda seadusandluses.
27.Hagejad leidsid ekslikult, nagu Euroopa Kohus oleks konventsiooni artikli 8 otsekohaldatavuse oma otsuses nr C-245/02 ette näinud. Nimetatud sätte otsekohaldatavuse osas Euroopa Kohus seisukohta ei võtnud. Kohus märkis üksnes, et WTO liikmed peavad siseriiklikult kaitsma TRIPS lepingu alusel ärinimesid. Ärinimi, mida ei ole registreeritud ja mis ei ole omandatud kasutuse alusel
liikmesriigis, kus kaubamärk on registreeritud ning kus kaubamärgi kaitset ärinime suhtes nõutakse, tuleb lugeda TRIPS-lepingu art 16 lg 1 kolmanda lause mõttes varem kehtinud õiguseks, kui ärinime omanikul on TRIPS-lepingu sisulisse ja ajalisse kohaldamisalasse kuuluv õigus, mis on tekkinud enne kui kaubamärgiõigus, millega ärinimi on väidetavalt vastuolus ning mille alusel on tal õigus kasutada kaubamärgiga identset või sarnast tähist. Nimetatud seisukohast ei saa teha ekslikku järeldust, et Eestis oleksid automaatselt kaitstud kõik Euroopa Liidu mistahes liikmesriigis mistahes ajal registreeritud ärinimed. Euroopa Kohtu otsuse tõlgendamisel on oluline silmas pidada, et Soome õiguse kohaselt kaitstakse seal ka selliseid ärinimesid, milliste alusel ei ole ettevõtted äriregistrisse kantud, vaid milliseid ettevõtted on faktiliselt kasutanud. Eestis analoogiline õigusnorm puudub ja hagejad ei saa pelgalt viidatud Euroopa Kohtu otsuse alusel seesugust regulatsiooni Eestis enda suhtes kehtivaks lugeda. Pooltevaheline vaidlus kostja kaubamärgitaotluse lubatavuse üle tekkis enne, kui Eesti Vabariik ühines Euroopa Liiduga.
28.Samuti ei ole õige väide, nagu oleks konventsiooni otsekohaldatavus Eesti kohtupraktikas kinnistunud. Eesti siseriiklikke õigusnorme tuleb tõlgendada rahvusvaheliste konventsioonide põhimõtetest lähtuvalt. Välismaist kohtupraktikat ei saa automaatselt üle võtta, aga välismaist kohtupraktikat võib arvestada võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel. Eeskätt on see vajalik Euroopa Liidu õiguse ja selle alusel kehtestatud siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel ja rakendamisel. Seetõttu on hagejate viidatud välismaised kohtulahendid asjasse puutumatud ja hagejad ei saa neist enda jaoks täiendavaid õigusi võrreldes Eestis kehtivate siseriiklike normidega tuletada. Eestis kehtiv ja kaubamärgitaotluse esitamise ajal kehtinud ÄS § 7 nägi ette, et ärinimele kaitse saamiseks peab ettevõtja olema selle nimega Eesti äriregistrisse kantud. Puudub vaidlus, et ükski hagejatest enne kostja poolt kaubamärgitaotluse esitamist identse või äravahetamiseni sarnase ärinimega Eesti äriregistrisse kantud ei olnud. Eeltoodu alusel tuleb hagejate nõue kostja vastu KaMS § 8 lg 1 p 5 alusel rahuldamata jätta.
29.Hagejad ei tõendanud kostja pahausksust kaubamärgitaotluse esitamisel ja samuti ei ole hagejate ning kostja poolt taotletud kaubamärgid identsed. Vaidlustatud Patendiameti otsuse tegemise ajal nägi KaMS § 8 lg 1 p 10 võimaluse viidata varasemale teises riigis registreeritud kaubamärgile vaid siis, kui see on taotletud kaubamärgiga identne. Alles alates 01.05.2004 kehtima hakanud KaMS § 10 lg 1 p 7 laiendas seniseid suhtelisi kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja sätestas, et lisaks identsusele võib varasem teises riigis kasutusel olnud kaubamärk olla taotletud kaubamärgiga ka eksitavalt sarnane. Seega ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel arvestada, et hagejate ja kostja kaubamärgid on eksitavalt sarnased. Hagejate kaubamärk „NRJ“ ja kostja kaubamärk „NRJ FM“ ei ole identsed vaatamata sellele, et tähis „FM“ kuulub kaubamärgi mittekaitstava osa hulka. Kuigi kaubamärgi registreerimisel ei saa kostja ainuõigust tähise „FM“ kasutamiseks, on see siiski kaubamärgi üks osa ja identsuse tuvastamisel tuleb kaubamärke võrrelda tervikuna. Identsuse puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada hagejate nõuet kostja vastu KaMS § 8 lg 1 p 10 alusel. Isegi juhul, kui võrreldavad kaubamärgid oleksid identsed, ei ole võimalik hagejate nõuet antud sätte alusel rahuldada, kuna hagejad ei tõendanud kostja poolt kaubamärgi registreerimistaotluse pahauskset esitamist. Kohus selgitas hagejatele vajadust tõendada oma väiteid kostja pahausksuse kohta 12.04.2010. Hagejate poolt kohtule esitatud tõendid kostja pahausksust ei tõenda.
30.BNS uudiste väljavõtte järgi teatati 08.09.2000 oktoobris raadiojaama „Energy FM“ tegevuse alustamisest. Varasemalt teatati 04.08.2000 raadiojaama „Energy FM“ tegevuse alustamisest 01.09. Tallinnas, selle lähiümbruses ja Rakveres. Avaldatud uudises märgiti: „Algselt soovis raadioid Sky Plus, Raadio Eesti, Sky ja Russkoje Radio haldav Taevameedia AS kasutada uue raadio nimena NRJ FM, kuid loobus sellest ettevõttega mitte seotud samanimeliste jaamade tegevuse tõttu Skandinaaviamaades ja ka Prantsusmaal“. BNS kirjast advokaat Madis Pätsile 16.03.2001 nähtub, et BNS uudise koostamisel oli allikaks toimetaja intervjuu M. Tõrvaga. Uudises märgiti, et Raadio Energy omanikuks oli tegevuse alustamisel OÜ Clembia. Uudise viimases lauses on toodud: „Algselt soovis omanik kasutada uue raadio nimena NRJ FM, kuid loobus sellest ettevõttega mitte seotud samanimeliste jaamade tegevuse tõttu Skandinaaviamaades ja ka Prantsusmaal.“ Seega tuleneb hagejate viidatud uudisest, et OÜ Clembia omanik loobus tähise „NRJ FM“ kasutamisest raadiojaama nimena samanimeliste raadiojaamade tõttu Skandinaavias ja Prantsusmaal. Äriregistri andmete kohaselt oli OÜ Clembia omanikuks uudise ilmumise ajal ja kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel ajal A. K, kes ei olnud kostjaga seotud.
31.Patendibüroo Käosaar & Co kirjast OÜ-le Clembia nähtub, et patendibüroo viis läbi uuringu kaubamärgile „NRJ“ ja otsingu tulemus oli negatiivne. Samuti ei tuvastatud vastava nimega sarnaseid ärinimesid. Kirjast ei nähtu, et patendivolinik oleks teavitanud OÜ-d Clembia hagejate mistahes hagejate registreeritud kaubamärkidest teistes riikides. Äriregistri väljavõttest nähtub, et kostjaga olid omanike ja juhatuse liikmetena seotud A. T ja H. T. Äriregistri väljavõttest OÜ Clembia kohta nähtub, et H. T on käesoleval ajal ettevõtte juhatuse liige. Avalikult kättesaadava äriregistri teabesüsteemi andmetel sai H. T antud äriühingu juhatuse liikmeks 19.02.2001. Enne seda oli OÜ Clembia juhatuse liikmeks A. K. Nimetatud isik oli ka OÜ Clembia ainuosanikuks kuni 01.01.2006. Seega ei olnud A. T ega H. T äriregistri andmete kohaselt OÜ-ga Clembia ei hagejate poolt viidatud uudise avaldamise ajal või kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise ajal seotud.
32.Kultuuriministeeriumi 20.12.1999 käskkirja nr 20 kohaselt anti OÜ-le Clembia ringhäälinguluba raadioprogrammile nimetusega „NRJ FM“ kehtivusega alates 22.12.1999 kuni 22.12.2004. Hiljem pikendati ringhäälinguloa kehtivust kuni 16.11.2009. Alates 2000. aastast on antud raadiojaam Eestis tegutsev. Maakohtu 05.03.2012 istungil selgitas H. T, et raadioprogrammi edastamist nime all „Energy FM“ alustas OÜ Clembia, kes oli kostja koostööpartner. Tunnistajana üle kuulatud A. T kinnitas samuti, et 2000. aastal oli kostja ja OÜ Clembia vahel lepinguline suhe. Ringhäälinguloa andmisel ei pööratud ringhäälingulubade komisjonis tähelepanu sellele, et raadioprogrammi nimega võiks seonduda mõni probleem. Tunnistajana üle kuulatud M. Pilt kinnitas, et ta on Eestis raadiovaldkonnaga seotud alates 1981. aastast. Tunnistaja ei olnud 1990.-ndatel aastatel kuulnud tähekombinatsiooni „NRJ“. Nimetatud ajal sai kuulata Eestis vaid neid raadiojaamu, mis siin raadiolainete kaudu levisid. Tunnistaja ei osanud sellel ajal seostada tähist „NRJ“ raadiovaldkonnaga. Ülejäänud hagejate poolt esitatud tõendid ei oma puutumust hagejate väidetega kostja pahausksuse kohta.
33.Ülalviidatud tõendeid kogumis hinnates ei saa lugeda tõendatuks hagejate väiteid selle kohta, et kostja esitas kaubamärgitaotluse pahauskselt ja kostja eesmärgiks oli kasutada ära hagejate kaubamärgi mainet ning takistada hagejate tulekut Eesti turule. Ainuüksi asjaolu, et kostja ja OÜ Clembia vahel oli enne kaubamärgitaotluse
esitamist koostöölepinguline suhe, ei ole piisav kostja või ka OÜ Clembia pahatahtlikkuse tõendamiseks. Hagejad ei tõendanud, et kostja või OÜ Clembia olid kaubamärgitaotluse esitamise ajal teadlikud sellest, et hagejatele kuuluvad Euroopas registreeritud kaubamärgid, mis sisaldavad tähist „NRJ“. Kohtule esitatud patendivoliniku kirjas nendele kaubamärkidele viited puudusid. Ainuüksi BNS uudises tehtud viitest, mille järgi oli OÜ Clembia omanik A. K teadlik samanimeliste raadiojaamade tegutsemisest Skandinaaviamaades, ei piisa kostja pahausksuse tuvastamiseks. Ainuüksi sellisest teadlikkusest ei saa teha laiendavaid järeldusi pahausksuse olemasolu kohta või selle kohta, et pahauskne oli ka kostja, kes kaubamärgitaotlust ise Patendiametile ei esitanud.
34.Hagejad leidsid ekslikult, et pahausksuse tõendamisel piisab sellest, et hagejate kaubamärgid olid väidetavalt Euroopas laialdaselt kasutusel. Pahausksuse puhul tuleb tõendada taotleja tahet takistada mõnda kolmandat isikut mingit toodet müümast ja sellise tahte olemasolu tuleb tõendada registreerimistaotluse esitamise ajal. Pahausksuse puhul ei piisa üldsõnalistest väidetest kaubamärgi maine olemasolu kohta, vaid sellise maine olemasolu tuleb tõendada ja ka igasuguse pahatahtliku kaubamärgi maine ärakasutamist tuleb tõendada, arvestades kõiki asjaolusid ning asjaomaste teenuste ning kaupade tarbijaid. Hagejad ei esitanud tõendid, milliste kohaselt oleks kostjal või OÜ-l Clembia olnud tahe juba registreerimistaotluse esitamise ajal kasutada ära hagejate kaubamärkide mainet ja takistada hagejatel Eesti turule tulekut. Puudub vaidlus, et hagejad ei ole kunagi Eestis ringhäälinguloa saamiseks taotlust esitanud. Samuti ei tõendanud hagejad, et nende kaubamärkidel oleks olnud Eestis asjaomaste tarbijate või vastavat valdkonda tundvate isikute hulgas kostja kaubamärgitaotluse esitamise ajal selline maine, mida kostja oleks saanud ära kasutada. Eeltoodu alusel tuleb hagejate nõue kostja vastu KaMS § 8 lg 1 p 10 alusel jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
35.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
36.Sõnaline tähis NRJ on hagejate I ja II nimele 25.03.1985 registreeritud ärinime esmane ja peamine osa. Registreerimistaotluses nr M200000048 esitatud tähise NRJ FM registreerimine põhjustab majanduslikus tegevuses arusaamatusi ja see kahjustab hagejate varasemat õigust oma ärinimele, mistõttu tuleb keelduda kaubamärgi NRJ FM registreerimisest kostja nimele.
37.Maakohus leidis ekslikult, et konventsiooni art 8 ei ole otsekohalduv ja hagejatel ei teki sellest mingeid õigusi, mida kostja tähisele kaitse võimaldamisel rikkuda võiks. Kohus jättis ekslikult nimetatud sätte kohaldamata. Eestile siduvates välislepingutes reguleeritud kaubamärgiõigusega seonduvat tuleb arvestada nii Eesti seaduse tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Konventsiooni art 8 tagab, et ühe riigi ettevõtjad ei kasutaks ära teise isiku ärinime mainet ja eristatavust, isegi juhul kui see ärinimi pole selles riigis registreeritud või kasutatud. Tarbijaid tuleb kaitsta eksitamise eest ärilise pärinevuse suhtes ja elimineerida teiste isikute teod, mis põhjustavad ärinime ja kaubamärgi eristatavuse ja väärtuse kahandamist ning kõlvatut konkurentsi. Eesti Vabariik taasühines konventsiooniga 24.08.1994. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 3 sätestatut arvestades peab konventsiooni art 8 rakendama ilma siseriikliku seadusandja sekkumiseta. Nimetatud sätte sõnastus muudab võimalikuks selle otsese
rakendamise ja see neutraliseerib omakasupüüdlikkusest tulenevaid vastuolusid ja konflikte. Olukorras, kus meil sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase sätte puhul välja kujunenud, saab arvestada ka teiste riikide seadusi ja praktikat. Maakohus pidas ekslikult hageja osasid tõendeid asjakohatuteks ja tagastas need hagejatele. Tõendid olid olulised ja tuleb asja materjalide juurde arvata, kuivõrd hagejad soovivad nendega konventsiooni art 8 otsekohaldatavust põhjendada.
38.Maakohus tuvastas, et konventsioon kohustab liikmesriigile tagama, et ärinimele kaitse andmiseks ei või kehtestada selle eraldiseisva registreerimise nõuet läbi kohustusliku taotluse esitamise, kuid samas põhjendas hagejate ärinimest tulenevate õiguste kohaldamata jätmist hagejate ärinime Eestis registreerimata jätmisega. Maakohus leidis ekslikult, et Euroopa Kohtu lahendis nr C-245/02 väljendatud põhimõtted ei oma õigusttõlgendavat iseloomu konventsiooni artiklite kohaldamisel ja et otsusest ei nähtu, et konventsiooni art 8 oleks liikmesriigis õiguses otsekohalduv. Maakohus tagastas hagejale ekslikult tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 21.05.2002 otsuse nr 378-0. Tegemist on olulise tõendiga, kuivõrd komisjon kohaldas konventsiooni art 8 Eestis ilma siseriikliku õiguse sekkumiseta. Samuti viitasid hagejad Tallinna Ringkonnakohtu otsusele nr 2-09-19060, kus kohus leidis, et vaidluse lahendamisel kohaldati õigesti konventsiooni art 8, mille kohaselt firmanimetust kaitstakse kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 23.03.1994 ja see muutus Eestile rahvusvaheliselt siduvaks alates 24.08.1994. Seega on konventsioon Eesti õiguse osa ja otsekohaldatav. Ebaõige on kostja käsitlus, et ärinimi peab olema registreeritud Eesti Vabariigis. Kuivõrd kostja kaubamärgi registreerimine põhjustab kaubanduslikus tegevuses arusaamatusi, kahjustades hageja õigust oma ärinimele, siis KaMS § 10 lg 1 p-s 6 sätestatust tulenevalt ei tohi kostja oma kaubamärgile õiguskaitset saada. Konventsiooni art 8 eesmärgiks on muuhulgas tagada, et ühe konventsiooniosalise ettevõtja ei kasutaks teise ettevõtja ärinime või sellega sarnast ärinime või tähist, kui see võib põhjustada üldsuse eksitamist, isegi, kui ärinime ei ole selles riigis registreeritud. Eeltoodust järeldub, et ärinime kaitstakse laiemalt, kui tuleneb ÄS §-dest 11 ja 12.
39.Patendiameti teade kaubamärgi NRJ FM kostja nimele registreerimise kohta avaldati 02.01.2001. Oluline on sellel ajal kehtinud KaMS §-s 3 sätestatu, millest tulenevalt prevaleerib konventsioonis ja TRIPS-lepingus sätestatu siseriikliku seaduse ees. Lisades siia rahvusvahelise praktika näited, siis ei saa konventsiooni art 8 otsekohaldatavuse osas olla kahtlust. Kuivõrd kostja kaubamärgi NRJ FM registreerimine põhjustab kaubanduslikus tegevuses arusaamatusi ja see kahjustab hagejate varasemat õigust oma ärinimele, siis tuleb Eestis keelata kaubamärgi NRJ FM registreerimine kostja nimele ja maakohus jättis nimetatud normi ekslikult kohaldamata.
40.Hagejad tuginesid ka KaMS § 8 lg 1 p-s 10 sätestatud registreerimist välistavale asjaolule ja leidsid, et kaubamärgi registreerimistaotlus nr M200000048 sisaldab identset teises riigis registreeritud ja kasutatud kaubamärki NRJ ning et registreerimistaotlus esitati pahauskselt. Maakohus jättis ekslikult KaMS § 8 lg 1 p 10 kohaldamata väites, et hagejad ei tõendanud piisavalt kostja teadlikkust hagejatest ja nende kaubamärkidest ning et kostja pahatahtlikkus registreerimistaotluse esitamisel ei leidnud tõendamist. Maakohus leidis ekslikult, et kaubamärgi NRJ FM registreerimistaotluse esitas OÜ Clembia. Kaubamärgitaotluse esitas
Taevameedia AS, milline loovutas hiljem taotluse kostjale. Patendiamet määras kaubamärgi mittekaitstavaks osaks FM, mitte NRJ nagu maakohus ekslikult märkis. Sellest tulenevalt leidis kohus ekslikult, et vaadeldavate märkide mittekaitstavad osad on identsed. Hagejate kaubamärgid ei sisalda mittekaitstavaid osi, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, millisele tõendile toetudes kohus sellisele järeldusele jõudis.
41.Tehingute tõlgendamisel tuleb juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 138 ja arvestada, et TsÜS kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Hea usu põhimõte on sätestatud ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 6. Tehingu teinud isikute tahte väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millistel asjaoludel kaubamärgitaotluse esitamiseni jõuti. Pahausksuse määratlemisel tuleb arvestada seda, kas tähist kasutav või õigusi omav isik omas või pidi omama teadmisi selle tähise esmakordsel kasutamisel, õiguste omandamisel või õiguste omandamise taotluse esitamisel. Samuti tuleb arvestada, kas selle tähise kasutamine põhjustaks teisele isikule kuuluva tähise eristava iseloomu või tuntuse ebaausat ärakasutamist või seda õigustamatult kahjustada.
42.KaMS § 8 lg 1 p 10 on kõige laiemaks tähise registreerimist välistavaks asjaoluks. Kaubamärgi registreerimise taotlus esitati pahauskselt. Kaubamärgi “NRJ FM” registreerimise taotlusega on seotud vähemalt kolm juriidilist isikut: kostja, Taevameedia AS ja OÜ Clembia. Maakohus tuvastas, et kostja ja OÜ Clembia olid seotud äriühingud juba enne vaidlusaluse kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva. Siinkohal tuleb arvestada 04.08.2000 ja 06.08.2000 artiklites toodut ja seda, et kaubamärgi registreeritavuse lubatavuse kohta tellis Patendibüroolt Käosaar & Co otsingu OÜ Clembia, mitte kostja. Ringhäälinguluba väljastati OÜ-le Clembia ja see väljastati raadioprogrammi nimetusega NRJ FM edastamiseks. Kostja seaduslik esindaja kinnitas 05.03.2012, et OÜ Clembia edastas raadioprogrammi ENERGY FM. Arvestades kostja omanike ja juhtide tegevusala, on väheusutav, et OÜ Clembia, kostja ja Taevameedia AS ei olnud teadlikud hagejate kaubamärkidest NRJ ja samanimelisest ärinimest enne kaubamärgitaotluse esitamist. Kostja rikkus hageja õigusi pahauskselt, kuna teadis või pidi teadma oma õigustuse puudumisest.
43.Kaubamärgi “NRJ FM” registreerimise taotluse esitaja soovis kasutada uue raadio nimena NRJ FM, kuid loobus sellest ettevõttega mitteseotud samanimeliste jaamade tegevuse tõttu Skandinaaviamaades ja Prantsusmaal. Seetõttu ei saanud ka kostja kaubamärgi “NRJ FM” registreerimise taotluse ülevõtmisel jätta arvestamata hagejate ärinimede ning hagejate tuntud ja mainekate kaubamärkidega, sest keegi teine peale hagejate ei kasuta Skandinaaviamaades ja Prantsusmaal oma raadiojaamade tähistamisel ja eristamisel tähekombinatsiooni NRJ. Kaubamärgi “NRJ FM” registreerimise taotlus esitati teadlikult, et takistada hagejatel võimalikku Eestisse laienemist ja kasutada oma kasuks Eestis ära rahvusvahelise ärinime ja kaubamärgi NRJ tuntust ning mainet. Kaubamärgi “NRJ FM” registreerimisega kaasnev ainuõigus tähekombinatsiooni NRJ kasutamiseks võimaldab kostjal takistada hagejatel oma kaubamärgi NRJ kasutamist Eestis. Seda asjaolu silmas pidades sai kostja hagejate ees Eestis ebaausa konkurentsieelise.
44.Kaubamärgitaotlus kaubamärgi “NRJ FM” registreerimiseks esitati järgmistele teenustele: Klass 38 - raadiolevi, raadiosaated ja Klass 41 - raadioprogrammide valmistamine, produtseerimine; raadiomeelelahutus-, lõbustussaated; raadiomeelelahutus. Kostja ei ole nimetatud kaubamärki ühegi eelpool nimetatud kauba või teenuse suhtes kasutanud, kuigi tänaseks on taotluse esitamisest möödas juba üle 12 aasta. Kostja, OÜ Clembia ja Taevameedia AS võtsid Eestis kaubamärgi
“NRJ FM” asemel kasutusele hoopis kaubamärgi “ENERGY FM”. Hinnates kõiki hagejate tõendeid kogumis, ei toiminud kostja seoses kaubamärgiga “NRJ FM” heas usus ja maakohtu järeldused pahausksuse puudumise kohta olid ekslikud.
45.Hagejate varasemad teistes riikides registreeritud kaubamärkide esitamiskuupäev oli varasem kaubamärgitaotluse nr M200000048 esitamise kuupäevast. Kostja ei ole Ühenduse kaubamärgiregistreeringuid nr 136150 “NRJ”, nr 140038 “ENERGY NRJ” ja 1833649 “ENERGY”, mis muuhulgas kehtivaid Eesti suhtes, vaidlustanud. Kaubamärgitaotluses esitatud kaubamärk “NRJ FM” sisaldab identset teises riigis registreeritud ja kasutatud kaubamärki NRJ. Kostja teadlikkust nii hagejatest kui ka nende kaubamärkidest tõendab 04.08.2000 Teabeagentuur BNS artikkel. Kaubamärgi “NRJ FM” registreerimise taotlus esitati teadlikult, et takistada hagejatel võimalikku Eestisse laienemist ja kasutada oma kasuks Eestis ära rahvusvahelise ärinime ja kaubamärgi NRJ tuntust ning mainet. Nimetatut kinnitab kostja pöördumine hagejate esindaja poole, milles väljendub kostja tegelik soov kasutada Eestis hoopis kaubamärki ENERGY FM, mitte aga kaubamärki NRJ FM. Kaubamärgitaotlus esitati pahauskselt selleks, et takistada hagejatel selle kasutamist Eestis.
46.Hagejad tuginesid ka kaubamärgi NRJ üldtuntusele, esmajoones hageja I Ühenduse kaubamärgi reg nr 000136150 üldtuntusele Eesti turul teenuste osas, milliste suhtes see registreeriti. Ühenduse kaubamärk (reg nr 000136150) esitati registreerimiseks 21.05.1996 prioriteediga 30.01.1996 ja otsus selle märgi registreerimise kohta tehti 09.03.1999. Maakohus tuvastas hagejate kaubamärgi laialdase kasutamise, registreerimise teistes riikides, hageja tegevuse olemuse ja mahu raadiovaldkonnas Euroopas, kuid järeldas ekslikult, et hageja poolt esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, kui palju, millisel määral ja milliste teenuste tähistamisel kasutas hageja sõnalist märki NRJ. Maakohus leidis ekslikult, et kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 4 kohaldamisel ja kaubamärgi üldtuntuse tuvastamisel ei saa kohaldada käesoleval ajal kehtiva KaMS § 7 sätteid. Hagejad taotlesid kaubamärgi NRJ FM õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks oma kaubamärkide NRJ üldtuntuks tunnistamist vastavalt KaMS § 7 lg-le 1 ja juhindudes konventsiooni artiklis 6 bis sätestatust. Vastavalt KaMS § 5 lg-le 1 saab lisaks registreerimisele, õiguskaitse ka kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis konventsiooni artikli 6 bis tähenduses. Kaubamärk NRJ on saavutanud üldtuntud kaubamärgi staatuse ja seeläbi lisaks registreeritud õigustele ka õiguskaitse konventsiooni art 6 bis tähenduses ning seda oluliselt laiemas ulatuses kui seda on registreeringutest tulenev kaitse. Arvestades hetkel kehtiva KaMS § 72 lg-s 5 sätestatut, tuleb kaubamärgi NRJ FM osas kohaldada nimetatud märgi registreerimise otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtuda hetkel kehtivast menetlusnormist. Käesolevas asjas tuleb tuvastada KaMS § 8 lg 1 p-s 4 sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu koostoimes hetkel kehtiva KaMS §-s 7 sätestatud menetlusnormiga ning konventsiooni artikkel 6 bis sätetega. Maakohus jättis ekslikult KaMS § 7 kohaldamata. Kuivõrd kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse igakordselt uuesti (KaMS § 7 lg 5), saab ja peab kaubamärgi üldtuntuse tuvastamisel lähtuma üldtuntuks tunnistamise hetkel kehtivast kaubamärgiseaduse normidest. Sama põhimõte väljendub ka KaMS § 72 lg-s 5. Nimelt ei ole KaMS § 7 näol tegemist kaubamärgi registreerimisest keeldumise alusega, millisel juhul tuleks kohaldada Patendiameti otsuse ajal kehtinud kaubamärgi redaktsiooni, vaid menetlust reguleeriva normiga, milline annab raamid kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks kaubamärgi tuntuks tunnistamise hetkel. Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgiseadus ei
sätestanud üldtuntuse tuvastamise kriteeriume. Seevastu antud asja menetlemise ajal kehtiv KaMS reguleerib üldtuntuse aspekte § 7 lg-s 3. Oluline on ka KaMS § 7 lg-s 4 sätestatu. Seetõttu leidis maakohus ekslikult, et kuivõrd hagejate kaubamärki ei ole Eestis kasutatud, ei saa seda Eestis üldtuntuks tunnistada. Eeltoodud põhimõtet reguleerib ka TRIPS art 16 lg 2. Eeltoodust lähtuvalt ja KaMS § 7 lg-s 2 sätestatut arvestades, ei ole kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise eelduseks kaubamärgi kasutamine riigis, kus üldtuntuse tunnistamist taotletakse. Oluline on, et seda konkreetset kaubamärki teaksid kaupade/teenustega seotud jaotusvõrgus tegutsevad isikud. Hagejate kaubamärkide üldtuntust saab hinnata ja tuvastada ka ilma kaubamärgi Eestis kasutamata. Eestis on üldtuntuks võimalik tunnistada ka selliseid kaubamärke, mida teavad/tunnevad Eesti tarbijad ja seda kohalikust esindatusest hoolimata. Arvestades KaMS § 5 lg-s 1 sätestatut, on ka registreerimata kaubamärgil pärast üldtuntuks tunnistamist õiguskaitse võrdselt registreeritud kaubamärgiga ning õiguskaitse saamisest tulenevalt on registreerimata kaubamärgi omanikul õigus esitada kaubamärgiomaniku õiguste rikkuja vastu. Kaubamärk ei pea olema tuntud laiale üldsusele, vaid piisab, kui see on „hästi tuntud“ vastavate kaupade ja teenustega seostuvas tarbimis-, vahendus- või ärisektoris. Kuna kaubamärgi üldtuntuks kvalifitseerimise tingimused ei ole seaduses ammendavalt loetletud, siis tuleb arvestada kõiki teadaolevaid asjaolusid.
47.Maakohus eksis väites, et kuivõrd hagejate poolt esitatud tõenditest ei nähtu hagejate poolt sõnalise kaubamärgi kasutus, ei saa ka sõnalist kaubamärki üldtuntuks tunnistada. Hagejate poolt maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejate kaubamärki NRJ on kasutatud nii sõnalise kui ka kombineeritud, s.o sõnalise ja kujundelemendi kombinatsioonina. Seejuures on sõnaline osa NRJ üheselt ja selgelt tajutav ning tuvastatav kõikide kombineeritud kaubamärkide koosseisus. Kujunduslik element pigem rõhutab ja tõstab esile sõnalist osa NRJ. On üldtunnustatud põhimõte, et kui kaubamärk sisaldab kujunduselemente ja selgestitajutavat sõnalist osa, siis annab just nimetatud sõnaline osa kogu kaubamärgile tarbijate poolt koheselt tajutava identiteedi. Seega ei oma minimaalse kujundelemendi kasutamine hagejate poolt sisulist tähtsust, kuivõrd kujunduslik osa ei mõju tähisele kui tervikule sedavõrd oluliselt, et muudaks kujundelemendi eraldiseisvaks ning eristusvõimeliseks kaubamärgi osaks. Arvestades maakohtu poolt tuvastatud hagejate kaubamärgi NRJ kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut, registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides ning hinnangulist väärtust, tuleb kaubamärk NRJ 11.01.2000 seisuga Eestis üldtuntuks tunnistada. Hagejate kaubamärgid ja kostja poolt taotletav kaubamärk on oma vastastikustes suhetes sellised, et viimases sisaldub varem registreeritud ja kasutusele võetud kaubamärk. Kaubamärk “NRJ FM” sisaldab identset teises riigis registreeritud ja üldtuntud kaubamärki, mistõttu tarbija saab teha väära järelduse, et kostja ja hagejate vahel on mingi seos. Seega esineb KaMS § 8 lg 1 p-s 4 sätestatud kaubamärgi NRJ FM registreerimist takistav asjaolu. Vastus apellatsioonkaebusele
48.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
49.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
50.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
51.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Apellatsioonkaebuses kordavad hagejad suures osas maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba vastatud. Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
52.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8 ei ole otsekohalduv. Maakohus on oma sellekohast seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud. Kui hagejad leidsid, et maakohus pidas ekslikult hagejate osasid tõendeid asjakohatuteks ja tagastas need ebaõigesti hagejatele, oleks pidanud nad esitama kohtu tegevuse kohta TsMS § 333 lg-s 1 sätestatu kohaselt vastuväite. Kuna asja materjalist ei nähtu, et hagejad oleks seda teinud, ei või nad sama paragrahvi lg 3 ja TsMS § 652 lg 6 järgi tugineda veale kohtu tegevuses kohtulahendi peale edasi kaevates ning ringkonnakohus jätab sellekohased apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta.
53.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kaubamärgi NRJ FM registreerimistaotluse esitas Taevameedia AS, mitte OÜ Clembia, nagu märkis maakohus otsuse põhjendava osa p 37 alapunktis 4. See eksimus ei mõjuta aga maakohtu otsuse õigsust. Ebaõige on aga apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus otsuses märkinud, et Patendiamet määras kaubamärgi mittekaitstavaks osaks NRJ. Maakohtu otsuse põhjendava osa p-s 67 märkis kohus, et kaubamärgi mittekaitstav osa on tähis FM. Maakohus leidis õigesti, et arvestades Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud KaMS § 8 lg 1 p-s 10 sätestatut tuli kohtul kaubamärkide identsuse tuvastamiseks võrrelda kaubamärke tervikuna. Hagejad leiavad apellatsioonkaebuses ebaõigesti, nagu oleks kohus võrrelnud kaubamärkide mittekaitstavaid osi. Asjaolu, et hagejate kaubamärgid ei sisalda mittekaitstavaid osi, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kaubamärgi registreerimistaotluse pahauskset esitamist maakohus ei tuvastanud.
54.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus tuvastanud, et OÜ Clembia ja kostja olid enne vaidlusaluse kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva seotud isikud. Maakohus seda ei tuvastanud (otsuse p 70).
55.Asjaolu, et kostja ei ole vaidlusalust kaubamärki kasutama hakanud, on kostja nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses põhjendanud sellega, et juba alates 02.03.2001 toimub vaidlus kaubamärgi registreerimise õiguspärasuse üle. Selline põhjendus on eluliselt usutav. Kaubamärgi mittekasutamine ei tõenda iseenesest kostja pahausksust.
56.Maakohus leidis õigesti, et kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 4 kohaldamisel ja kaubamärgi üldtuntuse tuvastamisel ei kohaldata koos eelnimetatud sätetega praegu
kehtiva KaMS § 7 sätteid. Ringkonnakohus ei korda ka selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus märkis õigesti, et hagejad ei tõendanud sõnalise kaubamärgi NRJ üldtuntust Eestis enne 11.01.2000 ega seda, et hagejatele oleks kuulunud sõnaline kaubamärk NRJ FM.
57.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hagejate kanda, kuna otsus tehti nende kahjuks. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hagejad.
58.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.