Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.11.2012.a
Tallinn,
Harju
Maakohtu
Kentmanni
kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number
2-12-8754
Tsiviilasja hind
6953,10 eurot
Tsiviilasi
J K hagi BHOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts (Aachen Õigusabi OÜ, Tehnika 83-1, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: BHOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindajad: vandeadvokaat Tõnu Meidra (Thor Advokaadibüroo, Pärnu mnt 20, Tallinn, e-post [email protected]) ja Sven Veltmann (e-post [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
30.10.2012
Istungil osalenud isikud
hageja J K, hageja esindaja Kaili-Helina Kolts, kostja esindajad Sven Veltmann ja vandeadvokaat Tõnu Meidra
Jätta rahuldamata J K hagi BHOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud J K kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik J K esitas 30.12.2011 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse BHOÜ vastu tekkinud kahju hüvitamiseks summas 6953,10 euro ulatuses ja saamata jäänud ületunnitöö tasu väljamõistmiseks 23,28 euro ulatuses. Töövaidluskomisjoni 01.02.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/8 jäeti rahuldamata J K nõue kahju hüvitamiseks summas 6953,10 eurot. Sama otsusega lõpetati menetlus saamata jäänud ületunni töötasu summas 23,85 euro osas, kuna hageja loobus töövaidluskomisjoni istungil sellest nõudest. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures CH E baarmani ja teenindusjuhina perioodil 12.03.2009 – 01.12.2011.a. 01.12.2011 lõpetati temaga tööleping TLS § 89 lg 1 alusel ning erakorralisel ülesütlemisel maksti hagejale hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest ja ühe kuu keskmine töötasu, 18 ületunni tasu, puhkusekompensatsioon 14 päeva eest ja novembrikuu töötasu. Hagejale jäeti maksmata 8 ületunni tasu kokku 23,85 euro ulatuses. Ületundide arvestust peetakse CHE nelja kuu vältel (jaanuar – aprill; mai – august; september – detsember) ning makstakse välja iga neljanda kuu lõppedes. Hageja töötas ajavahemikul september – november kokku 546 tundi, millest ületunnid on 26 tundi ning hüvitati 18 tundi, seega on hüvitis välja maksmata 8 tunni eest 23,85 euro ulatuses. Samuti ei pakkunud tööandja hagejale teist tööd ning samal päeval võeti CHE restorani tööle teenindaja. Hageja leiab, et olles üksikisa ja pidades üksinda ülal oma alaealist tütart, on ta kannatanud kahju TLS § 95 ja 98 koostoimes. Kahju seisneb selles, et kuigi võimalik teenindaja ametikoht on väiksema töötasuga, on see siiski märgatavalt suurem sissetulek, kui kodus olles. Avaldaja leiab, et 6 kuu keskmine töötasu on mõistlik hüvitis nimetatud rikkumise kompenseerimiseks. Töövaidluskomisjoni 01.02.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/8 jäeti rahuldamata J K nõue kahju hüvitamiseks summas 6953,10 eurot. Sama otsusega lõpetati menetlus saamata jäänud ületunni töötasu summas 23,85 euro osas, kuna hageja loobus töövaidluskomisjoni istungil sellest nõudest. 29.02.2012 esitas J K Harju Maakohtule hagi BHOÜ vastu, milles palus tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tulenevalt aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, palus lugeda, et tööleping ei ole tööandja poolse ülesütlemisega lõppenud 01.12.2011, lõpetada tööleping 01.12.2011 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 6953,10 eurot. Hageja nõue ja põhjendused
Hageja töötas kostja juures CHE baarmeni ja teenindusjuhina perioodil 12.03.2009 – 01.12.2011.a. 01.12.2011 lõpetati temaga tööleping TLS § 89 lg 1 alusel ning erakorralisel ülesütlemisel maksti hagejale hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest ja ühe kuu keskmine töötasu, 18 ületunni tasu, puhkusekompensatsioon 14 päeva eest ja novembrikuu töötasu. Hageja leiab, et kostjal oli juhindudes TLS § 98 lg 3 kohustus töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu pakkuda võimaluse korral teist tööd. Hagejale teist tööd ei pakutud, kuid samal päeval (01.12.2011) asus CHE restorani tööle teenindaja MK, kellega sõlmiti tööleping 30.11.2011 ja uue töötaja esimene tööpäev oli 01.12.2011. Hageja leiab, et olles üksikisa ja pidades üksinda ülal oma alaealist tütart, on ta kannatanud kahju TLS § 95 ja 98 koostoimes. Kahju on tekkinud seoses sellega, et kostja ei pakkunud hagejale teist tööd ning hagejal ei olnud võimalik otsustada, kas ta jätkab töötegemist, vaid temalt võeti võimalus teenindajana edasi töötada. Hageja on kvalifitseeritud ning väga hea teenindaja. Kuigi võimalik teenindaja ametikoht on väiksema töötasuga kui teenindusjuhi ametikoht, on töötajal märgatavalt suurem sissetulek kui töötul. Hagejal puudub tänaseni töökoht ning sellega on tõendatud kahju kannatamine. Kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise õigusvastasuse ja tühisuse, kuid rahuldab TLS § 107 lg 2 alusel esitatud tööandja taotluse töölepingu lõpetamiseks, siis on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja leiab, et 6 kuu keskmine töötasu on mõistlik hüvitis nimetaud rikkumise kompenseerimiseks. Hageja esitas tähtaegselt avalduse töövaidluskomisjonile, kuid tegi seda ebaõiges vormis. Hageja leidis, et sellest tulenevalt käsitles töövaidluskomisjon hageja nõuet ebaõigesti ja jättis nõude rahuldamata. Sellest tulenevalt palus hageja TLS § 106 sätestatud tähtaeg ennistada. Hageja palus tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavause tõttu tühine, palus lugeda, et tööleping ei ole tööandja poolse ülesütlemisega lõppenud 01.12.2011, lõpetada tööleping kohtu poolt 01.12.2011 ja kohustada kostjat maksma hagejale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 6953,10 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et esitatud hagiavalduse pinnalt jääb tervikuna selgusetuks, millele tuginedes hageja alles hetkel töölepingu ülesütlemise õigusvastasusele tugineb. Sisuliselt on hageja esitanud uue nõude, käesoleva töövaidluse asjaoludega seoses, mis ilmselgelt väljub hageja esialgsest hüvitise nõude raamidest. Eelneva pinnalt tuleb asuda seisukohale, et hageja vastav nõue on aegunud ning puuduvad põhjused ka selle tähtaja ennistamiseks. Seda enam, et hageja esindajaks on olnud juriidilist kõrgharidust omav isik ning seda juba töövaidluskomisjoniga seotud menetluses. Töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendis puuduvad mistahes objektiivsed asjaolud või viited, et hageja oleks soovinud vaidlustada töölepingu ülesütlemise õigusvastasust. Kostja keeldub tunnistamast hageja väidet nagu oleks tegemist mitteõiguspärase töölepingu lõpetamisega. Hageja tööleping on erakorraliselt ülesöeldud TLS § 89 lg 1 alusel majanduslikel põhjustel ja sellekohane viide on hagejale esitatud dokumendis. Seega esineb otseselt seadusest tulenev alus. Lisaks selgitab kostja, et hageja on oma vastava nõude esitanud hilinenult ning kohtul puudub materiaalõigusest tulenevalt võimalus käesoleval ajahetkel õigusvastasuse tuvastamiseks tähtaja möödumise tõttu. Menetlustähtaja ennistamise osas jääb kostjale arusaamatuks, kuidas hagejat esindav juriidilist kõrgharidust omav isik ei saanud töölepingu ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada tähtaegselt - seega puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, väljaarvatud TLS § 89 lg 2 nimetatud juhtudel.
Eelnev sätestab esmase eelduse ehk võimaluse esinemise korral peab tööandja pakkuma teist tööd. 01.07.2009.a kehtima hakanud töölepingu seaduse selgitustes, mille on koostanud Sotsiaalministeerium sedastatakse järgnevat: tööandjal tuleb teist tööd pakkuda, kui see on kõiki asjaolusid, sh mõlema poole huvisid, arvestades mõistlik. BHOÜ on seisukohal, et mõlema poolte huvide hindamine ning mõistlikkus sisaldab endas nii subjektiivseid kui objektiivseid kriteeriume. Subjektiivsete kriteeriumite kohapealt viitab kostja, et hageja oli oma ametialaste oskuste osas üle kvalifitseeritud, sest alates 2009. aasta maikuust täitnud teenindusjuhi ülesandeid ning samuti tema baasteadmised töö edukaks sooritamiseks põhinesid jookide tundmisel. Baarmeni puhul ei ole võimalik automaatselt eeldada, et tema oskused on restorani klienditeenindaja ametikohale sobivad. Lisaks oli hagejal (nagu selgub ka avaldusest töövaidluskomisjonile) olemas teadmine CHE restorani klienditeenindaja ametikohast ja selle konkursist. Asjaolu, et teenindusjuht ei ole objektiivselt nimetatud teadmisega kursis, ei ole lihtsalt võimalik. Hageja ise ei väljendanud selget tahet nimetatud ametikohale kandideerimiseks ja pretendeerib vastavale ametikohale alles tagant järele, mis ilmestab hageja pahatahtlikkust. Fakt, et kostja ei ole käesoleval juhul kirjalikult fikseerinud töökoha pakkumist kirjalikult on küll kahetsusväärne viga, kuid iseenesest ei saa see veel kaasa tuua ebaproportsionaalselt töötasu hüvitamise nõuet. Objektiivsete kriteeriumite osas tuleb hinnata eelkõige isiku ametikohale sobivuse osas seda, kellel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus, kes oma teadmisi ja oskusi suudab tulemuslikumalt kasutada. Mitte vähem tähtis ei ole tööandja jaoks olla motiveeritud täitma tööülesandeid pika-aegselt. Võttes arvesse, et hageja oli juhtimiskogemuse tulemusel ülekvalifitseeritud, baasteadmistelt sobimatu, arvestades, et restoraniteenindaja palgaaste oli üksnes pool teenindusjuhi omast ning hageja teadmist teenindusjuhina restoraniklienditeenindaja ametikohast, siis nende tingimuste koosmõjus ei tõusetunud vajadust kirjalikult fikseerida vabaneva, kuid olemasoleva ametikoha pakkumist. Kostja selgitab samuti, et nimetatud restoraniklienditeenindaja ametikohta ei loodud, vaid sinna otsiti asendajat seoses olemasoleva töötaja lahkumisega. Leping uue restorani klienditeenindaja MK'iga sõlmiti 30.11.2011.a, kuid sisulised läbirääkimised ametikoha täitmiseks MK'i poolt algasid 16.11.2011 tööintervjuuga, sellele järgnes proovipäev 17.11.2011.a. Sisulised läbirääkimised töötingimuste osas lõppesid töölepingu allkirjastamisega 30.11.2011.a. Restoraniklienditeenindaja ametikoht oli vabanenud 09.11.2011.a. Ilmestamaks vajadust tööd ümber korraldada tulenevalt keerulisest majanduslikust olukorrast, tõsta keerulises ja konkurentsirikkas tegevusvaldkonnas efektiivsust, anti teenindusjuhi ülesanded üle BHOÜ toitlustusjuhile TS'ile, kes neid ka hetkel täidab. Kostjale jääb hageja hagiavalduses selgusetuks TLS § 95 ja 98 koostoimes esitatud töötasu hüvitamise nõude 6 kuu keskmise töötasu määras. Objektiivne hinnatav kahju, mis on seisnenud töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgmises, on hagejale hüvitatud TLS § 100 lg 5 alusel. Kostja leiab, et töötasu hüvitise nõue 6 kuu keskmise töötasu määras on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Kuivõrd TLS § 95 lg 3 sätestab kohustuse rikkumise korral üldsõnaliselt kahju hüvitamise kohustuse, siis selle põhjendatuse hindamiseks tuleb kostja hinnangul juhinduda võlaõigusseadusest (VÕS). VÕS kohaselt on lepingulise kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115 lg 1, mille järgi saab kahju hüvitamist nõuda kohustuse rikkumise korral. Lisaks kohustuse rikkumisele peab kannatanud pool olema kandnud kahju ning kohustuse rikkumine ja kahju peavad olema omavahel põhjuslikus seoses. Kostja on seisukohal, et ta ei ole enesel lasuvaid kohustusi rikkunud ning tulenevalt sellest on kahju hüvitamise nõude kohustuslik eeldus kohustuse rikkumise puudumise tõttu täitmata. Kostja jaoks jääb hetkel ka selgusetuks töötasu hüvitamise nõude sisuline põhjendatus, sest hageja on küll esitanud töötasu hüvitamise nõude, kuid on jätnud selle sisuliselt põhjendamata. Kostja leiab, et iseenesest alternatiivse töökoha mittepakkumine ei saa olla sellise kahju
põhjenduseks ega tõestuseks. Hagejal tekiks negatiivne mõjutus sissetulekus isegi juhul, kui ta oleks asunud restorani klienditeenindajaks, seega ei oleks vastav pakkumine ära hoidnud negatiivset mõjutust. Seetõttu on võimatu kontrollida, kas hageja poolt väidetav kohustuse rikkumine ja väidetav tekkinud reaalne kahju on omavahel põhjuslikkus seoses. Veelgi enam kostjal puudub käesoleval ajahetkel võimalus sisuliselt veenduda, et hagejal on tekkinud tõendatud kahju. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja teha hageja töölepingu ülesütlemise seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse nõudes osaotsus TsMS § 450 lg 1 tähenduses ning jätta vastav nõue läbivaatamata tähtaja möödumise (aegumise) tõttu. 30.10.2012 toimunud kohtuistungil määras kohus jätta hageja taotlus tähtaja ennistamise osas rahuldamata ning jättis rahuldamata kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja töötas kostja juures baarmeni ja teenindusjuhina perioodil 12.03.2009 – 01.12.2011.a. Käskkirjast nr 85 nähtub, et seoses raske majandusliku olukorraga ja töö ümberkorraldamisega likvideeriti CHE teenindusjuhi ametikoht alates 01.12.2011.a. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisega (tlk 9) on tõendatud, et BHOÜ on lõpetanud J K sõlmitud töölepingu seoses raske majandusliku olukorraga ja töö ümberkorraldamisega TLS § 89 lg 1 alusel 01.12.2011.a. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on käesoleval ajal töötu. Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusest töövaidlusasjas nr 4.4-2/8 nähtub, et töövaidluskomisjon jättis rahuldamata J K kahju hüvitamise nõude summas 6953,10 eurot. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 3 kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-48-08 märkinud, et kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega. Kuivõrd hageja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemist töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, siis ei ole tulenevalt ITLS § 24 lg 3 teisest lausest töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel sellise nõude kohtus esitamine enam lubatav. ITLS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisega (tlk 9) on tõendatud, et hageja sai töölepingu erakorralise ülesütlemise teatise kätte 30.11.2011.a. Seega oli tal tulenevalt ITLS § 6 lg-st 2 töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks aega kuni 30.12.2011.a. Hageja on tähtaegselt (30.12.2011) esitanud avalduse töövaidluskomisjonile, kuid töövaidlusasja nr 4.4-2/8 materjalidest nähtuvalt ei vaidlustanud J K töövaidluskomisjonile esitatud avalduses töölepingu erakorralist ülesütlemist, vaid nõudis üksnes kahju hüvitamist ja saamata jäänud ületunni töötasu väljamõistmist. Töölepingu ülesütlemist asus hageja vaidlustama alles kohtule 29.02.2012 esitatud hagiavalduses. Hageja on taotlenud tähtaja ennistamist, kuna töövaidluskomisjon käsitles hageja nõuet ebaõigesti.
Töövaidluskomisjonile esitatud materjalides puuduvad mistahes viited sellele, et J K oleks soovinud vaidlustada töölepingu ülesütlemise õigusvastasust. 30.10.2012 toimunud kohtuistungil määras kohus jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, kuna puudub mõjuv põhjus, miks hageja ei saanud vastavat nõuet õigeaegselt töövaidlusorganis esitada. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja nõue töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks on aegunud ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõue on aegunud ning seda ei ole enam võimalik vaidlustada, siis ei ole ka võimalik töölepingu lõpetamine kohtu poolt. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 6953,10 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud kahju TLS § 95 ja 98 koostoimes. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. TLS § 95 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Vastavalt TLS § 98 lg 1 ja 2 korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kuivõrd TLS § 95 lg 3 sätestab kohustuse rikkumise korral üldsõnaliselt kahju hüvitamise kohustuse, tuleb selle põhjendatuse hindamisel juhinduda võlaõigusseadusest (VÕS). Tulenevalt VÕS § 115 lg 1 saab kahju hüvitamist nõuda üksnes kohustuse rikkumise korral. Kostja on oma 30.11.2011 ülesütlemisavalduse esitanud kirjalikult ning ülesütlemisavalduse põhjendusena on märgitud raske majanduslik olukord ning töö ümberkorraldamise vajadus. Seega vastab töölepingu ülesütlemine TLS §-s 95 sätestatud nõuetele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et käesolevaks ajaks on kostja tasunud hagejale kõik lepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud summad. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kahju, mis seisnes töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimises, on hagejale TLS § 100 lg 5 alusel hüvitatud. Seega puudub alus kostjalt hüvitise väljamõistmiseks TLS §-de 95 ja 100 lg 5 alusel. Hageja väidete kohaselt tekkis talle kahju seetõttu, et kostja ei pakkunud hagejale teist tööd ning sellest tulenevalt on hageja kuni käesoleva ajani töötu. TLS § 89 lg 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 30.11.2011 võttis kostja tööle restorani klienditeenindaja. Kostja on oma vastuväidetes selgitanud, et ta ei pidanud mõistlikuks pakkuda hagejale restorani klienditeenindaja tööd, kuna hageja oli oma ametialaste oskuste osas kõnealuse töö jaoks ülekvalifitseeritud, baasteadmistelt sobimatu ning klienditeenindaja palgaaste oli üksnes pool hageja senisest palgaastmest. Lisaks on mõlemad pooled möönnud, et hageja oli kõnealusest restorani klienditeenindaja ametikohast teadlik ning soovi korral oleks ta võinud sellele ametikohale kandideerida. Kohus leiab, et kostja poolseks kohustuse rikkumiseks ei saa lugeda asjaolu, et kostja ei pakkunud hagejale alternatiivset tööd, kuivõrd kostja oli enese jaoks tuvastanud, et hageja ei ole sobiv töötamaks restorani klienditeenindaja ametikohal. TLS § 89 lg-st 3 tuleneb tööandaja kohustus pakkuda teist tööd võimaluse esinemise korral. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte alusel ei saa kohustada tööandjat pakkuma töötajale ükskõik missugust teist
tööd, jättes seejuures tähelepanuta pakutava töö iseloomu ja spetsiifika ning töötaja oskused ja teadmised. Kohtule esitatud andmete põhjal puudub kohtul alus eeldada, et kostjal oli võimalik pakkuda hagejale tema kvalifikatsioonile ja teadmisele vastavat tööd. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on hagejal kohustus tõendada, et ta on kandnud kahju 6953,10 euro ulatuses ning et nimetatud kahju on tekkinud seoses sellega, et kostja ei pakkunud hagejale restorani klienditeenindaja töökohta. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Üksnes asjaolu, et hageja on töötu, ei tõenda 6953,10 euro suuruse kahju kandmist. Samuti ei tõenda 6953,10 euro suuruse kahju kandmist fakt, et kostja ei pakkunud hagejale alternatiivset töökohta. Kostja on kohtule selgitanud, et restorani klienditeenindaja palk on poole väiksem hageja palgast ning seega oleks hageja kandnud kahju ka siis, kui kostja oleks talle restorani klienditeenindaja kohta pakkunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kahju hüvitamiseks on põhjendamata ja tõendamata ka VÕS § 115 alusel ning tuleb seepärast jätta rahuldamata. Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka TLS § 109 lg 1 alusel, millele hageja oma hagis viidanud on. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kuna töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõue on aegunud ning seda ei ole enam võimalik vaidlustada, siis ei ole ka võimalik töölepingu lõpetamine kohtu poolt ega sellel alusel hüvitise väljamõistmine. Kohus jätab tähelepanuta 30.10.2012 toimunud kohtuistungil esitatud ettevõtluskoolituse tunnistuse (tlk 71) ja ärakirja Eesti Töötukassa dokumentidest (tlk 72), kuna nimetatud dokumendid ei tõenda kahju tekkimist ega suurust. Poolte vahel puudub aga vaidlus selle üle, et hageja on töötu. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hageja nõuet ei rahuldanud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).
Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.