XXXja XXXavaldus avalikult teelt kinnistule juurdepÀÀsu saamiseks, kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja selleks nÔusoleku andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Avaldaja II: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Avaldajate lepinguline esindaja: Peeter Malve, e-post [email protected] Puudutatud isik I: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, e-XXX Puudutatud isik II: XXX, registrikood XXX, asukoht XXX Puudutatud isiku II seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX, e-XXX Puudutatud isik III: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX e-XXX Puudutatud isik IV: Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, e-post [email protected])
Asja lÀbivaatamine
Korraldaval kohtuistungil 25. septembril 2012 ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Avaldus rahuldada osaliselt. MÀÀrata kinnistult nr XXX (asukohaga XXX) tÀhtajatu ja piiranguteta juurdepÀÀs avalikult kasutatavale teele (XXX) XXX kinnistu nr XXX (asukohaga XXX) kaudu jÀrgmistel tingimustel:
2.1.juurdepÀÀs on mÀÀratud kinnistu nr XXX igakordse omaniku, tema pereliikmete ja kĂŒlaliste kasuks, Ă”igusega kasutada seda jalgsi vĂ”i transpordivahenditega mĂ€rgiga âĂuealaâ tĂ€histatud alal liiklemiseks liiklusseaduses ettenĂ€htud tingimustel, kusjuures juurdepÀÀsuteed vĂ”ib neil tingimustel kasutada ka lĂ€bisĂ”iduks;
kinnistu nr XXX igakordne omanik on kohustatud juurdepÀÀsuÔiguse eest tasuma kinnistu nr XXX omanikele kokku 424,66 eurot aastas, alates juurdepÀÀsuÔiguse kinnistusraamatusse kandmisest; tasu tuleb maksta iga
2-12-29586
aasta eest ette;
2.3.juurdepÀÀsutee pikkus on 253 meetrit, laius on 4 meetrit ja pindala 1012 m2; juurdepÀÀsutee plaan on mÀÀruse lahutatamatu osa. Tuvastada puudutatud isikute XXX (isikukood XXX), XXX (registrikood XXX) ja XXX (isikukood XXX) kohustus anda nÔusolek mÀrke kandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX III jakku kinnistu nr XXX juurdepÀÀsuÔiguse kohta kinnistu nr XXX igakordse omaniku kaasuks kÀesoleva kohtumÀÀruse resolutsiooni p-s 2 mÀrgitud tingimustel. Menetluskulud jÀtta menetlusosaliste endi kanda. KohtumÀÀrus kehtib ja kuulub tÀitmisele alates jÔustumisest.
Edasikaebamise kord KÀesoleva kohtumÀÀruse peale vÔib esitada mÀÀruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 pÀeva jooksul alates mÀÀruse kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates mÀÀruse tegemisest. KohtumÀÀruse peale mÀÀruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilÔiv 50 eurot, kui mÀÀruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot. Kui menetlusosaline taotleb mÀÀruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama mÀÀruskaebuse..
MENETLUSE KĂIK
1.Avaldajad esitasid 30. juulil 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule avalduse, milles mĂ€rkisid puudutatud isikute IâIII ja kohaliku omavalitsusena Saue valla andmed. Avaldajad taotlevad kinnistule nr XXX (edaspidi âavaldajate kinnistuâ) juurdepÀÀsu avalikult kasutatavalt teelt kinnistu nr XXX (edaspidi âkoormatav kinnistuâ) kaudu ja vastava kande tegemist kinnistusraamatusse.
2.Kohus vÔttis avalduse 10. augusti 2012. aasta mÀÀrusega menetlusse, kaasas avalduses nimetatud puudutatud isikud ja mÀÀras neile arvamuse esitamiseks tÀhtaja. Saue vald teatas
15.augustil 2012 kohtule, et ta ei ole Ă”ige puudutatud isik. Kohus kĂ”rvaldas Saue valla menetlusest ja kaasas Harku valla (edaspidi âvaldâ) 16. augusti 2012. aasta mÀÀrusega.
3.Puudutatud isikud esitasid kohtule tÀhtaegselt arvamused. Vald esitas koos arvamusega taotluse tema menetlusest kÔrvaldamiseks. Avaldajad esitasid kirjaliku seisukoha arvamuste kohta. Kohtuistung menetlusosaliste Àrakuulamiseks ja asja arutamiseks toimus
25.septembril 2012. Kohus arutas menetlusosalistega vÔimalusi vaidluse lahendamiseks kokkuleppel ja mÀÀras kokkuleppe ja seisukohtade esitamiseks tÀhtajad.
4.Menetlusosalised kokkuleppele ei jÔudnud ja esitasid kohtule tÀiendavaid seisukohti. Vald esitas kohtu nÔudel andmed juurdepÀÀsutee hooldamise kulude kohta. Puudutatud isik III esitas selle kohta tÀiendava arvamuse (kÀttesaadav veebilehel www.e-toimik.ee dokumendina nr 28), teised menetlusosalised teehoiu kulude kohta uusi seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Avaldajad on kinnistu ĂŒhisomanikud. Avaldajate kinnistu ei piirne ĂŒhegi avaliku teega, XXX kui avalikule teele pÀÀsemiseks tuleb lĂ€bida koormataval kinnistul asuv tee. Tee on ajalooliselt eksisteerinud juba teadmata ajast. Muid sobivaid ja mugavaid lahendusi avalikule teele pÀÀsemiseks ei ole. Avaldajad on nĂ”us tasuma juurdepÀÀsu eest 19,02 eurot aastas. Siinjuures lĂ€htuvad nad senisest kohtupraktikast, kuid ei esita konkreetseid viiteid. Avaldajad leiavad, et kuivĂ”rd taotletav juurdepÀÀs koormatavale kinnistule uue tee ehitamist ei nĂ”ua ja 2 (8)
2-12-29586 puudutatud isikute IâIII endi elu-olu vĂ”rreldes senisega ei muutu, siis olemasoleva tee kasutamisĂ”iguse seadustamine ei saa kuigi mĂ€rkimisvÀÀrselt mĂ”juda koormatava kinnistu turuvÀÀrtusele. Avaldajad kinnitasid kohtuistungil, et juurdepÀÀsuks piisab koormatava kinnistu lĂ€bimiseks, muid kinnistuid taotletav juurdepÀÀs ei puuduta.
6.Puudutatud isikud I ja II leiavad, et kohtusse pöördumine on olnud ennatlik, sest avaldajatel on niigi vĂ”imalus taotletavat juurdepÀÀsu kasutada. Puudutatud isik I soovib saada juurdepÀÀsu eest tasu 257,35 eurot aastas ja puudutatud isik II 247,25 eurot aastas (kokku 504,60 eurot aastas). NĂ”utud summa on pĂ”hjendatud, sest see moodustab juurdepÀÀsu seadustamise tĂ”ttu avaldajate kinnistu vÀÀrtuse tĂ”usust ainult ca 2 %. Lisaks soovivad nimetatud puudutatud isikud saada tasu kolme aasta eest ette ja leppida kokku ka teatavates muudes juurdepÀÀsu tingimustes, sh panna juurdepÀÀsutee korrashoiu ja selle alla jÀÀva maa eest maamaksu tasumise kohtuse avaldajatele. JuurdepÀÀsutee on vajalik avaldajatele ja puudutatud isikule III, seetĂ”ttu on mĂ”istetav, et tee ligipÀÀsetavusse tagamine (selleks vajalike korrashoiutööde tegemine) jÀÀb avaldajate kanda. JuurdepÀÀsuteel peaks kehtima liiklusseaduses (LS) mĂ€rgiga âĂuealaâ ettenĂ€htud liiklustingimused. Tee kulgeb karjamaa serva mööda ja selle aktiivsem kasutamine hĂ€irib pĂ”llumajandusloomade (hobused) turvalist keskkonda. Avaldajad on aastaid loopinud oma olmeprahi koormatavale kinnistule ja ladustavad seal ilma puudutatud isikute IâIII nĂ”usolekuta ehitusmaterjale. Arvestades senist avaldajate suhtumist maasse, tekib peale juurdepÀÀsu seadustamist oht prĂŒgikolooniate laienemisele ĂŒle kogu teevööndi. Vaatamata sellele, et avaldajatel on takistusteta juurdepÀÀs avalikult teelt (XXX) oma kinnistule, on avaldajad loonud ĂŒle koormatava kinnistu omaalgatuslikult veel teise juurdepÀÀsutee VÀÀna-Tutermaa maanteele. JuurdepÀÀs tuleks kokku leppida vĂ”i mÀÀrata tĂ€htajaga kolm aastat. Menetluskulud tuleb jĂ€tta avaldaja kanda.
7.Puudutatud isik III mĂ€rgib, et ka tema ei ole andnud pĂ”hjust kohtusse pöördumiseks. Ta ei soovi juurdepÀÀsu eest tasu ja on nĂ”us juurdepÀÀsuga, kui juurdepÀÀsuteel sĂ”idetakse kiirusega kuni 15 km tunnis ning kui hilissĂŒgisel vĂ”i varakevadel hakkavad ehitustegevuse tĂ”ttu teed lĂ€bima raskeveokid, siis taastavad avaldajad tee esialgse olukorra oma kuludega ja talvel on kohustatud ka tee lumest lahtihoidmise protsessis osalema. Puudutatud isik III teeb ettepaneku kĂ€sitleda tee kasutajatena nii avaldajaid kui ka koormatava kinnistu omanikke ning hoolduskulude arvestamise korral sellest lĂ€htuda. Tee hoolduskulusid peaks kohus arvesse vĂ”tma vaid kohtupraktikas kĂ€sitletud osas ehk eratee omanik, kes peab lubama teed kasutada teisel isikul, vĂ”ib nĂ”uda hĂŒvitist teise isiku teekasutuse tĂ”ttu kinnistu turuvÀÀrtuse vĂ€henemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem teeseaduse (TeeS) § 37 lg 3 jĂ€rgi arvestatavast hĂŒvitisest. Menetluskulusid puudutatud isik III enda kanda vĂ”tta ei soovi.
8.Vald toetab avaldajate kinnistule juurdepÀÀsu Ă”iguslikku fikseerimist. Vallale teadaolevalt on avaldajate pöördumine koormatava kinnistu omanike poole ja seejĂ€rel kohtusse tingitud laenu taotlemisest. Muul juhul oleks arvatavasti piisanud suulisest kokkuleppest ja vajadusel ĂŒhisest tee hooldamisest, mis on praktikas tavaline.
9.KĂ”ige varasemalt on taotletav juurdepÀÀsutee osaliselt nĂ€htav katastri aluskaardist 19781989. Juba 1995. aasta ortofotol on nĂ€ha tee paiknemine praeguses kohas. Tee kanti endise XXXmaaĂŒksuse maa tagastamisel ka XXX katastriĂŒksuse plaanile, millelt nĂ€htub, et selle koostamise hetkel oli tee kruusakattega ja laius oli ligikaudselt 4 m.
10.Hetkel kehtiva (1996. aasta) ĂŒldplaneeringu kohaselt asub tee hajaasustusega alal (pĂ”llumajanduspiirkond), kus puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Ăldplaneeringust kĂ”nealust juurdepÀÀsuteed ei nĂ€htu ja juurdepÀÀsutee aluse ala osa kehtestatud detailplaneering puudub.
11.Vald peab senise tee asukohta otstarbekaks, millega on kooskĂ”las ka olemasolevate katastriĂŒksuste piirid. Tee saab alguse kohalikult maanteelt (XXX) ja kulgeb XXX ca 3 (8)
2-12-29586 tÀisnurga all olemasolevate hoonestuste kÔrvalt peaaegu sirgjooneliselt avaldajate kinnistule olevate hooneteni.
12.Tee asukoht vĂ”imaldaks lisaks olemasolevatele hoonestustele teenindada ka teest riigimaantee poole (kirdesse) jÀÀvat ala, kuhu koostatava, Harku Vallavolikogu poolt 2009. aastal vastuvĂ”etud ĂŒldplaneeringu (on hetkel maavanema jĂ€relevalve staadiumis) maakasutusplaanilt nĂ€htuvalt on ette nĂ€htud Ă€rimaa juhtotstarve. Vallal pole siiski kavatsust mÀÀrata juurdepÀÀsuteed avalikuks kasutamiseks.
13.Valla andmetel on vÔrreldava kattega tee hoolduskulud 15,90 eurot/m2 kuus, kuid see ei tarvitse kÔnealuse tee koormust arvestades olla kohane. Vallale esitatud pakkumuse kohaselt on taotletavat juurdepÀÀsu vÔimaldava tee aastane hooldustasu 566,21 eurot (koos kÀibemaksuga).
14.Valla arvates ei ole pÔhjendatud panna valla kanda asjaga seotud menetluskulusid.
KOHTU PĂHJENDUSED
15.Avaldajad taotlevad oma kinnistule (tlk 9) juurdepÀÀsu avalikult kasutatavalt teelt koormatava kinnistu (tlk 10) kaudu ja vastava asjaÔiguse vÔi mÀrke kandmist kinnistusraamatusse. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1 jÀrgi hagita menetluses.
16.AsjaĂ”igusseaduse (AĂS) § 156 lg 1 sĂ€testab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepÀÀs avalikult kasutatavalt teelt vĂ”i kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on Ă”igus nĂ”uda juurdepÀÀsu ĂŒle vÔÔra kinnisasja. JuurdepÀÀsu asukoht, kasutamise tĂ€htaeg ja tasu mÀÀratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, mÀÀrab juurdepÀÀsu ja selle kasutamise tasu kohus. JuurdepÀÀsu mÀÀramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
17.Menetlusosalised ei ole toonud esile ja kohus ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust tĂ€iendavalt kohaldada AĂS § 156 lg 2 vĂ”i 3, seega tuleb avaldus lahendada eelmises punktis viidatud normide pĂ”hjal.
18.Menetlusosalised on ĂŒksmeelsed, et avaldajate kinnistult juurdepÀÀs avalikule teele puudub. Ăkski puudutatud isik ei ole vĂ€itnud, et juurdepÀÀs pole vajalik vĂ”i seda ei oleks mĂ”istlik korraldada avalduses mĂ€rgitud viisil koormatava kinnistu kaudu. Asjakohane ei ole puudutatud isikute I ja II vĂ€ide, et avaldajad on rajanud veel tĂ€iendava juurdepÀÀsu. Avaldusest ja kohtule esitatud andmetest nĂ€htub selgelt, et ajalooliselt on kasutatud juurdepÀÀsuks olemasolevat teed ja avaldajad soovivad seda kasutada ka edaspidi. Vald peab samuti senist juurdepÀÀsu ja selle Ă”iguslikku fikseerimist otstarbekaks. Menetlusosaliste avaldustest nĂ€htub, et kokkulepet juurdepÀÀsu kasutamise tĂ€htaja ja tasu osas ei ole neil Ă”nnestunud saavutada. JĂ€relikult mÀÀrab juurdepÀÀsu ja selle kasutamise tasu AĂS § 156 lg 1 kolmanda lause alusel kohus. JuurdepÀÀsu mÀÀramisel mÀÀrab kohus selle olulised tingimused, samuti juurdepÀÀsu kasutamise tasu.
19.Menetlusosalised on esitanud andmed, et juurdepÀÀsule vastav olemasolev tee on 253 m pikk (tlk 75) ja ca 4 m lai. Tee saab alguse kohalikult maanteelt (XXX) ja kulgeb XXXst praktiliselt risti koormataval kinnistu hoonete kĂ”rvalt peaaegu sirgjooneliselt avaldajate kinnistul olevate hooneteni. Sama nĂ€htub kaartidelt, plaanidelt ja aerofotodelt (tlk 7â8, 53â59, 75, 120). Tee on ajalooliselt olemas ja kasutusel (tlk 53â55, 57). Praegune maakorralduslik olukord on kujunenud maareformi kĂ€igus (tlk 60â63). Kohus mÀÀrab avaldajate taotletud juurdepÀÀsu selle tee kaudu.
20.Kohus ei pea otstarbekaks mÀÀrata juurdepÀÀsu tÀhtajalisena. Puudutatud isikute I ja II vÀited avaldaja ebaperemehelikust kÀitumisest ja koormatava kinnistu kahjustamisest ei anna alust keelduda juurdepÀÀsu mÀÀramisest. SeetÔttu jÀtab kohus tÀhelepanuta viidatud 4 (8)
2-12-29586 puudutatud isikute vĂ€ited prahi ja ehitusmaterjali ladustamise kohta ning sellega seonduvad tĂ”endid (tlk 143, 146â167).
21.JĂ€rgmiseks hindab kohus, millised tingimused on juurdepÀÀsu osas vajalikud ja pĂ”hjendatud. Kuna avaldajate kinnistule muu juurdepÀÀs puudub, siis tuleb mÀÀrata juurdepÀÀs nii jalgsi kui ka mootorsĂ”idukiga. Kohus ei pea pĂ”hjendatuks piirata teel liiklevate mootorsĂ”idukite massi. Samuti ei ole pĂ”hjendatud keelata juurdesĂ”iduteel peatumine ja parkimine. Puudutatud isik III on taotlenud juurdepÀÀsuteel liikumise kiiruse piiramist 15 km/h, puudutatud isikud I ja II soovivad, et teel kehtiksid LS-s mĂ€rgiga âĂuealaâ ettenĂ€htud liiklustingimused. LS § 2 p 96 kohaselt on Ă”ueala jalakĂ€ijate ja sĂ”idukite samaaegselt liiklemiseks ettenĂ€htud ala, kus ehituslike vĂ”i muude vahenditega on vĂ€hendatud sĂ”idukite kiirust ning mille sisse- ja vĂ€ljasĂ”iduteed on tĂ€histatud Ă”ueala liikluskorda kehtestavate liiklusmĂ€rkidega. LS-st tulenevad Ă”uealal liiklemise kohta eelkĂ”ige jĂ€rgmised piirangud: â peatatud vĂ”i pargitud sĂ”idukil ei tohi mootor töötada kauem kui kaks minutit (§ 13 lg 5); â suurim lubatud sĂ”idukiirus on 20 kilomeetrit tunnis ja alakĂ€ija vahetuses lĂ€heduses tohib sĂ”iduk liikuda selle jalakĂ€ija kiirusega (§ 15 lg 1 p 6 ja § 64 lg 2); â juht ei tohi Ă”uealal jalakĂ€ijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sĂ”iduk seisma jĂ€tta. â mootorsĂ”iduk vĂ”ib sinna sĂ”ita vaid peatumiseks vĂ”i parkimiseks (§ 64 lg 4); â parkida tohib ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsĂ”idukit. Seda tohib teha ainult tĂ€histatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakĂ€ijat ega muuda vĂ”imatuks teiste sĂ”idukite liiklust (§ 64 lg 5).
22.Kohtu hinnangul on eelnevas viidatud piirangud kĂ€esolevas asjas juurdepÀÀsuks taotletava tee puhul pĂ”hjendatud, v.a LS § 64 lg-st 4 tulenev keeld kasutada Ă”ueala ainult selle lĂ€bimiseks. AĂS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepÀÀsu mÀÀramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kuna puudutatud isikud IâIII on taotlenud teel kiiruse piiramist, tee on ĂŒheaegselt kasutusel lĂ€bimiseks jalgsi ja mootorsĂ”idukitega, teele suhteliselt lĂ€hedal asuvad puudutatud isiku III kasutuses olevad hooned ning puudutatud isikute I ja II peetavad loomad, siis on asjakohane piirata peatatud vĂ”i pargitud sĂ”iduki mootori töötamise aega ja sĂ”idukiirust, samuti tagada jalakĂ€ijatele vĂ”imalikult ohutud liiklemistingimused.
23.LĂ”puks analĂŒĂŒsib kohus juurdepÀÀsu eest makstava tasu suurust.
24.Puudutatud isik I soovib saada juurdepÀÀsu eest tasu 257,35 eurot aastas ja puudutatud isik II 247,25 eurot aastas (kokku 504,60 eurot aastas). Lisaks soovivad nimetatud puudutatud isikud saada tasu kolme aasta eest ette ja leppida kokku ka teatavates muudes juurdepÀÀsu tingimustes, sh panna maamaksu tasumise kohtuse juurdepÀÀsutee alla jÀÀva maa eest avaldajatele. Puudutatud isik III on huvitatud, et juurdepÀÀsu eest saadavat tasu kasutataks tee hooldamiseks. Avaldajad on valmis juurdepÀÀsu eest tasuma 19,02 eurot aastas kÔigile koormatava kinnisasja omanikele kokku.
25.Riigikohtu senise praktika jĂ€rgi on eratee omanikul Ă”igus nĂ”uda teed juurdepÀÀsuna kasutavalt isikult tasu AĂS § 156 lg 1 jĂ€rgi. Teeomanikul on sellisel juhul Ă”igus nĂ”uda tasuna vĂ€hemalt TeeS § 37 lg 3 jĂ€rgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutusi (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. aasta mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 28 ja 16. novembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11, p 14 teine lĂ”ik).
26.JuurdepÀÀsutasu suuruse mÀÀramisel AĂS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 jĂ€rgi tuleb arvestada eelkĂ”ige TeeS-s sĂ€testatud tee omaniku kohustuse tĂ€itmiseks vaja minevaid kulutusi. NĂ€iteks peab teel olema TeeS § 10 lg 1 jĂ€rgi vĂ”imalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi nĂ”uetele. Eratee omanik korraldab TeeS § 25 lg 4 jĂ€rgi tema omandis oleval teel 5 (8)
2-12-29586 teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Teetööde tehnoloogia ja kvaliteet peavad TeeS § 30 lg 1 jĂ€rgi vastama liiklusohutus- ja keskkonnakaitse- ning tee seisundi kohta esitatavatele nĂ”uetele. TeeS-st ei tulene, et teeomanik vabaneb nendest kohustustest, kui tal on kohustus taluda kĂ”rvalkinnistu omaniku juurdepÀÀsuĂ”igust ja Ă”igus nĂ”uda selle eest tasu AĂS § 156 lg 1 alusel. Eratee omaniku tasunĂ”uet juurdepÀÀsu taotlenud tee kasutaja vastu tee kasutamise eest ei vĂ€lista asjaolu, et tema ja/vĂ”i mĂ”ni muu isik kasutab sama teed. Sellisel juhul tuleb tee kasutamise tasu arvestamisel vĂ”tta arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada vĂ”rdseteks.
27.KĂ€esolevas asjas on menetlusosalised selgitanud, et juurdepÀÀsule vastavat teed kasutab pooles ulatuses (XXX kuni koormataval kinnistul juurdepÀÀsutee ÀÀres olevate hooneteni) ĂŒks koormatava kinnistu kaasomanikest (puudutatud isik III). Kogu teed kasutavad ainult avaldajad. Kohtu hinnangul tuleb sellisel juhul jĂ€tta tee hoolduskuludest 25% koormatava kinnistu omanike kanda (kes vĂ”ivad omavahel kokku leppida selle kulu kandmise tingimustes) ja 75% avaldajate kanda. Kohtule esitatud andmetel on tee hoolduskulu 566,21 eurot aastas (tlk 221â222). Kohus ei pea pĂ”hjendatuks lĂ€htuda teisest vĂ”imalikust tasumÀÀrast 15,90 eurot ruutmeetri kohta kuus (tlk 215). JĂ€relikult jÀÀb avaldajate kinnistu igakordse omaniku kanda juurdepÀÀsutee hoolduskulust 424,66 eurot. Kohus ei saa kĂ€esolevas asjas mÀÀrata tasu kasutamise otstarvet ega viisi (aga ka selles vĂ”ivad koormatava kinnistu omanikud omavahel kokku leppida).
28.Riigikohus on mĂ€rkinud, et eratee omanik, kes peab AĂS § 156 lg 1 jĂ€rgi lubama teed kasutada teisel isikul, vĂ”ib nĂ”uda hĂŒvitist teise isiku teekasutuse tĂ”ttu kinnistu turuvÀÀrtuse vĂ€henemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 jĂ€rgi arvestatavast hĂŒvitisest (vt 12. oktoobri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 12). Puudutatud isikud ei ole esitanud veenvaid tĂ”endeid selle kohta, et niigi olemasoleva juurdepÀÀsu seadustamine mĂ”jutaks koormatava kinnistu vÀÀrtust. Kohtule esitatud arvamus (tlk 191â194) on liiga ĂŒldsĂ”naline ega ole kohtu hinnangul ka piisavalt selge tuvastamaks koormatava kinnistuv vÀÀrtuse langust eelviidatud tĂ€henduses. Kohtu hinnangul vĂ”ib kinnistu vÀÀrtust mĂ”jutada eelkĂ”ige kas uue tee rajamine vĂ”i senise tee varasemast suuremas mahus koormamine, kuid selliseid asjaolusid kĂ€esoleval juhul ei esine. Avaldajate kinnistu vÀÀrtuse tĂ”usu kohus juurdepÀÀsu eest tasu mÀÀramisel arvestada ei saa.
29.Kohus ei arvesta juurdepÀÀsu tasu mÀÀramisel maamaksu summaga. Maamaksuseaduse § 3 kohaselt maksab maamaksu ĂŒldjuhul maa omanik. Seega on tegemist omandi maksustamisega. JuurdepÀÀsu seadmisel ei muutu koormatava kinnistu omandisuhe. Kohus ei tuvastanud, et koormatava kinnistu vÀÀrtus oleks vĂ€henenud. Samuti ei tuvasta kohus, et koormatava kinnistu omanikel oleks kĂ€esoleva kohtuasja asjaoludel nende maa kasutamise vĂ”imalused kohtu mÀÀratava juurdepÀÀsu tĂ”ttu senisest sedavĂ”rd erinevad, mis annaks alust kaaluda maamaksu kohustusega arvestamist juurdepÀÀsu eest mÀÀratava tasu arvutamisel.
30.Kokku on kohtu hinnangul pĂ”hjendatud tasu juurdepÀÀsu eest seega 424,66 eurot aastas. Kohus mĂ€rgib, et see jÀÀb vahemikku, mis oli mĂ€rgitud puudutatud isikute I ja II esitatud arvamuses (tlk 191â194). Kohus ei pea pĂ”hjendatuks mÀÀrata tasu automaatset suurenemist tulevikus ja jĂ€tab seetĂ”ttu tĂ€helepanuta vastavad seisukohad ja tĂ”endid (tlk 168â170). Tasu tuleb maksta ette, sest sel viisil saavad koormatava kinnistu omanikud seda mĂ”istlikult kasutada teehoiu kulude katmiseks. Tasu jaotus koormatava kinnistu kaasomanike vahel kuulub otsustamisele koormatava kinnistu omanike endi vahel. AĂS teise jao sĂ€tted, mis reguleerivad kaasomanike vahelisi suhteid, kannavad mĂ”tet, mille kohaselt saavad kaasomanike kokkulepped omada ĂŒksnes internset tĂ€hendust. Sama mĂ”te on ka AĂS § 71 lgl 2, mis sĂ€testab, et kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ĂŒhise asja viljast ning et sellist jaotust on vĂ”imalik muuta kaasomanike vahelise tehingu vĂ”i lepinguga (Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2012 mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-10-57315, p 18). 6 (8)
2-12-29586
31.Avaldajad taotlevad juurdepÀÀsuĂ”iguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemist. JuurdepÀÀsuĂ”igust reguleeriv AĂS § 156 paikneb seaduse kolmanda peatĂŒki (âKinnisomandâ) kolmandas jaos pealkirjaga âKinnisomandi kitsendusedâ. AĂS § 53 lg 1 sĂ€testab, et kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenĂ€htud andmed. AĂS § 62 alusel kantakse kinnistusraamatusse asjaĂ”igused ja mĂ€rked. AĂS § 141 lg-te 1 ja 3 jĂ€rgi kehtib seadusjĂ€rgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata; seadusjĂ€rgse kitsenduse ĂŒle peetud kohtuvaidluse korral kantakse kitsendus selle kehtivuse tuvastamisel kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 nĂ€eb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka kinnisomandi kitsendused. JuurdepÀÀsuĂ”iguse siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda AĂS § 63 lg 1 p 4, § 631 lg 7 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse mĂ€rkuse kandmisega.
32.KRS § 341 lg 1 sĂ€testab, et kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks vĂ”i kustutamiseks on nĂ”utav selle isiku nĂ”usolek, kelle kinnistusregistriossa kantud Ă”igust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. KĂ€esoleval juhul kahjustab juurdepÀÀsu kohta koormatava kinnistu registriossa tehtav kanne selle kinnistu omanike Ă”iguseid. KRS § 341 lg 8 kohaselt vĂ”ib puudutatud isiku nĂ”usolekut asendada jĂ”ustunud vĂ”i viivitamata tĂ€itmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nĂ”usoleku andmise kohustus. Samuti nĂ€eb tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse § 68 lg 5 ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jĂ”ustunud vĂ”i viivitamata tĂ€itmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eelneva pĂ”hjal tuvastab kohus koormatava kinnistu omanike kohustuse anda nĂ”usolek kohtu mÀÀratud juurdepÀÀsuĂ”iguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
33.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 jÀrgi 3 500 eurot.
34.Kohus jĂ€tab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda. RiigilĂ”ivu on tasunud avaldajad ja kuna lahend tehakse nende huvides, siis jÀÀb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldajate endi kanda. KohtuvĂ€listest kuludest on menetlusosalised taotlenud Ă”igusabikulude teiste menetlusosaliste kanda panemist. Kohus mĂ€rgib, et hagita menetluses puudub ĂŒldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset Ă”igusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla Ă”igustatud ootust, et Ă”igusabikulud piiramatult mĂ”nelt teiselt menetlusosaliselt vĂ€lja mĂ”istetaks. Vastupidine ei oleks kooskĂ”las TsMS § 2 jĂ€rgse tsiviilkohtumenetluse ĂŒlesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja vĂ”imalikult vĂ€ikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum Ă”igusabikulude hĂŒvitatavuse kohta, tagamaks igal ĂŒksikjuhtumil Ă”iglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lĂ”ik). Kohus jĂ€reldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sĂ”nastusest ja kĂ€esoleva vaidluse asjaoludest, et on pĂ”hjendatud jĂ€tta kohtuvĂ€lised kulud iga menetlusosalise enda kanda. Kohus vĂ”tab siinjuures arvesse, et avalduse pĂ”hitaotlus kĂŒll rahuldatakse, aga juurdepÀÀsupiirangud ja tasu mÀÀratakse sarnases ulatuses nagu seda soovisid puudutatud isikud.
35.TsMS § 478 lg 4 nÀeb ette, et hagita menetluses tehtav mÀÀrus hakkab kehtima ja kuulub tÀitmisele sÔltumata jÔustumisest viivitamata alates pÀevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta mÀÀrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vÔib mÀÀrata, et mÀÀrus kuulub osaliselt vÔi tÀielikult tÀitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jÔustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nÔusoleku vÔi heakskiidu andnud vÔi isiku tahteavalduse asendanud mÀÀrus kuulub tÀitmisele alates jÔustumisest. Kohus mÀÀrab, et kÀesolev mÀÀrus kehtib ja kuulub tÀitmisele alates jÔustumisest. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing 7 (8)
2-12-29586 kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.