2-12-8219/12 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.Galina Sapožnikova esitas maakohtule hagi, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks 21.11.2011.a. Hageja palus lõpliku nõudena OÜ-lt United Fish Traders välja mõista saamata jäänud töötasu ja ületunnitasu 3958.65 eurot, hüvitise töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 178.05 eurot, kolme kuu töötasu suuruse hüvitise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest 3418.77 eurot ja puhkusekompensatsiooni 61.77 eurot. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 01.09.2010.a kostja juurde tööle tsehhi meistri ametikohale. Pooled sõlmisid töölepingu nr 37, hageja töötasuks oli 894.76 eurot kuus. 03.01.2011.a sõlmitud töölepingu muudatuse kohaselt oli hageja töötasu alates 01.01.2011.a 5.33 eurot/tunnis ning kui tööd ei toimu, siis 1.73 eurot/tunnis. Selline kokkulepe oli töölepinguseadusega vastuolus, alates 01.01.2011.a kuni töölepingu lõppemiseni oli hageja töötasu tegelikult 5.33 eurot/tunnis. Hagejal on saamata töötasu koos ületunnitasudega. Hageja tegi kuuel kuul ületunde ning kostjalt tuleb välja mõista ületunnitasu koos töötasuga 3958.65 eurot (neto). Ületunnid on võetud kostja esitatud andmetest. Hageja selgituste kohaselt 2010. aastal talle ei öeldud, et töötasu vähendatakse, kuna tööd ei ole. Sellest sai ta teada 2011.a jaanuaris. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 21.10.2011.a käskkirjaga TLS § 88 lg 3 alusel. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemisavaldus ei olnud nõuetekohaselt vormistatud. Seal ei ole kirjas, millise rikkumise eest tööleping lõpetatakse ning käskkiri ülesütlemisavaldust ei asenda. Kostja ei ole viidanud seadusesättele, mis annaks õiguse tööleping üles öelda. Töölepingut ei olnud õigus lõpetada hügieeninõuete rikkumise tõttu, hagejale ei ole pakutud teist tööd. Hageja desinfitseeris ja kontrollis tsehhi ruume nii, nagu see temal võimalik oli. Kostja käskkirja kohaselt oli tööl eraldi keemilise töötlemise spetsialist. Töötajate toiduhügieenialaseid koolitusi viis läbi veterinaar, mitte meister. Hageja ei saanud kontrollida, kas pärast koristamist jäi kuhugi mittelubatud mikroobe. Tsehh kontrolliti 18.10.2011.a täielikult üle ning siis oli kõik korras. Seega ei saanud hageja olla süüdi mikrobioloogilises saastamises ja töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu palga suuruse hüvitise 3418.77 eurot. Kostja ei teatanud hagejale töölepingu ülesütlemisest TLS § 97 lg 2 kohaselt ette ning tasus hüvitist 15 päeva eest. Hagejal on saamata hüvitis 15 päeva eest 178.05 eurot. Kuna hageja töötasu oli suurem kui kostja poolt makstu, tuleb kostjal täiendavalt tasuda puhkusekompensatsiooni 61.77 eurot. Töövaidluskomisjon jättis hageja nõuded 31.01.2012.a otsusega rahuldamata.

6.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostjal on kohustus tõendada, et hageja rikkus oma töökohustusi. Kostja on töövaidluskomisjonis ning kohtus selgitanud, et hageja rikkus sanitaarhügieeni norme, kuna hagejal oli kohustus kontrollida seadmete ja tootmismasinate puhtust ja korrasolekut. Kostja on esitanud 19.07.2011.a käskkirja nr 13, millega hagejale tehti noomitus tsehhide ja seadmete hügieeni- ja sanitaarnõuete rikkumise tõttu. 19.10.2011.a käskkirjaga karistati hagejat range noomitusega töötaja ebaõige instrueerimise eest. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejapoolset töölepingu rikkumist tõendanud. Töölepingu ülesütlemise teates (käskkirjas) on viidatud töölepingu p-le 9.2.2, mille järgi oli hagejal kohustus hoiduda tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajate ja tööandjal oma kohustuste täitmist või kahjustavad tööandja huve. Kalatöötlemistsehhi meistri ametijuhendi p 3.12 kohaselt oli hagejal kohustus kontrollida töötajatele kehtestatud sanitaar- ja hügieeninormide järgimist. P 3.13 järgi oli hageja kohustus kontrollida muuhulgas puhtuse ja korra hoidmist töökohtadel. P 3.9 järgi instrueeris hageja tsehhi töötajaid töönormide omandamisel ja tootmisülesannete täitmisel. Hageja on neist punktidest tulenevaid ülesandeid selgitanud 04.10.2012.a. Hageja selgituste kohaselt pidi tema kontrollima, kas töötajad koristavad töökoha, desinfitseerivad käsi ja kasutavad eririietust. Masinate puhastamise eest vastutas veterinaar. Kostja ei ole selgitanud, milles täpselt hageja töökohustused seisnesid ja millist kohustust ta rikkus. Kostja ei ole tõendanud, et tsehhis leitud bakter on tekkinud seoses hageja poolsete töökohustuste rikkumisega. 01.03.2011.a käskkirjast nähtuvalt on vajalikuks peetud luua osaühingus ruumide keemilise töötlemise spetsialisti ametikoht. Kostja ei ole selgitanud, mil määral vastutas hageja ruumide keemilise töötlemise eest. Kostja 19.07.2011.a ja 19.10.2011.a käskkirjad ei tõenda hageja töökohustuste rikkumist, kostja peaks selgitama ja tõendama hageja täpseid tööülesandeid. Tsehhi koristaja 18.10.2011.a seletuskirja kohaselt ei teavitanud hageja koristajat sellest, et iga päev tuleb rasvaseid pindu vahaga töödelda, samas ei ole kostja tõendanud, et hagejal selline teavitamise kohustus oli. Kostja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile ega selgitanud, milliste sanitaar- ja hügieeninormide järgimist pidi hageja kontrollima ning mida talle täpselt ette heidetakse. Ainuüksi bakteri leidmine tsehhis ei tõenda, et hageja mingeid kohustusi rikkus. Seega tuleb lugeda, et töötaja kohustuste rikkumine ei ole tõendatud ning töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Kohus loeb TLS § 107 lg 2 ning § 97 lg 2 p 2 alusel töölepingu lõppenuks alates 21.11.2011.a.

TLS § 37 lg 1 kohaselt kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. TLS § 37 lg 4 kohaselt informeerib tööandja enne töötasu vähendamist töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Seega paneb poolte vahel kokku lepitud lisa p 4.4 töötaja kehvemasse olukorda kui seaduses ette nähtud, kuna ei sätesta töötaja etteteatamise vajadust. Samuti puudub poolte vahel kokku lepitud punktis piirang, mille kohaselt töötasu ei või alandada rohkem kui kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku kestel. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud töölepingu lisa nr 1 p 4.4 sõlmitud kokkulepe töötasu kohta on ülaltoodud põhjustel seadusega vastuolus ja TLS § 2 kohaselt tühine. Seega tuleb alates 01.01.2011.a kohaldada poolte vahel sõlmitud lisa nr 1 p 4.1, mille kohaselt töötasu suuruseks on 5.33 eurot/tunnis. Hagejal ei olnud TLS 37 lg 5 järgi kohustust töölepingut lõpetada, see oli hageja õigus. Kohus ei saa tõlgendada töölepingu jätkumist hageja nõusolekuna seadusele mittevastava lepingutingimuse kokkuleppimiseks. Vaidlusalune kokkulepe on tühine kui seadusega vastuolev, selle tühisus ei sõltu hageja nõusolekust. Kostja oli kohtuistungil 2010.a töötasu nõudega nõus ja leidis, et töötajal jäi 2010.a oktoobrist detsembrini saamata üle 14 000 krooni. Töövaidluskomisjonile esitatud seisukohas oli kostja nõus, et 2010.a oktoobrist kuni detsembrini sai hageja 1215 eurot vähem kui lepingus ette nähtud. Hageja arvestuse kohaselt jäi tal 2010.a saamata 2396.11 eurot (tl 34). Kostja ei ole hageja esitatud töötundide arvu ümber lükanud ning poolte esitatud tabeleid võrreldes nähtub, et hageja on töötundide arvu võtnud kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tabelist. Samast tabelist on hageja võtnud ka hagejale kostja poolt tasutud summad. Kostja ei ole hageja poolt 2010.a kohta esitatud saamata töötasu arvestust ümber lükanud ega sellele selgelt vastu vaielnud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja esitatud ületundide arvestust. Hageja on esitanud töötasu arvestuse tabeli kuni 2011.a oktoobrini (k.a). Hageja arvestuse kohaselt on kostja jätnud hagejale maksmata töötasu ja ületunnitasu 01.09.2010.a kuni 21.10.2011.a eest kokku 1540.29 eurot. Kohus rahuldab selles summas hagi TLS § 28 lg 1 p 2 ja § 44 lg 7 alusel. Hageja ei ole selgitanud ega töötasu arvestuse tabelis näidanud, milliste arvutuste kohaselt on tema töötasu nõude suuruseks 3958.65 eurot. Töölepingu ja lisa 1 kohaselt peetakse töötasult kinni maksud, s.t hageja on näidanud töötasu brutosummas.