Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. november 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-25323
Tsiviilasi
Andrei Tunka hagi OÜ ICT Projekt vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
1627,84 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. veebruari 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Tunka apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Andrei Tunka (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja Sergei Razguljajev Vastustaja (kostja): OÜ ICT Projekt (registrikood: 10440504; asukoht: XXX), esindaja Maia Ploom
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 2. veebruari 2012. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus kantud menetluskulud 99 % ulatuses Andrei Tunka kanda ja 1 % ulatuses OÜ ICT Projekt kanda. Jätta
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Andrei Tunka esitas maakohtule hagi, milles palus OÜ-lt ICT Projekt välja mõista saamata jäänud töötasu XXXX.XX eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel XXXX.XX eurot. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle XXXX alates 01.09.2008. a. Poolte vahel on töösuhte kohta 01.09.2009. a sõlmitud tööleping nr 8 töötasuga X.XX eurot tunnis. Lepingu p 3.3 alusel arvestati hageja tööaega summeeritult 4-kuulise perioodi vältel. 01.01.2011. a kuni 28.03.2011. a ei maksnud kostja hagejale töötasu täies mahus ja õigeaegselt ning ei andnud tööd 40 tundi nädalas. 2011. a jaanuarist kuni märtsi lõpuni andis kostja hagejale tööd 122 töötundi ning ei esitanud tööajakava. Hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles 28.03.2011. a TLS § 91 lg 2 alusel, tööleping tuleb lugeda lõppenuks 30.03.2011. a. Töövaidluskomisjon luges lepingu lõppenuks 27.04.2011. a. Hagejal on saamata jäänud töötasu jaanuarist kuni aprilli lõpuni kokku XXXX.XX eurot. Hageja leidis, et kostja on rikkunud töö andmata jätmisega TLS § 28, töölepingu tingimusi ja VÕS § 76. Töötajale ei teatatud töötasu vähendamisest ette. Kuna hageja ütles töölepingu üles kostja poolse rikkumise tõttu, on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hageja ühe kuu palk on XXX,XX eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled 01.02.2009. a töölepingu nr 8, mille alusel asus hageja tööle kostja juures XXXX . Lepingu p 7.6 kohaselt oli tööandjal õigus tööandjast mitteolenevate ettenägematute asjaolude esinemisel alandada töötaja töötasu kuni kolmeks kuuks. 2011. a vähenes töömaht oluliselt. 2010. a lõppes eelmine tööobjekt ja 04.01.2011. a pidi töö algama AS Kemivesi tootmishoone ehitamisel. AS-ist Merko tulenevatel põhjustel lükkusid tööd kuu võrra edasi. Järgmine tööobjekt pidi
algama veebruari alguses, kuid tellijast tuleneval põhjusel lükkusid tööd edasi kuni 21.03.2011. a. Juba 2010. a detsembris selgus, et uue aasta algul ei ole töölepingus kokku lepitud mahus tööd anda. 08.12.2010. a toimus töötajate koosolek, kus teavitati hagejat töömahu vähenemisest ja sellest, et tööd ei ole anda märtsi lõpuni. Telefoni teel teavitati hagejat töötasu vähenemisest 17.12.2010. a. Seejärel läks hageja puhkusele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 02.02.2012. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt ICT Projekt Andrei Tunka kasuks välja XX,XX eurot. Kohus jättis menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda ja 1% ulatuses kostja kanda. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus luges TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) hageja sõlmis kostjaga 01.09.2009. a töölepingu, mille kohaselt hageja töötas kostja juures XXXX (tl 7-14); 2) hageja sai töötasu 2011. a jaanuaris XXX,XX eurot, veebruaris XXX.XX eurot, märtsis XXX.XX eurot ja lõpparve XXX.XX eurot. Kokku sai hageja töötasu lepingus ettenähtust vähem XXXX.XX eurot (tl 18-21, 28-29); 3) hageja ei ole alates 2011. a aprillist kostja juures tööd teinud; 4) töövaidluskomisjon luges 03.05.2011. a otsusega, et tööleping Andrei Tunka ja OÜ ICT Projekt vahel ei lõppenud ülesütlemisega. Tööleping loeti lõppenuks TLS § 85 lg 1 alusel alates 27.04.2011. a (tl 23-24). Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud selles osas, et tööleping loeti lõppenuks alates 27.04.2011. a TLS § 85 lg 1 alusel, s.t töötaja poolse töölepingu korralise ülesütlemisega. TLS § 100 lg 4 kohaselt on töötajal õigus nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Antud juhul ei ole tööleping lõppenud töötaja poolse erakorralise ülesütlemisega, vaid TLS § 85 lg 1 alusel. Viimati nimetatud paragrahv ei näe ette töötajale hüvitise tasumise kohustust. Hüvitise tasumise kohustus tekib erakorralise ülesütlemise puhul, mitte korralisel ülesütlemisel. Kohus jättis hageja nõude hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja on esitanud saamata jäänud töötasu nõude. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai alates 2011. a jaanuarist töötasu vähem, kui poolte vahel sõlmitud töölepingus ette nähtud XXX,XX eurot kuus. Kostja on töötasu vähendamist põhjendanud töömahu vähenemisega. TLS § 37 lg 1 kohaselt, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Sama on sätestatud ka poolte vahel sõlmitud töölepingu p-s 7.6. Kostja väitel ei olnud tal hagejale anda temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt tööd. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka hageja omaksvõtuga 06.10.2011. a kohtuistungil ning tunnistajate V.V. ja K.K. ütlustega. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja väitele, et kokkulepitud töötasu maksmine oleks olnud kostjale ebamõistlikult koormav. Seega luges kohus tõendatuks, et kostjal oli õigus vähendada töötasu kolmeks kuuks, s.t 2011. a jaanuariks, veebruariks ja märtsiks.
Töötasu vähendamise kord on sätestatud TLS § 37 lg-s 4. Nimetatud lõike kohaselt informeerib tööandja enne töötasu vähendamist töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest. Tunnistaja V.V. ütlustega on tõendatud, et hagejat teavitati 2010. a detsembri algul, et uue aasta algul tööd anda ei ole ja töötajatel tuleb alates 1. jaanuarist olla miinimumpalgaga kodus. Tunnistaja K.K. ütlustega on tõendatud, et tunnistaja helistas hagejale
14.või 17. detsembril 2010. a, et tööde mahud vähenevad ja tööd lükkuvad edasi ning kõik töömehed jäävad koju miinimumpalgaga. Kohus luges tunnistajate ütlused usaldusväärseteks, kuna tunnistajad ei ole praeguseks kostjaga seotud ning kohtul ei ole alust kahelda nende erapooletuses. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et talle teatati detsembris, et tööd ei ole. Hageja ei mäleta, kas ta rääkis tööandjaga ka palgast, mida makstakse töö puudumise ajal. Seega luges kohus tõendatuks, et hagejat teavitati vähemalt 14 kalendripäeva ette töö mahu ja töötasu vähendamisest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud TLS § 37 lg 4 kohase vastuväite seitsme päeva jooksul. Hagejal oleks olnud õigus tööleping töötasu vähendamise tõttu üles öelda ning nõuda ka ülesütlemise hüvitist. Hageja ei ole TLS § 37 lg 1 alusel töölepingut üles öelnud. Töötajate usaldusisiku seaduse § 21 lg 1 kohaselt peaks tööandja teavitama töötajat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja ei ole kostjale ette heitnud vorminõuete mittejärgimist. Seega luges kohus tõendatuks, et hageja 2011. jaanuari, veebruari ja märtsi töötasu on vähendatud seaduse alusel ja seadusega ette nähtud korras. TLS § 37 lg 1 kohaselt ei tohi vähendatud töötasu olla alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Vabariigi Valituse 11.06.2009. a määruse nr 90 § 1 kohaselt kehtis 2011. a töötasu alaammäär tunnis 1.73 eurot ja täistööajaga töötamise korral kuus 278.02 eurot. Töölepingu järgi oli hagejal summeeritud tööaja arvestus 4-kuulise perioodi kohta ning hageja töötas täistööajaga. Kuna summeeritud tööaja puhul ei ole töö puudumisel võimalik töötunde arvestada, tuleb kohaldada kuu töötasu alammäära 278.02 eurot. Hageja sai veebruaris ja märtsis rohkem, kuid jaanuaris XX.XX eurot vähem (XXX.XX- XXX.XX). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2011. a jaanuari eest XX.XX eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 2011.a aprillis hageja enam kostja juurde tööle ei läinud. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu. Kuna hageja keeldus töö tegemisest, ei ole kostjal tekkinud töötasu maksmise kohustust. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude töötasu väljamõistmiseks 2011. a aprilli eest. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai lepingus kokku lepitust vähem tööd, jättis kohus tähelepanuta saadetud elektronkirjad (tl 15-17). Töövaidluskomisjon on lugenud töölepingu lõppenuks korralise ülesütlemisega ja hageja avaldus ei ole asjakohane (tl 22). Hageja nõue oli XXXX.XX eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja XX.XX eurot. Kohus leidis, et TsMS § 163 kohaselt tuleb jätta 1% menetluskuludest kostja ja 99% hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Andrei Tunka esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata saamata jäänud töötasu nõue ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu XXXX,XX eurot. Apellant palub menetluskulud jätta kostja kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on Tartu Maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, mitteobjektiivselt ning ebaõigesti tõendeid hinnates arvestanud ainult vastustaja poolt esitatud vastuväited ja tõendid, mis on viinud valele otsustamisele; 2) kohtu järeldus, et hagejat teavitati vähemalt 14 kalendripäeva ette töö mahu ja töötasu vähendamisest, ei ole arusaadav. Tunnistajate V.V. ja K.K. ütlustest ei nähtu, et täidetud oli töötasu vähendamise kord, mis on sätestatud TLS § 37 lg-s 4. Töölepingus p-s 11.2 on määratud, et lepingut muuta sooviv pool esitab teisele poolele kirjaliku muutmise avalduse, milles peab põhjendama ka muutmise soovi. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama seaduse § 79 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei esitanud kohtule dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et tema kui tööandja andis hagejale kui töötajale teavet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kus teavitas töötasu vähendamisest 14 päeva ette. Samuti ei esitanud kostja muid tõendeid, et poote vahel oli kokku lepitud teisiti, sh võimalusega suuliselt või telefonitsi teavitada töötasu vähendamisest või töölepingu muutmisest. Kostja ei saa tõendada tunnistajate abiga asjaolu, et töötajat teaviti töötasu vähendamisest 14 päeva ette. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut.
5.OÜ ICT Projekt vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) saab kirjalikku töölepingut suuliselt muuta. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-6-08 p-s 13 asunud seisukohale, et TsÜS § 83 lg 1 rakendub ka tehingu muutmise vormile. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Seega isegi kui antud juhul oleks tegemist töölepingu muudatusega, saaks seda teha suuliselt; 2) ei ole antud juhul tegemist töölepingu muudatusega vaid TLS §-st 37 tuleneva tööandjapoolse ühepoolse õigusega töötasu vähendada. Kostja põhjendas töötasu vähendamist töömahu vähenemisega. Kostja tõendas kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, et tööd objektidel lükkusid edasi kostjalt mitteolenevate põhjuste tõttu. Töö edasilükkumist ei ole kostjal võimalik ette prognoosida. Asjaolu, et kostjal ei olnud hagejale tööd enda, on tõendatud ka hageja omaksvõtuga 06.10.2011. a kohtuistungil ning tunnistajate V.V. ja K.K. ütlustega. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja väitele, et kokkulepitud töötasu maksmine oleks olnud kostjale ebamõistlikult koormav. Seega oli kostjal õigus vähendada töötasu kolmeks kuuks, s.t 2011. a jaanuariks, veebruariks ja märtsiks. Tunnistaja V.V. ütlustega on tõendatud, et hagejat teavitati 2010. a detsembri algul, et uue aasta algul tööd anda ei ole ja töötajatel tuleb alates 1. jaanuarist olla miinimumpalgaga kodus. Tunnistaja K.K. ütlustega on
tõendatud, et tunnistaja helistas hagejale 14. või 17. detsembril 2010. a, et tööde mahud vähenevad ja tööd lükkuvad edasi ning kõik töömehed jäävad koju miinimumpalgaga. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et hagejale teatati detsembris, et tööd ei ole. Hageja ei mäleta, kas ta rääkis tööandjaga ka palgast, mida makstakse töö puudumise ajal. Apellant on ilmselt ka ise aru saanud, et tööandjal oli ühepoolne õigus tööaega ja töötasu muuta, sest ta ei vaidlustanud seda, et tööleping loeti lõppenuks korralise ülesütlemisega ja mingit TLS § 100 lg-st 4 tulenevat hüvist talle välja ei mõistetud. Seega on kostja täitnud kõiki töölepingu seaduse sätted ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub igasugune alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohus on asja lahendamisel kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme ning ei ole rikkunud menetlusnorme.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata töötaja töötasu nõue ning ringkonnakohus kontrollibki selles osas maakohtu lahendit.
8.Apellandi väide, et tööandja poolt töötaja teavitamine töömahu ja töötasu vähendamisest toimus TLS § 37 lg 4 rikkudes, ei ole õige. TLS § 37 lg 4 kohaselt enne töötasu vähendamist informeerib tööandja usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest. Apellandi poolt viidatud TLS § 37 lg 4 ei sätesta kohustuslikku vorminõuet, seega oli tööandja õigustatud töötajaid teavitama ka koosolekul või muul viisil suuliselt. Tööandja saab vaidluse korral tõendada, et teavitas töötajat 14 päeva ette ja seda on tööandja käesolevas asjas tõendanud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et TLS § 37 alusel töötasu vähendamine töö mitteandmise korral ei ole töölepingu muutmine. Õige on ka vastustaja seisukoht, et kirjaliku lepingu sh töölepingu muutmine vorminõudeid rikkudes ei too mitte alati kaasa tagajärjena tühisust. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisti. TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Sama paragrahvi 4-nda lõike kohaselt ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. VÕS § 13 sätestab lepingu muutmise korra, mis üldjuhul peab toimuma samas korras kui lepingu sõlmimine. Ringkonnakohus leiab, et tööandja teavitas töötajat kehtivalt ja seadusega kooskõlas töötasu vähendamisest töö mitteandmise korral.
9.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses poolte kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
10.Pooled võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Viru Maakohtult 30 päeva jooksul alates käesolevas asjas otsuse jõustumisest.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.