4.Saata käesolev määrus p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Osaühing AMELBAH (pankrotis) esitas 25.01.2012 maakohtule hagi Osaühingu GMPP Disain vastu OÜ GMPP Disain 02.11.2011 kaitstud nõude tunnustamata jätmiseks, mille maakohus võttis 01.03.2012 määrusega menetlusse. 03.02.2012 määrusega rahuldas maakohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas OÜ AMELBAH (pankrotis) täielikult riigilõivu summas 17 895 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. 12.04.2012 määrusega rahuldas maakohus kostja taotluse ja kohustas hagejat andma tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 7000 eurot. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27.06.2012 määrusega hageja määruskaebuse, tühistas maakohtu 12.04.2012 määruse ja tegi uue määruse, millega jättis tagatise andmise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis oma määruses ka, et maakohus on ebaõigesti määranud menetlusse võtmise määruses hagejaks OÜ AMELBAH (pankrotis). Ringkonnakohus oli seisukohal, et hagejaks tuleb lugeda OÜ AMELBAH (pankrotis) juhatuse liige Dmitri Melkov, kuna antud juhul saab juriidilisest isikust võlgnik tunnustatud nõude vaidlustamise õigust realiseerida üksnes oma füüsilisest isikust esindaja, eelkõige juhatuse liikme, kaudu, kes peab selleks esitama hagi oma nimel. Hagiavalduse on esitanud OÜ AMELBAH (pankrotis) juhatuse liige D. Melkov, kes tuleb lugeda asjas hagejaks. Maakohtul on õigus uuesti üle vaadata menetlusabi andmine hagejale. Kostja esitas 06.08.2012 omapoolse seisukoha lähtuvalt ringkonnakohtu määrusest, paludes jätta OÜ AMELBAH (pankrotis) hagi TsMS § 423 lg 9 alusel läbivaatamata või teha puuduste kõrvaldamise määrus ja määrata hagejale tähtaeg riigilõivu tasumiseks.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus parandas 14. augusti 2012 määrusega, juhindudes TsMS §-st 447, ilmse ebatäpsuse ja muutis Viru Maakohtu 1. märtsi 2012 hagi menetlusse võtmise määrust ning luges hageja OÜ AMELBAH (pankrotis) asemel hagejaks OÜ AMELBAH (pankrotis) äriregistrisse kantud juhatuse liikme D. Melkovi. Maakohus kohustas D. Melkovi esitama viivitamatult maakohtule nõuetekohase hagiavalduse koos selgelt väljendatud nõudega ja tasuma 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest riigilõivu kehtivas riigilõivuseaduses ettenähtud suuruses. Kohus selgitas, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata, kuna D. Melkov ei ole oma hagiavaldust kohtule esitanud ning Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2012 määruse p-de 6 ja 7 kohaselt ei saa olla antud tsiviilasjas hagejaks OÜ AMELBAH (pankrotis), sest pankrotistunud äriühingu nimel esitab hagi pankrotihaldur. Määruse kohaselt on vastavalt TsMS § 205 lg-le 2 hageja isik, kes on esitanud hagi. Sellest tulenevalt tuleb hagejal, D. Melkovil, esitada kohtule hagiavaldus OÜ GMPP Disain vastu OÜ GMPP Disain 02.11.2011 kaitstud nõude tunnustamata jätmiseks oma nimel. Kuna menetlusabi on andnud OÜ-le AMELBAH (pankrotis) kui juriidilisele isikule, siis D. Melkov
kui juriidilise isiku juhatuse liige peab tasuma riigilõivu hagiavalduse esitamisel. Juhul kui hagejal ei ole võimalik maksta riigilõivu nõutud ulatuses, võib hageja taotleda riigilt menetlusabi. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral jätab kohus OÜ AMELBAH (pankrotis) hagiavalduse TsMS § 3401 lg 2 ja § 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.OÜ AMELBAH (pankrotis) esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
14.augusti 2012 määruse tühistamist. Määruskaebuse rahuldamisel palub määruskaebuse esitaja tagastada tasutud riigilõiv selle tasunud isikule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ringkonnakohtu seisukoht 27.06.2012 määruses ekslik ja õiguslikult põhjendamatu; 2) vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 4 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. OÜ AMELBAH (pankrotis) juhatuse liige D. Melkov ei ole soovinud ja ei soovi menetluses osaleda füüsilise isikuna ning antud staatuses puudub tal selleks ka põhjendatud huvi. Kohtumäärusega on isik tema tahte vastaselt loetud menetluses hagejaks; 3) sätestavad pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 2 ja 3: - kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi; - kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Kui haldur on koosoleku kokkukutsumisest keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkab ühekuuline tähtaeg kulgema keeldumisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. Võlgnik on kasutanud oma seadusest tulenevat õigust esitada vastav hagi. Hagejaks on juriidiline isik OÜ AMELBAH (pankrotis), keda esindab seaduslik esindaja juhatuse liige D. Melkov. Hagi on esitatud seaduses sätestatud OÜ AMELBAH (pankrotis) õiguse kaitseks ja esindusõigust omava isiku poolt. Pankrotiseaduses puudub regulatsioon, mis võimaldaks võlgniku asemel menetlusõigusi kasutada juhtorgani liikmetel või osanikel füüsilise isikuna. Vastavalt PankrS 35 lg-le 1 läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (p 2),
juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid (p 4) ning muud võlgniku õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras (p 5). TsÜS § 125 sätestab, et seadusjärgne esindusõigus lõpeb seaduses ettenähtud alustel ja korras. Äriseadustik ei sätesta, et osaühingu juhatuse liikmete esindusõigus lõpeb pankroti väljakuulutamisega. Eeltoodust tulenevalt juriidilisest isikust võlgniku seadusjärgsete esindajate esindusõigus pankroti väljakuulutamise tagajärjel ei lõpe, kuid on seadusest tulenevalt piiratud. Seega võib võlgniku juhatus võlgniku nimel teha toiminguid, millised on võlgnikule seadusega lubatud või milliste osas puudub piirang (sh esindusõiguse osas). Antud juhul on vastav luba sätestatud PankrS § 106 lg-tes 2 ja 3 ning vastupidine tõlgendus on võlgniku seadusest tulenevaid õigusi oluliselt piirav, st võlgnik jääb pankrotimenetluses sisuliselt õiguskaitseta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik käsitleb samuti võlgnikuna juriidilist isikut (nt TsMS § 981 jt). Eeltoodud seisukohta toetab ka PankrS § 43, millise kohaselt halduri nõusolekul saab võlgnik pankroti väljakuulutamisel käimasolevat kohtumenetlust jätkata, kui haldur ei soovi võlgniku asemel menetlusse astuda. Antud vaidluses ei oleks ka mõeldav, et menetlusosaline oleks haldur, kuna nõue seondub halduri kohustuste täitmata jätmisega (sh rikkumistega), ning halduri menetluses osalemisel on pooleks mitte võlgnik, vaid haldur; 4) on vaidlustatud määrusega sisuliselt keeldutud OÜ AMELBAH (pankrotis) hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna määruse jõustumisel tekib olukord, kus võlgniku hagiavaldust ei ole kohtule esitatud (sh ei ole seda menetluses olnud). TsMS § 372 lg 5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.OÜ GMPP Disain vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kostja menetluskulude täies ulatuses D. Melkovi kui tegeliku hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli maakohus lähtuvalt ringkonnakohtu juhistest 27.06.2012 määruses ning juhindudes TsMS § 658 lg-test 1, 2 ja § 463 lg-st 2 kohustatud täitma täiendavalt eelmenetluse ülesandeid ning TsMS § 392 lg 1 p 6 järgi selgitama välja, kes on menetlusosalised. Kohus pidi välja selgitama, kellel on hagi esitamise õigus. Samuti on kohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida hagiavalduse nõuetekohasust, sh esindusõiguse olemasolu; 2) osaleb haldur PankrS § 541 lg 1 järgi võlgniku asemel kohtus poolena pankrotivaraga seotud vaidlustes. Antud hagimenetluses on haldur esitanud seisukoha, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse mõtte ja sätetega (näiteks PankrS § 87 lg 3; § 90; § 19 lg 1, 3) on kooskõlas, et juhul, kui võlgniku juhatuse liige soovib kohtus realiseerida võlgniku õigusi, siis saab ta seda teha füüsilise isikuna samamoodi, nagu ta füüsilise isikuna on kohustatud andma juriidilisest isikust võlgniku vande, osutama abi ajutisele haldurile ja haldurile, viibima kohtu või halduri poolt kohustatuna isiklikult pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil ja/või võlausaldajate koosolekul jms; 3) on asjakohatu määruskaebuse väide, et füüsiline isik D. Melkov ei soovi osaleda menetluses hagejana. Hageja ei pea menetluses osalema, kui ta menetlust ei soovi. D. Melkovil on võimalus menetlus lõpetada, kui ta ei esita kohtu nimetatud tähtajaks nõuetekohast hagiavaldust ja ei tasu riigilõivu;
4) käitub D. Melkov pahauskselt. Selleks, et venitada pankrotimenetlust, esitab ta kohtule õiguslikult alusetuid hagisid. Antud hagi üritas ta esitada OÜ AMELBAH (pankrotis) nimel, et vältida vastutust kostja menetluskulude hüvitamise eest. Olukorras, kus kohus on leidnud, et tegelik hageja on D. Melkov, vaidleb ta sellele vastu eelkõige põhjusel, et osaledes menetluses füüsilise isikuna, kaasneks talle menetluse eest ka vastutus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 14. augusti 2012.a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. OÜ Amelbah (pankrotis) määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Vaidlustatud määruses asus maakohus ebaõigesti seisukohale, nagu oleks menetluses hageja isiku kindlaksmääramise näol tegemist ilmselge ebatäpsusega TsMS § 447 lg 2 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt parandab kohus igal ajal lahendis kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Asjaolu, missugust isikut saab ja tuleb menetluses lugeda menetlusosaliseks, sh hagejaks, on seotud õigusnormide kohaldamisega. Menetlusosalise määratlemine mõjutab oluliselt ka lahendi sisu, kuna sellest sõltub, missugusel isikul tekivad menetluse käigus ja selle tagajärjel õigused ja kohustused. Sellest tulenevalt ei ole seadusega kooskõlas maakohtu määrus osas, milles kohus luges hageja isiku kindlaksmääramise hagi menetlusse võtmisel ilmselgeks ebatäpsuseks.
7.Hagimenetluses hageja isiku kindlaksmääramisel on eelkõige tegemist küsimusega, kas hageja on pöördunud kohtusse oma seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kui juba menetluse alguses on ilmne, et hagi on esitanud ebaõige isik, on kohtul TsMS § 371 lg 2 alusel võimalik keelduda hagi menetlusse võtmast. Kui aga alles menetluse kestel selgub, et hagiga kohtusse pöördunud isikul vastav õigus puudus, siis võib kohus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kui hagi alusena esiletoodud asjaolud ei leia menetluse käigus kinnitust, jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja vahetumine menetluse käigus on TsMS kohaselt võimalik üksnes õigusjärgluse puhul (TsMS §§ 209 – 211), millega käesolevas asjas tegemist ei ole. Kohtul puudub alus kohustada isikut hagejana oma nimel menetluses osalema.
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Ringkonnakohus asus oma 27.06.2012.a määruse põhjendustes ennatlikult seisukohale, et maakohus on tsiviilasjas ebaõigesti lugenud hagejaks OÜ Amelbah (pankrotis) ning et hagejaks tuleb lugeda hoopis OÜ Amelbah (pankrotis) juhatuse liige. Hagi on esitatud PankrS § 106 lg 3 alusel. Nimetatud sättest tuleneb, et kaitstud nõude või pandiõiguse tunnustamise (tunnustamata jätmise) hagi esitamise õigus on võlausaldajal, võlgnikul või halduril. Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et käesoleval juhul on võlgnik kasutanud oma seadusest tulenevat õigust hagi esitamiseks, kusjuures hagejaks on juriidiline isik OÜ Amelbah (pankrotis), keda esindab seadusliku esindajana juhatuse liige D. Melkov. Hagi on esitatud OÜ Amelbah (pankrotis) seaduses sätestatud õiguse kaitseks ja vastavas ulatuses esindusõigust omava isiku poolt. Käesoleval juhul ei näe pankrotiseadus ette juhatuse liikme võimalust ega kohustust kasutada menetlusõigusi oma nimel, s.o füüsilise isikuna. Kuna aga ringkonnakohtu 27.06.2012.a määrusega lahendati TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel tagatise andmise taotlus, siis ei toonud ringkonnakohtu määrus kaasa menetluses hageja vahetumist ning tekkinud menetluslik ebaselgus on võimalik kõrvaldada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu 14.08.2012.a määruse, siis jääb esialgsel kujul kehtima
Viru Maakohtu 01.03.2012.a määrus hagi menetlusse võtmise kohta ning hagejaks on asjas OÜ Amelbah (pankrotis) juriidilise isikuna.
9.PankrS § 106 lg-s 3 nimetatud hagi läbivaatamisel omab aga olulist tähendust küsimus, missugusel isikul tuleb kanda selle hagimenetlusega kaasnevad kulud. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 106 seda küsimust selgelt ei lahenda ning tegemist on seaduses oleva lüngaga. Juriidilisest isikust pankrotivõlgniku enda poolt pankrotimenetluse kestel algatatud hagimenetluse puhul on tegemist erandliku olukorraga, kus seadusega on võlgnikule antud õigus kohtusse pöörduda ning kohtumenetluses ei osale võlgniku asemel pankrotihaldur. Menetlusega seotud kulusid ei ole seega alust kanda pankrotivara arvel. Ringkonnakohtu arvates tuleb juhinduda analoogiast PankrS §-ga 104, mis reguleerib PankrS §-ga 106 võrreldes lähedasi õigussuhteid – võlgniku õigust esitada nõuetele vastuväiteid ja nende vastuväidete esitamise tagajärgi. PankrS § 104 lg 4 kohaselt ei kaeta pankrotivara arvel kulusid, mida võlgnik kannab seoses avalik-õiguslikule nõudele vastuväite esitamisega. Juriidilisest isikust võlgniku puhul vastutab kulude eest solidaarselt võlgnikuga ka juhatuse või seda asendava organi liige.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et PankrS § 106 lg-s 3 sätestatud hagi esitamisel juriidilisest isikust pankrotivõlgniku poolt tuleb analoogia korras lugeda, et hagi menetlemisega seotud kulusid ei kaeta pankrotivara arvel ning kulude eest vastutab solidaarselt võlgnikuga ka juhatuse või seda asendava organi liige. Tulenevalt analoogiast PankrS § 104 lg-ga 4 ei ole pankrotimenetluse kestel võimalik kohustada juriidilisest isikust pankrotivõlgnikku selle menetlusega kaasnevaid kulusid kandma ega neid temalt välja mõista ning kulud kannab solidaarselt võlgniku juhtorgani liige. Juriidilisest isikust pankrotivõlgniku enda vastu oleks menetluskulude hüvitamise nõuet võimalik esitada alles pärast pankrotimenetluse lõppemist, kui pankrotivõlgnikku menetluse tulemusena ei likvideerita. Menetluskulude hulka kuulub TsMS §-de 138 ja 139 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Pankrotiseadusest ei tulene võimalust katta võlgniku poolt PankrS § 106 lg 3 alusel hagi esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu pankrotivara arvel. Solidaarselt võlgnikuga vastutab selle kulu kandmise eest võlgniku juhatuse liige. Maakohus on seega oma 14.08.2012.a määruses põhimõtteliselt õigesti kohustanud võlgniku juhatuse liiget tasuma oma nõudelt riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses ettenähtud määrale. Kuna aga maakohtu 14.08.2012.a määrus kuulub menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistamisele, siis on maakohtul võimalik menetluse jätkamisel kohustada menetluskulude kandmise eest solidaarselt vastutavat isikut, s.o võlgniku juhatuse liiget, riigilõivu tasuma ka TsMS § 179 lg 1 alusel. Maakohus on oma 14.08.2012.a määruses muuhulgas selgitanud juhatuse liikmele menetlusabi saamise eeldusi.
11.Eeltoodud põhjendustel ei ole ka TsMS § 196 lg-s 1 sätestatud tagatist menetluskulude katteks võimalik anda pankrotivara arvel. Ringkonnakohus leiab, et juriidilisest isikust pankrotivõlgniku poolt PankrS § 106 lg 3 alusel esitatud hagi korral on kostjal võimalik analoogia korras nõuda, et tagatise annaks võlgniku juhtorgani liige. Seega jääb ringkonnakohus oma 27.06.2012.a määruses väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel kostja menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel ei ole piisav ega asjakohane ainuüksi juriidilisest isikust pankrotivõlgniku majandusliku seisundi hindamine. Ringkonnakohus rõhutab, et PankrS § 106 lg 3 alusel esitatava hagi näol on tegemist erandliku olukorraga, kus pankrotis olevale äriühingule on seadusega antud õigus hagi esitamiseks ning hagimenetluses ei osale võlgniku asemel pankrotihaldur. Ringkonnakohus jääb ka oma 27.06.2012.a määruses toodud järelduse juurde, et PankrS §-s 106 lg 3 alusel hagi esitamisel tuleb kostja menetluskulude katteks tagatise
andmise üle otsustamiseks võtta seisukoht, kas juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme kui menetluskulude eest solidaarselt vastutava isiku puhul on täidetud TsMS § 196 lg-s 1 sätestatud eeldused.
12.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 196 lg-s 1 sätestatud taotlust eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks on kostjal võimalik menetluses esitada korduvalt, kui tagatist ei ole varem antud, kuid tagatise taotlemise aluseks olevad asjaolud on menetluse käigus oluliselt muutunud.
13.Määruskaebuse esitaja OÜ Amelbah (pankrotis) palus määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv selle tasunud isikule. Asja materjalidest nähtuvalt on riigilõivu summas 25 eurot tasunud määruskaebuse esitaja eest OÜ Vidkam. TsMS § 150 lg 1 p-i 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei tule riigilõivu jätta kostja kanda. Seega kuulub määruskaebuse esitaja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. OÜ Vidkam arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Sampo pangas tuleb tagastada 30.08.2012.a määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 25 eurot.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.