Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta 99,8% ulatuses kostja OÜ NYT Rent kanda ning 0,2% ulatuses hageja Urmet Püve kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 07.01.2011. a sõlmis hageja OÜ-ga NYT Rent tähtajatu töölepingu töötasuga 8 eurot (netotasus) tund, täistööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas töötamise kohaga Eesti Vabariigis. Lepinguga leppisid pooled kokku, et kostjal on õigus saata hagejat lähetusse. Kostja saatis hageja välislähetusse Soome tööle alates 21.02.2011. a. Töö käigus tekkis pooltel vaildus töötasu väljamaksete suuruses, milles kostja otsustas tõsta hageja töötasu 10 euroni tunnis netotasus ja muuta tööleping tähtajaliseks tähtajaga kuus kuud, milles avaldas, et märgitu tõttu lasub kostjal kohustus vormistada uus tööleping, mis 31.05.2011. a poolte vahel ka allkirjastati. Vaatamata kõigele 31.05.2011. a sõlmitud leping 01.06.2011. a ei rakendunud, vaid kostja volitatud esindaja * teatas hagejale suusõnaliselt, et jätab täitmata ja lõpetab ühepoolselt alates 01.06.2011. a OÜ-ga NYT Rent 31.05.2011. a sõlmitud töölepingu, kuna 10 eurone tunnipalk on kostja poolt liiga suur. Kostja lõpetas 31.05.2011. a hagejaga 07.02.2011. a sõlmitud töölepingu etteteatamistähtaega järgimata. Viimane tööpäev oli hagejal 07.02.2011. a sõlmitud lepingu alusel 31.05.2011. a. Hageja töötas Soomes LipaBetony Oy-s 21.02.2011 kuni 31.05.2011. Hageja töötas kostja juures veebruaris 2011 58 tundi 50 minutit/ 7 tööpäeva (normaalaeg 37 tundi/5 tööpäeva); märtsis 167 tundi 3 minutit/19 tööpäeva (normaalaeg 184 tundi/23 tööpäeva); aprillis 173 tundi 3 minutit/21 tööpäeva (normaalaeg 160 tundi/22 tööpäeva); mais 181 tundi 34 minutit/20 tööpäeva (normaalaeg 176 tundi/22 tööpäeva).

Hageja palub tööandjalt töötaja kasuks välja mõista töötasu arvestuslikus suuruses brutosummas kokku 4360,42 eurot, s.h. 2011. a: veebruarikuu eest 597,39 eurot (töötasu, ületunnitöö tasu ja töötamine riigipühal), märtsikuu eest 1051,11 eurot (töötasu), aprillikuu eest 1365,23 eurot (töötasu ja ületunnitasu) ja maikuu eest 1346,69 eurot (töötasu ja ületunnitasu). Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja maksetega väljamaksmise viivitamises viivis kõrvalnõudena määraga 8,25% aastas summalt 3309,62 eurot netos (brutosumma 4360,42 eurot) ajavahemiku eest 01.06.2011 kuni kostja poolt nõuete täieliku tasumiseni hagejale. 27.02.2012 esitas Urmet Püve Pärnu Maakohtule avalduse töövaidluse uueks läbivaatamiseks. Hagis on hageja esitanud nõuded – välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu ja viivis maksetega viivitamise eest. Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt välja töövaidluse toimiku, mis esitati kohtule 28.03.2012. 18.04.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetluse ning alustas eelmenetlust. 28.08.2012 toimetati kostjale kohtukutse kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 22.10.2012. a toimunud kohutistungile kostja ei ilmunud ning hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt, asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles 22.10.2012. a toimunud kohtuistungil tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja on kohtukutse kätte saanud, aga ei ole istungile ilmunud /tlk 59/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest ja kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt välja mõista töötasu arvestuslikus suuruses brutosummas kokku 4360,42 eurot, s.h. 2011. a: veebruarikuu eest 597,39 eurot, märtsikuu eest 1051,11 eurot, aprillikuu eest 1365,23 eurot ja maikuu eest 1346,69 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja maksetega väljamaksmise viivitamises viivis kõrvalnõudena määraga 8,25% aastas summalt 3309,62 eurot ajavahemiku eest 01.06.2011 kuni kostja poolt nõuete täieliku tasumiseni hagejale. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse töövaidluse asjas nr 4.4-2/2306 /tlk 11-16/ ning palub asja juurde

võtta Töövaidluskomisjonile esitatud materjalid, mis on poolte poolt Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud töövaidlusasjas 4.4.-2/2306. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud. Hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. TLS § 44 lg 1, 6 ja 7 alusel võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. TLS § 45 lg 2 sätestab, et kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Töövaidluskomisjonile esitatud materjalidest /töövaidluskomisjoni toimiku lk 84/ nähtuvalt on kostja maksuameti andmetel tasunud hagejale töötasu (brutos) veebruari eest 200,72 eurot, märtsi eest 685,41 eurot, aprilli eest 504,41 eurot ning mai eest 573,64 eurot. Kokku on maksuameti andmetel kostja tasunud veebruar 2011 - mai 2011 hagejale töötasu brutos 1964,18 eurot. Hageja on arvestanud töötatud aja eest töötasu perioodil veebruar kuni mai 2011. a 6324,60 eurot (bruto). Eeltoodust tulenevalt on kostjal tasumata 4360,42 eurot (6324,60-1964,18). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise määraga 8,25% aastas 3309,39 eurolt alates 01.06.2011 kuni kostja poolt nõuete täieliku tasumiseni. Kohus on seisukohal, et viivise määraga 8,25% aastas saab välja mõista vaid sellel ajavahemikul, kui VÕS § 94 sätestatud intressimäär oli 8,25% aastas (0,023% päevas), seega ajavahemiku eest juuli 2011 kuni detsember 2011. Perioodil jaanuar 2011 kuni juuni 2011 oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär 8% aastas (0,022% päevas) ning alates 01.01.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär samuti 8% aastas (0,022% päevas). Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine juuni 2011 eest summas 21,84 eurot (30 päeva x 0,022% x 3309,62 eurot), 01. juuli kuni 31. detsember 2011 eest summas 140,06 eurot (184 päeva x 0,023% x 3309,62 eurot) ning 01. jaanuar kuni 26.02.2012 eest summas 40,77 eurot (56 päeva x 0,022% x 3309,62 eurot). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et põhjendatud on viivise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja poolt tasumata töötasu netosummas 3309,39 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt OÜ-lt NYT Rent hageja Urmet Püve kasuks välja mõista tasumata töötasu summas 4360,42 eurot, millest 2011. a töötasu veebruarikuu eest on 597,39 eurot, märtsikuu eest on 1051,11 eurot, aprillikuu eest on 1365,23 eurot ja maikuu eest on 1346,69 eurot. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis ajavahemiku 01.06.2011 kuni 26.02.2012 eest summas 202,67 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja poolt tasumata töötasu netosummas 3309,39 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mistõttu jätab kohus hageja kanda 0,02% menetluskuludest ja kostja kanda 99,8% menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.