Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lõplikul läbivaatamisel. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt kohtutäitur Krista Järveti ja OÜ Wokolad kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

hageja korteriomandi ja müüs selle 19.04.2011 enampakkumisel OÜ-le Wokolad. Kostja II on korteriomandi omanikuna kantud kinnistusregistrisse 04.05.2011. Hageja leidis, et enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada, kuna hagejat ei teavitatud eelnevalt enampakkumisest, millega rikuti tema õigust osaleda selles toimingus, 28.03.2011 dokumendi „Enampakkumine“ sai hageja alles 10.05.2011. Kohtutäitur ei kontrollinud enne enampakkumise korraldamist, miks ei täideta tema ettepanekut raha ülekandmiseks hageja palgast. Arvestades võlasummat (858,22 eurot, mitte 1845,09 eurot) on 3-toalise korteri müük enampakkumisel vastuolus avaliku huviga ja põhimõttega mitte võõrandada omandit mõjuva põhjuseta. Müügihind (15 083,15 eurot) on ilmselt ebaproportsionaalne võla suurusega (858,22 eurot või 434 eurot). Korteri turuhind on vähemalt 25 000 – 28 000 eurot ning seega on kohtutäituri määratud alghind 12 782,33 eurot põhjendamatu. Hageja palus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 5; § 223 lg 1, põhiseaduse § 14 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 2 alusel tunnistada 19.04.2011 enampakkumine enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tõttu kehtetuks, nõuda korteriomand Narvas XXX kostjalt II hageja omandisse, tunnistada hageja omandiõigust XXX korteriomandile, teha kinnisturaamatusse kanne hageja korteriomanikuna taastamiseks aadressil Narva XXX ning parandada kinnisturaamatu kanne ja kustutada hüpoteek summas 20 000 eurot OÜ 1Credit Narva kasuks.

TMS § 217 kohaselt kohtutäituri määratud hinda, ei ole hageja väited enampakkumise alghinna turuhinnale mittevastavuse kohta TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt asjakohased. Kostja III KÜ Narva XXX ei pidanud vajalikuks asjas seisukohta väljendada, kuna hageja tema vastu nõudeid ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

hagejal on olnud probleeme võlgnevuse tasumisega, siis oleks ta ise pidanud aktiivselt osa võtma täitemenetlusest ja olema asjadega kursis. Hageja väited, et korteriomandi müük enampakkumisel on vastuolus avaliku huvi ja seaduslikkuse põhimõttega ning tema vara müüdi mõjuvate põhjusteta, ei ole asjakohased. Võlgniku vara müük täitemenetluses on avalikes huvides seetõttu, et sellega kaitstakse võlausaldaja huve. Kinnisvara realiseerimine täitemenetluse käigus vastab seaduslikkuse põhimõttele. Arvestades täitmisel oleva nõude suurust ja seda, et täitemenetluse jooksul laekus kohtutäituri kontole võlgnikult ainult 1349,56 krooni, s.o 86,25 eurot (hagiavaldusele lisatud muud tõendid ei kinnita, et sissenõudja pangakontole tehtud ülekanded on tehtud antud täiteasjas sundtäitmisel olevate nõuete täitmiseks), oli kohtutäituril täielik õigus võlgnetavate summade sissenõudmiseks võlgnikule kuuluva kinnisvara arvel. Täitemenetluse seadustik ei näe ette võlgnevuse suurust, millal enampakkumise korraldamine ei ole otstarbekas. TMS § 53 lg 3 kohaselt määrab võlgnikule kuuluva vara arestimise järjekorra kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Täitmisavalduses on sissenõudja soovinud sissenõude pööramist võlgniku kinnisvarale. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei kahjustata. Kohtutäitur seadis korterile keelumärke 22.10.2010, vara enampakkumine toimus alles kuue kuu pärast, 19.04.2011, seega oli võlgnikul piisavalt aega nõude täitmiseks või vähemalt kinnisvara müügi vältimiseks vajalike toimingute tegemiseks. 26.11.2010 arestis kohtutäitur võlgniku töötasu (tl 12), samuti võlgniku pangakontodel olevad rahasummad, 18.04.2011 arestis võlgnikule kuuluvad rahalised nõuded (tl 5). Seega on kohtutäitur võtnud tarvitusele kõik vajalikud meetmed täitedokumendi täitmiseks, arvestades seejuures ka võlgniku õigustatud huve. Kohtu hinnangul oli kohtutäituril õigus müüa kinnisasi OÜ-le Wokolad ning puudub ka sel põhjusel alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et korteriomandi väärtus on 25 000 krooni. Kohus lähtus hagihinna määramisel hageja hinnangust korteriomandi väärtusele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

äärmuslikku abinõud (näit võla tasumisega) või osaleda täitetoimingus. Asjas tuleb anda hinnang TMS § 10 lg 1, 2, 3 ja § 153 lg 2 normile võlgniku teavitamisest vara eelseisvast müügist. Antud normi tuleb tõlgendada kui garantiid võlgniku õigusele osaleda neis kohtutäituri toimingutes. Sellisel juhul on võlgnikule teate saatmine ilmselt ebapiisav. Vastav norm peab tagama teate saatmise isiklikult või pereliikmete, korteriühistu, tööandja kaudu; 4) jättis kohus hinnanguta hageja arvamuse, et võlgniku ainsa korteri sundmüük on äärmuslik abinõu, kui kõik teised võla sissenõudmise abinõud on ammendatud (õigus eluasemele, inimväärsetele elamistingimustele on kinnistatud rahvusvahelise õiguse normides – Inimõiguste Ülddeklaratsiooni art 25; Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32; ühiskonna ja riigi huvides on, et kodanikud oma tahtest sõltumata kujunenud asjaoludel ei kaotaks eluaset, sest eluaseme kaotuse tõttu inimese sotsiaalne staatus langeb kiiresti). Kohus eiras hageja tõendeid selle kohta, et korteri müügi küsimus tekkis kahe asjaolu (millest võlgnik ei olnud kuni 26.04.2011 teadlik) tagajärjel: a) võlgniku tööandja (OÜ Baltexpert) jämeda omavoli tõttu; b) kohtutäituri ilmse hoolimatuse tõttu, kuna ta ei kontrollinud, miks võlgniku tööandja ei täida kohtutäituri 30.11.2010 ettekirjutust ega kanna üle töötasust kinnipeetud summasid. Kohane ei ole kohtu väide, et juhul kui hagejal on olnud probleeme võlgnevuse tasumisega, siis oleks ta pidanud aktiivselt osa võtma täitemenetlusest ja olema asjadega kursis. Hagejal ei olnud kuni 26.04.2011 mingeid probleeme võlgnevuse tasumisega. Kuni detsembrini 2010 tasus ta ise kohtutäiturile rahasummasid täiteasjas nr 167/2010/1275 (03.12.2010 – 1349,56 krooni) või otse sissenõudjale (17.11.2010 – 3000 krooni, 11.10.2010 – 2000 krooni). Vastavalt tsiviilõiguse põhimõtetele on igal osalisel õigussuhetes õigus oodata teistelt osalistelt vastavat käitumist, tegusid ja abinõusid. Saanud 2010 detsembris palgalehelt teada, et 50% peetakse kinni kohtutäituri nõudel, arvas hageja VÕS § 7 lg 1 ja 2 alusel õigustatult, et 2011 maiks saab võlg tasutud. Seetõttu suhtus hageja rahulikult kohtutäituri teadetesse keelavate abinõude rakendamisest korteriomandi suhtes. Kohus jättis arvestamata hageja tõendid selle kohta, et paralleelselt kinnipidamistega palgast tasus hageja regulaarselt jooksvaid kulusid. 01.04.2011 moodustas võlg sissenõudja ees 858,20 eurot, mistõttu korteriühistu ei palunud korterit müüa (korteriühistu 04.05.2011 tõend). Kui selleks ajaks oleksid tööandjalt laekunud kinnipeetud maksed (139 eurot x 5 kuud), oleks võlg olnud ligikaudu 400 eurot. Seega oli korteri müük ennatlik, kuna võlg ei olnud sisse nõutud hageja töötasust. Sissenõutava summa suurus (mitte 1841 eurot, vaid 858,22 eurot pluss kohtutäituri kulud) oli ilmselt ebaproportsionaalne 3-toalise korteri maksumusega 25 000 eurot; 5) on täitmise ülemäärane efektiivsus ja kiirus ohtlik, sest põhjustab kuritarvitusi. Kohtutäiturile ei pakkunud huvi saada hageja töötasust igakuuliselt 139 eurot, vaid ta oli materiaalselt huvitatud korteri müügist. Seetõttu kohtutäitur ei püüdnud teada saada, miks ei täideta tema ettekirjutust palgast kinnipidamise kohta. Kohtutäituri toimingud on ebaõiglased ja pahausksed ning vastuolus tsiviilõiguse põhimõtetega (TsÜS § 86, VÕS § 6 lg 1; § 7 lg 2), kuid kohus on jätnud need hinnanguta; 6) vaatamata hageja kirjalikele hoiatustele ja hagi tagamise abinõudele pani kostja II korteriomandile peale hüpoteegi summas 20 000 eurot.

keelumärge, samuti oli ta teadlik korteriomandi arestimisest. Võlgnik oli kõikidest õigustest teavitatud täitmisteate, arestimise akti ja muude temale edastatud dokumentidega. Enampakkumise korraldamise tingimusi ei ole rikutud. Ilmusid kõik seadusega ettenähtud kuulutused, osapooli teavitati, kõikidest tähtaegadest ja protseduurireeglitest on kinni peetud. Mitte keegi juuresviibinud isikutest ei teinud avaldusi ega esitanud vastuväiteid; 2) sätestab TMS § 10 dokumentide loetelu, millised kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama, teatist enampakkumise kohta selles nimekirjas ei ole. Seega hageja väide, et ka muud menetlusdokumendid, sõltuvalt teabe tähtsusest, tuleb kätte toimetada, ei põhine seadusel. Tähtsust ei oma hageja arvamus, et täitur oleks pidanud talle dokumente edastama korteriühistu kaudu. TMS § 10 lg 4 lubab täituril valida viisi, mil moel dokumente edastada. Samas on täitur teinud kõik võimaliku võlgnikule enampakkumisteate kättetoimetamiseks ja võlgniku teavitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. Kättetoimetamisteatisest nähtub, et hageja aadressil on tehtud kaks kättetoimetamise katset, st kahel korral ei õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel on see teise katse ebaõnnestumisel jäetud saaja postkasti. Nii võlgnik kui sissenõudja on aadressi ise nii täiturile kui ka kohtule avaldanud ega ole väitnud, et seal ei ole võlgniku elukoht. Seega võib kättetoimetamisteatise lugeda vähemalt TsMS § 313 lg 5 mõttes usaldusväärseks ja kättetoimetamiseks piisavaks. Kättetoimetamine vastab TsMS § 326 nõuetele. Täituril ei olnud muid võlgniku kontaktandmeid ega andmeid võlgniku esindajate kohta. Ka võlgnikule kättetoimetatud täitmisteate tekstis on kohtutäitur muuhulgas palunud teavitada täiturit olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist; 3) ei näe täitemenetluse seadustik ette võlgnevuse suurust, millal enampakkumise korraldamine ei ole otstarbekas. Täitemenetluse seadustik ei keela müüa enampakkumisel korterit, mida kasutatakse elamiseks. Kui võlgnik leiab, et tema suhtes on täitemenetluse jätkamine ebaõiglane, siis on tal võimalik kasutada täitemenetluses võlgniku kaitseks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Seega kinnisasja alghinnaga 12 782 eurot enampakkumisega väikese võlgnevuse (24 013 krooni) katteks ei ole rikutud enampakkumise olulisi tingimusi.

vaidlustanud. Enampakkumise teate edastamine võlgnikule kohtutäituri valitud viisil vastab TMS § 10 lg-le 4 ja § 153 lg-le 2. Hageja ei taotlenud hagiavalduses TMS § 10 lg-tele 1, 2, 3 ja § 153 lg-le 2 hinnangu andmist. Apellant eksib, väites, et vaidlus käib selle üle, kas kohtutäitur pidi enampakkumise teate võlgnikule edastama või kätte toimetama. Sellist argumenti ei ole hageja hagiavalduses esitanud; 5) on hagi esemeks ühe konkreetse täitetoimingu – enampakkumise – vaidlustamine. Kolmanda isiku OÜ Baltexpert poolt põhjustatud asjaolusid ja kohtutäituri kohustuste võimalikku rikkumist seoses teise täitetoimingu (võlgniku töötasu arestimine) läbiviimisega ei saa pidada enampakkumise oluliseks tingimuseks. Nimetatud asjaolude esinemisel võib hageja pöörduda kohtusse hagiga kohtutäituri ja OÜ Baltexpert vastu kahju hüvitamiseks; 6) ei ole kohus jätnud hinnanguta hageja tõendeid seoses nõude osalise täitmisega. Kohus tuvastas, et hageja on teinud täiteasja raames kohtutäituri kontole ühe makse summas 86,25 eurot ning hagiavaldusele lisatud muud tõendid ei kinnita, et sissenõudja pangakontole tehtud ülekanded on tehtud antud täiteasjas sundtäitmisel olevate nõuete täitmiseks; 7) ei ole asjakohane apellandi väide, et korteri müük enampakkumisel oli ennatlik. Enampakkumine toimus kuus kuud pärast arestimist, seega oli võlgnikul piisavalt aega nõude täitmiseks või vähemalt kinnisvara müügi vältimiseks vajalike toimingute tegemiseks; 8) on eksitav apellandi väide, et vaidlus käib selle üle, kas korteri müük enampakkumisel oli hädavajalik ehk proportsionaalne täitemenetluse eesmärgiga. Enampakkumise olulisteks tingimusteks on ainult need tingimused, mille täitmine on otseselt seadusega ette nähtud. Täitemenetluse seadustik ei näe ette võlgnevuse suurust, millal enampakkumise korraldamine ei ole otstarbekas. Arvestades täitmisel oleva nõude suurust (enampakkumise seisuga 1827,86 eurot) ning seda, et täitemenetluse jooksul laekus kohtutäituri kontole võlgnikult 86,25 eurot, oli täituril täielik õigus võlgnetavate summade sissenõudmiseks võlgniku kinnisvara arvel; 9) on võlgniku vara müük täitemenetluse käigus avalikes huvides, sest nii on kaitstud võlausaldaja varalised õigused, ning see vastab seaduslikkuse põhimõttele. Selline võimalus on ette nähtud täitemenetluse seadustikus. Täitemenetluses toimuva vara müügi vastavust PS § 32 lg-le 1 on käsitletud Riigikohtu määruses nr 3-2-1-42-07; 10) on kohus põhjendanud, miks ta ei analüüsi hageja väiteid korteriomandi väärtuse kohta. Hageja on kaotanud õiguse arestitud kinnisasja hinna vaidlustamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

TMS § 223 lg-s 1 ei anna loetelu teistest enampakkumise olulistest tingimustest, mille rikkumine toob kaasa enampakkumise kehtetuse. Järelikult on tegemist lahtise loeteluga ning kohtul on kohustus hageja esitatud faktiliste asjaolude alusel hinnata, kas konkreetsel juhul on tegemist olulise enampakkumise tingimuse rikkumisega või mitte. Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et täitmisteade oli hagejale kätte toimetatud ning täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 28.04.2010 otsus, millega mõisteti hagejalt KÜ XXX kasuks välja 24 013 krooni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 26.11.2010 saatis kohtutäitur hageja tööandjale sissetuleku (töötasu) arestimise akti (t.l 12), milles kohustas hageja tööandjat OÜ-t Baltexpert kinni pidama hageja töötasust kohtuotsusega väljamõistetud summa ja täitekulud. Samal kuupäeval on kohtutäitur koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti (t.l 102) ja saatnud selle Eesti Krediidipangale. Eelmärgitust järeldub, et kohtutäitur pidas võimalikuks sundtäitmisel olev nõue rahuldada eelkõige muul viisil kui sissenõude pööramisega võlgniku kinnisvarale. Kohtutäituri väide, et sissenõudja soovis nõude rahuldamist just sissenõude pööramisega võlgniku kinnisvarale, ei ole tõendatud ning on vastuolus kohtutäituri 26.11.2010 arestimise aktidega. Hageja on kinnitanud, et teadis 26.11.2010 sissetuleku arestimise aktist ning kuna ta oli tasunud sissenõudjale 2010. a oktoobris ja novembris kokku 6000 krooni täitedokumendis märgitud võlgnevuse katteks ja 03.12.2010 kohtutäituri arvele 1349,56 krooni (t.l 3), siis igas kuus tema palgast 139 euro kinnipidamisel oleks 2011.a kevadeks võlgnevus sissenõudja ees tasutud. Hageja väidet tema palgast sissetuleku arestimise akti alusel igakuiselt 139 euro kinnipidamise kohta tõendab töötasu kaart (t.l 4), millest nähtuvalt pidas tööandja tema töötasust kinni 2011.a jaanuar-märts kokku 424 eurot. Hagejale ei saa ette heita, et tööandja temalt 424 eurot kinnipeetud palka kohtutäiturile üle ei kandnud. Maakohtu seisukoht, et nimetatud hageja esitatud tõenditel ei ole puutumust antud vaidlusega ja seetõttu nendega ei arvestanud, on põhjendamatu. TMS § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur ei selgitanud välja, miks hageja tööandja sissetuleku arestimise akti ei täida ning samuti ei kogunud ta vajalikku teavet võlgnikult ja sissenõudjalt sundtäitmisel oleva nõude täitmise kohta, millega rikkus TMS §-s 8 ettenähtud kohustusi. TMS §-s 8 ettenähtud kohustuste nõuetekohasel täitmisel (teabe küsimisel võlgnikult, sissenõudjalt ja tööandjalt) oleks kohtutäitur saanud väikese ajakuluga teada sundtäitmisel oleva nõude täitmise tegelikku olukorra ning sellisel juhul oleks korteriomandi sundvõõrandamine jäänud ilmselt läbi viimata. Hageja tahet täita sundtäitmisel olev nõue tõendab tema 27.12.2010 kirjalik avaldus (t.l 85) kohtutäiturile. Kohtutäitur on nimetatud hageja avalduse jätnud tähelepanuta. Seetõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et hageja ei ole olnud aktiivne ega näidanud huvi täitemenetluse vastu. Lisaks nähtub ringkonnakohtule 07.09.2012 esitatud menetlusdokumendist, et hageja on 17.07.2012 seisuga võlgnevuse sissenõudja eest tasunud. Eeltoodu tõendab, et sundtäitmisel olev nõue oleks saanud täidetud võlgnikku vähem koormaval viisil, s.o ilma enampakkumise läbiviimiseta. Maakohtu seisukoht, et kohtutäitur võttis tarvitusele kõik vajalikud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning et enampakkumine oli õigustatud, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega ning hageja esitatud faktiliste asjaoludega. Riigikohus on 28.09.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 asunud seisukohale, et kohtutäitur on pärast muu vara puudumise väljaselgitamist õigustatud arestima ja müüma võlgniku kinnisasja. 06.04.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10 on Riigikohus märkinud, et

kinnisasja täitemenetluse eesmärk ei ole kinnisasja müümine, vaid sissenõudja nõude rahuldamine. Nimetatud Riigikohtu otsustes väljendatud seisukohtadest tuleneb, et kinnisasja müümine on õigustatud alles siis, kui on selge, et sissenõudja nõuet ei ole võimalik rahuldada muul viisil. Eelnevat kinnitab ka TMS § 53 lg-s 1 sätestatu. TMS § 53 lg 3 kohaselt vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Kuivõrd kohtutäitur ei selgitanud enampakkumise läbiviimise ajaks välja kõiki asjaolusid sundtäitmisel oleva nõude täitmiseks muul viisil kui kinnisasja müümine sundenampakkumisel ning kahjustas sellega võlgniku õigustatud huve, siis on nimetatus rikkumine käsitletav enampakkumise läbiviimise olulise rikkumisena TMS § 223 lg 1 tähenduses. Hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb seetõttu rahuldada ning tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile asukohaga Narvas XXX . Kuna kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud kinnisasja omandiõigus ostjale üle ei lähe, siis pärast OÜ Wokolad omanikukande kustutamist registriosas nr XXX II jaos saab V. Naumanis esitada avalduse enda omanikuna sissekandmiseks. OÜ Wokolad vastusest hagile (t.l 94) nähtub, et korteriomand on jätkuvalt hageja valduses ning sellest tulenevalt puudub vajadus korteriomandi väljanõudmiseks OÜ Wokoland valdusest hageja valdusesse.

Asja materjalidest ei nähtu OÜ Wokolad seisukohta seoses nimetatud kande kustutamisega, kuna V. Naumanis ei ole vastavat nõuet maakohtule esitanud. Maakohus on siinjuures rikkunud TsMS §-des 348 ja 351 sätestatud selgitamiskohustust, kuna ei ole selgitanud hagejale, et tema nõude lõplik lahendamine sõltub OÜ Wokolad kui omaniku kande kustutamisest. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama hagejale õiguslikku olukorda ning andma hagejale võimaluse nõuet vastavalt täiendada.

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.