2-12-19782
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Katrin Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
27. september 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-19782
Tsiviilasi
MNavaldus äraolija (AN) kinnisasjaõiguse käsutamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja MN(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isikud: AN (isikukood XXX); LN(isikukood XXX, elukoht XXX); LN(isikukood XXX, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumisaeg
20. september 2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Avaldaja MN Puudutatud isikud LN ja LN
Avaldaja nõue MN esitas 18.05.2012.a Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks kadunud isiku AN kinnisasjaõiguse käsutamiseks. Harju Maakohtu 28.02.2012.a määrusega määrati AN vara hooldajaks MN. Nimetatud määrusega lubati avaldajal vallata, kasutada ja käsutada AN vara, välja arvatud käsutada kinnisasjaõigusi. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale ja AN’le abikaasade ühisomandina korteriomand asukohaga XXX , mille soetamiseks sõlmis AN AS-iga Swedbank (endine AS Hansapank) laenulepingu nr XXX summas 70 348 eurot. Laenulepingu kohaselt on seatud korterile hüpoteek laenuandja kasuks. Peale AN kadumist sai avaldajale teatavaks, et AS Swedbank oli laenulepingu üles öelnud võlgnevuse tõttu ning korteriomand pandi sundmüüki. AN oli ülaltoodud asjaolusid
2-12-19782 avaldaja eest varjanud ning avaldaja sai korteriomandi suhtes läbiviidavast täitemenetlusest teada alles 19.08.2010, mil korteriomandi esemeks oleva eluruumiga soovisid kinnisvaramaakleri vahendusel tutvuda korteriomandi enampakkumisel osalemisest huvitatud isikud. AS Swedbank peatas 30.08.2010 korteriomandi sundmüügi ning nõustus täitemenetluses sissenõutava rahasumma tasumisega maksegraafiku koostamisega esialgu 12 kuuks, mida on pikendatud 6 kuu kaupa. Käesoleva aasta märtsis teavitas AS Swedbank avaldajat, et ta ei kavatse pikendada määramatult maksegraafikut ning soovitas avaldajal sõlmida AS-iga Swedbank tasumata laenujäägi ulatuses uus laenuleping, mille tagatiseks oleks korteriomandile seatav hüpoteek, vastasel juhul jätkab AS Swedbank korteriomandi sundmüüki täitemenetluses. Avaldaja on nõuetekohaselt täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi ning otsinud AS-iga Swedbank erinevaid võimalusi täitemenetluse lõpetamiseks ning võlgnevuse tasumiseks. Avaldaja ja puudutatud isik LN on saavutanud AS-iga Swedbank kokkuleppe avaldaja ning LN kui laenusaajate ja AS-i Swedbank vahelise laenulepingu sõlmimiseks, mille tulemusena nende koduks olevat korteriomandit ei realiseeritaks täitemenetluses, vaid see jääks ka edaspidiselt avaldaja ja puudutatud isikute käsutusse. AS Swedbank poolt avaldajale antava laenu tingimuseks on uue tagatiskokkuleppe sõlmimine, kas siis olemasoleva korteriomandit koormava I jrk hüpoteegi suurendamise ja vastava tagatiskokkuleppe muutmise või siis korteriomandile II jrk hüpoteegi seadmise ja vastava tagatiskokkuleppe sõlmimise näol, mis mõlemal juhul eeldavad AN’le kuuluva kinnisasjaõiguse käsutamist. 20.09.2012.a toimunud istungil jäi avaldaja oma nõude juurde. Puudutatud isikute L ja LN seisukoht Puudutatud isikud kinnitasid asjas toimunud kohtuistungil, et on kohtule esitatud avaldusega nõus. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel. Kohus, ära kuulanud avaldaja ja puudutatud isikud, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud kohtule esitatud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku varale seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. Vastavalt TsÜS § 18 lg-le 2 peab hooldaja tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. Sama paragrahvi lg 3 järgi võib teadmata kadunud isiku vara hooldaja teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal. Tsiviilasja nr 2-12-4066 menetlemise käigus tuvastas kohus, et AN on teadmata kadunud isik TsÜS § 17 mõttes ning määras tema vara hooldajaks MN, lubades MN’l vallata, kasutada ja
2-12-19782 käsutada AN vara, välja arvatud käsutada kinnisasjaõigusi. Kohtule praeguses tsiviilasjas 18.05.2012 esitatud avaldusest ja lisatud tõenditest nähtuvalt on käesolevalt avaldajal tekkinud reaalne vajadus kohtu loa saamiseks AN kinnisasjaõiguse käsutamiseks. Vastasel juhul jätkab AS Swedbank AN’le kuuluva korteriomandi, mis on samas ka avaldaja ja puudutatud isikute elukoht, sundmüüki täitemenetluses. AN on jätkuvalt teadmata kadunud ja kohtu hinnangul langevad avaldaja varalised huvid kokku AN varaliste huvidega ning seetõttu puuduvad kohtul alused avalduse rahuldmata jätmiseks. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus avaldaja avalduse ja annab avaldajale kui teadmata kadunud isiku AN vara hooldajale loa käsutada AN kinnisasjaõigust. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eelnimetatu alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.