Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Mare Merimaa, Iko Nõmm, Ande Tänav 27.september 2012, Tallinn 2-09-41953
RMF Group OÜ hagi Riverside OÜ vastu tahteavalduste andmise kohustamiseks Harju Maakohtu 25.juuni 2010 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RMF Group OÜ apellatsioonkaebus 11.september 2012, avalik kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg Hageja RMF Group OÜ (registrikood 10905831), Menetlusosalised ja nende seaduslik esindaja Ramil Pärdi, lepinguline esindaja Aare esindajad Hõbe Kostja Riverside OÜ (registrikood 10951725), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1597,79 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.06.2010 otsus osaliselt resolutsiooni p 4 osas, kus maakohus tuvastas, et Riverside OÜ-l on õigus keelduda nõusoleku andmisest eelmärgete kustutamiseks kuni võlgnevuse 360 000 krooni tasumiseni ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus.
Osas, millega kohus hagi rahuldas, on kohtuotsus jõustunud.
3.2.Kohustada Riverside OÜ-t andma nõusolek RMF Group OÜ omandis oleva kinnistu registriosa nr 24502901 III jakku kande nr 1 all kantud eelmärke kustutamiseks.
3.3.Kohustada Riverside OÜ-t andma nõusolek RMF Group OÜ omandis oleva kinnistu registriosa nr 24503001 III jakku kande nr 1 all kantud eelmärke kustutamiseks.
Riverside OÜ-l on õigus keelduda nõusoleku andmisest kuni võlgnevuse 10 225,86 euro (160 000 krooni) tasumiseni.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RMF Group OÜ esitas 24.08.2009 Harju Maakohtule hagi Riverside OÜ vastu, milles palus kohustada kostjat andma tagasivõtmatu nõusolek hageja kinnistute nr 1117601, 24502901 ja 24503001 registriosade III jakku kantud eelmärgete kustutamiseks. 05.03.2010 hagi täpsustuse kohaselt kitsendas hageja haginõuet ega nõudnud enam kostja nõusolekut eelmärke kustutamiseks kinnistu nr 1117601 registriosast, kuna kostja andis juba nõusoleku ja hageja võõrandas selle kinnistu. Lisaks palus ta teiste kinnistute puhul asendada tahteavaldus kohtuotsusega.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas Tähetorni 100f (registriosa 1117601), Tähetorni 100g (registriosa 24502901) ja Tähetorni 100h (registriosa 24503001) asuvate kinnistute omanik. Kinnistud moodustati endise kinnistu Tähetorni 100F (registriosa nr 1117601) jagamise tulemusel.
3.Pooled sõlmisid 14.10.2005 Tähetorni 100F kinnistu 3880/7890 mõttelise osa müügilepingu ja 13.06.2006 müügilepingu muutmise lepingu, millega muutsid müügilepingu p 1.3 selliselt, et lepingu esemeks on kinnistu jagamise tulemusel tekkiv iseseisev kinnistu ligikaudse pindalaga 3843 m2 (registriosa nr 24502901, Tähetorni 100g). Lepingu eseme omandi üleandmise tagamiseks kanti kinnistu Tähetorni 100F registriosa III jakku kostja kasuks eelmärge. Kinnistu Tähetorni 100F jagamisel kolmeks kinnistuks (Tähetorni 100g, 100h ja 100f) kanti eelmärge üle jagamise tulemusel moodustatud kinnistute registriosadesse. Kostja esitas 16.06.2009 hagejale müügilepingust taganemise avalduse, millega ühtlasi keeldus eelmärke kustutamise nõusolekut andmast.
4.Kostja taganes ise lepingut, mistõttu lõppes tema nõue lepingu eseme omandi üleandmiseks. Seetõttu on välistatud eelmärkega tagatud õiguse maksmapanek ja hageja võib nõuda eelmärke kustutamist. Nõude alusena viitas hageja mh asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-le 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68
lg-le 5. Kostja keeldus nõusolekut andmast. Hageja keeldub kostja väidetavate vastunõuete täitmisest, kuna peab taganemist õigustamatuks, ka ei ole kostja nõudeid maksma pannud. Lisaks ei ole kohustused vastastikused ja nende vahel puudub piisav seos. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel sõlmisid pooled müügilepingust tuleneva vaidluse raames kohtuasjas nr 2-07-41777 kompromissi, mille järgi pidi hageja täitma asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused, mh korraldama Tähetorni 100F kinnistu detailplaneeringu kehtestamise ja kinnistu jagamise hiljemalt 29.05.2009. Kuna hageja kohustust ei täitnud, esitas kostja 16.06.2009 lepingust taganemise avalduse. Kostja nõustub eelmärgete kustutamisega pärast seda, kui hageja tagastab kostjale müügilepingu alusel tasutud ostuhinna osa 160 000 krooni ja maksab leppetrahvi 200 000 krooni kompromissilepingu p 4 alusel. Kostja võib keelduda nõusoleku andmisest võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 110 ja 111 alusel. Kostja pakkus korduvalt kohustuste samaaegset täitmist. Kostja nõudel hageja vastu ei ole muid tagatisi, mistõttu ei ole nõue piisavalt tagatud. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi ning kohustas kostjat andma nõusoleku hageja kinnistute registriosade nr 24502901 ja 24503001 III jakku kantud eelmärgete kustutamiseks. Otsuse järgi on kostjal õigus keelduda nõusoleku andmisest kuni 360 000 krooni suuruse võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
7.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled, et kostjal on kohustus anda nõusolek eelmärgete kustutamiseks AÕS § 63 lg 8 alusel. Eelmärked tuleb tagasi täita VÕS § 189 alusel ja nende kustutamisele kohaldatakse VÕS § 111 lg-t 1. Täitmise vastuväite esitamise korral rahuldab kohus hagi, kuid määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 kohaselt, et otsus tuleb täita pärast otsuses märgitud tingimuste rahuldamist.
8.Kostja väitel on tal hageja vastu 160 000 krooni suurune ostuhinna ettemaksu tagastamise nõue ja 200 000 krooni suurune leppetrahvi nõue. Hagis ega vastuses kostja vastusele ei esitanud hageja neile nõuetele vastuväiteid ega väidet, et kostja lepingust taganemine oli tühine. Kuigi hageja väitis kohtuistungil, et ei tunnista lepingust taganemise õiguspärasust, ettemaksu tagastamise nõuet ega lepptrahvi nõuet, on väited hilinenud ja hilinemiseks puudub mõjuv põhjus, mistõttu neid väiteid ei arvestata. Kuna hageja ei esitanud lepingust taganemisest tekkinud nõude osas vastuväiteid, loetakse kostja faktilised väited selles osas TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaks võetuks. Eeldades kostja väidetud asjaolude tõelevastavust, taganes kostja müügilepingust õiguspäraselt. Kostja väitel taganes ta lepingust seetõttu, et hageja ei saavutanud kompromissilepingus sätestatud ajaks asjaõiguslepingu sõlmimise eeldusi (detailplaneeringu kehtestamine ja kinnistu jagamine). Hageja ei esitanud lepingust taganemisele ega sellest tulenevatele nõuetele vastuväiteid, mistõttu tuleb lugeda, et hageja võttis omaks kostja eelduse, et asjaõiguslepingu sõlmimise eelduste saavutamata jätmine kujutas endast olulist lepingurikkumist, mis võis olla aluseks lepingust taganemisele. Kostja võis lisaks VÕS § 116 lg-s 1 sätestatule taganeda lepingust ka VÕS § 116 lg 2 p 4 alusel.
9.Pooled ei vaidle, et Harju Maakohtu 29.05.2008 kompromissimääruse p 4 järgseks tähtpäevaks, 29.05.2009 kinnistuid ei jagatud, seega tekkis kostjal 200 000 krooni
suuruse leppetrahvi nõudmise õigus. Põhjendatud ei ole hageja väide, et müügilepingu p 5.2 järgi tekkis leppetrahvi tasumise kohustus alles 15 päeva pärast tähtaega (29. mail). Samuti ei saa teha järeldust, et leppetrahvi nõue tekib üksnes siis, kui lepitakse kokku täiendavas tähtajas. Pooled ei vaidle, et kostja tasus lepingu alusel ettemaksu 160 000 krooni, mis tuleb VÕS § 189 lg 1 alusel kostjale tagastada. Seega on kostjal hageja vastu 360 000 krooni suurune nõue ja kostjal on õigus keelduda eelmärgete kustutamisest kuni tema nõude rahuldamiseni.
10.Kostja tunnistas algusest peale hagi, kuid esitas põhjendatud täitmise vastuväite, mistõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palus maakohtu otsuse täielikult tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi hageja taotletud sõnastuses.
12.Maakohus väljus nõude piiridest. Resolutsioonis maakohus justkui rahuldab hagi, kuid sisuliselt jättis hagi rahuldamata. Samas tegi maakohus otsuse kostja väidetava nõude osas, mille osas kostja hagi ei esitanud. Samuti jättis maakohus tähelepanuta hageja vastuväited nii väidetavate kohustuste väidetava vastastikkuse osas kui kostja esitatud väidetavate nõuete osas üldse. Kui kohus oleks leidnud, et kostjal ei ole nõusoleku andmise kohustust, tulnuks jätta hagi rahuldamata. Seda aga maakohus teha ei saanud, kuna nõusoleku andmise kohustus tuvastati ja seda kinnitab ka kostja ise.
13.Käesoleval juhul ei oleks õigustatud ega põhjendatud isegi vastuhagi esitamine ega selle ühine läbivaatamine samas menetluses TsMS § 373 lg 1 alusel. Nimelt ei oleks võimalik vastuhagi suunatud tasaarvestamisele, kuna poolte vahel ei ole samaliigilisi nõudeid, mida tasaarvestada. Võimaliku vastuhagi rahuldamine ei välista ei täielikult ega osaliselt põhihagi rahuldamist, kuna hageja asjaõiguslik nõue on absoluutne, kostja poolt sisuliselt tunnustatud ning sõltumatu mistahes muudest võimalikest võlaõiguslikest suhetest poolte vahel. Võimaliku vastuhagi ja põhihagi vahel olla võiv mistahes muu vastastikune seos ei võimaldaks nende ühise läbivaatamise käigus asja õiget ja kiiremat läbivaatamist, kuna võimaliku vastuhagi rahuldamisest või rahuldamata jätmisest sõltumata tuleks hageja hagi täies ulatuses tingimusteta rahuldada. Isegi kui hageja ei oleks esitanud ühtegi vastuväidet, ei oleks saanud sellest seada sõltuvusse hageja taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist. Tegemist on asjasse puutumatute vastuväidetega.
14.Maakohus asus otsuses ekslikult seisukohale, et hageja ei esitanud leppetrahvi ja ettemaksu tagastamise nõuetele vastuväidet ega väidet, et kostjapoolne lepingust taganemine oli tühine, aga samuti, et kuivõrd hageja ei esitanud lepingust taganemisest tekkinud nõude osas vastuväiteid, loetakse kostja faktilised väited selles osas omaksvõetuks. Hageja esitas oma vastuses kostja vastusele vastuväite, et ta keeldub väidetavate kohustuste täitmisest, kuna peab taganemist õigustamatuks. Kostja ei ole seni oma väidetavaid nõudeid hageja vastu maksma pannud. Selles vaidlus puudub. Hageja kordas oma vastuväidet ka maakohtu istungil. Hageja tegi kohtule ja kostjale selge tahteavalduse ning esitas väidetavatele leppetrahvi tasumise ning ettemaksu tagastamise nõuetele vastuväited.
15.Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et vahetult pärast tähtaja saabumist esitas ta hagejale leppetrahvi nõude, kuid hageja teatas, et ta keeldub leppetrahvi tasumast. Hageja ei pidanud põhjendatuks esitada vastuväidet väitele, mille kohaselt ta keeldus leppetrahvi tasumast. Seetõttu on arusaamatu maakohtu seisukoht, et kuna hageja ei
esitanud sellele väitele vastuväiteid, luges kohus leppetrahvi tasumise kohustuse omaksvõetuks. Hageja ei võtnud kostja poolt vastuväiteina esitatud nõudeid omaks.
16.Kohus tuvastas omal initsiatiivil, ilma kostja poolt vastava nõude esitamiseta, et kostjal on hageja vastu nõue 360 000 krooni. Kuna hagi ei esitatud, ei ole see selle vaidluse esemeks ja hageja esitas neile väidetavatele nõuetele selgesõnalised vastuväited, ei saa maakohus lugeda nõude olemasolu tuvastatuks.
17.Maakohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele täitmise reservatsiooniga, tuginedes TsMS §-le 445, kuid ei viidanud konkreetsele alusele. TsMS § 445 ükski lõige ei anna alust antud olukorras sellise lahendi tegemiseks. Sellise lahendi näol on tegemist sisutu otsusega – see ei ole kummagi osalise suhtes täitedokumendiks ehk kohus ei lahendanud asja sisuliselt.
18.Kohus jättis menetluskulud ekslikult hageja kanda. Kostja põhjustas oma õigusvastase käitumisega käesolevas asjas kohtumenetluse. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vahepealne menetluse käik
20.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.01.2011 otsusega Harju Maakohtu 25.06.2010 otsuse, jättis hageja hagi kostja vastu kinnistusraamatusse kantud eelmärgete kohustamiseks tahteavaldust andma kohustamiseks rahuldamata, rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja jättis menetluskulud hageja kanda.
21.Riigikohtu 20.06.2011 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2011 otsus ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
22.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.11.2011 otsusega Harju Maakohtu 25.06.2010 otsuse resolutsiooni p 4 osas, millega maakohus tuvastas, et kostjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest kuni võlgnevuse 360 000 krooni tasumiseni. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23.Riigikohtu 18.04.2012 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2011 otsus osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 25.06.2010 otsuse resolutsiooni p 4 ja saatis asja selles osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2011 otsuse muutmata osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat andma nõusolek hageja omandis olevate kinnistute nr 24502901 ja nr 24503001 registriosade III jakku kande nr 1 all kantud eelmärgete kustutamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tulenevalt Riigikohtu 18.04.2012 otsusest vaatas ringkonnakohus asja läbi üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 osas, so osas, millega maakohus tuvastas, et kostjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest eelmärgete kustutamiseks kuni võlgnevuse 360 000 krooni tasumiseni. Hagi rahuldamise osas on kohtuotsus jõustunud.
25.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb resolutsiooni p 4 osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, arvestades käesoleva otsuse tegemisel Riigikohtu 20.06.2011 otsuses antud juhiseid.
26.Maakohus ei toiminud ringkonnakohtu hinnangul menetluslikult õigesti, kui välistas hilinemise tõttu istungil hageja vastuväidete esitamise kostja nõuetele ja luges, et hageja on kostja väited omaks võtnud. Asja materjalist kostja omaksvõttu ei ilmne. Nimetatud menetluslik puudus on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatud. Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid.
27.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: •
•
•
•
• •
pooled sõlmisid 14.10.2005 võlaõigusliku müügilepingu hagejale kuulunud kinnistu mõttelise osa (lepingu muudatuse järgi kinnistu jagamisel tekkiva eraldi kinnistu) omandamiseks, lepingut muudeti 13.06.2006; müügilepingust tuleneva kinnistu omandamise nõude tagamiseks kanti hageja kinnistu kohta kinnistusraamatusse eelmärge kostja kasuks, kinnistu jagamise järel erinevateks kinnistuteks kanti eelmärge kõigi kinnistute registriosadesse; Harju Maakohus kinnitas 29.05.2008 poolte kompromissi, mille järgi pidi hageja täitma asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused, mh korraldama kinnistu detailplaneeringu kehtestamise ja kinnistu jagamise hiljemalt 29.05.2009; kostja esitas 16.06.2009 hagejale müügilepingust taganemise avalduse põhjendusega, et hageja ei täitnud asjaõiguslepingu sõlmimise eeldusi 29.05.2009 ning palus hagejal tagastada kostjale ettemaksuna tasutud 160 000 krooni ja tasuda leppetrahvi 200 000 krooni; võlaõiguslik müügileping lõppes 16.06.2009; ettemaksu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 16.06.2009 ja see ei ole piisavalt tagatud.
28.Hageja leiab, et kostja ei või keelduda nõusoleku andmisest eelmärgete kustutamiseks, sest väidetavad kostja nõuded ei ole hageja nõuetega vastastikused ja nõuete vahel puudub ka piisav seos. Samuti leiab hageja, et kostja nõuded on põhjendamatud, kuna tema taganemine müügilepingust on õigustamatu ja kostja ei ole ka nõudeid maksma pannud. Ringkonnakohtu menetluses väitis hageja, et tal on õigus jätta kostja tasutud ettemaks endale müügilepingu p-st 5.6 tuleneva leppetrahvi nõude katteks või alternatiivselt kompromissi p-s 2 kokku lepitud kulutuste katteks.
29.Kostja leiab, et tal oli õigus müügilepingust taganeda, sest hageja ei täitnud oma kompromissi p-s 3 sätestatud kohustusi ja tal on õigus keelduda nõusoleku andmisest eelmärgete kustutamiseks, kuni hageja on talle tagastanud ettemaksu 160 000 krooni ja kompromissi p 4 järgi leppetrahvi 200 000 krooni.
30.Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Taganemisavalduse kohaselt oli lepingust taganemise aluseks asjaolu, et hageja ei täitnud asjaõiguslepingu sõlmimise eeldusi 29.maiks 2009. Ringkonnakohus leiab, et kostjal ei olnud antud juhul õigustavat põhjust lepingust taganemiseks.
31.Kompromissi p-s 3 leppisid pooled kokku asjaõiguslepingu sõlmimise eeldustes: hageja saavutab detailplaneeringu kehtestamise ja kinnistu jagamise hiljemalt 29.05.2009, kusjuures pooled teevad kõik endast oleneva, et need eeldused saaksid
täidetud võimalikult kiiresti ja nimetatud kuupäev on üksnes orienteeruvaks asjaõiguslepingu sõlmimise eelduste saavutamise tähtpäevaks. Kompromissi p-ga 3 ei ole kooskõlas kostja väide 03.09.2011 menetlusdokumendis, et hiljemalt 29.05.2009 oleks tulnud sõlmida kinnisasja omandamise asjaõigusleping. Ringkonnakohtule esitatud tõendite kohaselt kehtestati Tähetorni tn 100f kinnistu ja lähiala detailplaneering Tallinna linnavalitsuse 20.05.2009 korraldusega nr 827-k. Hageja esitas linnavalitsusele koheselt, so 21.05.2009, avalduse kinnistu katastriüksuse aadressi muutmiseks ja sihtotstarvete määramiseks ning linnavalitsus tegi need toimingud 03.06.2009 korraldusega nr 940-k. 29.05.2009 teatas hageja kostjale vastavalt võlaõigusliku müügilepingu p-s 5.2 kokkulepitule, et asjaõiguslepingu sõlmimine toimub 19.06.2009 kell 12.00 Tallinna notari Triin Lekki juures. Seega tegi hageja enne 29.05.2009 kõik vajalikud toimingud asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldust, et hageja jättis mingi toimingu tegemata, mis oleks takistanud asjaõiguslepingu sõlmimist 19.06.2009.
32.Hageja teavitas kostjat lepingu sõlmimise ajast ja kohast lisaks 29.05.2009 veel 03.06.2009, 09.06.2009 ja 10.06.2009 e-kirjades. 08.06.2009 teatas kostja hagejale, et ta on kaotanud huvi kinnistu omandamise vastu ja 16.06.2009 esitas ta hagejale lepingust taganemise avalduse. Kuna hageja ei rikkunud oma kohustusi asjaõiguslepingu sõlmimise eelduste täitmisel, ei olnud kostja lepingust taganemine õigustatud. Samal põhjusel ei ole kostja õigustatud nõudma hagejalt kompromissi p 4 alusel leppetrahvi 200 000 krooni tasumist ja ta ei saa keelduda eelmärgete kustutamiseks nõusoleku andmisest kuni nimetatud summa tasumiseni hageja poolt. VÕS § 110 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos. Kuna kostjal puudub leppetrahvi nõue hageja vastu, ei ole VÕS § 110 lg 1 selles osas kohaldatav.
33.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus ettemaksu tagastamisega seonduvat. Ringkonnakohtu hinnangul on müügilepingu järgi tasutud ettemaksu tagastamise nõude ja müügilepingu täitmiseks seatud eelmärke kustutamiseks nõusoleku saamise nõude vahel piisav seos VÕS § 110 lg 1 teise lause mõttes. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et nimetatud nõue muutus sissenõutavaks 16.06.2009, millisest ajast loevad pooled lepingu lõppenuks. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et see nõue ei ole piisavalt tagatud.
34.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kostjale leppetrahvi nõude müügilepingu p 5.6 alusel. Kostja väitel ei ole hageja seda teinud. Seega on hageja kaotanud VÕS § 159 lg 2 alusel õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda. Kuna võlaõiguslik müügileping on 16.06.2009 lõppenud, asjaõiguslepingut ei sõlmitud ja müügilepingu p-s 3.3 sätestatud ülejäänud ostuhinda ei tasutud, ei ole hagejal õigust jätta ettemaksu endale ka kompromissi p-s 2 kokku lepitud kulutuste katteks, mis oleks kostjal tulnud hagejale hüvitada ülejäänud ostuhinna tasumisel.
35.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostjal on VÕS § 110 lg 1 järgi õigus keelduda nõusoleku andmisest eelmärgete kustutamiseks, kuni hageja tagastab talle ettemaksu 160 000 krooni ja asjas tuleb teha VÕS § 110 lg 5 järgi otsus, millega
kostjat kohustatakse vastavat nõusolekut andma üksnes juhul, kui hageja on oma kohustuse tema suhtes täitnud, so ettemaksu tagastanud.
36.Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid (2010.a jaanuaris OÜ-ga Tallinna Bekkeri Sadam sõlmitud üürileping ja 30.06.2012 arve üüritasu kohta) ei ole asjakohased ja ringkonnakohus neid otsuse tegemisel ei arvesta.
37.Riigikohus juhtis ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et seni asja lahendatud kohtud võivad olla määranud asja hinna ebaõigesti. Hagihind on TsMS § 122 lg 2 järgi hagiasjas taotletu harilik väärtus, mis õiguse üle peetavas vaidluses määratakse TsMS § 126 lg 2 kohaselt õiguse väärtusega. Seega määratakse hagihind hageja nõuete järgi. Käesolevaks ajaks on olemas jõustunud kohtuotsus osas, millega hageja nõuded rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu ei ole hagihinna muutmine enam menetluslikult võimalik.
38.Menetluskulude jaotamisel kohaldas maakohus ekslikult TsMS § 168 lg-t 6, sest kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Kuigi kostja nõustus eelmärgete kustutamisega, seadis ta nõusoleku tingimuseks selle, et hageja maksab talle 360 000 krooni, st ta on nõude täitmisest tegelikult keeldunud (kuigi tingimuslikult). Arvestades asjaolusid, et hageja nõuded rahuldati, kuid samas oli kostja keeldumine nõusoleku andmisest osaliselt põhjendatud ning seda, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
Mare Merimaa
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.