Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Menetluskuludelt tuleb nende maksmisega viivitamise korral maksta viivist alates menetluskulude kindlaksmääramiseks tehtud määruse jõustumisest VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtule, määruse teinud kohtu kaudu, 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus saata pooltele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud 21.06.2011. a esitas S T hagi A K (kostja 1) ja OÜ Vigurant (kostja 2) vastu kohustuse tuvastamiseks ja kinnistu omaniku õiguste rikkumisest hoidumiseks, ning hagi tagamise taotluse. 22.06.2011. a määrusega maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks. 30.06.2011 määrusega võttis maakohus hagiavalduse menetlusse ja väljastas kostjatele. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja 26. juuni 2012.a. määrusega jättis kohus läbi vaatamata hagi kohustuse tuvastamise nõudes A Kul nõusoleku andmiseks hoonestusõiguse ülekandmiseks hageja või hageja poolt nimetatud isiku nimele.

Märgitud menetluskuludeks olid riigilõiv hagi esitamisel summas 319,55 eurot (v.a. pool sellest, mis kuulub tagastamisele riigi poolt) ja riigilõiv hagi tagamiselt summas 28,76 eurot, aga samuti õigusabikulud vastavalt juurdelisatud tõenditele summas 1225 eurot, mis olid hageja arvates kantud vajalikus ja põhjendatud ulatuses arvestades asja keerukust ja mahukust. Lisaks sellele kuuluvad hageja menetluskulude hulka 200 eurot, mis oli tasutud hoonestusõiguse hindamise akti eest ning 45 eurot bussi- ja praamipiletite eest lepingulise esindaja sõitmiseks kohtuistungile. Seega, palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kogusummas 1658,54 eurot enda menetluskulusid. Kostja A K teatas kohtule, et ta ei oma vastuväiteid seoses S Ta taotlusega käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Küll on A K seisukohal, et S T taotlus kostjatelt menetluskulude väljamõistmiseks on sisult asjatundmatu ning ainetu. Esmalt märgib A K, et S T on jätnud tähelepanuta, et tema kahest nõudest ühes (tuvastusnõudes) on kohus asjas menetluse lõpetanud seoses S T poolt hagis puuduste kõrvaldamata jätmisega (nõudelt ei tasutud kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu). Seega saaks teoreetiliselt tulla kõne alla hageja menetluskulude arvestus hagi nõudelt, mida kohus on menetlenud, ehk A Ku ja OÜ Vigurant vastu suunatud kohustusnõudelt. Võttes arvesse, et hagist loobumine puudutab ühte S Ta kahest nõudest, saaks teoreetiliselt tulla kõne alla pool tema menetluskulude hüvitamisest, mis on aga A K hinnangul välistatud alljärgnevatel põhjustel: Esiteks on S T asunud ülimalt meelevaldsele ja otsitud seisukohale, mille kohaselt on tema kohustusnõue rahuldatud üürilepingu lõppemisega A K ja Vigurant OÜ vahel, mis on lõpetatud justkui seoses S Ta esitatud hagi nõude rahuldamisega. S Ta hagi ei ole kunagi olnud suunatud üürilepingu lõpetamisele OÜ Vigurant ja A Ku vahel, mis ei ole ka formaaljuriidiliselt võimalik, kuivõrd S T ei ole nimetatud üürisuhte pooleks. Seega ei saa ka teoreetiliselt S Ta esitatud hagi olla kuidagi seotud eelviidatud üürisuhte kehtivusega ning seetõttu ei saa ka üürisuhte lõppemist mistahes viisil käsitleda hagi nõude täitmisena. Viidatud põhjusel on A K seisukohal, et kostjaid ei saa lugeda hageja haginõuet rahuldanuks, mistõttu ei ole alust ka kostjatelt hageja menetluskulude väljamõistmiseks, vaid hagejal tuleb hagist loobumise tõttu kanda kostjate menetluskulud, mis tuleb kooskõlas TsMS §-ga 1741 määrata kindlaks asja menetlemist lõpetava kohtumäärusega. Selleks on A K käesolevatele seisukohtadele lisanud ka taotluse menetluskulude väljamõistmiseks S Talt. A K’i menetluskuludeks on tasu õigusabi eest summas 1327,16 €. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt ja lisaks sellele viivise väljamõistmist hagejalt menetluskulude maksmisega viivitamise korral. Teiseks S T sisulise vastuväitena menetluskuludele, et need ei ole põhjendatud ega ka vajalikud. Tulenevalt eeltoodust palub kostja:

kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Kohus, olles tutvunud asja materjalidega, leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seoses hagist loobumisega kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. Hageja on kinnitanud, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS 150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust 159,78 €. TsMS § 168 lg. 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 1741 lg. 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Nii hageja kui kostja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema loobumine oli tingitud sellest, et kostjad tema haginõude rahuldasid või, et tema õiguste rikkumist hagis kirjeldatud viisil üldse toimus, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus mõistab hagejalt välja kostja 1 põhjendatud kohtukulud summas 1327,16 eurot. TsMS § 177 lg. 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 386 lg. 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 22. juuni 2011.a. määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja keelas kostjatel igasugused toimingud, millega rikutakse hagejale kuuluval R kinnistul registriosa nr-ga XXXXXXX asuvate hoonete terviklikkust ja seisukorda. Seoses menetluse lõpetamisega kuulub hagi tagamine tühistamisele. Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.