TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-12-24421 2012.a

I Asjaolud ja avaldaja nõue Tallinna linn esitas 20.06.2012.a Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule DK eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on DK diagnoositud mitmeid arenguhäireid, millest tulenevalt ei tule ta toime ametiasutustes asjaajamisega. Samuti ei tunne DK raha väärtust ega oska ka iseseisvalt linnas liigelda. DK on määratud sügav puue ning tal on tuvastatud 100% töövõimetus. DK 2010. aastal koostatud rehabilitatsiooniplaani sotsiaaltöötaja hinnangust nähtuvalt on DK käitumine iseloomulik autismispektri lapsele, ta vajab ööpäevaringset järelevalvet ja juhendamist. Arsti hinnangust selgub, et DK sündis ennetähtaegselt, vastsündinueas läbi põetud hingamisseiskumised ja infektsioonid, mille tagajärjel kujunes välja hüdrotsefaalia. Ajukahjustuse tulemusena on kujunenud raske vaimne alaareng ja autistlikud käitumisjooned. Oma meeleolusid näitab ta häälitsemisega. DK liikumisvahendiks on ratastool, mida ta ise lükkab. Ratastooli ja sealt põrandale liigub ta iseseisvalt, põrandal roomab neljakäpukil. Avaldaja on seisukohal, et DK vajab eestkostet ja palub määrata eestkostjaks DK ema M K. M K eestkostjaks määramisega on nõustunud ka DK isa A K. II Eksperdiarvamus Harju Maakohtu 06.08.2012.a määruse alusel viidi 16.08.2012.a läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis DK psüühilise seisundi hindamiseks seoses eestkoste seadmise vajaduse kindlakstegemisega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 303 16.08.2012.a olevast eksperdiarvamusest nähtuvalt esineb DK raske püsiv psüühikahäire märgatava vaimse alaarengu peetusena ( nõrgamõistuslikkusena) raske vaimse alaarengu tasemel, mille tõttu ta ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, iseseisvalt tegema mingeid rahalisi tehinguid ega teostama juriidilisi jm toiminguid, ennast esindama asjaajamistel ega

2-12-24421 teostama valimisõigust. Tema suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine kuni viieks aastaks ( sisuliselt elukestvalt), jättes eestkostja ülesandeks kõik rahalise tehingud ja juriidilisedvaralised toimingud, samuti tema esindamise ja heaolu tagamisega seonduva. III Kohtu põhjendused TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus on tuvastatud, et DK esineb raske psüühikahäire märgatava vaimse alaarengu peetusena ( nõrgamõistuslikkusena) raske vaimse alaarengu tasemel. Ta ei ole võimeline iseseisvalt käima, tal puudub kõnevõime. Ta on orienteeritud minimaalselt enda isikus, ajas-kohas-situatsioonis mitte. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole DK kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Eeltoodust järelduvalt ei ole DK temal esineva raske nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, mistõttu kooskõlas TsÜS § 8 lg 2 on ta piiratud teovõimega isik. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid; sama paragrahvi lg 4 sätestab, et isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Nõusoleku olla DK eestkostjaks on andnud tema ema M K, kes ärakuulamisel kinnitas oma soovi ja nõusolekut olla eestkostjaks. DK isa A K ei soovi ise olla tütrele eestkostjaks ning nõustus M K eestkostjaks määramisega. DK oma tahet eestkostja isiku suhtes avaldama ei ole võimeline, tema esindaja toetab eestkoste seadmist ja M K eestkostjaks määramist. Kohus leiab, et DK eestkostjaks tuleb määrata M K. Eestkoste mõte ja eesmärk on kaitsta piiratud teovõimega isiku isiklikke ja varalisi õigusi ning huve ja eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle tegevusest sõltub suures ulatuses ka eestkostetava heaolu, toimetulek ja turvalisus. Sellest tulenevalt on oluline, et eestkostjaks oleks isik, kes ka reaalselt seisaks tema huvide eest ja tagaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. M K on nii avaldaja kui ka kohtu hinnangul sobilik kandidaat olemaks DK eestkostjaks. Ta on senini oma tütre eest hoolitsenud ja taganud talle emana vajaliku ravi ja igakülgse kõrvalabi igapäevaeluga toimetulekul, kaitsnud tema õigusi ja huve. Kohus on veendunud, et M K suudab täita eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt ja kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ka tulevikus. M K eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tulenevalt DK psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ja eestkostja ülesannete ring tuleb jätta piiranguteta. Eestkoste tuleb seada kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja ülesannete ringi tulevad jätta kohtu hinnangul DK kõikide asjade ajamine ja tema esindamine, tehingute sooritamine, talle

2-12-24421 kuuluva vara valitsemine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelevalve ja ülalpidamise tagamine. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna DK tuleb seada eestkoste kõikide asjade ajamiseks, tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või eestkostjat määrata pikemaks ajaks kui viieks aastaks määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Eksperdiarvamuse kohaselt vajab DK eestkostjat sisuliselt elukestvalt, mistõttu kohus peab põhjendatuks määrata eestkostja viieks aastaks. Kooskõlas PKS §§ 202, 184 ja 187 tuleb eestkostjal esitada kohtule kirjalikult eestkostetava vara nimekiri ja igaaastane aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. TsMS § 172 lg 2 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 2 leiab kohus, et avaldaja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud aga riigi kanda.

Kohtunik Katrin Saar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.