Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
10. september 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-61250
Tsiviilasi
Valter Langi avaldus hagita menetluses kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. mai 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maili Mangluse ja Aare Mangluse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (asjast puudutatud isik): Maili Manglus (isikukood:XXXXXXXXXXX), Aare Manglus (isikukood:
esindaja Ingrid Vinnal (XXXXXXXXXXX) Vastustaja (avaldaja): Valter Lang (isikukood:XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak (isikukood: XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. mai 2012 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
avalikult
Avalduse kohaselt Valter Langile ja B.K.-L. kuuluvad kinnisasjad nr 3269539 (asukohaga XXX) ja nr 3269439 (asukohaga XXX). Avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule. Juurdepääs avaldaja kinnisasjadele kulgeb ajalooliselt üle puudutatud isikute Maili Mangluse ja Aare Mangluse kaasomandis oleva kinnistu (nr 2905339 asukohaga XXX). Juurdepääsutee vajab renoveerimist, kui puudutatud isikut ei ole selleks nõusolekut andnud. 12. mai 2012 külastas avaldaja temale kuuluvat kinnistut. Külastuse käigus selgus, et puudutatud isikud on juurdepääsutee üles kaevanud, teekruusa ära vedanud ning mulla asemele toonud, mistõttu on täielikult takistatud avaldaja juurdepääs oma kinnistule läbi puudutatud isikute kinnistu. Kinnistule teist juurdepääsuteed ei ole.
saab järeldada, et tee ei olnud lähtuvalt tee olukorrast kasutatav ja avaldajal puudus enne mulla teele toomist sõidukiga juurdepääs oma kinnistule läbi puudutatud isikute kinnistu; 2) on kohus jätnud tähelepanuta, et ka endise olukorra taastamisel ei ole avaldajale tagatud sõidukiga juurdepääs oma kinnisasjale; 3) on kohus ebaõigesti tuvastanud, et vaidlusalusel teel oli kruus. Asjast puudutatud isikud pole kruusa teelt ära vedanud, sest faktiliselt pole kruusa teel olnud. Ära on veetud savine muld ning selle asemele on toodud põllumuld, kuna puudutatud isikud tahavad maad sihipäraselt kasutama hakata; 4) pole kohus põhjendanud, kuidas võib teele põllumulla toomine (võttes arvesse tee eelnevat ja praegust olukorda) raskendada hilisemat kohtuotsuse täitmist. Ka eelneva tee seisukorra puhul oleks tulnud tee savisest mullast koorida ja alles seejärel kruusaga katta. Käesoleval juhul on puudutatud isikud teelt mullase savi koorinud ning katnud puhta põllumullaga; 5) saavad puudutatud isikud nõuda tee renoveerimise eest avaldajalt hüvitist ulatuses, mis ei tulenenud nende endi tegevusest tee olukorra halvendamisel, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse mitterakendamine avaldajale olulist kahju tekitada; 6) ei raskenda asjaolu, et tee on mullaga kaetud, avaldaja esialgse taotluse rahuldamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-21-42-10 leidnud, et juurdepääsu määramist ei välista see, kui kinnisasjale, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, on omanik naaberkinnisasja omaniku juurdepääsu soovist teades rajanud juurdepääsu takistavaid rajatisi, istutanud puid vms; 7) on ebaõige kohtu hinnang, et avaldaja kinnistule teist juurdepääsuteed ei ole. Kohus on jätnud tähelepanuta, et avaldajal on võimalus ehitada tee riigimaale, mis kulgeb mõne meetri kaugusel paralleelselt avaldaja poolt taotletava juurdepääsuteega ning kus asub metsatee. Juurdepääsutee rajamine riigimaale ei saa olla avaldajale koormavam, kuna ka avaldaja poolt taotletav juurdepääsutee tuleb ehitada ja asjast puudutatud isikud on nõus hüvitama vahe, mille võrra tee ehitamine riigimaale on kallim hetkel taotletava juurdepääsutee ehitamisest.
savi, ei oma antud asjas tähtsust. Varasemalt oli tee läbimine ikkagi võimalik, kuid üles kaevatud maal ei saa vastustaja oma läbipääsuõigust üldse teostada; 3) on vastustaja seisukohal, et tee omavolilise üleskaevamise puhul tuleb esialgset õigussuhet reguleerida selliselt, et vastustajal oleks tagatud seadusest tulenev õigus pääseda oma kinnistule. See, kas läbipääs määratakse läbi riigimaa või läbi puudutatud isikute kinnistu, omab tähtsust põhivaidluse lahendamise puhul, mistõttu ei ole määruskaebuses esitatud põhjendused aluseks 17. mai 2012 kohtumääruse tühistamiseks. Siiski on juba paikvaatlusel tuvastatud ja läbirääkimistel saanud kinnitust asjaolu, et olemasoleva tee kasutamine on kõige otstarbekam lahendus; 4) ei välista juurdepääsutee määramist see, kui omanik on naaberkinnisasja omaniku juurdepääsusoovist teadlik olles rajanud juurdepääsu takistavaid rajatisi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-42-10 asunud seisukohale, et sellist tegevust saab hinnata pahauskse käitumisena AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimiseks. Puudutatud isikud on käesolevaga tunnistanud, et nad on pahausksed. Arvestades puudutatud isikute käitumist on eluliselt väheusutav, et nad nõustuksid mingisugusegi kompromissiga; 5) on kinnistule juurdepääsu mitteomamine oluline omandiõiguse piiramine, mistõttu on käesoleval juhul põhjendatud olukorra reguleerimine esialgse õiguskaitse korras selliselt, et juurdepääs on tagatud. Ohtlikku ja soist põlluserva, mida oma laiakummiliste maasturitega kasutavad jahimehed, ei saa pidada läbipääsuks kinnistule.
igasuguste toimingute sooritamise, mis võiksid kahjustada vaidlusalusel kinnistul oleva tee olukorda. Samuti kohustas maakohus õigesti puudutatud isikuid taastama tee endine olukord. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista määruskaebuse esitajate väide, et ka endise olukorra taastamisel ei ole avaldajale tagatud sõidukiga juurdepääs oma kinnisasjale. Avaldaja seisukoha kohaselt pääses ta enne, kui puudutatud isikud tee üles kaevasid ja mulla tõid, oma kinnistule küll mitte alati sõiduautoga, kuid maasturiga oli see võimalik. Pärast tee üleskaevamist ja mulla toomist ei pääse aga avaldaja üldse enam oma kinnistule. Esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohalt ei oma tähtsust see asjaolu, kas puudutatud isikud viisid ära kruusa või savi.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.