Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. august 2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-15519
Tsiviilasi
Elo Tuubeli hagi Viktor Bassarabi vastu kohustuse täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.01.2012 otsus
Apellatsioonkaebuse hind
7851, 48 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Bassarabi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Elo Tuubel (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Kostja Viktor Bassarab (isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 02.01.2012 otsus viivise väljamõistmise (resolutsiooni punkt 3) ja menetluskulude väljamõistmise (resolutsiooni punkt 4) osas ning saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Ülejäänud osas (resolutsiooni punkt 2) jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr 2-11-15519 Menetluse käik 04.04.2011 maakohtule esitatud hagiavalduses palus Elo Tuubel kohustada Viktor Bassarabi hankima ehitisele Harjumaal Saku vallas Metsnurme külas Kuldkinga tee 2 kasutusluba ning mõista kostjalt välja viivis 31.03.2011 seisuga 7851, 48 eurot. Pooled sõlmisid 03.03.2010 kinnistu müügilepingu, hüpoteekide loovutamise, hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks oli eelnimetatud kinnistu. Lepingu punktiga 3.4 võttis kostja endale hageja ees kohustuse hankida omal kulul lepingu esemeks olevale ehitisele kasutusluba hiljemalt 01.07.2010. Nimetatud kohustusega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,03% lepingu eseme ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingu eseme ostuhind lepingu punkti 3.1 kohaselt on 95 864, 47 eurot. 14.04.2011 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Hagimaterjal anti kostjale kohtutäituri poolt üle 31.10.2011. Kostja esitas 17.11.201 kohtule avalduse (vastuse), mille kohaselt on ta nõus kohtu otsusega ning palub kolm kuud lisaaega (kuni 20.02.2012), et lõpetada dokumentide vormistamine. 24.11.2011 kirjaga saatis kohus pooltele ettepaneku kompromissi tegemiseks ja määras selleks tähtaja. 15.12.2011 teatas hageja, et ta ei ole kompromissiga nõus. 24.11.2011 kirja kostjale kättetoimetamise kohta andmed puuduvad. Maakohtu otsus Harju Maakohus tegi 02.01.2012 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ning rahuldas hagi. Kohus kohustas kostjat hankima vaidlusalusele ehitisele kasutusluba, mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 7851, 48 eurot ja menetluskulu 798, 85 eurot ning määras TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel täitmise korra. Kohus tugines TsMS § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 4 jättis kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsus viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Apellandi hinnangul põhineb maakohtu otsus õigusnormide rikkumisel. Apellant ei ole nõus kohtuotsusega selles osas, kus kohus teeb järelduse, et kostja võttis hagi õigeks. Oma avalduses palus kostja kolm kuud lisaaega dokumentide vormistamise lõpetamiseks, s.o kuni 20.02.2012. Dokumentide vormistamise venimine oli tingitud sellest, et hageja ise ei andnud nende vormistamiseks nõutavat allkirja, mis kasutusloa saamiseks on vajalik. Kuni antud kaebuse koostamiseni ei ole hageja kirjutanud alla dokumentidele, mis on vajalikud kasutusloa saamiseks. Kasutusloa protseduuri ei saanud lõpuni viia ka seetõttu, et puudub päästeameti luba. Neist asjaoludest on hageja teadlik. Kohus märgib otsuses, et andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja ei olnud sellest teadlik. Seetõttu oli asja lahendamine ilma kohtuistungit pidamata kostja suhtes ka ebaõiglane. Apellant on jätkuvalt nõus sellega, et vastavalt pooltevahelisele lepingule (punkt 3.4) oli ta kohustatud hankima ehitisele kasutusloa, kuid ei ole nõus sellega, et kohus mõistis välja viivise ja menetluskulud. Samas, isegi kui kohus leidis, et kostja võttis hagi õigeks, tulnuks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 järgi hageja kanda. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
Tsiviilasi nr 2-11-15519
Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada viivise ja menetluskulude väljamõistmise osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 tuleb tsiviilasi tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus ei vasta kontrollitavas osas seaduse nõuetele. TsMS § 442 lg 1 kohaselt koosneb otsus sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osas. Asjaolusid, millest võiks tuleneda võimalus vormistada otsus lühendatud kujul (TsMS § 444 lg 4), antud juhul ei esine. Toimiku materjalist ei nähtu, et kostja oleks võtnud hagi õigeks, mistõttu ei olnud kohtul alust tugineda otsuse tegemisel TsMS § 440 tähenduses õigeksvõtule. Kohtul ei olnud alust hinnata kostja poolt kohtule 17.11.2011 esitatud vastust (tl 49) hagi õigeksvõtuks. Nimetatud dokumendis on kostja märkinud vaid lakooniliselt, et on nõus kohtu otsusega, kuid vajab dokumentide vormistamiseks aega. Seega isegi juhul, kui avaldust võiks tõlgendada vastaspoole nõudega nõustumisena, saaks viidatud teksti kahest lausest nende koosmõjus siiski vaid järeldada, et silmas on peetud dokumentide (kasutusloa) vormistamise kohustust. Kui menetlusosalise avaldus ei ole üheselt mõistetav, tuleb isiku tahe välja selgitada. Nii on ka Riigikohus rõhutanud (21.04.2009 otsus nr 3-2-1-35-09), et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Antud juhul ei küsinud maakohus kostjalt selgitust, tegemaks kindlaks tema tegelikku tahet. Et kostja tegelik tahe ei olnud suunatud hagi õigeksvõtule, nähtub ka apellatsioonkaebusest, milles kostja vaidlustab temalt viivise ja menetluskulude väljamõistmise. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded, s.h selgitada välja kostja vastuväited ja väidete tõendamiseks esitatavad tõendid. Tulenevalt TsMS § 392 lg-st 3 võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Eelmenetluse ülesannete nõuetekohane täitmine on eelduseks asjas tähtsust omavate asjaolude õigeks tuvastamiseks ning vajalike tõendite kogumiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik teha asjas uut otsust, sest läbivaadatavast otsusest on maakohus jätnud TsMS § 444 lg 4 alusel välja nii kirjeldava kui põhjendava osa. Kuna kohtu poolt on jäänud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.
Ü. Jänes
T. Kollom
I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.