Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Asjaolud ja hageja nõue Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 13.01.2012 töövaidlusasjas 4.1-2/2872 rahuldati TPC Narva OÜ avaldus ja tuvastati, et töölepingu ülesütlemine Maksim Bessonovi poolt on tühine ning loeti tööleping nr 79 poolte vahel korraliselt ülesöelduks. Maksim Bessonovilt mõisteti TPC Narva OÜ kasuks välja TLS § 78 lg 3 alusel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest 133,80 eurot ja TLS § 74 lg 3 alusel hüvitis summas 276,83 eurot. 07.02.2012 esitas Maksim Bessonov avalduse asja läbivaatamiseks hagimenetluses. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduses toetas hageja töövaidluskomisjoni otsust ja jäi oma nõuete juurde. 25.05.2011 asus kostja töölepingu kohaselt hageja juures tööle. Vaatamata sellele, et töötaja töötas ettevõttes poolteist kuud anti talle tasustatud puhkust pikkusega 21 kalendripäeva alates 11.07.2011 kuni 31.07.2011. 22.08.2011- 26.08.2011 oli töötaja ajutiselt töövõimetu. 29.08.2011 töötaja tööle ei asunud. 08.09.2011 saadeti töötaja elektronposti aadressile kiri nõudega teatada töölt puudumise põhjus. 16.09.2011 saadeti töötaja elektronposti aadressile töölepingu ülesütlemisega seotud kahju hüvitamise nõue ja nõue tagastada tasu väljatöötatud puhkuse eest. Töötamise aja jooksul alates 25.05.2011 kuni 26.08.2011 teenis töötaja välja 7 päeva puhkust. Arvestades seda, et töötajale anti 21 kalendripäeva puhkust, on kostja võlg hageja ees 14 päeva summas 133,80 eurot. Kuna kostja lahkus töökohast tööandjat teavitamata on hagejal õigus nõuda kahju hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja ühe kuu keskmine töötasu on 276,83 eurot. Hageja palub tuvastada, et töölepingu ülesütlemine töötaja poolt 29.08.2011 on tühine, välja nõuda hüvitis summas 276,83 eurot ning tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest summas 133,80 eurot. Hagi õiguslikul põhistamisel tugines hageja TLS § 74 lg 3, 78 lg 3, 84 lg 1, 85 lg 1, 98 lg 1, 107 lg 1, 2, ITLS § 24 lg 3. Hageja esitas tõenditena töövaidluskomisjoni otsuse ( tl 34- 36), tõlke e-kirjadest (tl 45, 46). Kostja vastuväited Vastuse kohaselt palub kostja tühistada töövaidluskomisjoni otsus, kuna ta ütles töölepingu üles katseajal. TLS § 96 kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 152

kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda hüvitist suuremas ulatuses. Lisaks esinevad tema suhtes erandlikud asjaolud (tervislik seisund), mis võimaldavad töölepingu ilma etteteatamata üles öelda. Kostja esitas oma vastusele tõenditena töölepingu (tl 4-6), tööinspektsiooni otsuse ( tl 7-8), Sotsiaalkindlustusameti otsuse ( tl 9), avalduse (tl 10). Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete juurde. Hageja taotles hagi rahuldamist ning kostja hagi rahuldamata jätmist. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täilikult rahuldada. Töölepinguseaduse (TLS) § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. TLS § 98 lg 2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 86 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 96 kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Kohus tuvastas, et kostja esitades 29.08.2011 töölepingu ülesütlemise teate e-posti teel nimetamata erakorralisi asjaolusid töölepingu lõpetamiseks (tervislikku seisundit) ning soovimata arutada tööandjaga enda üleviimist teisele sobivamale tööle, ei ole käitunud tööandjaga korrektselt. Kohus tuvastas, et kostja katseaeg pidi töölepingu järgi lõppema 24.09.2011, so kostja soovides vahetada töökohta, oleks pidanud vastava avalduse esitama 15 päevase etteteatamisega ning kuni selle ajani täitma tööülesandeid. Seega töötaja ei tõendanud tööandjale erakorralist asjaolu töölepingu koheseks lõpetamiseks. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt oli kostjal tuvastatud 40 % töövõimetus enne tööle asumist, mistõttu ei saa antud asjaolu pidada mõjuvaks põhjuseks töölepingu koheseks lõpetamiseks. Kohus tuvastas, et kostja ei teatanud tööandjale enda osalisest töövõimetusest nii töölepingu sõlmimise päeva kui ka töölepingu lõpetamiseks saadetud elektronkirjas, mistõttu tekitas kostja ise olukorra kus ta ei asunud tööle ilma olulise põhjuseta.

TLS § 74 lg 3 kohaselt kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Nimetatud põhjusel on tööandjal õigus nõuda töötajalt TLS § 74 lg 3 alusel hüvitist töötaja ühe kuu palga ulatuses. Hageja andmete kohaselt on kostja keskmine töötasu 276,83 eurot. Kohus rõhutab, et TLS § 74 lg 3 järgi ei pea tööandja tõendama, et töötaja tööleasumisest keeldumine või etteteatamata töölt lahkumine on põhjustanud talle kahju. Sisuliselt on tegemist seaduses ettenähtud leppetrahviga. Eeldusel põhinev regulatsioon annab ka töötajale võimaluse hüvitise suuruse vähendamiseks, kui ta tõendab, et tööandjale ei ole kahju tekkinud. Kostja ei ole tõendanud, et töölt omavolilise lahkumisega ei ole hagejale kahju tekkinud. TLS § 74 lg 3 sätestab, et kui nõue ei lõppe tasaarvestusega, peab tööandja esitama selle 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Kohus tuvastas, et hageja on esitanud vastava avalduse leppetrahvi sissenõudmiseks kooskõlas seadusega. Kohus tuvastas kogutud tõendite alusel, et Maksim Bessonovi töölepingu ülesütlemine 29.08.2011 on tühine. TLS § 86 lg 1 alusel, so 15 päeva möödumisel pärast kirjaliku avalduse esitamist tähtaja möödumisel, tuleb lugeda Maksim Bessonovi tööleping nr 79 lõppenuks 13.09.2011. TLS § 78 lg 3 alusel tuleb Maksim Bessonovilt välja mõista TPC Narva OÜ kasuks tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest 133,80 eurot ja TLS § 74 lg 3 alusel hüvitis summas 276,83 eurot. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täielikult, tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.