Asjaõigus › Omandiasjad

2 – 11 – 19686 kohtumääruse jõustumisest, kuni menetluskulude (405.- eurot) täieliku tasumiseni (täitmiseni) AS-i Kalotex poolt.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Kalotex AS esitas Viru Maakohtule hagi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vastu kindla sisuga tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamise ja selle kohtuotsusega asendamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli AS-i Kalotex ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vahel 13.08.2009.a. sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping, millega AS-ile Kalotex kuuluvat Satsu raudteelõigu kinnistut, registriosa nr.3542208, koormati isikliku kasutusõigusega Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kasuks. Kasutusõiguse sisuks oli Kiviõli Keemiatööstuse OÜ õigus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri teenindamiseks vajalike toimingute tegemiseks ja tee ehitamiseks 30-aastase tähtaja kestel. Kasutaja on lepingu kohaselt kohustatud kasutusõiguse lõppemisel kinnistu heakorrastama ning taastama sellel asuva raudteetammi esialgses seisundis. 27.01.2011.a käskkirjaga nr.165 väljastas Keskkonnaministeerium Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le maavara kaevandamise loa KMIN-105, millega anti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le õigus kaevandada põlevkivi Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel. Uue Kaevandamisloa kehtivusaeg on 25 aastat ning see annab Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le õiguse kaevandada aastas maksimaalselt 1,5 miljonit tonni põlevkivi. Kaevandamisloa eelnõust nähtuvalt on maavara kaevandamine lubatud ka AS-i Kalotex kinnistul, so. transpordimaal. Eeltoodust teeb AS Kalotex loogilise järelduse, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ saab loa tingimusi rikkumata kaevandada AS-ile Kalotex kuuluval kinnistul selliselt, et lammutab seal asuva rajatise – raudteetammi. On ilmne, et raudteetammi taastamine ei ole selle all maapõues asuva maavara kaevandamise korral enam mõistlike kuludega võimalik. AS-i Kalotex hinnangul ei piirdu võimalik kahju, mille tekitab Satsu raudteelõigu aluse maapõue kaevandamine, ainult kinnistul paikneva raudtee muldkeha eeldatava maksumusega, vaid kogu Aseri – Sonda raudteelõigu, mis asub AS-ile Kalotex kuuluvatel kinnistutel, kasutuskõlbmatuks muutumisega. Satsu lõigu pikkus on ca. 4.3 km, kogu raudtee ca 16 km. Haruraudtee ehitusmaksumus on sõltuvalt pinnase reljeefist 100 000 – 130 000 eur / km., mida saab lugeda üldteada asjaoluks. Otsene varaline kahju seega, eeldades, et muldkeha maksumus on 1⁄2 raudtee kogumaksumusest, on minimaalselt 1 000 000.- eurot. 23.12.2010.a. esitas AS Kalotex Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le nõude, anda kasutusõiguse teostamise käigus tekkiva võimaliku kahju hüvitamise tagamiseks tagatis. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ keeldus tagatise andmisest. AS Kalotex, juhindudes AÕS § 56 lg 1, § 642, § 177, § 212 lg 2 p 3, § 218 lg 1, 219 lg 1, Kinnistusraamatuseaduse (KRS) 341 lg 1 ja 7 ning Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

2 – 11 – 19686 68 lg 5 sätetest, palus kohtul tuvastada Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kohustuse teha tahteavaldus järgmise sisuga asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja asendada see kohtuotsusega: „Omanik ja kasutaja on kinnistu isikliku kasutusõiguse lõpetamises kokku leppinud. Kasutaja lubab ja omanik avaldab soovi kustutada Viru Maakohtu Kinnistusosakonna, Ida – Viru kinnistusjaoskonna, kinnistusregistri registriosa nr.3542208 kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantud isikliku kasutusõiguse, tähtajaga 30 aastat, Põhja – Kiviõli II põlevkivikarjääri teenindamiseks vajalike toimingute tegemiseks (sealhulgas kaevise ja pinnase ladestamiseks, maaparandusrajatiste, vee – ehitiste ehitamiseks ja teenindamiseks), tee (sealhulgas raudtee) ehitamiseks ja kasutamiseks“ (tl. 2-33). Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esindaja esitas 24. mail 2011 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ arvamuse kohaselt puudus AS-il Kalotex õigus nõuda kasutuslepingu lõpetamist alljärgnevatel põhjustel: 1) AS-ile Kalotex kuulub kinnistu Satsu raudteelõik, mille kohta on avatud Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Ida – Viru jaoskonnas registriosa nr.3542208, mille III jakku „koormatised ja kitsendused“ on tehtud kanne Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kasuks, sisuks: isiklik kasutusõigus tähtajaga 30 aastat Põhja – Kiviõli II põlevkivikarjääri teenindamiseks vajalike toimingute tegemiseks (sealhulgas kaevise ja pinnase ladestamiseks, maaparandusrajatiste, vee – ehitiste ehitamiseks ja teenindamiseks), tee (sealhulgas raudtee) ehitamiseks ja kasutamiseks viitega 13.08.2009.a. sõlmitud lepingu punktidele 2.1. kuni 2.6.. Kande aluseks olev 13.08.2009.a. notariaalne isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping on kehtivad, hageja ei ole esitanud vastava lepingu ülesütlemisavaldust, kostja tasub lepingujärgset iga – aastast tasu (p 2.7.) ning täidab teisi lepingutingimusi. 2) 27.01.2011.a käskkirjaga nr.165 väljastas Keskkonnaministeerium Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le maavara kaevandamise loa KMIN-105, millisega anti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le õigus kaevandada põlevkivi Põhja – Kiviõli II mäeeraldisel. AS Kalotex märgib, et kaevandamisloa eelnõust nähtuvalt on maavara kaevandamine lubatud ka AS-i Kalotex kinnistul, s.o transpordimaal, millisest AS Kalotex järeldab, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ saab loa tingimusi rikkumata kaevandada kinnistul selliselt, et lammutab seal asuva rajatise – raudteetammi, millise taastamine ei ole mõistlike kuludega enam võimalik. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ viitab maapõueseaduse §-le 52 lg 3, millisest tuleneb, et eraõiguslikule isikule kuuluval kinnisasjal võib kaevandada maavaravaru kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Kuivõrd Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l vastavat kokkulepet AS-iga Kalotex ei ole, siis ei saa Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaevandada AS-ile Kalotex kuuluval kinnistul ning AS-i Kalotex vastupidised väited on täiesti ainetud. 3) Poolte vahel sõlmitud kasutusõiguse seadmise lepingu punktist 2.1. tuleneb, et kasutusõiguse kestel on kasutaja poolt kinnistule ehitatud raudtee kinnisasja oluline osa ja selle lammutamise kohustus on kasutajal vaid omaniku vastava nõude esitamise korral. AS Kalotex ei ole pidanud vajalikuks selgitada, veel vähem tõendada oma väidet, millise kohaselt on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l võimalik kinnistul kaevandada ning raudteetamm lammutada. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolse vastava tegevuse välistavad nii seadus kui ka pooltevaheline leping. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu AS-i Kalotex väide temal kahju tekkimise kohta seonduvalt Aseri – Sonda raudteelõigu kasutuskõlbmatuks muutumisega. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on seisukohal, et AS Kalotex, aga samuti ka tema lepinguline esindaja, ei ole aru saanud, et kaevandamist ei toimu AS-ile Kalotex kuuluval kinnistul, kuivõrd selleks puudub nõutav kokkulepe kaevandamisloa omaniku ja kinnistu omaniku vahel. Sellest johtuvalt ei muutu ja ei saagi muutuda raudteetammi taastamine võimatuks ning kogu raudteelõik kasutuskõlbmatuks. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on seisukohal, et tema tegevusest ei ilmne mitte mingisugust AS-i Kalotex õiguste rikkumist ega ka rikkumise ohtu ning hagiavaldus on täiesti põhjendamatu ning tõendamata. Sellest tulenevalt puudub AS-il Kalotex ka õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu lõpetamist. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud AS-i Kalotex kanda (tl. 39-41).

2 – 11 – 19686

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja, AS Kalotex, loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kostja, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, esindaja taotles kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt TsMS § 168 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kostja esindaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja esindaja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 405.- eurot ja viivise menetluskuludelt (405.- eurot), alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus leiab, et kostja, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, taotlus menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt, AS-ilt Kalotex, on põhjendatud täies ulatuses. Kostja esindaja väitel kulus hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 3 tundi, mis kohtu arvamuse kohaselt on mõistlik ajakulu, seega on kostja esindaja menetluskulu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, so, summas 405.- eurot.

2 – 11 – 19686 TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub AS-ilt Kalotex kui hagejalt kostja, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 405.- eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (405.- eurot), alates kohtulahendi jõustumisest, kuni (täitmiseni) menetluskulude täieliku tasumiseni AS-i Kalotex poolt, VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 168 lg 4, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.