Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 50 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1(3)

2-12-15620 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Galina Simonova lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko esitas 19.04.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse Narva kohtutäituri Andrei Kreki ja OÜ NL Kinnisvara vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohus jättis 02.05.2012 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Käesoleva ajani ei ole hageja hagiavalduses puuduseid kõrvaldanud ning kohtul ei ole andmeid, et hagiavalduselt oleks tasutud riigilõiv.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 221 lg-le 2 tõendab lepinguline esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Hagiavalduse esitas kohtule hageja nimel lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko, kes nimetas hagiavalduse lisades volikirja, kuid kohtule seda esitatud ei ole. TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagi hind ja hagita asja hind. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 alusel tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 125 alusel määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks enampakkumine, antud nõude puhul on tegemist tuvastushagiga. Kuna enampakkumisel müüdi kinnistu, korteriomand asukohaga Kesk 915, Narva-Jõesuu, tuleb hüve väärtuseks lugeda korteri hind. TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hagiavalduse ning sellele lisatud vara enampakkumise akti kohaselt müüdi eelpool nimetatud kinnistu enampakkumisel hinnaga 20 000 eurot. Seega tuleb korteri väärtuseks lugeda 20 000 eurot. Vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1 tuleb hagilt hinnaga kuni 22 369,07 eurot tasuda riigilõivu 2236,90 eurot. Käesoleva ajani ei ole kohtul andmeid, et hageja oleks riigilõivu tasunud. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitanud nõudelt ei ole tasutud riigilõiv. Kohus selgitas 02.05.2012 hagiavalduse käiguta jätmise määruses hagejale võimalusi taotleda riigilt menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

2(3)

2-12-15620 Samuti oli hagejat hoiatatud, et kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 10 ja 12. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 2, avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esindaja sai kohtumääruse isiklikult kätte 21.05.2012. Käesoleva ajani hagiavalduses puuduseid kõrvaldatud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Astrid Asi kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.