Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus MA töötas OÜ GB raamatupidajana alates 01.05.2009 ning kuna tööandja jättis palga maksmata 2009.a. septembrist alates, siis palus avaldaja töövaidluskomisjonil tööandjalt välja mõista perioodi 01.08.2009-19.10.2009 eest palga 14691 krooni, puhkusekompensatsiooni ja TLS § 100 lg 4 järgi hüvitise keskmise kuupalga ulatuses. Komisjon mõistis otsusega tööandjalt välja (otsus 18.05.2010. r 9.4-2/6355-09 saamata jäänud töötasu 2009. augusti ja septembrikuu eest a ́ 5670 krooni ja 2009.a. oktoobrikuu 13 tööpäeva eest töötasu 3350,45 kr. Muud avaldaja nõuded jäid rahuldamata. Tööandja OÜ GB ei nõustunud otsusega osas, milles see rahuldati ja palus selles osas nõude läbi vaadata hagimenetluses, avaldaja otsust ei vaidlustanud. Nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2009. augusti ja septembrikuu eest kummagi kuu eest 5670 krooni ja 2009.a. oktoobrikuu 13 tööpäeva eest töötasu 3350,45 kr ning menetluskulud palub jätta kostja kanda (vt 02.10.2012 avaldus, lk 85, protokoll 11.01.12. lk 133). Lisaks palub välja mõista viivise 20.10.2009 -2304.2012 96,91 € (lk 152). MA töötas OÜ GB raamatupidajana alates 01.05.2009, tööandja jättis palga maksmata 2009. augusti ja septembri ja oktoobrikuu 13 tööpäeva eest. Hageja töötas kostja juures kuni 19.10.2009, millal andis hageja üle kõik dokumendid kostjale. Dokumentide üleandmise aeg oli 094.10.2009-19.10.2009. Seega kestsid töösuhted hagejaga kuni 19.10.2009 (incl.). Dokumentide üleandmine toimus kostja käskkirja nr 2 17.09.2009 alusel. Hageja tegi tööd kuni 19.10.2009. Hageja ei ole saanud töölepingu lõpetamise teadet. Hageja esitas kostjale puhkuseavalduse 03.08.2009, mille kostja allkirjastas, ajavahemikul 31.08.2009-14.09.2009. Kostja seisukoht Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejaga lõpetati tööleping ülesütlemisega - vastava avaldusega 31.08.2009 alates 01.09.2009. Hageja ei olnud alates 01.09.2009 tööl, ta ei teinud tööd, sest töösuhe oli lõppenud. Hageja keeldus allkirja andmast töölepingu ülesütlemise avaldusele, kostja võttis septembris tööle uue raamatupidaja, hageja andis üle vaid dokumente. Hagejal ei ole õigus saada töötasu aja eest, mil ta väidetavalt puhkusel oli. Kostja ei mäleta, et ta oleks kirjutanud alla avaldusele, millega hageja soovis saada puhkust. Viivisenõue pole põhjendatud seetõttu, et põhinõue pole põhjendatud. 2009.a. augustikuu tasu on makstud. Kohtu põhjendused TLS § 95 lg 1, 2 järgi peab lepingu ülesütlemine olema kirjalikus vormis ja lepingu ülesütlemist peab põhjendama. TsÜS 69 lg 1 mõtte kohasel tehakse tahteavaldus, antud juhul lepingu ülesütlemise avalduse lepingu teisele poole (seda tuleb väljendada) ning see muutub kehtivaks kättesaamisega. TLS § 95 lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vorminõude rikkumine toob kaasa ülesütlemise tühisuse. TsÜS § 71 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtud sellise sisuga nagu see kätte saadi. VÕS § 186 p 6 alusel lõpeb võlasuhe ülesütlemisega. Kostja väitis, et hagejaga lõppes töösuhe seoses kostja poolt lepingu ülesütlemisega 31.08.2009 erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 3 järgi seoses töökohustuste rikkumisega. Kuni selle ajani maksis 2 (3)

kostja hagejale ka palka. Alates 01.09.2009 töötas kostja juures uus raamatupidaja, kellega sõlmiti ka tööleping, seda eelkõige põhjusel, et hageja ei täitnud oma kohustusi. Hageja asus kostja juurde tööle tähtajatu töölepingu alusel alates 01.05.2008 raamatupidajana (tööleping nr 1, tsiv t lk 42), milles vaidlus puudus. Vaidlus on lepingu ülesütlemise ajas, avalduse kättetoimetamises ning lepingu lõppemise ajas ning selles, kas töösuhe poolte vahel jätkus kuni 19.10.2009. Kostja väitis, et ütles lepingu 31.08.2009 avaldusega hagejale üles, hageja eitab ülesütlemist ja sellise avalduse saamist. Selleks, et viidatud lepingu ülesütlemise avaldus oleks hageja suhtes kehtiv, st et pooltevaheline tööleping oleks ülesütlemisega lõppenud, pidi kostja oma tahteavalduse hagejale teatavaks tegema. Kohtule esitatud kostja 31.08.2009 avaldusest nähtuvalt on kostja otsustanud lõpetada hagejaga töölepingu kostja algatusel alates 01.09.2009 seoses töökohustuste rikkumisega vaatamata eelnevaist hoiatustest. Seega vastab lepingu ülesütlemise avaldus sisu- ja vorminõuetele TLS § 95 lg 1, 2 järgi. Kohtule esitatud juhatuse liikme EBi kirjalikust avaldusest 15.09.2009 (tsiv t lk 81) nähtuvalt keeldus hageja töölepingu ülesütlemise avaldusele alla kirjutamast. Sellele selgitusele/avaldusele on kirjutanud alla A. L (tsiv t lk 81). A L kui kostja tunnistaja ütluste järgi lõpetas kostja hagejaga lepingu siis, kui uus raamatupidaja tuli tööle ja seda eelkõige põhjusel, et hageja ei olnud korduvalt 2009.a. suvel kättsaadav aga töö vajas tegemist. Samas nähtub tema ütlustest, et ta ei teadnud seda, millal hageja viimati kostja juures tööl oli ning tema ütluste kohaselt läks hageja ära omal soovil. Tunnistaja kinnitas, et on kirjutanud alla sellele EB avaldusele (tsiv t lk 81, tõend, mis esitati kohtule 30.11.2010), mille kohaselt oleks hageja justkui keeldunud alla kirjutamast lepingu lõpetamise teatele. Tunnistaja teada olla hageja keeldunud alla kirjutamast lahkumisavaldusele ning samas ütles kohtule, et ta ei mäleta, kuidas hagejale töölepingu lõpetamine kätte anti. Ütluste kohaselt pani ta EBi avaldusele (tsiv t lk 81) vaid oma allkirja, mitte kuupäeva. Ütluste kohaselt ei olnud hageja tööl oktoobris 2009 sest, sest siis töötas juba uus raamatupidaja ning ütluste kohaselt võeti uus raamatupidaja tööle 2009.a. augustis. Hinnates tunnistaja A. L ütlusi, mille kohaselt ei mäletanud ta seda, millal ta nägi tööl hagejat viimast korda, samuti ei mäletanud ta kuidas lepingu lõpetamine hagejale kätte anti, teadis vaid seda, et hageja oli keeldunud alla kirjutamast ja ning arvestades seda, et tunnistaja on pannud EBi kui juhatuse liike kirjalikule avaldusele (millega oli keeldunud hageja allakirja andmast lepingu lõpetamise teatele lk 81) vaid allkirja, leiab kohus, et tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud asjaolu, et millal ülesütlemise tahteavaldus hagejale üle anti või millal ta võis keelduda selle ülesütlemise avalduse vastuvõtmisest ja seega ei ole tõendatud kostja väide, et kostja oleks hagejale üldse teinud teatavaks 31.08.2009 avalduse lepingu ülesütlemise kohta. Kostja tunnistaja M. R ütluste kohaselt ei teinud hageja tööd alates 2009.a. septembrist, kuid samas ütles, et ta andis üle dokumente tunnistajale. See, et hageja tööl ei olnud 31.08.0914.09.09, ei ole vaidluse all, sest hageja viibis sellel ajal reisil (mida kinnitavad Reisieksperdi arve, kindlustuspoliis) ja enda arvates puhkusel, seega ei saanudki ta faktiliselt tööl olla. Samas ei tõenda M. R eelviidatud ütlused seda, et hagejaga oleks töösuhe olnud lepingu ülesütlemisega lõpetatud. Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et kostja väited sellest, et tööleping lõppes hagejaga 31.08.2009 avalduse alusel 01.09.2009 alates, on tõendamata. Kostja võis tahta lepingut üles öelda 31.08.2009 avaldusega, mida võib kaudselt näha hageja poolt kohtule esitatud kostja käskkirjast nr 17.09.2009 (tsiv t lk 162), millele tugines ka kostja. 3 (3)

Nimelt on käskkirja alusel antud hagejale ja uuele raamatupidajale dokumentide üleandmise ja vastuvõtmise kohustus alates 17.09.2009, kuid sellise käskkirja tegemine ja selle alusel kohustuste andmine hagejale ei tõenda ega tähenda seda, et töölepingu ülesütlemise avaldus ise oleks hagejale teatavaks tehtud ja kehtivaks muudetud TsÜS § 69 lg 1 ja § 71 alusel. Kuna viimane on tõendamata, siis ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Kohus peab vajalikuks märkida, et lepingu lõppemisel ei saa lepingu pool nõuda II poolelt uute kohustuste täitmist. Kohtu arvates kinnitab kostja käskkiri nr 2 17.09.2009 hageja väiteid, et talle anti tööülesandeid, mille hulka kuulub ka dokumentide üleandmine. Kohtu arvates on mõistetav, et raamatupidaja töökohustuste hulka kuulub tööandja korraldusel dokumentide üleandmine II isikule, kuid pärast töölepingu lõppemist ei saa selle sama lõppenud töölepingu alusel enam nõuda uute kohustuste täitmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viidatud käskkirjaga nr 2 on tööandja teinud hagejale kohustuseks anda dokumendid üle II raamatupidajale, mis aga kinnitab poolte vahel töölepinguliste suhete olemasolu pärast 31.08.2009. Kui leping oleks poolte vahel lõppenud 01.09.2009, ei oleks hagejal olnud kohustust pärast seda mingeid ülesandeid kostja ees täita ning kostjal ei oleks olnud õigust anda pärast lepingu lõppemist hagejale uusi kohustusi. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentide vastuvõtmise aktidega 15.09.09, 04.10.2008, 19.10.2008 (tsiv t 4750) on hageja tõendanud, et ta andis dokumente üle kuni 19.10.2009. Seega kinnitavad hageja esitatud aktid ja käskkiri 2 töösuhteid poolte vahel ehk teisisõnu seda, et lepingu ülesütlemise tahteavaldus ei olnudki hagejale teatavaks tehtud ja leping ei olnud lõppenud. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ning 2009.a. augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu eest töötasu VÕS § 101 lg 1 p ja §108§ 76 ja TLS § 28 lg 2 p 2 alusel. Kostja tõi esile, et hagejal ei ole igal juhul õigus saada tasu selle aja eest, kui ta oli väidetavalt puhkusel. Hageja tõi esile, et ta viibis puhkusel 31.08.09-14.09.09. Hageja esitatud avaldusest 03.08.2009 (lk 155 tsiv) nähtuvalt on hageja palunud puhkust ajavahemikul 31.08.2009-14.09.09, millele on alla kirjutanud kostja, mida kostja ei eitanud. Kostja väitis, et ta pole hageja puhkusega nõustunud, mida tõepoolest ei nähtu viseeritud avalduselt 03.08.09, küll aga ei oma märgitud asjaolu tähtsust, sest käesolevas vaidluses ei ole tõstatatud küsimust sellest, kas hageja on rikkunud viidatud ajavahemikul 31.08.09-14.09.09 töökohustusi. Märgitu omab vaid tähendust sellest, kas ja millises ulatuses on hageja palganõue põhjendatud. Kuna hageja on ise viidanud sellele, et ta viibis puhkusel 31.08.2009-14.09.09, siis nõustub kohus kostjaga, et hagejal ei ole märgitud aja eest õigus nõuda töötasu TLS § 28 lg 2 p 2 järgi, kuna töötasu ehk palka saab nõuda töötamise eest. Seega on hageja palganõue osaliselt tõendatud ja põhjendatud ega kuulu rahuldamisele perioodi 31.08.2009-14.09.09 eest, kui hageja faktiliselt tööd ei teinud hagejast tulenevatel asjaoludel. Vaidlus puudus selles, et hageja kuutasu oli 5670 kr, seega on hagejal õigus saada töötasu 2009.a. augustikuu 19 tööpäeva eest (5670/20*19) 5386,50 kr ja 2009a. septembrikuu 12 tööpäeva eest (5670/22*12) vastavalt 3092,73 kr ning 2009.a. oktoobrikuu eest kuni 19. oktoobrini vastavalt (5670/22*13) 3350,45 kr. Kostja väitis, et ta on maksnud hagejale välja 2009.a. augustikuu töötasu, mida hageja ei ole omaks võtnud. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte (tsiv t lk 130) kohaselt on kostja maksnud hagejale 02.09.09 lepingu nr 23 02.09 alusel 4500 krooni. Hageja esitatud konto väljavõttest (lk 153 tsiv t) nähtuvalt oli viimane palk makstud välja juulikuu eest 31.09.09. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on tööandja maksnud töötasu selliselt, et igakordselt on märkinud kande selgituses sõna „palk“, küll aga puudub selline selgitus kandes 02.09.09. Selles kandes on viide vaid lepingule 23.02.09, mis ei kattu ka töölepingu andmetega, sest pooltevaheline tööleping kannab nr 1 ja on sõlmitud 01.05.2008 (tsiv t lk 42). Seega leiab kohus, et 02.09.09 ülekantud rahasumma 4500 kr lepingu 23.02.2009 järgi ei ole töötasu 2009.a. augustikuu eest. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks maksnud hagejale palka alates 2009.a. augustikuust kuni 4 (3)

19.10.2009, siis on ta rikkunud töötasu maksmise kohustust VÕS § 100 tähenduses ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja TLS § 28 lg 2 p 2 alusel kohustuse täitmist - töötasu maksmist. Eeltoodu alusel on hageja nõue palga saamiseks osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks saamata jäänud töötasu perioodi eest 01.08.2009-19.10.2009 kokku 14149,23 kr ehk 904,30 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt seadusjärgse viivise alates 19.10.2009-23.04.2010 96,91 €. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 II (VÕS § 94 sätestatud määr, mille lisandub 7% aastas) ja § 101 lg 1 p 6 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivitamise perioodi ja arvestust ei ole kostja vaidlustanud, va sellel põhjusel, et leiab, et põhinõue tuleks jätta rahuldamata (viivise arvestus tsiv t lk 152, kostja vastus tsiv t lk 167-168). Kuivõrd hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kostja ei ole viivituse perioodi vaidlustanud, siis on hageja viivisenõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud, sest viivise arvestamisel tuleb lähtuda põhjendatud nõude suurusest ja sellest, et täituri vahendusel sai hageja kätte 20.09.10 724,76 €. Viivis on seega järgmine: 19.10.09-31.12.09 eest on (73*0,02192%*võlg 904,30€) 14,47 € 01.01.2010-20.09.2010 eest on (262*0,02192%*võlg 904,30€)51,93 € Hageja kinnitas, et täituri vahendusel sai hageja 724,76 €, seega tuleb viivist edaspidi arvestada võlalt 179,54 € . Seega on viivis järgmine: 21.09.2010-31.12.2010 eest on (102*0,02192%*179,54€) 4,01 € 01.01.2011-23.04.2011 eest on (114*0,02260%*179,54€)4,63 € Kokku on viivis 75,04 €. Eeltoodu alusel on hageja nõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud, hagi kuulub osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 904,30 eurot ja viivist 75,04 €. Kuna töövaidluskomisjoni otsus kuulus viivitamata täitmisele osaliselt ja hageja kinnitas, et ta sai täituri vahendusel 742,76 €, siis tuleb lugeda, et hageja põhinõue 904,30 € on 742,76€ ulatuses täidetud. Menetluskulude jaotus TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja soovis kokku saada 1035,80 € (põhinõue 938,89 € /14690,45 kr/+ 96,91 € (viivis). Nõue kuulus rahuldamisele 979,34 € ehk 94,5% ulatuses. Seega jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 94,5% ulatuses kostja kanda ja 5,5% ulatuses kostja kulud hageja kanda. Hageja palus välja mõista menetluskuludena (30.04.2012 avaldus) kokku 409,80 €, millest dokumenteide saamise kulud on 3,2 €, infopäringukulu 1,60 €, õigusteenuse osutamise kulud 180 € ja Õigusbüroo VK ja P OÜ arve järgi kulud 225 €. Kostja palus välja mõista kuludena riigilõivu 191,73 € ja esindaja kulud käibemaksuta palub välja mõista 1597,79 €. Kostja vaidles vastu hageja kuludele 180 €, kuna ei nähtu seost asjaga. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 02.09.08 § 1 lg 1 järgi on hagihinna puhul kuni 3200 € teiselt pooltele väljamõistetava lepingulise esindaja kulu piirmäär 1600 €. 5 (3)

Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1,2, § 143 p 2, § 144 p 1 1 ja § 175 lg 1 alusel tõendite saamise kulud kokku 4,80 € ning põhjendatud esindajakuluks on, arvestades tsiviilasja hinda, Õigusbüroo VK ja P OÜ poolt osutatud teenus 2,5 h ulatuses vastavalt 225 €. Kohus nõustub kostjaga, et L OÜ poolt õigusteenuse osutamine käesolevas asjas 180 € ei ole tõendatud, kuna arvest ei nähtu seost käesoleva vaidlusega. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kokku menetluskulude katteks (94,5% 229,80-st) 217,16 €. Kostja menetluskulud on, arvestades asja mahtu ja esitatud menetlusdokumentide hulga, põhjendatud 1597,79 € TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 alusel. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale 87,89 €. Kuna palganõue on riigilõivu vaba, on kostjal õigus nõuda lõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p1 lg 4,6,7 sätestatud tähtajal ja korras, kohus on seda menetluses ka varem selgitanud. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind põhinõude haginõude ja viivisenõude esitamise ajal kehtinud sätete kohaselt põhinõude hind 938,89 €.

Kohtunik

6 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.