Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Eelnev menetlus Poolte vahel olid vaidlused töövaidluskomisjonis, milles komisjon tegi otsused. Otsusega (tsiv t lk 10) 06.09.2010 nr 9.4-02/2712/10 jäi rahuldamata AS F nõue leppetrahvi saamiseks. Selles osas palus AS F vaidluse vaadata läbi hagimenetluse korras, ülejäänud osas AS F otsust ei vaidlustanud, kuna nõue rahuldati (vt otsuse p 1-3, lk 12). Otsusega nr 9.4-02/2068/10

06.09.2010 (tsiv t lk 20-23) jäi rahuldamata AP hagi AS F vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnistamiseks, lepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise saamiseks 3 kuu ulatuses. Selle otsusega tunnistas komisjon töölepingu lõppenuks 24.05.2010 ülesütlemisega (otsuse p 1-2, tsiv t lk 23). Märgitud otsuse ärakirjad on saadetud pooltele (vt istungi protokoll 07.09.2011, tsiv t lk 80), see otsus on jõustunud. Asjas nr 9.4-02/2068/10 06.09.2010 tehtud otsuse, mis asub töövaidluskomisjoni toimikus nr 9.4-02/2068/10 (t lk 2-6), resolutsioonis on kolm punkti (p 3 - jäetud rahuldamata AP nõue leppetrahvi tühistamise/vähendamise nõudes). Sellise otsuse saamist eitasid mõlemad pooled (vt istungi protokoll 07.09.2011, tsiv t lk 80). Seega vaatleb kohus asjas vaidlust, mis seostub AS F nõudega AP vastu leppetrahvi saamiseks asjas nr 06.09.2010 nr 9.4-02/2712/10 ning lähtub selles asjas tehtud otsusest, mille saatis komisjon pooltele. Nõue ja põhjendused Pooled sõlmisid töölepingu nr 418 25.08.2009 ja kostja töötas hageja juures objektijuhina. Kostja korraldas ja kontrollis hageja juures ripplagede paigaldajate tööd, suhtles klientidega, kontrollis objektidel kasutatavate materjalide koguseid, määras projekti maksumuse. Lepingu p 2.5 sätestas konkurentsipiirangu, mille järgi kohustus kostja mitte tegutsema tööandjaga samal majandus-, kutsetegevuse alal. Kostja korraldas 13.05.2010-16.05.2010 XXX, Assaku alevikus, ehitusobjektil ripplae paigaldamise teenuse, milles kasutati hagejale kuuluvaid materjale, tööriistu, transpordivahendeid ja töötajat (M. R ). Töö tehti M ja M OÜ-le, kes tegeleb elamute ja mitteeluhoonete ehitusega. Tellimuse kui sellise jättis kostja hageja kliendihaldurile edastamata ning töö on läbi kandmata hageja andmebaasides (klient on kandmata hageja aktiregistrisse). Tellija sai soodustusi mida rakendatakse nö omatarbeks. Kostja vormistas arve R OÜ-le, sularaha 3387 kr kanti hageja kassasse. REOÜ ja M ja M OÜ kuuluvad enamjaos samadele isikutele. Seda, et kostja teostas viidatud tellimuse korraldamise, selgus 17.05.2010, kui paigaldaja M. R teatas 16.05.2010 kliendihaldurile A. A , et lõpetab objekti 17.05.2010 ning kliendihaldur avastas 17.05.2010, et sellist objekti ei ole kantud aktiregistrisse. 24.05.2010 võttis kostja seletuste käigus omaks, et tegi eraviisiliselt (nö mustalt) ripplae paigalduse teenuse hageja materjalide, vahendite ja töötajatega ning väitis, et võttis sularaha 4000 kr, kuid ei leidnud sellest olevat midagi taunitavat. Kostja on süstemaatiliselt teostanud eraviisilist teenust nn hageja kõrvalt, mille eest saadud raha ei ole jõudnud hagejani. Kostjal oli võimalik tutvuda hageja klientidega, toodetega, oma ja müügihindadega, töötajate töö tasustamise põhimõtetega jms, mistõttu oligi konkurentsipiirang lepingus kokku lepitud, mille rikkumise eest saab nõuda trahvi. Hageja palub TLS § 23 lg 1, 2, § 26, lepingu p 2.5 alusel kostjalt välja mõista leppetrahv 6 kuupalga ulatuses (kuupalk 17 010 kr) kokku 102 060 kr ja menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja esitatud Kauri OÜ-le 26.04.2007 tehtud pakkumine 72963-1 ei ole samastav pakkumisega MO7226-4. Kostja teadis, et erinevatele klientidele pakuti erinevate hinnakirjade alusel tooteid. RE OÜ ei olnud varem hageja klient, pole ehitaja kellel laieneks ehitaja hinnakiri, samuti pole tegemist ehitajaga, kes võiks saada püsikliendiks edasimüüjaga ning võis talle müüa tooteid üksnes üldhinnakirja alusel. Tegemist ei olnud lao jäägiga või defektse toodanguga. Peale selle ei olnud kostjal õigust ise alandada hinda. Hageja praktika kohaselt ei anta sellist allahindlust tellijale, kes ostab väikses koguses materjale. Leppetrahvi kokkulepe ei ole tühine. Tõendid: M ja M OÜ ja REOÜ registriandmete väljatrükk, AS F laekeskuse projekti eelarvestuse blanketi ärakiri, arve 20103012, pakkumine M07226-4, AS F kulude arvestus, korrigeeritud arvestus, AC arvestus, AA ütlus. Kostja seisukoht 2 (6)

Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole tegelenud hagejaga samal majandus- või kutsetegevusalal ega ole tegutsenud hageja konkurendi juures. Kostja pidigi vaidlusaluse juhtumi korral kasutama hageja materjale, töötajaid, töövahendeid, arusaamatu on kahju tekkimine. Hageja töötajad olid vaidlusalusel ajal alakoormatud. Kostja pidas hageja kui tööandja huve silmas ning saatis ühe töötaja XXX objektile lage paigaldama, vastasel korral oleks ta olnud tööta kodus. Ei ole õige hageja väide, et vaidlusaluse juhtumi korral saanuks tellijale materjale müüa turuhinnaga. Hageja esitatud arvestus, pakkumine on kunstlikult suurendatud. Materjalid, mida kasutati objektil, olid defektiga (värvitoonide osas), R EOÜ tellis just selliseid materjale, mille müük turuhinnaga poleks olnud võimalik. Konkurentsipiirangu rikkumiseks ei saa ole asjaolu, et XXX objekt polnud kantud vastavasse hageja registrisse. Kostja rääkis tehingust pärast seda, kui saabus ise puhkuselt ning kui saabus tagasi lähetuses viibinud EK, kellega tavaliselt sellised küsimused läbi räägiti. Kostjale ei võimaldatud sisulisi selgitusi anda (kostja oli ära 17.05.2010-23.05.2010), sest leping öeldi 24.05.2010 üles. R sai kostja küll ettemaksu 4000 kr, kuid pidi selle hageja juures vormistama siis kui saabub tööle 24.05.2010. Kostja ei jõudnud seda teha, sest leping öeldi juba 24.05.2010 üles. Konkurentspiirangu rikkumine ei ole asjaolu, et tehing pole kantud registrisse ega ole jõutud vormistada materjalide ja paigaldamise müügitehingut. Niisugune kohustuse rikkumine ei tähenda, et kostja oleks tegutsenud hagejaga samal majandus- või kutsetegevusalal ehk rikkunud konkurentispiirangut. Lisaks ei ole hageja oma lepingu ülesütlemise avalduses selgitanud, milles konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine seisneb. Leppetrahvi kokkulepe ja selle suurus on tühine tüüptingimus, seda pole läbi eraldi räägitud. Hageja maksis igakuiselt küll 1000 kr, kuid leppetrahv ca 100 000 kr on liiga suur, seda tuleb igal juhul vähendada mõistliku suuruseni. Leppetrahvi saamise õigus peab olema seotud kahju tekkimisega tööandjale. Tegelikku kahju pole tekkinud. Hageja ei ole väitnud, et käive oleks vähenenud, klient oleks üle läinud hageja juurest konkurendi juurde. Hageja ei ole tõendanud lepingu p-s 12.12 toodud rikkumisi. M ja M OÜ ja REOÜ ei ole konkurendid, kuna nad ei tegele sellise tegevusalaga nagu hageja. Selle tõttu tellis REOÜ teenuse AS-ilt F, vastasel korral saanuks ta teha need tööd ise. Tõendid: ülesütlemise avaldus, arvestus, maksekorraldused 06.09.2010 07.09.2010 3000 ja 1000 kr, M. T ütlus. Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

Hageja tunnistaja A. A ütlustega on tõendatud, et kostja korraldas 13.05.2010-16.05.2010 XXX, Assaku alevikus, ehitusobjektil ripplae paigaldamise teenuse ja selleks kasutati hagejale kuuluvaid materjale, tööriistu, transpordivahendeid ja töötajat (M. R ). Ütlustega on tõendatud, et kostja jättis tellimuse hageja kliendihaldurile edastamata, töö jäi kandmata vastavasse andmebaasi, samuti ei olnud klient kantud hageja aktiregistrisse. Lisaks o tunnistaja ütlustega tõendatud, et tellija sai soodustusi, mille otsustamise pädevust kostjal polnud, sest hindade üle sai otsustada kliendihalduril. Ütlustega on tõendatud, et objektijuht, kelleks oli kostja, pidi tegema kindlaks vaid tellimuse (töö) erisused ja raskusastme ning esitama selle kliendihaldurile, kes tegi kliendile pakkumise. Seega on tõendatud viidatud tunnistaja ütlustega, et kostja ei järginud tellimuse võtmisel ja töö korraldamisel 13.05.2010-16.05.2010 tööandja poolt kehtestatud protseduure. Kostja ei ole tegelikult ka seda vaidlustanud.

Kostja tunnistaja M. T ütluste kohaselt tundis ta AS-i F ja AP seoses varasema projektiga, mis oli seotud OÜ-ga S(kus tunnistaja varem töötas). Eeltoodu tõttu pöördus tunnistaja AP poole just selleks, et XXX üks renditud ruum korda teha eesmärgiga, et R saaks seal pidada kontorit ning müüa kruve. Tunnistaja ütluste kohaselt tellis ta töö (materjalid, lae paigaldus) just AS-lt F AP kaudu ning mingeid hüvesid pole AP sellega seonduvalt OÜ-lt R saanud. Ütluste kohaselt maksis ta tööde eest AP sularahas, arve sai F AS-lt (tsiv t lk 17). Tunnistaja ütles, et R tegeles üldehitusega ning tegevusalaks ei olnud laematerjali paigaldus. Hinnates kostja tunnistaja ütlusi, hageja esitatud arvet 20103015 14.05.2010 REOÜ-le, leiab kohus, et AP tegutses REOÜ-le materjale müües ja paigaldust korraldades AS F nimel ja huvides ning sõlmis tegelikult AS F nimel viimase tegevusalal lepingu REOÜ-ga. Seda, et AP poleks tegutsenud AS F nimel, ei nähtu ka hageja esitatud M. R i seletuskirja, mille kohaselt oli tunnistaja AS F objektil. Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et ajal, kui kostja tegi pakkumise, müüs materjali ja lasi teha paigalduse (perioodil 13.05.2010-16.05.2010) XXX, Assaku alevikus, rikkus ta tegelikult tööandjapoolseid vastavaid protseduurireegleid (viimane leidis kinnitust hageja tunnistaja AA ütlustega). Samas ei ole nende protseduurireeglite rikkumine (mis seisnes eelkõige nende küsimuste otsustamises, mille pädevus kostjal puudus ning jättes tehingu kajatamata andmebaasis ning müües teenust/materjale odavamalt) töölepingust tuleneva konkurentsikeelu rikkumine. Kohtu arvates eeldab viidatu seda, et töötaja tegutseb enda ärilistes huvides ning on turul samal ajal tööandjale konkurent või soosib konkurenti äriliselt ning pingestab tööandja ärilist edu turul. Hageja esitatud M ja M OÜ registriandmeist (tsiv t lk 14) nähtub, et viimane on MT seotud isik, kuid tema registriandmeist ei nähtu, et too tegeleks lae paigalduse ja vastavate materjalide müügiga ning kohus leiab, et viimane ei olnud töölepingu tähenduses konkurent hagejale. Tunnistaja M. T ütluste kohaselt ei tegelenud R laematerjalide paigaldamise ja müügi alal, seda ei nähtu ka tema registriandmeist. Seega leiab kohus M. T ütlusi ja registriandmeid hinnates, et R Eesti OÜ ei olnud üldse hageja konkurent töölepingu p 12.11 järgi. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et kui REOÜ oleks tegelenud lae materjalide müügi ja paigaldamisega, puudunuks tal mõistlikult võttes vajadus selliste teadmiste, oskuste olemasolul oma kontori korrastamiseks/ remontimiseks osta sama teenust AS-lt F. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja vaidlusalune tegevus ei olnud konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine. Kostja käitumist 13.05.2010-16.05.2010 XXX, Assaku objektil on võimalik vaadelda kohustuse rikkumisena (tööandja usalduse kasutamine), kuid selle tõttu on hageja töösuhte kostjaga lõpetanud. Selle kohta on olemas ka jõustunud töövaidluskomisjoni otsus nr 06.09.2010 nr 9.402/2068/10, millega ongi tuvastatud töökohustuste rikkumine, mis lubas hagejal kostjaga töölepingu erakorraliselt üles öelda. Hageja väitis, et tähtust ei oma asjaolu, kas isik teeb lubamatut konkurentsi FIE-na või mitte. 5 (6)

Kohus leiab, et hageja väide ei ole siiski täpne. Töölepingu p-s 12.12 on sätestatud selgelt ja arusaadavalt, mida tööandja peab konkurentsipiiranguks ning selle sätte kontekstis eeldab lubamatu konkurents tasulist kasumlikku tegevust - kas töötamist konkurendi juures (sõltumata lepingu iseloomust), teenuse osutamist konkurendile, osalust konkurendi äriühingus, juhtorganis olemist, konkurendi asutamist või füüsilisest isikust ettevõtjaks olemist. Käeoleval juhul ei ole hageja lepingu p 12.12 sätestatud selliseid asjaolusid tõendanud. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et lisaks sellele, et leppetrahvi kokkulepe on tühine, ei ole tõendatud ka asjaolu, et kostja oleks rikkunud lepingust tulenevat konkurentsipiirangut ehk kohustust VÕS § 100 ja § 76 ja § 26 lg 1 mõttes ning hagi tuleb jätta ka märgitud motiivil rahuldamata. Kostja väide, et lepingu ülesütlemise avalduses pole hageja selgitanud, milles konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine seisneb, ei oma vaidluses tähtust, sest hagi jääb ülaltoodud motiividel rahuldamata. Eeltoodu pärast ei pea kohus andma hinnangut lepingu ülesütlemise avaldusele (tsiv t lk 50-51). Samuti ei anna kohus hinnangut väidetele, mis seostuvad leppetrahvi vähendamisega. Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei anna kohus hinnangut hageja esitatud projekti eelarvestuse pakkumise projektile (tsiv t lk 16), pakkumisele (tsiv t lk 24-26), AC arvele nr XXXXXXXXXX (tsiv t lk 68), vastavale kostja pakkumisele 72963-1 ja kalkulatsioonile (tsiv t lk 52-55), kostja esitatud maksekorraldustele 2010.a. septembrist. Mis puutub hageja väidetesse, et kostja on ka varem konkurentsi keeldu rikkunud, siis on need väited üldsõnalised ja tõendamata. Töövaidluskomisjonile esitatud kostja arvestused (märkmed) ja ekirjast 08.04.2010 midagi sellist ei nähtu (töövaidluskomisjoni toimiku nr 9.4-2/2068/10 lk 6064). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja menetluskulud hageja. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, mille kohaselt on tsiviilasja hind on 6522,82 €.

Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.