Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Tsiviilasi nr 2-11-1540 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud L M esitas 14.09.2010 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Kinnisvarateenindus vastu, milles palus tuvastada temaga 16.08.2010 lõpetatud töölepingu tühisus, lõpetada avaldajaga tööleping alates 17.08.2010 ja mõista tema kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduse osaliselt, tuvastades pooltevahelise töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges lepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 16.08.2010 ja mõistis hagejale välja 2 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise summas 33 072,90 krooni. OÜ Kinnisvarateenindus palus avalduse läbi vaadata hagimenetluse korras osas, milles avaldus osaliselt rahuldati. Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle kostja juurde töödejuhataja ametikohale 16.10.2006, aasta hiljem teenindusjuhi ametikohale. Töökohustusteks olid teenuste müük ja hooldus- ning puhastusteenuste korraldamine. 16.08.2010 andis tööandja hagejale üle teate lepingu ülesütlemiseks alates 16.08.2010. Põhjuseks oli tööandja vajadus töö ümber korraldada ja optimeerida kulusid, millega kaotati teenindusjuhi ametikoht. Hageja arvates oli tegemist otsitud põhjusega, tegelikult tööd ümber ei korraldatud, sest töö jäi alles. Pärast hageja koondamist anti sama töö müügisekretärile ning seda tööd hagejale ei pakutud. Lisaks töötab K. J, kes töötas enne müügijuhina, nüüd Põhja piirkonna tegevjuhina, teda eksponeeritakse internetis koos Põhja piirkonna töödejuhatajatega, kes allusid tööülesannete täitmisel varem hagejale. Seega müügisekretäri tööülesanded on samad, mis hagejal. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise 16.08.2010 tühisus, mõista hagejale välja hüvitis ning lugeda leping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel. Ehkki hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, millega rahuldati tema avaldus vaid 2 kuu keskmise palga hüvitise nõudes, suurendas hageja oma nõuet menetluse käigus ja palus välja mõista kolme kuu keskmise töötasu hüvitis 49 727,49 krooni ehk 3178,17 eurot töölepingu aluseta lõpetamise eest. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja töö oli mitme teise isiku poolt dubleeritud. Kostja juures toimus seoses kulude optimeerimisega struktuuri muudatus, moodustati 3 iseseisvat äriühingut, lõpptulemusel moodustati kontsern, selle tulemusel kadus hageja töökoht. Kostjal puudus võimalus pakkuda hagejale tööd, kuivõrd müügisekretäri töö eeldas kõrgemat haridust, mida hagejal ei olnud. Hagejal oli sisekujundaja haridus ning tema ümberõppeks tehtavad kulud ei olnud kostjale mõistlikud arvestades kulude optimeerimisvajadust ja sellest tulenevaid struktuurimuudatusi. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja koondamiseks oli faktiline alus TLS § 89 lg 1 järgi olemas ning kas hagejale oli võimalik pakkuda müügisekretäri tööd. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et lepingu ülesütlemise teade vastab TLS

Tsiviilasi nr 2-11-1540 § 95 lg 1, 2 sätestatud vorminõudele ning põhjendamisnõudele ning teatest endast nähtuvalt ka seadusest tulenevale lepingu lõpetamise lubatavale alusele. Tunnistaja U L ütlustega on kostja tõendanud, et OÜ-s Kinnisvarateenindus toimusid struktuuri ja juhtimismuudatused, mille eesmärgiks oli vähenda dubleerivat tööd ning kulusid. Tunnistaja ütluste, osaniku otsuse ning registriandmete väljavõttega on tõendatud, et struktuuri muudatuste käigus ning kulude optimeerimiseks moodustati 4 piirkondliku allasutuse, millel puudus majanduslik juhtimisotsustus ja vastutus, asemel 3 äriühingut ehk juriidilist isikut, mida ei saa kohtu arvates nii olemuselt kui ka majanduslikult samastada varem eksisteerinud 4 osakonnaga. Tunnistaja K. J, kes on Põhja Kinnisvarateenindus juhatuse liige pärast kostja struktuurimuudatusi, ütles, et kui ta asus juhatuse liikme ametikohale, siis lisandus tema varasemale müügijuhi tööle kohustus vastutada loodud äriühingu äriliste eesmärkide ehk finantstulemuste eest. Tema ütluste kohaselt kattusid L. M tööd müügijuhi, eritööde osakonna juhataja, töödejuhataja, tegevjuhi tööülesannetega ning kõik selle töö, mida pidi tegema L. M, tegid ära teised nimetatud töötajad. Seda, et hageja tööülesanded osaliselt kattusid tegevjuhi, heakorra eritööde osakonnajuhataja ja töödejuhataja ülesannetega, nähtub ka hageja enda ametijuhendilt (töölepingu lisa 10) p 1, 2, töödejuhataja tööjuhendilt p 2, 3-11, müügijuhi K. Ji ametijuhendilt p 1.1-1.3 ning heakorra eritööde osakonnajuhataja ametijuhendilt p 2-8. Eeltoodud dokumentaalsete tõendite ja K. Ji ütluste alusel on tõendatud asjaolu, et hageja töö kattus teiste isikute tööga, mistõttu puudus vajadus tema ametikoha järgi, kuna ümberkorralduse käigus oli vaja kulusid optimeerida. Hageja esitatud müügisekretäri (M. L) ametijuhendist ja töölepingust nähtub, et müügisekretäri kohustuseks oli müügiga seonduvalt klientide andmete haldamine, lepingute haldamine, juhatuse liikme assisteerimine, hinnapakkumiste koostamine, klientidega suhtlemine. Kostja väitel oli selleks vajalik tehnilise ärijuhtimise erialal omandatud kõrgem haridus. Hageja poolt kohtule esitatud CV keskuse avaldatud müügisekretäri tööpakkumises 30.06.2010 on need nõudmised ka esile toodud. Kostja on tõendanud kohtule esitatud M. L diplomi ja akadeemilise õiendiga seda, et M. Ll oli vastav haridustase (kuulutuses avaldatud) müügisekretäri tööks. Kostja väitel oli hageja sisekujundaja haridusega, mida hageja ei ole ümber lükanud. Eeltoodud müügisekretäri ametijuhendit, töölepingut, diplomit ning õiendit hinnates leiab kohus, et kostja on tõendanud asjaolu, et tal puudus TLS § 89 lg 3 tulenev võimalus pakkuda hagejale müügisekretäri ametikohta, kuna hagejal ei olnud müügisekretäri töö eelduseks olevat haridustaset ning hageja ümberõppeks vajalikud kulud oleksid sellisel juhul tööandjale olnud ebamõistlikud. Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et kostjal oli õigus hagejaga 16.08.2010 tööleping erakorraliselt TLS § 89 lg 1 alusel üles öelda ja lepingu ülesütlemine ei ole tühine. Apellatsioonkaebus Hageja vaidlustas maakohtu otsuse. Kohus on jätnud analüüsimata sisulise küsimuse sellest, kas ettevõttes toimunud ümberkorralduste tõttu kadusid või vähenesid hageja poolt teostatud tööülesanded. TLS §-s 112 sätestatud keelunormi tõttu ei olnud käesoleval juhul koondamine üldse lubatud, kuivõrd menetluse raames kostja antud selgituste ja tunnistaja ütluste kohaselt seisnes koondamise aluseks olev restruktureerimine ettevõtte osa üleminekus uutele vastloodud äriühingutele. Kohus ei analüüsinud, kas piirkondlike struktuuriüksuste opereerimise üleandmine uutele asutatud osaühingutele on käsitletav ettevõtte osa üleminekuna VÕS § 185

Tsiviilasi nr 2-11-1540 mõttes. Kohus leiab otsuses, et loodud äriühingud ei ole samastatavad varasemate piirkondlike allasutustega, kuid on vastavale järeldusel jõudnud üksnes seetõttu, et on ekslikult hinnanud tunnistaja U L poolt kohtuistungil antud ütlusi. Tegelikkuses selgitas U L väga selgelt, et uued osaühingud moodustati just varasematest piirkondlikest struktuuriüksustest ning asutatud ettevõtetele läksid üle nii töötajad kui ka töövõtulepingud. Kõige väiksemad olid üleminekuga seonduvad muudatused just Põhja ja Ida regiooni struktuuriüksustes, kus teatud dubleerivad funktsioonid jagati vaid Rakvere linna lõikes. Maakohus on vääralt hinnanud kostja poolt kohtule esitatud ametijuhendites kirjeldatud töökohustuste jaotust, jättes tähelepanuta kostja poolt esitatud ametikohustuste võrdleva tabeli, millest nähtub väga selgelt, et töökohustused, mida hageja täitis teenindusjuhi ametikohal, on täiskoosseisus üle läinud tegevjuhi ametikohustusteks. Hageja ei ole menetluse käigus haginõuet suurendanud. Kostja palub jätta esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 23.03.2012 otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb edasikaevatud osas tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu, ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Vaidlustamata asjaolude kohaselt: - on hageja töötanud kostja juures alates 16.10.2006 töödejuhatajana, alates 11.06.2007 teenindusjuhina tähtajatu töölepingu alusel; - 16.08.2010 ütles tööandja töölepingu üles koondamise tõttu seoses organisatsioonis toimunud strukturaalsete ümberkorraldustega. - 2010 aasta alguses otsustasid kostja osanikud, et ettevõte vajab ümberstruktureerimist, 2010 aasta jooksul moodustas kostja kontserni, kostja jäi emaettevõtteks, moodustati kolm tütarettevõtet OÜ Põhja Kinnisvarateenindus, OÜ Lõuna Kinnisvarateenindus ja OÜ Ida Kinnisvarateenindus. - Tütaräriühingute juhatuse liikmeteks valiti vastavate piirkondade varasemad teenindusjuhid, va OÜ Põhja Kinnisvarateenindus, mida asus juhtima endine müügijuht Karin J. - Hagejal on kõrgharidus sisekujundaja erialal. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - Hageja poolt tehtud töö ei lõppenud ettevõttes, vaid kostja võttis juurde kaks uut töötajat. Hageja objektid anti üle M.K, müügiga seonduvad ülesanded M.L. - Kostjale ei pakutud müügisekretäri ametikohta, mis eeldab ametijuhendi kohaselt vaid kõrghariduse olemasolu. Müügisekretäri põhikohustusi hinnates ei ole põhjendatud nõuda temalt ärijuhtimise alast kõrgharidust või spetsiifilist müügiprotsessi juhtimise ja organiseerimise oskust. - Hagejale ei esitatud töötamise ajal pretensioone seoses tema müügitööga. Kostja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - Teenindusjuhi koht otsustati koondada kostja tegevuskulude optimeerimiseks. Põhja Kinnisvarateenindus juhataja K.J täidab ka teenindusjuhi ülesandeid. - Hageja ja M.L tööülesanded on erinevad. Müügisekretäri ametikohta polnud hagejale võimalik pakkuda, kuna tal puudus vastav haridus. Teenindusjuhi ja müügisekretäri

Tsiviilasi nr 2-11-1540

-

kvalifikatsiooninõuded on erinevad. Hageja ümberõpe oleks põhjustanud ebamõistlikku aja- ja rahakulu. Kuulutus müügisekretäri otsimiseks sisestati 1,5 kuud enne hageja koondamist. M.K võeti tööle samuti 1,5 kuud enne koondamist.

Vaidlus oli poolte vahel selles, kas kostja sai öelda üles hagejaga lepingu TLS § 89 lg 1 alusel alates 16.08.2010 põhjusel, et moodustas tütarühingud, jagas teenindusjuhi ülesanded teiste töötajate ning tegevjuhtide vahel ja juhul, kui see oli õigustatud, kas kostja pidi pakkuma hagejale teist tööd. Ringkonnakohus nõustub maakohtu õiguslike põhjendustega töölepingu koondamise tõttu ülesütlemise, samuti vorminõuete järgimise vajaduse kohta ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja töökoht kaotati ümberstruktureerimise käigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja ja kostja erinevate töötajate töö dubleerimise kohta ja neid ei korda. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et vastavalt kostja enda poolt koostatud tööülesannete võrdleva analüüsi tabelile (tl 98-100) kattuvad hageja kui teenindusjuhi tööülesanded peamiselt tegevjuhi ülesannetega. Nõustuda tuleb ka apellandiga, et kuna kostja andis hageja tööülesanded ümberstruktureerimise käigus üle vastloodud äriühingute juhatuse liikmetele, siis hageja poolt tehtud töö ei lõppenud. Samas ei saa kostjale ette heita, et ta hagejale juhatuse liikme staatust äriühingutes ei pakkunud, kuna tegemist ei ole mitte töölepingulise, vaid käsundilaadse õigussuhtega ja sellist kohustust kostjal tööandjana ei olnud. Kui K.Jiga oleks lisaks äriühingu juhatuse liikme lepingule sõlmitud tööleping samade ülesannete täitmiseks, mida hageja täitis eelnevalt teenindusjuhina, tulnuks vaadelda, keda tööandja pidanuks tööle jätmisel eelistama. Käesoleval juhul see nii ei olnud ja teenindusjuhi töökoht kadus tehtud ümberkorralduste tõttu. Kui kostja soovis hagejat koondada, pidi ta uurima, kas tal on võimalik pakkuda talle muud tööd, mida hageja on suuteline tegema (TLS § 89 lg-st 3 tulenev nõue). Koondamine on seadusevastane, kui tööandja ei kasuta võimalust töötajale teist tööd pakkuda, kuigi tal see võimalus oli. Seadus ei piira teise töö pakkumist erialaga ja seetõttu on tööandjal kohustus pakkuda töötajale ka kvalifitseerimata tööd, vältimaks töölepingu lõpetamist. Vaidlust ei ole selles, et töötajale töödejuhataja ega müügisekretäri tööd ei pakutud. Maakohus tuvastas õigesti, et müügisekretäri ametijuhendi ja töölepingu kohaselt oli tema kohustuseks müügiga seonduvalt klientide andmete haldamine, lepingute haldamine, juhatuse liikme assisteerimine, hinnapakkumiste koostamine, klientidega suhtlemine. Maakohus ei andnud aga hinnangut kostja väidetele, kas selleks on vajalik ärijuhtimise erialal omandatud kõrgem haridus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole loetletud tööülesannetega müügisekretäri töö tegemiseks vajalik ärijuhtimise erialal omandatud kõrgem haridus. Kostja tunnistas ka ise apellatsioonikohtu istungil, et hageja müügisekretäri töö jaoks pigem ülekvalifitseeritud. Eeltoodu tõttu ei ole asjakohased ka maakohtu hinnangud selle kohta, et hagejal ei olnud vajalikku haridustaset ning tema ümberõppeks vajalikud kulud oleksid olnud ebamõistlikud, mistõttu kostjal puudus võimalus talle müügisekretäri ametikohta pakkuda. Kostja tugines menetluses ka asjaolule, et hageja isikuomadused ei vastanud müügisekretäri esitatavale. Maakohus sellele väitele hinnangut ei andnud, kuid seda viga on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Oma väidete põhistamiseks tõi kostja esile asjaolu, et hageja müüs mahult vähem teenuseid kui töödejuhataja L K ning sai seetõttu vähem müügitöö eest lisatasu. Vaidlust selle asjaolu üle poolte vahel ei olnud ja see nähtub avaldustest

Tsiviilasi nr 2-11-1540 lisatasude maksmiseks (tl 56-66). Kostja väited selle kohta, kas hageja üldse pidi müügitööga tegelema on olnud menetluse jooksul vastuolulised. Kostja esitatud ametijuhendite võrdluse tabelist (tl 98-100) nähtub, et hageja tööd dubleerisid mitmed teised töötajad. Teenuste müük oli dubleeritud müügijuhi, heakorra eritööde juhi ja tegevjuhi poolt. Kostja ei ole esitanud andmeid, kui palju müüsid nimetatud dubleerivaid töid tegevad isikud teenuseid ja said lisatasu. Kui vaadelda kostja poolt koostatud ametijuhendite võrdlust, selgub, et tegelikkuses ei olnud töödejuhatajal L.Kl üldse teenuste müügi kohustust. Nimetatust saab teha järelduse, et ametijuhendiga võisid teatud ülesanded olla erinevatel töötajatel, kuid tegelikkuses võis teha konkreetset tööd hoopis isik, kelle pädevusse müügitöö ei kuulunud. Selles mõttes ei ole ametijuhend usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et hageja prioriteetseks tööks oli müügitöö ja võrdlus L.K tulemustega ei ole asjakohane. Lisaks tugines kostja asjaolule, et hageja ei täitnud oma teenindusjuhi ülesandeid piisavalt hästi (käis objektidel harva, ei vastanud koristajate telefonikõnedele) ja ei olnud võimeline tegema müügitööd oma klientide juures. Nimetatud väidetele vaidles hageja vastu ja tugines asjaolule, et vastavasisulisi pretensioone talle kunagi töötamise ajal ei esitatud. 29.03.2011 Maili K seletuskirja kui tõendi usaldusväärsuse hindamisel võtab ringkonnakohus arvesse järgmised asjaolud: seletuskiri puuduste kohta hageja töös on koostatud ligi seitse kuud pärast hagejaga töölepingu ülesütlemist; M.K teostab suures osas hageja poolt seni tehtud tööülesandeid ja on huvitatud, et tema töökoht säiliks; seletuskiri sisaldab subjektiivset arvamust, mis on kujundatud erinevate objekti töötajate ütlustele tuginedes, mitte asjaolusid vahetult tajudes. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga selle kohta, et hageja ei saanud hakkama oma tööülesannete täitmisega ega sobinud töödejuhataja ametikohale. Kostja oleks saanud hagejale pakkuda töödejuhataja tööd, sest esiletoodud asjaolude kohaselt võeti Maili K tööle kostja kontserni kuuluvasse Halden Kinnisvarateenindus OÜ-sse 01.07.2010 ehk ajal, mil kostjale pidi olema seoses 2010 aasta alguses otsustatud struktuurimuutuste tegemisega teada vajadus hageja koondada. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kõiki poolte poolt esile toodud asjaolusid ja poolte huve arvestades rikkus tööandja TLS § 89 lg-s 3 sätestatut ja töölepingu ülesütlemine on sellest tulenevalt tühine. Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Vastava taotluse on hageja töövaidluskomisjonile esitanud ja palunud töölepingu lõppenuks lugeda alates 16.08.2010. Nimetatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. ITLS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud kostja vastuväited, et kohus ei saa uuesti hinnata hageja taotlusel töövaidluskomisjoni poolt määratud 2-kuulist hüvitise suurust, kuna hageja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Vaidlust ei ole selles, et hageja kuu keskmise töötasu suuruseks oli 16 536,45 e 1056,87 eurot. TLS § 109 lg 1 alusel tuleb rahuldada hageja nõue kahe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise saamiseks 2 x 1056,87= 2 113.74. Kostja pole palunud hüvitise suurust vähendada, mistõttu ei pea kohus kaaluma ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

Tsiviilasi nr 2-11-1540 Hageja väited ettevõtte ülemineku kohta jättis maakonnakohus õigesti tähelepanuta, kuna hageja on nimetatud asjaolu esile toonud alles kohtukõne teesides. Nimetatuga ei rikkunud maakohus menetlusnorme, samuti pole apellant põhistanud uute asjaolude esitamise vajadust, mistõttu ei saa apellant ettevõtte üleminekule kui asjaolule tugineda ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 333 lg 3 ja § 633 lg 5). Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul märkinud otsuses valesti hagihinna. Maakohtus nõudis hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõppenuks lugemist alates 16.08.2010 ja hüvitist kahe kuu eest 2 113.74. Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind (TsMS § 134 lg 3). Apellatsioonkaebuse esitamisel on tsiviilasja hind tulenevalt apellatsioonkaebuse ulatusest 2 113.74 eurot. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ja maakohtu menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3). Apellatsioonkaebuse rahuldamisest tulenevalt jäävad apellatsioonimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.