Margo Kippasto hagi OÜ Catwees vastu 3540,69 € väljamõistmiseks ja OÜ Catwees vastuhagi 2748,71 € väljamõistmiseks töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
5813,63 €
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. septembri 2011.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Catwees apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
5. juuni 2012.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Catwees (reg k: 10645726; asukoht: Pärnu Ehitajate tee 2, Tartu Narva mnt 3), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Vastustaja (hageja): Margo Kippasto (IK: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Gaabriel Tavits
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2011.a otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus lõpetas OÜ Catwees ja Margo Kippasto vahelise töölepingu nr 27 alates
21.01.2010.a. Teha selles osas uus otsus, millega lõpetada OÜ Catwees ja Margo Kippasto vaheline tööleping nr 27 TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.03.2010.a.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2011.a otsus osaliselt, s.o osas, millega kohus mõistis OÜ-lt Catwees Margo Kippasto kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1014,60 € (15 875,04 kr). Saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2011.a otsus osaliselt, s.o osas, millega kohus jättis osaliselt rahuldamata OÜ Catwees vastuhagi Margo Kippasto vastu summas 2264,53 € (35 432,20 kr). Saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Saata tsiviilasi Tartu Maakohtule läbivaatamiseks Margo Kippasto nõuetes OÜ Catwees vastu töötasu saamiseks summas 355,88 € (5255,35 kr) ja puhkusetasu saamiseks summas 27,74 € (434 kr).
5.OÜ Catwees apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jaotab maakohus vastavalt asjas tehtavale lahendile.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Margo Kippasto esitas hagi OÜ Catwees vastu 3540,69 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Margo Kippasto ja OÜ Catwees 28.09.2004. a töölepingu nr 27 (toimiku kd II, lk 4,5). Alates 01.04.2009. a kuni 07.12.2009. a viibis hageja lapsehoolduspuhkusel. Hageja naasis tööle 08.12.2009. a (toimiku kd II, lk 40 ja toimiku kd I, lk 33). Hageja kasvatab alla X-aastast last. Kostja esitas 20.01.2010. a hagejale töölepingu nr 27 ülesütlemisavalduse, mille kohaselt koondati hageja töökoht alates 21.01.2010.a. Hagejale maksti koondamishüvitist summas 12 525 krooni, hüvitus etteteatamata aja eest (kaks kuud) summas 40 625 krooni, jaanuari 2010. a töötasu summas 8050 krooni ning puhkusekompensatsioon summas 6164 krooni (brutosumma kokku 67 364, netosumma kokku 52 903 krooni).
Hageja esitas 10.02.2010. a Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu, paludes tunnistada töölepingu ülesütlemine kostja poolt tühiseks ning välja mõista kostjalt 3 kuu keskmine töötasu summas 53 150 krooni, täiendav kompensatsioon summas 53 150 krooni, vähem arvestatud töötasu summas 5255,35 krooni ja vähem arvestatud puhkusetasu summas 434 krooni, seega oli nõue kokku summas 111 989,35 krooni. Töövaidluskomisjon tunnistas 03.03.2010. a otsusega töölepingu ülesütlemise kostja poolt tühiseks ja luges, et tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Töövaidluskomisjon lõpetas hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 21.03.2010. a. Samuti mõistis töövaidluskomisjon kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 5255,35 krooni, puhkusetasu summas 434 krooni ja hüvitise 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 37 273,26 krooni. Kostja esitas 14.04.2010. a Tartu Maakohtule taotluse kogu töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Taotluse kohaselt ei nõustunud kostja töövaidluskomisjoni otsusega keskmise palga ja puhkusetasu nõude osas, mis puudutab kostjale määratud kolme keskmise kuupalga hüvitise suurust konkreetses summas 37 273,26 krooni. Kostja iseenesest nõustus kolme kuu hüvitise maksmisega (edaspidi toimiku kd I, lk 4). Kohus pidas vajalikuks märkida, et kostja tegelikult nõustus sellega, et kolme kuu keskmine töötasu on 37 273,26, mis teeb ühe kuu keskmiseks töötasuks 12 424 krooni. Ka 25.08.2011.a toimunud kohtuistungil palus kostja lugeda hageja keskmiseks töötasuks 12 424 krooni, seega jättis kohus jõusse töövaidluskomisjoni 03.03.2010. a otsuse nr 9.2-2/514-2010 osas, millega OÜ-lt Catwees mõisteti välja Margo Kippasto kasuks 37 273,26 krooni, ega käsitlenud seda täiendavalt kohtu põhjenduste osas. Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr on 2-1017247 (t kd I). Hageja esitas 16.04.2010. a Tartu Maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja palus kostjalt lisaks töövaidluskomisjonis väljamõistetud kolme kuu keskmisele töötasule summas 37 273,26 krooni välja mõista 20 829,84 krooni (58 103,1037 273,26=20 829,84 krooni) (toimiku köide II, lk 3, 7). Kostja esitas Tartu Maakohtule 03.09.2010. a nõude täpsustuse, mille kohaselt palus kostjalt välja mõista 18 330,54 krooni (varem nõutud 20 829,84 krooni asemel) ja lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kahe kuu töötasu summas 37 069,20 krooni aja eest 20.01.2010. a kuni 21.03.2010. a (toimiku köide II, lk 40, 41). Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr on 2-10-17654 (edaspidi toimiku köide II). Margo Kippasto OÜ Catweesi nõuet ei tunnistanud. Margo Kippasto on nõus tagastama tööinspektsiooni 19.04.2010.a otsusega välja mõistetud koondamishüvitise summas 9895 kr. Muud summad, mis Margo Kippastole maksti, on makstud seaduslikul alusel ning nende tagasinõudmiseks puudub alus (toimiku kd II, lk 76).
2.OÜ Catwees hageja nõuet ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt nõudis hageja töövaidluskomisjonis kolme kuu keskmist töötasu summas 53 150 kr, millest töövaidluskomisjon rahuldas nõude summas 37 273,26 kr, seega väljus hageja poolt nõutud summa 20 829,84 kr hageja poolt esialgselt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses toodud nõudest. Kostja esitas töövaidluskomisjonile omapoolse arvestuse töötaja keskmise töötasu kohta, mille alusel töövaidluskomisjon ka hageja kolme kuu hüvitise välja mõistis. Kostja leidis, et hagejal ei saa nõuda kahe kuu töötasu summas 37 069,20 kr aja eest 20.03.2010. a kuni 21.03.2010. a, põhjusel, et hagejale on määratud TLS § 109 lg-tes 1 või 2 nimetatud hüvitis, millest tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda töötasu, mida tal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni (toimiku köide I, lk 31). OÜ Catwees esitas 23.03.2010.a Lõunainspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Margo Kippasto vastu, paludes hagejalt välja mõista kostja poolt hagejale tühise ülesütlemisavalduse
alusel ülekantud 52 903 krooni. Töövaidluskomisjon mõistis 19.04.2010. a otsusega Margo Kippastolt OÜ Catwees kasuks välja koondamishüvitusena makstud 9895 krooni. OÜ Catwees esitas 31.05.2010.a Tartu Maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses (kohus käsitles seda OÜ Catwees vastuhagina Margo Kippasto vastu). OÜ Catwees palus Margo Kippastolt välja mõista 43 008 krooni. OÜ Catwees taotluse kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja arvestades seda, et töövaidluskomisjon 03.03.2010.a otsusega tunnistas töölepingu ülesütlemise OÜ Catwees poolt tühiseks, siis tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätete järgi. Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr on 2-10-25866 (edaspidi toimiku kd III). 25.06.2010.a ja 04.10.2010.a Tartu Maakohtu määrustega liideti ühte menetlusse Tartu Maakohtu menetluses olevad tsiviilasjad nr 2-10-17247 (edaspidi toimiku kd I), nr 2-1017654 (edaspidi toimiku köide II) ja nr 2-10-25866 (edaspidi toimiku köide III) ning liidetud tsiviilasja numbriks on 2-10-17654 (toimiku köide II).
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 15.09.2011.a otsusega Margo Kippasto hagi OÜ Catwees vastu osaliselt. Kohus lõpetas OÜ Catweesi ja Margo Kippasto vahelise töölepingu nr 27 TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.01.2010.a ja mõistis välja OÜ-lt Catwees Margo Kippasto kasuks saamata jäänud töötasu summas 1014,60 eurot. Kohus jättis muutmata töövaidluskomisjoni
3.märtsi 2010. a otsuse nr 9.2-2/514-2010 osas, millega OÜ-lt Catwees mõisteti välja Margo Kippasto kasuks 2382,20 eurot. Kohus jättis rahuldamata Margo Kippasto töötasu nõude perioodi eest 20.01.2010.a kuni 21.03.2010.a summas 2369,15 eurot. Kohus rahuldas OÜ Catwees vastuhagi Margo Kippasto vastu osaliselt ja mõistis välja Margo Kippastolt OÜ Catwees kasuks enammakstud töötasu summas 331,88 eurot. Kohus jättis rahuldamata OÜ Catwees nõude summas 2416,83 eurot. Kohus jättis menetluskulud 54,6% ulatuses kostja OÜ Catwees kanda. Kohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud: 1) hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2004. a töölepingu nr 27 (toimiku kd II, lk 4,5); 2) alates 01.04.2009.a kuni 07.12.2009. a viibis hageja lapsehoolduspuhkusel; 3) hageja naasis lapsehoolduspuhkuselt tööle 08.12.2009. a (toimiku kd III, lk 40); 4) kostja esitas 20.01.2010.a hagejale töölepingu nr 27 ülesütlemisavalduse, mis on tühine; 5) 20.01.2010.a ülesütlemisavalduse järel maksti hagejale 2010. a jaanuari palgateatise järgi järgmised (bruto)tasud (toimiku kd III, lk 35): jaanuari töötasu summas 8050 krooni; koondamishüvitise summas 12 525 krooni; hüvituse etteteatamata aja eest summas 40 625 krooni; puhkusekompensatsiooni summas 6164 krooni, millest peale maksude mahaarvamist maksti hagejale välja kokku summas 52 903 krooni; 6) töövaidluskomisjon 03.03.2010.a otsusega lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.03.2010.a; 7) töövaidluskomisjoni 03.03.2010. a otsus jõustus järgmise osas: Margo Kippastole mõisteti välja töötasu summas 5255,35 krooni ja puhkusetasu summas 434 krooni; 8) töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsus kaevati edasi järgmises osas: OÜ Catwees esitas Tartu Maakohtule taotluse osas, millega Margo Kippastole mõisteti välja hüvitis 3 kuu
keskmise kuupalga ulatuses summas 37 273,26 krooni; Margo Kippasto esitas Tartu Maakohtule taotluse lisaks välja mõistetud 37 273,26 kroonile välja mõista 18 330,54 krooni; 9) töövaidluskomisjoni 19.04.2010.a otsus jõustus järgmise osas: Margo Kippastolt mõisteti välja OÜ-le Catwees koondamishüvitusena makstud 9895 krooni; 10) töövaidluskomisjoni 19.04.2010.a otsus kaevati edasi järgmises osas: OÜ Catwees esitas Tartu Maakohtule taotluse Margo Kippastolt välja mõistmata jäetud 43 008 krooni nõudes. Üks olulisimaid vaidlusi poolte vahel seisneb selles, et kas hageja saab tagasi nõuda etteteatamistähtaja (60 päeva) järgimata jätmise eest tasutud summa ning kas hageja saab nõuda töötasu ajavahemikul 20.01.2010.a kuni 21.03.2010.a. Kohus leidis, et pooltevahelise vaidluse selles osas on teinud keeruliseks ja segaseks töölepingu lõpetamine töövaidluskomisjoni poolt 03.03.2010. a otsusega alates 21.03.2010.a. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töövaidluskomisjon lõpetas pooltevahelise töölepingu alates 21.03.2010.a. Kohus töövaidluskomisjoni otsusega selles osas ei nõustunud. Kohus lõpetab hageja ja kostja vahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral – ülesütlemise kehtivuse korral oleks hageja ja kostja vaheline tööleping lõppenud alates 21.01.2010. a, mil kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse. Järgnevalt vaatles kohus, kuidas ja mis alusel kujuneb hageja keskmine töötasu ja kas hageja nõue täiendava töötasu nõudes on põhjendatud. Töölepingu seaduse § 29 lõike 8 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 91 § 2 lg 1 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 tõlgendamise üle (keskmise töötasu arvutamise aluste osas), siis esitas kostja 06.10.2010.a kohtule tööinspektsiooni vastuse eelnimetatud määruse tõlgendamiseks (toimiku kd I, lk 33, 34). Tööinspektsiooni vastuse kohaselt tuleb keskmise töötasu arvutamise aluseks võtta VV määruse nr 91 § 2 lg 3, mis ütleb, et kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast (ehk lapsehoolduspuhkuselt naasmine 09.12.2009.a) kuni päevani, mil oli vaja arvutada keskmist töötasu (ehk kuni 20.01.2010.a). Kohus juhtis tähelepanu sellele, et kostja ei ole Tööinspektsioonile esitatud õigusakti tõlgendamise taotluses märkinud, et hageja on kostja juures töötanud pikka aega ka enne lapsehoolduspuhkusele minemist, mistõttu võib Tööinspektsiooni tõlgendus osutuda ebausaldusväärseks. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et tegemist ei ole olukorraga kus hageja esmakordselt asuski kostja juurde tööle alates 09.12.2009.a ja seetõttu ei olekski keskmise töötasu aluseks võtta eelnenud töötatud kuid. Hageja asus kostja juurde tööle alates 28.09.2004.a (toimiku kd II, lk 4). Alates 01.04.2009.a kuni 07.12.2009. a viibis hageja lapsehoolduspuhkusel ning naasis tööle alates 08.12.2009.a. Keskmise töötasu arvutamisel tuleb arvesse võtta arvutamise vajaduse tekke kuu, milleks loetakse kuud, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Käesoleval juhul on arvutamise vajadust tekitavaks sündmuseks töötaja koondamine, mis toimus jaanuaris 2010.a.
VV määruse nr 91 § 2 lg 2 järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Hageja on kostja juures saanud töötasu eelneval kuuel kuul järgmiselt: detsembris 2009, märts 2009, veebruar 2009, jaanuar 2009, detsember 2008, november 2008. Kohus leidis, et eelnimetatud kuus kuud tuleb aluseks võtta keskmise töötasu arvutamisel. VV määrus nr 91 § 2 lg 3 sätestab need juhud töötasu arvutamisel, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kuud. Käesoleval juhul on hageja kostja juures töötanud alates 28.09.2004.a ja seega tuleb seaduse mõtte kohaselt võtta arvesse keskmise töötasu arvestamisel need kuus kuud, mil hageja on kostja juures töötanud ja mille eest on ta töötasu saanud. Keskmise töötasu arvutamisel võttis kohus aluseks järgmised kuus kuud: november 2008 brutopalk 21 117 hageja tööpäevi 20 (novembri tööpäevade arv kuus 20); detsember 2008 brutopalk 13 206 hageja tööpäevi 12 (detsembri tööpäevade arv kuus 20); jaanuar 2009 brutopalk 15 436 hageja tööpäevi 20 (jaanuari tööpäevade arv kuus 21); veebruar 2009 brutopalk 11 265 hageja tööpäevi 17 (veebruari tööpäevade arv kuus 19); märts 2009 brutopalk 8356 hageja tööpäevi 11 (märtsi tööpäevade arv kuus 22); detsember 2009 brutopalk 9246 hageja tööpäevi 16 (hagejal on siinkohal tööpäevade arvuks märgitud 14, jaanuari 2010 palgateatisel on 16, kohus juhindub jaanuari 2010 palgateatisel olevatest päevade arvust) (detsembrikuu tööpäevade arv kuus 21). Hageja tööpäevi kuue kuu peale on kokku 96. Kalendaarne tööpäevade arv kuue kuu peale on kokku 123, v.a. riigipühad (seega keskmine tööpäevade arv ühes kuus on 20,5 päeva). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 § 3 lg 1 sätestab, et keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Eeltoodud 6 kuu brutopalk on kokku summas 78 626 krooni. Töövaidluskomisjon 03.03.2010. a otsusega mõistis hagejale välja töötasu summas 5255,35 krooni, nimetatud summa sisaldab ka jaanuari 2010 töötasu summas 918 krooni, mis tuleb arvutamisel välja jätta. Seega kuue kuu keskmiseks töötasuks kujuneb 82 963,35 krooni (arvutuskäik: 78 626+5255,35-918=82 963,35 krooni). Hageja on tulenevalt Tööinspektsiooni seisukohast asunud seisukohale, et keskmine tööpäevade arv ühes kuus on 21,3 päeva. VV määrus nr 91 § 3 lg 6 sätestab, et keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. Seega ei saa juhinduda Tööinspektsiooni väljatoodud tööpäevade arvust, vaid juhinduda tuleb arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarsest tööpäevade arvust. Eeltoodust tulenevalt on keskmine tööpäevatasu 864,20 krooni (arvutuskäik 82963,35/96=864,20 krooni) ja keskmine kuutasu on 17 716,10 krooni (arvutuskäik: 864,20 × 20,5=17716,10 krooni). Eeltoodud punktis jõudis kohus järeldusele, et hageja ühe kuu keskmine töötasu on 17 716,10 krooni, seega kolme kuu keskmine töötasu on 53 148,30 krooni. Töövaidluskomisjon mõistis 03.03.2010. a otsusega kostjalt välja hüvitise 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 37 273,26 krooni. Seega kuulub rahuldamisele saamata jäänud töötasu summas 15 875,04 krooni (arvutuskäik: 53 148,30-37 273,26=15 875,04 krooni). Järgnevalt vaatles kohus, kas ja millisel alusel saab kostja nõuda hagejalt 43 008 krooni hüvitamist. OÜ Catwees esitas Tartu Maakohtule 31.05.2010.a hagiavalduse (käesolevas menetluses vastuhagi) (toimiku kd III, lk 5-8), mille kohaselt palub Margo Kippastolt välja mõista
43 008 krooni, sest töölepingu ülesütlemine oli tühine ja seega tuleb hagejal tagastada alusetult saadud summad alusetu rikastumise sätete järgi. Kostja poolt tagasi nõutav hüvitis 43 008 krooni koosneb etteteatamistähtaja (60 päeva) järgimata jätmise eest tasutud 24 848,84 kroonist ja kostja poolt hagejale ekslikult rohkem tasutud 18 159,16 kroonist (toimiku kd III, lk 7; toimiku kd II, lk 67). Kostja poolt 23.03.2010.a töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub, et kostja palus välja mõista tühise töölepingu ülesütlemisavalduse alusel ülekantud 52 903 krooni, mis jaanuari 2010.a palgateatise järgi koosneb jaanuari töötasust, koondamishüvitisest, hüvitusest etteteatamata aja eest ja puhkuse kompensatsioonist (toimiku kd III, lk 35). Kohus juhtis siinjuures tähelepanu sellele, et hageja sai hüvitusena etteteatamata aja eest kokku 40 625 krooni (brutosumma). Oluline on ka see, et kostja ei saa hagejalt tagasi nõuda jaanuari töötasu summas 8050 krooni ega puhkuse kompensatsiooni summas 6164 krooni. Töövaidluskomisjoni 19.04.2010.a otsusega mõisteti hagejalt kostjale välja koondamishüvitusena makstud 9895 krooni. Jaanuari 2010.a palgateatise järgi on koondamishüvitise summaks 12 525 krooni, millelt arvestatakse maha tulumaks 21%, seega peale maksude mahaarvamist sai hageja koondamishüvitisena kokku 9894,75 krooni (arvutuskäik: 12525×21%=2630,25, töövaidluskomisjoni otsuses ümardatult 2630 krooni). Töövaidluskomisjon on kostja kasuks välja mõistnud koondamishüvitise, millelt on maha arvatud maksud, seega on töövaidluskomisjoni otsus selles osas põhjendatud. Seega, lähtudes eeltoodust on poolte vahel vaidlus selles, et kas hageja peab kostjale tagastama etteteatamise aja eest saadud hüvitise summas 40 625 krooni (brutosumma). Kostja tunnistab, et on eksinud keskmise palga arvestuses – nimelt oli kostja seisukohal, et hageja keskmine palk on 12 424,42 krooni ja hüvituse suuruseks etteteatamata aja eest on 24 848,84 krooni. Tulenevalt VÕS § 6 lg-st 1 peavad töösuhtes töötaja ja tööandja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kuivõrd töötaja ise (ehk hageja) on nõudnud kohtult keskmise töötasu ümberarvutamist, siis nõustub ta sellega, et ta on alusetult saanud kostjalt etteteatamise aja arvutamise aluseks olnud keskmise töötasu alusel suurema summa. Seega, ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas see, kui hagejale jääks kostja poolt enammakstud töötasu. Eeltoodu põhjal ja arvestades seda, et hageja ühe kuu keskmine töötasu on 17 716,10 krooni, leidis kohus, et kostja vastuhagi kuulub rahuldamisele summas 5192,80 krooni (arvutuskäik: 40 625-35 432,2=5192,80 krooni). Kohus osundas, et tööleping lõppes etteteatamistähtaega järgimata alates 21.01.2010.a. Etteteatamistähtaja eesmärk ning olulisus töötaja jaoks seisneb eelkõige teadmises eelseisvast töösuhte lõppemisest ja sissetuleku kaotuses ning vajaduses leida uus töökoht. Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel (TLS § 100 lg 5). Poolte vahel lõppes tööleping alates 21.01.2010. a etteteatamistähtaega järgimata, seega ei kuulu kostja etteteatamistähtaja (60 päeva) järgimata jätmise eest tasutud summa tagasinõue rahuldamisele. Järgnevalt vaatles kohus, kas ja millisel alusel saab hageja nõuda töötasu ajavahemikul 20.01.2010. a kuni 21.03.2010. a, arvestades seda, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine 20.01.2010. a loeti töövaidluskomisjoni poolt tühiseks ja kohus luges hagejaga töölepingu lõppenuks alates 21.01.2010. a. Hageja ei soovinud tööle ennistamist ja tööleping on TLS § 107 lg 2 järgi lõppenud alates 21.01.2010.a. Kuivõrd hagejal ei olnud võimalik kostja juures töösuhet jätkata, mõistis töövaidluskomisjon kostjalt välja hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses tuginedes TLS § 109 lg-le 1. TLS § 109 lg 3 sätestab, et kui töötajale on määratud käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Oluline on siinjuures see, et vaid töösuhte jätkamisel saab tööandjalt TLS § 108 alusel välja mõista kahju hüvitamise, mis seisneb eelkõige saamata jäänud töötasu hüvitamises. Oluline on siinjuures ka see, et hageja on saanud juba hüvituse etteteatamata aja eest, st hageja on saanud hüvitise 60 päeva eest ajavahemikul 21.01.2010. a kuni 21.03.2010. a. Kooskõlas VÕS § 6 lg-ga 1 peavad töösuhtes töötaja ja tööandja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega poleks kooskõlas olukord, kus hageja on juba saanud hüvituse keskmise töötasu ulatuses ajavahemikus 21.01.2010.a kuni 21.03.2010.a ja nõuab sama ajavahemiku eest topelttöötasu. Seega jäi hageja nõue kahe kuu töötasu osas aja eest 20.01.2010.a kuni 21.03.2010.a rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Catwees esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus lõpetas OÜ Catweesi ja Margo Kippasto vahelise töölepingu nr 27 TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.01.2010.a; rahuldas Margo Kippasto hagi saamata jäänud töötasu nõudes summas 3396.80 eurot; jättis OÜ Catwees kasuks välja mõistmata enammakstud töötasu summas 2264.53 eurot ning jättis menetluskulud 54,6% ulatuses OÜ Catwees kanda ja asja saatmist tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus teinud otsuse nõude kohta, mida pole esitatud. Hageja esitas 16.04.2010.a kohtule hagiavalduse saamata hüvitise väljamõistmiseks summas 20 829,84 krooni. Hilisemalt on hageja oma nõude suurust täpsustanud. Muus osas hageja 03.03.2010. a tehtud töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Antud juhul on kohus aga muutnud töövaidluskomisjoni otsust selles osas, mis puudutas pooltevahelise töösuhte lõppemise aega. Hageja selgelt väljendatud nõudeks oli hüvitise väljamõistmise nõue. Hoolimata selgelt väljendatud nõudest tegi maakohus otsuse ka töösuhte lõppemise aja osas, rikkudes seeläbi TsMS § 5 lg 1 ning TsMS § 436. Apellant leiab, et maakohtu poolt otsuse tegemine olematu nõude kohta on protsessiõiguse oluline rikkumine, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise; 2) ei ole maakohus kõiki nõudeid lahendanud. Kostja esitas 14.04.2010. a kohtule taotluse, milles palus kohtul 03.03.2010. a töövaidluse asi läbi vaadata taotluses toodud ulatuses hagimenetluses. Selleks oleks pidanud hageja esitama kohtule vastavasisulise hagiavalduse, kuid seda tänase päevani tehtud ei ole. Hageja esitas kohtule 16.04.2010. a hagiavalduse oma nõuete osas, mis jäid 03.03.2010. a töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata. Kohus on ekslikult asunud oma otsuse põhjenduste punktis 7 seisukohale, et töövaidluskomisjoni 03.03.2010 .a otsus on jõustunud osas, millega Margo Kippastole mõisteti välja töötasu summas 5255,35 krooni ja puhkusetasu summas 434 krooni. Nimetatud nõudeid ühelgi kohtuistungil ei arutatud (kostjal puudub võimalus viidata protokollidele, kuna neid kostjale esitatud ei ole). Apellant leiab, et taoline tegevus, kus kohus on jätnud lahendamata küsimused, mis tulnuks lahendada hagimenetluses, on oluline menetlusnormi rikkumine ning on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi; 3) on maakohus muutnud oma lahendiga juba jõustunud nõuet. Kohus on oma otsuses sedastanud (lk 3), et olulise asjaoluna ja selguse huvides peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et kostja tegelikkuses nõustub sellega, et kolme kuu keskmine töötasu on 37 273,26 krooni, mis teeb ühe kuu keskmiseks töötasuks 12 424 krooni. Ka 25.08.2011.a toimunud kohtuistungil (nimetatud asjaolu ei ole kostjale täpselt teada, kuna puuduvad istungeid kajastavad protokollid) palus kostja lugeda hageja keskmiseks töötasuks 12 424
krooni, seega jätab kohus jõusse töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsuse nr 9.2-2/514-2010 osas, millega OÜ-lt Catwees mõisteti Margo Kippasto kasuks 37 273,26 krooni, ega käsitle seda kohtu põhjenduste osas. Samas on kohus oma otsuse punktis 12.1 jõudnud järeldusele, et hageja keskmine tööpäevatasu oli 864,20 krooni ja keskmine kuutasu oli 17 716,10 krooni. Kohtuotsus on selles osas vastuoluline ning pole üheselt mõistetav, millise otsuse on kohus tegelikkuses teinud. Kohus on oma resolutiivosas kirjeldanud, et on jätnud jõusse tööinspektsiooni 03.03.2010.a otsuse, kuid on lisaks mõistnud kostjalt hageja kasuks välja veel 1014,60 eurot; 4) on maakohus kohaldanud ebaõigesti Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrust nr 91. Keskmise töötasu tingimuste § 2 lõiked 4 kuni 6 reguleerivad keskmise töötasu arvutamist juhul, kui arvutamise vajaduse tekkele eelnevalt ei ole töötajale töötasu makstud vähemalt kuue kuu jooksul, kuna töötaja on töö tegemisest keeldunud. Seega keskmise töötasu tingimuste § 2 lõiked 4 kuni 6 on kohaldatavad juhul, kui keskmist töötasu ei saa arvutada § 2 lõigete 2 ja 3 kohaselt. Ilmselgelt on enimlevinud juhtudeks, mil tuleb rakendada § 2 lõikeid 4–6 töötaja pikemaajaline haigus või lapsehoolduspuhkusel viibimine. Apellant on kohtumenetluse käigus esitanud maakohtule tõendina tööinspektsioonile esitatud taotluse eelnimetatud määruse tõlgendamiseks, lisades oma taotlusele juurde antud kohtuvaidluses esinenud asjaolud; 5) esitas OÜ Catwees hagejana kostja Margo Kippasto vastu nõude etteteatamisaja eest saadud hüvitise tagastamises summas 43 008 krooni. Hageja nõustub, et tagastatava summa suurus peaks tegelikkuses olema 40 625 krooni (brutosumma) nagu seda on leidnud kohus. Kohus on nõustunud hageja seisukohaga, et kostja Margo Kippasto on hagejalt OÜ Catwees saanud ekslikult rohkem raha, kui seda nõuab seadus (etteteatamata jätmise puhul kuulubtasumisele kahe kuu keskmine töötasu). Kuivõrd kohus on ekslikult lugenud kostja Margo Kippasto keskmiseks töötasuks 17 716,10 krooni on kohus mõistnud kostjalt ekslikult saadud summana välja 40 625 – 35 432,20 = 5192,80 krooni. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja Margo Kippasto keskmine töötasu oli 12 424,42 krooni, mistõttu on kohus jätnud alusetult hagejale OÜ Catwees välja mõistmata ekslikult tasutud tasu summas 15 776,16 – 5192,80 = 10 583,36 krooni; 6) juhib apellant veelkord tähelepanu, et töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsus selles osas, millal töösuhe lõppes, on jõustunud ning töösuhe lõppes poolte vahel 21.03.2010.a. Kuivõrd maakohus on asja lahendamisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ning kohaldanud ebaõigesti ka materiaalõiguse normi on need rikkumised kaasa toonud asja ebaõige lahenduse, millega jäeti hageja OÜ Catwees nõue 24 848,84 krooni osas rahuldamata.
5.Margo Kippasto vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus vaidlustatud otsuses teinud otsuseid nõuete osas, mida käesolevas tsiviilmenetluses ei ole esitatud. Apellant on ise esitanud taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras 14.04.2010.a. Sellest tulenevalt on apellandi apellatsioonkaebus vastuoluline, kuna ühelt poolt väidab apellant, et Tartu Maakohus on ületanud hagiavalduse piire ning teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Teiselt poolt aga rõhutab apellant, et Tartu Maakohus ei ole kõiki nõudeid lahendanud. Eelpool öeldust tulenevalt jääbki arusaamatuks, mille osas soovib apellant Tartu Maakohtu otsust vaidlustada;
2) ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. Tartu Maakohus on oma otsuses seisukohti piisavalt põhjendanud ning argumenteerinud. Sellest tulenevalt puudub ka ebaselgus kohtu otsuses; 3) ei nõustu vastustaja apellandi käsitlusega keskmise palga arvestusest. Vastustaja möönab seejuures, et keskmise töötasu arvestamise osas esineb erinevaid tõlgendamise viise. Kui apellant viitab asjaolule, et nemad on küsinud Tööinspektsioonilt selgitust, keskmise töötasu arvestamise korra osas, siis tekib vastustajal paratamatult küsimus, miks ei ole apellant teinud järelpärimist keskmise töötasu arvestamise tingimuste ja korra osa Tööinspektsiooni keskasutusse ega sotsiaalministeeriumisse. Niivõrd kui keskmise töötasu arvestamise korra sätted on mitmeti tõlgendatavad, on vajalik kohtupoolne tõlgendamine keskmise töötasu arvestamise korra osas; 4) ei nõustu vastustaja apellatsioonkaebuses toodud seisukohtadega vastustajalt alusetult saadud summade tagasinõudmise eest. Töölepingu lõpetamine ilma etteteatamistähtaega järgimata kuulub tööandja poolt hüvitamisele. Ka isegi juhul kui töölepingu ülesütlemine tunnistatakse tühiseks, ei kuulu nimetatud summa töötajalt tagasimõistmisele. Seega puudub apellandil õigus nõuda etteteatamistähtaja mitte järgmise eest makstud summa tagastamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses tühistada. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohtul tuli lõpetada pooltevaheline tööleping alates seaduses ettenähtud ajast (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.1). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse ning lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel OÜ Catwees ja Margo Kippasto vahelise töölepingu alates 21.03.2010.a. Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ka hagi rahuldamise ulatuse ning vastuhagi rahuldamata jätmise ulatuse osas. Tühistamisele kuuluvad maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.2 (millega kohus mõistis OÜ-lt Catwees Margo Kippasto kasuks välja 1014,60 € ehk 15 875,04 kr) ja p 2.2 (millega kohus jättis rahuldamata OÜ Catwees vastuhagi nõude Margo Kippasto vastu summas 2416,83 € ehk 37 815,20, kuid apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb lugeda, et vastuhagi nõue jäeti rahuldamata summas 2264,53 € ehk 35 423,20 kr). Ringkonnakohus ei pea võimalikuks asja tühistatud osas ise lahendada, mistõttu tuleb asi saata maakohtule tühistatud osas uueks läbivaatamiseks. Lisaks tingib maakohtu otsuse tühistamise ja uueks arutamiseks saatmise asjaolu, et maakohus on jätnud lahendamata töötasu nõude summas 355,88 € ehk 5255,35 kr ja puhkusetasu nõude summas 27,74 € ehk 434 kr, mis tööandjalt töötaja kasuks töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsusega välja mõisteti ning mille kohta OÜ Catwees esitas kohtule taotluse vaadata nõuded läbi hagimenetluses. Muutmata tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.3 (millega maakohus jättis muutmata töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsuse OÜ-lt Catwees Margo Kippasto kasuks 2382,20 € ehk 37 273,26 kr väljamõistmise kohta) ja 2.1 (millega maakohus mõistis Margo Kippastolt OÜ Catwees kasuks välja enammakstud töötasu summas 331,88 € ehk 5192,80 kr). Maakohtu otsust ei vaidlustatud selle resolutsiooni p 1.4. osas.
7.Asjas on jätkuvalt vaidluse all esiteks see, missugusest kuupäevast tuleb lugeda lõppenuks poolte vaheline töösuhe, ja teiseks see, missugune oli jaanuari 2010.a seisuga hageja (töötaja) keskmine töötasu. Mõlemast nimetatud asjaolust sõltub, missuguseid hüvitisi ja kui suurtes
summades on töötajal õigus tööandjalt saada olukorras, kus tuvastatud on töölepingu tööandja poolse ülesütlemise tühisus. I. Töösuhte lõppemise aeg ülesütlemise tühisuse korral
8.Vaidlustamata asjaolude kohaselt esitas kostja (tööandja) hagejale (töötajale) 20.01.2010.a töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt koondati hageja töökoht alates 21.01.2010.a. Hageja nõudel tunnistas töövaidluskomisjon töölepingu ülesütlemise oma 03.03.2010.a otsusega tühiseks ja luges, et tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Ringkonnakohus leiab, et eristada tuleb õiguslikke tagajärgi esiteks juhul, kui tööleping öeldakse üles kehtivalt (TLS 5. ptk 2. jagu 2. jaotis, s.o §§ 95-103) ning teiseks juhul, kui ülesütlemine osutub tühiseks (3. jaotis, s.o §§ 104-110). Kehtiva ülesütlemise korral võib pooltel olla võimalik valida töösuhte lõppemise aega ka selliselt, et kaldutakse kõrvale seaduses ettenähtud töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaegadest (tööandja poolsel töölepingu ülesütlemisel TLS § 97). Kui ülesütlemine ise on kehtiv, siis ei pruugi seega ainuüksi etteteatamistähtaja järgimata jätmine tuua kaasa ülesütlemise tühisust või kehtetust. Seevastu ülesütlemise tühisuse korral ei kuulu õiguslike tagajärgede osas kohaldamisele TLS §§ 95-103, vaid need tagajärjed kohalduvad üksnes juhtudel, mil töölepingu ülesütlemine oli kehtiv. Tühise ülesütlemise õiguslikud tagajärjed on sätestatud TLS §-des 104-110.
9.TLS § 107 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon on tuvastanud, et töölepingu ülesütlemine oli seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellistel juhtudel lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seaduse süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine viib järeldusele, et TLS § 107 lg 2 puhul ei ole seadusandja pidanud silmas olukorda, kus tööleping võidi öelda üles ka etteteatamistähtaega järgimata. Seadusandja on kehtestanud eelduse, et töölepingu ülesütlemisel tuleb seadusega selleks ettenähtud tähtaegu järgida. Etteteatamistähtaega järgimata on tööandjal lubatud töölepingut üles öelda üksnes erandlikel asjaoludel (TLS 97 lg 3). „Ülesütlemise kehtivuse“ all ei ole TLS § 107 lg-s 2 seega silmas peetud seda, missugusest ajast pidi ülesütlemisavalduse kohaselt töösuhe lõppema (s.o ei ole mõeldud „ülesütlemise kehtivust“ selles tähenduses, nagu käsitatakse „tahteavalduse kehtimahakkamist“ TsÜS § 69 lg 1 mõttes, ega ka tööandja tahteavalduse lubatavust öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata). Kui tuvastatud on ülesütlemise tühisus, siis ei ole enam tähtsust sellel, kas tööandjal oli või ei olnud õigust jätta etteteatamistähtaeg järgimata, ning lähtuda saab üksnes ülesütlemise üldisest korrast.
10.Ülesütlemise tühisuse korral ei tule töölepingu lõppemise aja kindlaksmääramisel TLS § 107 lg 2 kohaselt juhinduda sellest, missugusest ajast alates soovis tööandja oma tühise ülesütlemisavaldusega töölepingu lõpetada. Seda seisukohta kinnitab ka Töölepingu seaduse eelnõu juurde kuuluv seletuskiri1, milles märgitakse, et ülesütlemise tühisuse tuvastamisel lõpetab töövaidlusorgan ühe poole taotlusel töösuhte ajast, millal see oleks lõppenud etteteatamisaja möödumisel. Sama tuleneb ringkonnakohtu arvates kaudselt ka TLS § 105 lg-st 2, mille kohaselt ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu lõpetamise tähtpäev omab
Riigikogu XI koosseisu poolt menetletud eelnõu nr 299 SE III, seletuskirja alaptk 3.5.2.4, lk 80, kättesaadav Riigikogu veebileheküljel: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=353198&u=20120608133356 seisuga 08.06.2012.a
õiguslikku jõudu sel juhul, kui selleks õigustatud pool ülesütlemise tühisusele õigeaegselt ei tugine, s.o ei esita tähtaegselt hagi või avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks (samuti kohalduks sellises olukorras TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitis). Eelnevast on võimalik järeldada, et kui töötaja tugines ülesütlemise tühisusele, siis ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäev õiguslikke tagajärgi ei oma. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi leides, et poolte vaheline tööleping tuleb lugeda lõppenuks alates 21. jaanuarist 2010.a. II. Õigus TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitisele
11.Apellant vaidlustas maakohtu otsuse selle resolutsiooni p-de 1.2 ja 1.3 osas, mille alusel maakohus tunnustas hageja (töötaja) nõuet TLS § 109 lg 1 järgi saadavale hüvitisele kokku summas 53 148,30 kr (maakohus jättis muutmata TVK 03.03.2010.a otsuse, millega kostjalt mõisteti TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja 37 273,26 kr ning lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja täiendava summa 15 875,04 kr). Erinevus tuleneb vaidlusest töötaja keskmise töötasu suuruse üle.
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, nagu oleks maakohus selle nõude osas rikkunud menetlusnormi ja muutnud oma lahendiga juba jõustunud nõuet. Kohtuotsuse kirjeldavas osas (p I 3) on kohus küll märkinud, et kostja on tegelikult nõustunud sellega, et kolme kuu keskmine töötasu oli 37 273,26 kr ning ühe kuu keskmine töötasu sellest tulenevalt 12 424 kr. Kohus viitab 25.08.2011.a kohtuistungile, kus kostja on palunud lugeda hageja keskmiseks töötasuks samuti 12 424 kr (kohtuistungi protokoll asub toimiku II kd lk 100-101 ning sellest nähtuvalt on kostja juhatuse liige vande all kinnitanud, et töötaja keskmiseks palgaks oli 12 424,42 kr, samuti on kostja esindaja kohtuvaidluste käigus palunud seda summat lugeda töötaja keskmiseks töötasuks). Lisaks märkis maakohus otsuse kirjeldavas osas, et jätab jõusse töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsuse selles osas, millega tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 37 273,26 krooni, ega käsitle seda kohtu põhjenduste osas. Ringkonnakohtu arvates on üheselt mõistetav, et maakohus tuvastas kohtuotsuse kirjeldava osa raames üksnes selle, millises ulatuses puudub pooltel hageja keskmise töötasu suuruse osas vaidlus. Kuna vähemalt 12 424 kr suuruse keskmise töötasu osas vaidlust ei olnud, siis võis maakohus põhjendatult jätta 3 kuu keskmise palga suuruse hüvitise summas 37 273,26 kr täiendavalt analüüsimata. See aga ei tähenda, nagu ei tulnuks kohtul läbi vaadata töötaja nõudeid ja väiteid, mille kohaselt tema tegelik keskmine töötasu oli suurem kui 12 424 kr ning millest tulenevalt pidanuks ka TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetav hüvitis olema töövaidluskomisjoni otsusega võrreldes suurem.
13.Pooltel ei ole vaidlust, et töötajal on käesoleval juhul õigus saada hüvitist töösuhte töövaidlusorganis lõpetamise eest TLS § 109 alusel. Hüvitise suurus aga sõltub töötaja keskmise töötasu suurusest. Käesolevas asjas on töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsusega TLS § 109 lg 1 alusel mõistetud tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 37 273,26 krooni. Töövaidluskomisjon on seejuures lähtunud keskmise palga suurusest 12 424,42 krooni (vastavalt tööandja esitatud arvestusele). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus jättis jõusse töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsusega töötajale 37 273,26 kr väljamõistmise. Asja uuel läbivaatamisel tuleb lahendada küsimus, kas töötajal on alust saada väljamõistetuga võrreldes suuremat hüvitist tulenevalt sellest, et tema keskmine töötasu oli tegelikkuses suurem kui töövaidluskomisjoni poolt aluseks võetu.
Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus kohaldas keskmise töötasu arvestamisel õigeid materiaalõiguse norme. III. Töötaja keskmise palga arvestus
14.Apellant vaidlustas maakohtu otsuse ka töötaja keskmise töötasu arvestuse osas, mille põhiselt määratakse kindlaks TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise suurus. Vaidlus on Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord) tõlgendamise üle. Asjaolude kohaselt oli pooltevaheline tööleping sõlmitud 28.09.2004.a; töötaja viibis lapsehoolduspuhkusel ajavahemikul 01.04.2009.a kuni 07.12.2009.a ja naasis tööle 08.12.2009.a ning töölepingu ülesütlemisavaldus esitati 20.01.2010.a. Vaidlust ei ole selle üle, et arvutamise vajaduse tekke kuuks tuleb käesoleval juhul lugeda jaanuari 2010.a. Tööandja (apellant) on tuginenud Tööinspektsioonilt saadud tõlgendusele, mille kohaselt tulnuks keskmise palga arvestamisel juhinduda Korra § 2 lg-st 3 mille kohaselt juhul, kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast (s.o lapsehoolduspuhkuselt naasmine 08.12.2009.a) kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu (20.01.2010.a). Maakohus on põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt kohtu arvates ei reguleeri Korra § 2 lg 3 juhtumit, kus pooltevaheline töösuhe oli tegelikult kestnud kauem. Töösuhe algas 2004. aastal ning alust ei olnud juhinduda normist, mis reguleeris töötamist vähem kui ühe terve kalendrikuu kestel. Selle asemel kohaldas maakohus Korra § 2 lg 2, mille kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Maakohus võttis aluseks töötamise kuud detsember 2009, märts 2009, veebruar 2009, jaanuar 2009, detsember 2008, november 2008.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kohaldatud Korra § 2 lg 2 ei ole käesolevas asjas rakendatav. Iseenesest ei välista küll Korra § 2 lg 2 sõnastus niisugust tõlgendust, kus keskmise töötasu arvestamisel saaks aluseks võtta erinevatel perioodidel töötatud (s.o mitte järjestikuseid) kalendrikuid. Samas sisaldab Korra § 2 lg 4 erinormi keskmise töötasu arvestamiseks olukorras, kus töötaja ei ole puhkusel viibimise tõttu töötasu saanud, ehkki töösuhe on kestnud kauem kui 6 kuud. Asjaomast õigussuhet reguleeriva erinormi olemasolul tuleb juhinduda sellest erinormist. Korra § 2 lg 4 kohaselt juhul, kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse keskmine töötasu selle arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust. TLS § 19 p 1 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest juhul, kui ta kasutab puhkust. Üheks puhkuse liigiks on TLS § 62 kohaselt ka lapsehoolduspuhkus.
16.Maakohus ei ole Korra § 2 lg 4 kohaldamise osas seisukohta võtnud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt tuleb kohtul otsustada, missugune õigusakt kuulub asjas kohaldamisele ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus seejuures seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Ringkonnakohus leiab, et ka selles osas on tegemist materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumisega. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka selles osas, millega kohus tegi kindlaks töötaja keskmise töötasu suuruse, ning saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumist kõrvaldada seetõttu, et pooled ei ole asjas esitanud oma seisukohti keskmise töötasu arvestamiseks Korra § 2 lg 4 alusel.
IV. OÜ Catwees vastuhagi enammakstud töötasu tagastamise nõudes
17.Kostja (tööandja) nõudis vastuhagis 40 625 krooni (varasemalt esitatud arvestuste kohaselt 43 008 kr) tagastamist, mille ta tasus töölepingu ülesütlemisel hüvitisena etteteatamistähtaja (60 p) mittejärgimise eest. Maakohus asus seisukohale, et nimetatud summa tagastamisele ei kuulu, kuna pooltevaheline tööleping tuli lugeda lõppenuks alates 21.01.2010.a etteteatamistähtaega järgimata. Ringkonnakohus maakohtu selle käsitlusega ei nõustu (vt käesoleva otsuse p 8 - 10). TLS § 107 lg 2 kohaselt tuleb käesolevas asjas tööleping lugeda lõppenuks etteteatamistähtaja möödumisel, s.o 21.03.2010.a.
18.Ülesütlemise tühisuse korral tulenevad töötaja võimalikud hüvitisnõuded seaduse süstemaatilise tõlgendamise alusel TLS 5. ptk 2. jao 3. jaotisest. Seega kohaldub TLS § 109, mille kohaselt juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu § 107 lg 2 järgi, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Seejuures võib töövaidlusorgan hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg 3 sätestab sõnaselgelt, et kui töötajale on määratud sama paragrahvi lg 1 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida tal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. TLS § 109 alusel makstavale hüvitisele ei lisandu hüvitist etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest (TLS § 100 lg 5), kuna töölepingu ülesütlemise tühisuse korral kohaldub nii töölepingu lõpetamise, sh selle lõppenuks lugemise aja, kui ka hüvitiste osas eriregulatsioon (TLS §§ 104-110).
19.Käesolevas asjas on töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsusega TLS § 109 lg 1 alusel mõistetud tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 37 273,26 krooni. Töövaidluskomisjon on seejuures lähtunud keskmise palga suurusest 12 424,42 krooni (vastavalt tööandja esitatud arvestusele). Muid hüvitisi ei ole töötajal perioodi eest 20.01.2010.a kuni 21.03.2010.a alust saada. Ringkonnakohus leiab, et ka vastuhagi nõue tuleb maakohtul lahendada asja uue läbivaatamise käigus, kuna nõude rahuldamise ulatus sõltub otseselt hageja keskmise töötasu suuruse kindlakstegemisest vastavalt eelpool p-des 14 – 16 märgitule. V. Osa nõuete lahendamata jätmine
20.Tööandja OÜ Catwees esitas 14.04.2010.a kohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsus läbi hagimenetluse korras. Taotluses märkis tööandja, et ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega keskmise palga ja puhkuse tasu nõude osas ning osas, mis puudutab töötajale määratud 3 keskmise kuupalga hüvitise suurust konkreetses summas 37 273,26 kr, kusjuures tööandja iseenesest nõustus kolme kuu hüvitise maksmisega. Seega oli juba esialgses taotluses selgelt väljendatud tööandja taotlus vaadata läbi ka puhkuse tasu nõue. Samuti soovis tööandja töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamist keskmise palga nõude osas.
21.Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITvLS) § 24 lg 4 kohaselt võib juhul, kui töövaidluskomisjon avalduse ühe poole täielikult või osaliselt rahuldab, teine pool taotleda kohtult avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus niisugustel juhtudel hagiavalduseks. Vajadusel annab kohus pooltele tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.
22.Tööandja on 30.12.2010.a kohtule esitatud seisukohtades (t II kd lk 64-70) punktis 4 (t lk 69) märkinud, et esitas taotluse TVK 03.03.2010.a töövaidlusasjas läbivaatamiseks hagimenetluses, kuid et selles asjas ei ole töötaja hagiavaldust esitanud, on tööandjal puudunud võimalus selles osas oma sisulisi seisukohti avaldada. Maakohus on aga oma otsuse põhjendavas osas (kohtuotsuse lk 4, p 7 alapunkt 7) ekslikult märkinud, et töövaidluskomisjoni 03.03.2010.a otsus jõustus nii osas, millega töötajale mõisteti välja töötasu summas 5255,35 kr, kui ka puhkusetasu osas summas 434 kr. Seega ei ole kohus neid nõudeid otsuses ka täiendavalt käsitlenud. Maakohus on seega olulisel määral rikkunud menetlusõiguse normi, jättes osa asjas esitatud nõudeid tähelepanuta. Nimetatud rikkumist ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada ja selles osas tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.