Margo Kippasto hagi OÜ Catwees vastu 3540,69 euro (55 399,74 krooni) väljamõistmiseks ja OÜ Catwees ́i vastuhagi 2748,71 euro (43 008 krooni) väljamõistmiseks töövaidluses
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gaabriel Tavits (Advokaadibüroo Pacta, Riia 24 Tartu 51010, e-post: [email protected] ) Kostja: OÜ Catwees (registrikood: 10645726, asukoht: Ehitajate tee 2 Pärnu 80010, Tartu keskus Narva mnt 3 Tartu 51003); Kostja lepinguline esindaja: Tanel Mällas (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20 Tallinn, e-post: [email protected] ). 25.08.2011
Protokollija
kohtuistungisekretär Sigrid Huik
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Margo Kippasto hagi OÜ Catwees vastu osaliselt.
Kohus lõpetab OÜ Catwees ́i ja Margo Kippasto vahelise töölepingu nr 27 TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.01.2010.a.;
1.2.Välja mõista OÜ-lt Catwees Margo Kippasto kasuks saamata jäänud töötasu summas 1014,60 eurot (üks tuhat neliteist eurot ja 60 senti) (15 875,04 krooni);
1.3.Jätta muutmata töövaidluskomisjoni 3.märtsi 2010.a. otsus nr 9.2-2/514-2010 osas, millega OÜ Catwees ́ilt mõisteti välja Margo Kippasto kasuks 2382,20 eurot (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaks eurot ja 20 senti) (37 273,26 krooni);
1.4.Jätta rahuldamata Margo Kippasto töötasu nõue perioodi eest 20.01.2010 kuni 21.03.2010 summas 2369,15 eurot (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa eurot ja 15 senti) (37 069,20 krooni).
2.Rahuldada OÜ Catwees ́i vastuhagi Margo Kippasto vastu osaliselt. 2.1.Välja mõista Margo Kippasto ́lt OÜ Catwees kasuks enammakstud töötasu summas 331,88 eurot (kolmsada kolmkümmend üks eurot ja 88 senti) (5192,80 krooni); 2.2.Jätta rahuldamata OÜ Catwees ́i nõue summas 2416,83 eurot (kaks tuhat nelisada kuusteist eurot ja 83 senti) (37 815,20 krooni).
3.Menetluskulud jätta 54,6% ulatuses kostja OÜ Catwees kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Töövaidluskomisjoni toimikud 9.2.2/514-2010; 9.2-2/1092 -2010;9.2-2/1476-2010 tagastada. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni Töövaidluskomisjonile Teguri 37 Tartu 51013. Menetluskulude jaotus Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
I.
1.Margo Kippasto (hageja) ja OÜ Catwees (kostja) sõlmisid 28.09.2004.a. töölepingu nr 27 (toimiku kd II, lk 4,5). Alates 1.aprill 2009 kuni 7.detsember 2009 viibis hageja lapsehoolduspuhkusel. Hageja naasis lapsehoolduspuhkuselt tööle 8.detsember 2009.a. (toimiku kd II, lk 40 ja toimiku kd I, lk 33). Hageja kasvatab alla 3-aastast last. Kostja esitas 20.01.2010.a. hagejale töölepingu nr 27 ülesütlemisavalduse, mille kohaselt koondati hageja töökoht alates 21.01.2010.a. Hagejale maksti koondamishüvitis summas 12 525 krooni, hüvitus etteteatamata aja eest (kaks kuud) summas 40 625 krooni, jaanuari 2010 töötasu summas 8050 krooni ning puhkusekompensatsioon summas 6164 krooni (brutosumma kokku 67 364, netosumma kokku 52 903 krooni).
2.Hageja esitas 10.veebruaril 2010.a. Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu, paludes tunnistada töölepingu ülesütlemine kostja poolt tühiseks ning välja mõista kostjalt 3 kuu keskmine töötasu summas 53 150 krooni, täiendav kompensatsioon summas 53 150 krooni, vähem arvestatud töötasu summas 5255,35 krooni ja vähem arvestatud puhkusetasu summas 434 krooni, seega on nõue kokku summas 111 989,35 krooni.
2.1.Töövaidluskomisjon 3. märtsi 2010.a. otsusega tunnistas töölepingu ülesütlemise kostja poolt tühiseks ja luges, et tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Töövaidluskomisjon lõpetas hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 21.03.2010.a. Samuti mõistis töövaidluskomisjon kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 5255,35 krooni, puhkusetasu summas 434 krooni ja hüvitise 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 37 273,26 krooni.
3.Kostja esitas 14. aprillil 2010 Tartu Maakohtule taotluse kogu töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Taotluse kohaselt ei nõustu kostja töövaidluskomisjoni otsusega keskmise palga ja puhkusetasu nõude osas, mis puudutab kostjale määratud kolme keskmise kuupalga hüvitise suurust konkreetses summas 37 273,26 krooni. Kostja iseenesest nõustub kolme kuu hüvitise maksmisega (edaspidi toimiku kd I, lk 4).
Olulise asjaoluna ja selguse huvides peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et kostja tegelikult nõustub sellega, et kolme kuu keskmine töötasu on 37 273,26, mis teeb ühe kuu keskmiseks töötasuks 12 424 krooni. Ka 25.augustil 2011.a. toimunud kohtuistungil palus kostja lugeda hageja keskmiseks töötasuks 12 424 krooni, seega jätab kohus jõusse töövaidluskomisjoni 3.märtsi 2010.a. otsuse nr 9.2-2/514-2010 osas, millega OÜ Catwees ́ilt mõisteti välja Margo Kippasto kasuks 37 273,26 krooni, ega käsitle seda kohtu põhjenduste osas. Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr on 2-10-17247 (toimiku köide I).
4.Hageja esitas 16. aprillil 2010 Tartu Maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja palus kostjalt lisaks töövaidluskomisjonis väljamõistetud kolme kuu keskmisele töötasule summas 37 273,26 krooni välja mõista 20 829,84 krooni (58 103,1037 273,26=20 829,84 krooni) (toimiku köide II, lk 3, 7). Kostja esitas Tartu Maakohtule 3.09.2010 nõude täpsustuse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista 18 330,54 krooni (varem nõutud 20 829,84 krooni asemel) ja lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahe kuu töötasu summas 37 069,20 krooni aja eest 20.01.2010.a. kuni 21.03.2010.a. (toimiku köide II, lk 40, 41). Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr on 2-10-17654 (edaspidi toimiku köide II).
4.1.Kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt nõudis hageja töövaidluskomisjonis kolme kuu keskmist töötasu summas 53 150 krooni, millest töövaidluskomisjon rahuldas nõude summas 37 273,26 krooni, seega väljub hageja poolt nõutud summa 20 829,84 krooni hageja poolt esialgselt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses toodud nõudest. Kostja esitas töövaidluskomisjonile omapoolse arvestuse töötaja keskmise töötasu kohta, mille alusel töövaidluskomisjon ka hageja kolme kuu hüvitise välja mõistis. Kostja leiab ka, et hagejal ei saa nõuda kahe kuu töötasu summas 37 069,20 krooni aja eest 20.03.2010.a. kuni 21.03.2010.a., põhjusel, et hagejale on määratud TLS § 109 lg 1 või 2 nimetatud hüvitis, millest tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda töötasu, mida tal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni (toimiku köide I, lk 31). II.
5.OÜ Catwees (käesolevas menetluses kostja) esitas 23.märtsil 2010.a. Lõunainspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Margo Kippasto (käesolevas menetluses hageja) vastu, paludes hagejalt välja mõista kostja poolt hagejale tühise ülesütlemisavalduse alusel ülekantud 52 903 krooni.
5.1.Töövaidluskomisjon 19. aprilli 2010.a. otsusega mõistis Margo Kippasto ́lt OÜ Catwees kasuks välja koondamishüvitusena makstud 9895 krooni.
6.OÜ Catwees esitas 31.05.2010.a. Tartu Maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses (käesolevas menetlus käsitleb kohus seda OÜ Catwees ́i vastuhagina Margo Kippasto vastu). OÜ Catwees palus Margo Kippasto ́lt välja mõista 43 008 krooni. OÜ Catwees ́i taotluse kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja arvestades seda, et töövaidluskomisjon 3. märtsi 2010.a. otsusega tunnistas töölepingu ülesütlemise OÜ Catwees ́i poolt tühiseks, siis tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätete järgi. Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr on 2-10-25866 (edaspidi toimiku kd III).
6.1.Margo Kippasto nõuet ei tunnista. Margo Kippasto on nõus tagastama tööinspektsiooni
19.aprilli 2010.a. otsusega välja mõistetud koondamishüvitise summas 9895 krooni. Muud summad, mis Margo Kippasto ́le maksti on makstud seaduslikul alusel ning nende tagasinõudmiseks puudub alus (toimiku kd II, lk 76). III. 25.juuni 2010.a. ja 4. oktoobri 2010.a. Tartu Maakohtu määrustega liideti ühte menetlusse Tartu Maakohtu menetluses olevad tsiviilasjad nr 2-10-17247 (edaspidi toimiku köide I), nr 2-
10-17654 (edaspidi toimiku köide II) ja nr 2-10-25866 (edaspidi toimiku köide III) ning liidetud tsiviilasja numbriks on 2-10-17654 (toimiku köide II).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud: 1) Hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2004.a. töölepingu nr 27 (toimiku kd II, lk 4,5); 2) Alates 1.aprill.2009 kuni 7.detsember 2009 viibis hageja lapsehoolduspuhkusel. 3) Hageja naasis lapsehoolduspuhkuselt tööle 8.detsember 2009.a. (toimiku kd III, lk 40); 4) Kostja esitas 20.01.2010.a. hagejale töölepingu nr 27 ülesütlemisavalduse, mis on tühine; 5) 20.jaanuari 2010 ülesütlemisavalduse järel maksti hagejale 2010 jaanuari palgateatise järgi järgmised (bruto)tasud (toimiku kd III, lk 35): a) jaanuari töötasu summas 8050 krooni b) koondamishüvitis summas 12 525 krooni; c) hüvitus etteteatamata aja eest summas 40 625 krooni; d) puhkusekompensatsioon summas 6164 krooni,millest peale maksude mahaarvamist maksti hagejale välja kokku summas 52 903 krooni. 6) Töövaidluskomisjon 3. märtsi 2010.a. otsusega lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.03.2010.a. 7) Töövaidluskomisjoni 3. märtsi 2010.a. otsus jõustus järgmise osas: a) Margo Kippasto ́le mõisteti välja töötasu summas 5255,35 krooni ja b) puhkusetasu summas 434 krooni; 8) Töövaidluskomisjoni 3. märtsi 2010.a. otsus kaevati edasi järgmises osas: a) OÜ Catwees esitas Tartu Maakohtule taotluse osas, millega Margo Kippasto ́le mõisteti välja hüvitis 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 37 273,26 krooni. b) Margo Kippasto esitas Tartu Maakohtule taotluse lisaks välja mõistetud 37 273,26 kroonile välja mõista 18 330,54 krooni. 9) Töövaidluskomisjoni 19. aprilli 2010.a. otsus jõustus järgmise osas: a) Margo Kippastolt mõisteti välja OÜ-le Catwees koondamishüvitusena makstud 9895 krooni. 10) Töövaidluskomisjoni 19. aprilli 2010.a. otsus kaevati edasi järgmises osas: a) OÜ Catwees esitas Tartu Maakohtule taotluse Margo Kippastolt välja mõistmata jäetud 43 008 krooni nõudes.
8.Hageja põhilised seisukohad on menetluses olnud järgmised: 1) hageja leiab, et töövaidluskomisjoni 3. märtsi 2010.a. otsus keskmise töötasu arvutamise aluste osas on ebaõige ja seega nõuab hageja kostjalt veel lisaks 18 330,54 krooni tasumist (toimiku kd II, lk 40,41); 2) arvestades seda, et hagejaga lõpetati tööleping töövaidluskomisjoni otsusega alates 21.03.2010, siis oli hagejal õigus edasi töötada ja saada töötasu ajavahemikul 20.01.2010 kuni 21.03.2010 ja seega palub hageja kostjalt välja mõista kahe kuu töötasu summas 37 069,20 krooni (toimiku kd II, lk 41); 3) Hageja kostja vastunõudeid ei tunnista, sest kostja nõuded on põhjendamata ja tõendamata (toimiku kd II, lk 41);
9.Kostja põhilised seisukohad on menetluses olnud järgmised:
1)
Kuivõrd töövaidluskomisjon 3. märtsi 2010.a. otsusega tunnistas töölepingu ülesütlemise kostja poolt tühiseks, siis tuleb hagejal tühise tehingu alusel saadu tagastada summas 43 008 krooni. Nimetatud summa koosneb: a. etteteatamistähtaja (60 päeva) järgimata jätmise eest tasutud 24 848,84 krooni; b. kostja poolt hagejale ekslikult rohkem tasutud 18 159,16 krooni (toimiku kd III, lk 7; toimiku kd II, lk 67). 2) Kostja leiab, et töövaidluskomisjoni 3. märtsi 2010.a. otsus keskmise töötasu arvutamise aluste osas on õige ja seega tuleb hageja nõue jätta rahuldamata (toimiku kd II, lk 24, 25); 3) Kostja leiab, et hagejal puudub töötasu hüvitamise nõue summas 37 069,20 krooni perioodil 20.01.2010 kuni 21.03.2010, sest töövaidluskomisjon on juba hagejale välja mõistnud hüvitise kolme keskmise kuupalga ulatuses (toimiku kd II, lk 66);
10.Kohus leiab, et menetluses tuleb lahendada järgmised asjaolud : 1) kuidas ja mis alusel kujuneb hageja keskmine töötasu ja kas hageja nõue täiendava töötasu nõudes on põhjendatud; 2) kas ja millisel alusel saab hageja nõuda töötasu ajavahemikul 20.01.2010 kuni 21.03.2010; 3) kas ja millisel alusel saab kostja nõuda hagejalt 43 008 krooni hüvitamist?
11.Üks olulisimaid vaidlusi poolte vahel seisneb selles, et kas hageja saab tagasi nõuda etteteatamistähtaja (60 päeva) järgimata jätmise eest tasutud summa ning kas hageja saab nõuda töötasu ajavahemikul 20.01.2010 kuni 21.03.2010? Kohus leiab, et pooltevahelise vaidluse selles osas on teinud keeruliseks ja segaseks töölepingu lõpetamine töövaidluskomisjoni poolt 3. märtsi 2010.a. otsusega alates 21.märtsist 2010.a., siis järgnevalt võtab kohus seisukoha ka selle kohta, et millal saab lugeda pooltevahelise töölepingu lõppenuks.
11.1.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töövaidluskomisjon lõpetas pooltevahelise töölepingu alates 21.03.2010.a. Kohus töövaidluskomisjoni otsusega selles osas ei nõustu. Kohus lõpetab hageja ja kostja vahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral – ülesütlemise kehtivuse korral oleks hageja ja kostja vaheline tööleping lõppenud alates 21.01.2010.a., mil kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse.
12.Järgnevalt vaatleb kohus, kuidas ja mis alusel kujuneb hageja keskmine töötasu ja kas hageja nõue täiendava töötasu nõudes on põhjendatud.
12.1.Töölepingu seaduse § 29 lõike 8 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 91 § 2 lg 1 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 tõlgendamise üle (keskmise töötasu arvutamise aluste osas), siis esitas kostja 6.oktoobril 2010 kohtule tööinspektsiooni vastuse eelnimetatud määruse tõlgendamiseks (toimiku kd I, lk 33, 34).
Tööinspektsiooni vastuse kohaselt tuleb keskmise töötasu arvutamise aluseks võtta VV määruse nr 91 § 2 lg 3, mis ütleb, et kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast (ehk lapsehoolduspuhkuselt naasmine 9.detsember 2009) kuni päevani, mil oli vaja arvutada keskmist töötasu (ehk kuni 20.01.2010). Kohus juhib tähelepanu sellele, et kostja ei ole Tööinspektsioonile esitatud õigusakti tõlgendamise taotluses märkinud, et hageja on kostja juures töötanud pikka aega ka enne lapsehoolduspuhkusele minemist, mistõttu võib Tööinspektsiooni tõlgendus osutuda ebausaldusväärseks. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tegemist ei ole olukorraga kus hageja esmakordselt asuski kostja juurde tööle alates 9.detsembrist 2009.a. ja seetõttu ei olekski keskmise töötasu aluseks võtta eelnenud töötatud kuid. Hageja asus kostja juurde tööle alates 28.septembrist 2004.a. (toimiku kd II, lk 4). Alates 1.aprill 2009 kuni 7.detsember 2009 viibis hageja lapsehoolduspuhkusel, ning naasis tööle alates 8.detsembrist 2009.a. Keskmise töötasu arvutamisel tuleb arvesse võtta arvutamise vajaduse tekke kuu, milleks loetakse kuud, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Käesoleval juhul on arvutamise vajadust tekitavaks sündmuseks töötaja koondamine, mis toimus jaanuaris 2010. VV määruse nr 91 § 2 lg 2 järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Hageja on kostja juures saanud töötasu eelneval kuuel kuul järgmiselt: detsembris 2009, märts 2009, veebruar 2009, jaanuar 2009, detsember 2008, november 2008. Kohus leiab, et eelnimetatud kuus kuud tuleb aluseks võtta keskmise töötasu arvutamisel. VV määrus nr 91 § 2 lg 3 sätestab need juhud töötasu arvutamisel, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kuud. Käesoleval juhul on hageja kostja juures töötanud alates 28.septembrist 2004 ja seega tuleb seaduse mõtte kohaselt võtta arvesse keskmise töötasu arvestamisel need kuus kuud, mil hageja on kostja juures töötanud ja mille eest on ta töötasu saanud. Keskmise töötasu arvutamisel võtab kohus aluseks järgmised kuus kuud: 1) november 2008 brutopalk 21117 hageja tööpäevi 20 (novembri tööpäevade arv kuus 20) 2) detsember 2008 brutopalk 13206 hageja tööpäevi 12 (detsembri tööpäevade arv kuus 20) 3) jaanuar 2009 brutopalk 15436 hageja tööpäevi 20 (jaanuari tööpäevade arv kuus 21) 4) veebruar 2009 brutopalk 11265 hageja tööpäevi 17 (veebruari tööpäevade arv kuus 19) 5) märts 2009 brutopalk 8356 hageja tööpäevi 11 (märtsi tööpäevade arv kuus 22) 6) detsember 2009 brutopalk 9246 hageja tööpäevi 16 (hagejal on siinkohal tööpäevade arvuks märgitud 14, jaanuari 2010 palgateatisel on 16, kohus juhindub jaanuari 2010 palgateatisel olevatest päevade arvust) (detsembrikuu tööpäevade arv kuus 21). Hageja tööpäevi kuue kuu peale kokku 96. Kalendaarne tööpäevade arv kuue kuu peale on kokku 123, v.a. riigipühad (seega keskmine tööpäevade arv ühes kuus on 20,5 päeva). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 § 3 lg 1 sätestab, et keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Eeltoodud 6 kuu brutopalk on kokku summas 78 626 krooni. Töövaidluskomisjon 3. märtsi 2010.a. otsusega mõistis hagejale välja töötasu summas 5255,35 krooni, nimetatud summa sisaldab ka jaanuari 2010 töötasu summas 918 krooni, mis tuleb arvutamisel välja jätta. Seega kuue kuu keskmiseks töötasuks kujuneb 82 963,35 krooni (arvutuskäik: 78 626+5255,35918=82 963,35 krooni). Hageja on tulenevalt Tööinspektsiooni seisukohast asunud seisukohale, et keskmine tööpäevade arv ühes kuus on 21,3 päeva. VV määrus nr 91 § 3 lg 6 sätestab, et keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud
ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. Seega ei saa juhinduda Tööinspektsiooni väljatoodud tööpäevade arvust, vaid juhinduda tuleb arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarsest tööpäevade arvust. Eeltoodust tulenevalt on keskmine tööpäevatasu 864,20 krooni (arvutuskäik 82963,35/96=864,20 krooni) ja keskmine kuutasu on 17 716,10 krooni (arvutuskäik: 864,20* 20,5=17716,10 krooni).
12.2.Eeltoodud punktis jõudis kohus järeldusele, et hageja ühe kuu keskmine töötasu on 17 716,10 krooni, seega kolme kuu keskmine töötasu on 53 148,30 krooni. Töövaidluskomisjon mõistis 3. märtsi 2010.a. otsusega kostjalt välja hüvitise 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 37 273,26 krooni. Seega kuulub rahuldamisele saamata jäänud töötasu summas 15 875,04 krooni (arvutuskäik: 53 148,30-37 273,26=15 875,04 krooni).
13.Järgnevalt vaatleb kohus, kas ja millisel alusel saab kostja nõuda hagejalt 43 008 krooni hüvitamist.
13.1.OÜ Catwees (käesolevas menetluses kostja) esitas Tartu Maakohtule 31.mai 2010.a. hagiavalduse (käesolevas menetluses vastuhagi) (toimiku kd III, lk 5-8), mille kohaselt palub Margo Kippastolt (käesolevas menetluses hageja) välja mõista 43 008 krooni, sest töölepingu ülesütlemine oli tühine ja seega tuleb hagejal tagastada alusetult saadud summad alusetu rikastumise sätete järgi. Kostja poolt tagasi nõutav hüvitis 43 008 krooni koosneb etteteatamistähtaja (60 päeva) järgimata jätmise eest tasutud 24 848,84 krooni ja kostja poolt hagejale ekslikult rohkem tasutud 18 159,16 krooni (toimiku kd III, lk 7; toimiku kd II, lk 67). Kostja poolt 23.märtsil 2010.a. töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub, et kostja palub välja mõista tühise töölepingu ülesütlemisavalduse alusel ülekantud 52 903 krooni, mis jaanuari 2010.a. palgateatise järgi koosneb jaanuari töötasust, koondamishüvitisest, hüvitusest etteteatamata aja eest ja puhkuse kompensatsioonist (toimiku kd III, lk 35). Kohus juhib siinjuures tähelepanu sellele, et hageja sai hüvitusena etteteatamata aja eest kokku 40 625 krooni (brutosumma). Oluline on ka see, et kostja ei saa hagejalt tagasi nõuda jaanuari töötasu summas 8050 krooni ega puhkuse kompensatsiooni summas 6164 krooni. Töövaidluskomisjoni 19. aprilli 2010.a. otsusega mõisteti hagejalt kostjale välja koondamishüvitusena makstud 9895 krooni. Jaanuari 2010.a. palgateatise järgi on koondamishüvitise summaks 12 525 krooni, millelt arvestatakse maha tulumaks 21%, seega peale maksude mahaarvamist sai hageja koondamishüvitisena kokku 9894,75 krooni (arvutuskäik: 12525*21%=2630,25, töövaidluskomisjoni otsuses ümardatult 2630 krooni). Töövaidluskomisjon on kostja kasuks välja mõistnud koondamishüvitise, millelt on maha arvatud maksud, seega on töövaidluskomisjoni otsus selles osas põhjendatud.
13.2.Seega, lähtudes eeltoodust on poolte vahel vaidlus selles, et kas hageja peab kostjale tagastama etteteatamise aja eest saadud hüvitise summas 40 625 krooni (brutosumma). Kostja tunnistab, et on eksinud keskmise palga arvestuses – nimelt on kostja seisukohal, et hageja keskmine palk on 12 424,42 krooni ja hüvituse suuruseks etteteatamata aja eest on 24 848,84 krooni. Tulenevalt VÕS § 6 lg 1 peavad töösuhtes töötaja ja tööandja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kuivõrd töötaja ise (ehk hageja) on nõudnud kohtult keskmise töötasu ümberarvutamist, siis nõustub ta sellega, et ta on alusetult saanud kostjalt etteteatamise aja arvutamise aluseks olnud keskmise töötasu alusel suurema summa. Seega, ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas see, kui hagejale jääks kostja poolt enammakstud töötasu. Eeltoodu põhjal ja arvestades seda, et hageja ühe kuu keskmine töötasu on 17 716,10 krooni, siis leiab kohus, et kostja vastuhagi kuulub rahuldamisele summas 5192,80 krooni (arvutuskäik: 40 625-35 432,2=5192,80 krooni). Kohus osundab, et tööleping lõppes etteteatamistähtaega järgimata alates 21.jaanuar 2010 (selles osas vaadata käesoleva otsuse p 11.1). Etteteatamistähtaja eesmärk ning olulisus töötaja jaoks seisneb eelkõige teadmises eelseisvast töösuhte lõppemisest ja sissetuleku
kaotuses ning vajaduses leida uus töökoht. Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel (TLS § 100 lg 5). Poolte vahel lõppes tööleping alates 21.jaanuarist 2010.a. etteteatamistähtaega järgimata, seega ei kuulu kostja etteteatamistähtaja (60 päeva) järgimata jätmise eest tasutud summa tagasinõue rahuldamisele.
14.Järgnevalt vaatleb kohus, kas ja millisel alusel saab hageja nõuda töötasu ajavahemikul 20.01.2010 kuni 21.03.2010, arvestades seda, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine 20.01.2010 loeti töövaidluskomisjoni poolt tühiseks ja kohus luges hagejaga töölepingu lõppenuks alates 21.01.2010.a.
14.1.Hageja ei soovinud tööle ennistamist ja tööleping on TLS § 107 lg 2 järgi lõppenud alates 21.jaanuarist 2010.a. Kuivõrd hagejal ei olnud võimalik kostja juures töösuhet jätkata, mõistis töövaidluskomisjon kostjalt välja hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses tuginedes TLS §-le 109 lg 1. TLS § 109 lg 3 sätestab, et kui töötajale on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Oluline on siinjuures see, et vaid töösuhte jätkamisel saab tööandjalt TLS § 108 alusel välja mõista kahju hüvitamise, mis seisneb eelkõige saamata jäänud töötasu hüvitamises. Oluline on siinjuures ka see, et hageja on saanud juba hüvituse etteteatamata aja eest, st hageja on saanud hüvitise 60 päeva eest ajavahemikul 21.jaanuar 2010 kuni 21.märts 2010.a. Kooskõlas VÕS § 6 lg-ga 1 peavad töösuhtes töötaja ja tööandja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega poleks kooskõlas olukord, kus hageja on juba saanud hüvituse keskmise töötasu ulatuses ajavahemikus 21.01.2010.a. kuni 21.03.2010.a. ja nõuab sama ajavahemiku eest topelttöötasu. Seega jääb hageja nõue kahe kuu töötasu osas aja eest 20.01.2010.a. kuni 21.03.2010.a. rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja rahuldab ka kostja vastuhagi osaliselt, seega menetluskulud jätta 54,6% ulatuses kostja OÜ Catwees kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.