Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-17524
Tsiviilasi
Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus AS Pro Service (endine ärinimi AS Narova PRO) vara nimekirja esitamise tagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. mai 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Pro Service määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) – AS Pro Service (endine ärinimi AS Narova PRO, RK: 10186856), seaduslik esindaja Zoja Mjatšina
esindajad
(endine
ärinimi
AS
Narova
PRO)
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 22. mai 2012 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud AS Pro Service kanda.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
(TMS) §-st 62 rakendada võlgniku AS Narova PRO juhatuse liikme Zoja Mjatšina suhtes kohtusse sundtoomist vara nimekirja esitamise eesmärgiga. Kohus võttis 07.05.2012 määrusega kohtutäituri avalduse menetlusse. Määruse p-ga 2 kohustas kohus AS Narova PRO seaduslikku esindajat Z. Mjatšinat esitama kohtule 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest AS Narova PRO vara nimekiri ja p-s 3 hoiatas võlgniku seaduslikku esindajat sundtoomise või aresti kohaldamise võimalusest TMS § 62 alusel juhul, kui võlgnik oma kohustust ei täida. Võlgniku seaduslik esindaja Z. Mjatšina esitas 18.05.2012 kohtule määruskaebuse 07.05.2012 kohtumääruse p-de 2 ja 3 tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt peab kohus tulenevalt TMS § 62 lg-st 1 hindama võlgniku poolt vara nimekirja esitamata jätmise põhjuseid. Kohus kohustas võlgnikku täitma kohtutäituri nõuet, küsimata võlgniku seisukohta kohtutäituri avaldusele, rikkudes TsMS § 328 lg 2 ja § 199 lg 1 sätteid. Määruse resolutsiooni p 3 on vastuolus TMS § 60 lg-ga 1 ja § 62 lg-ga 1, kuna TMS § 60 lg 1 järgi kohustab võlgnikku esitama vara nimekirja kohtutäitur, mitte kohus; kohus TMS § 62 lg 1 alusel tagab kohtutäituri nõude täitmist. Kohus lahendas määrusega kohtutäituri nõude sisuliselt. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on poolel õigus kohtulahendi peale edasi kaevata. Määruskaebuse esitaja esitas ka määruskaebuse tagamise taotluse, paludes TsMS § 665 lg 2 alusel kuni määruskaebust lahendava kohtumääruse jõustumiseni peatada 07.05.2012 kohtumääruse täitmine osas, millega kohus kohustas võlgniku seaduslikku esindajat esitama kohtule võlgniku vara nimekiri 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et vaidlustatava määruse täitmist peatamata võib võlgniku juhatuse liikme suhtes kohaldada sundtootmist või aresti, mis võib rikkuda isiku õigusi ja vabadusi.
arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, kontrollinud kohtutäituri avalduse vastavust seaduse nõuetele ning selle põhjendatust (s.o taotluse esitamise eeldusi), võttis avalduse menetlusse. TsMS § 372 ei võimalda avalduse menetlusse võtmise määruse peale määruskaebust esitada. Arvestades, et enne kohtule taotluse esitamist on kohtutäitur vara nimekirja esitamise nõude võlgnikule esitanud ja hoiatanud võlgnikku sunnivahendite kohaldamise võimalusest, ei ole kohtul tulenevalt TMS § 62 lg-st 1 kohustust anda võlgnikule tähtaega kohustuse täitmiseks, s.o nimekirja esitamiseks, ning kohus võib koheselt esitatud taotluse alusel otsustada võlgniku suhtes TMS § 62 lg-s 1 nimetatud sunnivahendite kohaldamise. Sundtoomise või arestimise kohaldamise puhul on tegemist isiku vabadusõiguste piiramisega. Selliseks põhiõiguste riiveks peab olema väga eriline põhjus. Veendumiseks, et TMS § 62 lg-s 1 nimetatud sunnivahendite kohaldamine on vajalik abinõu ja proportsionaalne soovitud eesmärgiga, leidis kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus täita oma kohustus, mida ta ei ole kohtutäituri nõudel täitnud, hoiatades teda sunnivahendite kohaldamise võimalusest, s.o taotluse sisulisest lahendamisest. Seega 07.05.2012 määrusega kohus sisuliselt otsustas vaid avalduse menetlusse võtmise. Võlgniku vara nimekirja esitamiseks kohustamise ja hoiatuste tegemise eesmärgiks on teatada võlgnikule vara nimekirja esitamise kohustuse täitmise vajadusest ning selgitada, et kohus lahendab kohtutäituri taotluse pärast seda, kui teeb kindlaks, et võlgnik oma kohustust ei täida. Seega ei ole kohus 07.05.2012 määrusega kohtutäituri taotluse kohta sisulist lahendit teinud. TsMS § 372 ja TMS § 61 lg 1 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus võttis avalduse menetlusse, andis tähtaja kohustuse täitmiseks ja tegi hoiatuse kohustuse täitmata jätmise puhuks. Tulenevalt TMS § 62 lg-st 7 on määruskaebuse esitamine lubatud määruse peale, millega kohus on kohaldanud võlgniku suhtes kinnipidamist ja aresti. Vaidlustatud määrusega ei ole võlgniku suhtes kinnipidamist ega aresti kohaldatud, seega ei ole 07.05.2012 kohtumääruse peale määruskaebuse esitamine lubatud. Kuna 07.05.2012 kohtumääruse peale määruskaebuse esitamine ei ole seaduse kohaselt lubatud, keeldub kohus TsMS § 660 lg 1 ja § 663 lg 1 alusel määruskaebust menetlusse võtmast. Lähtuvalt TsMS § 665 lg-st 2 ja § 377 lg-st 1 saab määruskaebuse tagamise abinõu määrata ainult menetlusse võetud määruskaebusele. Kohus keeldus määruskaebust menetlusse võtmast, seega ei ole määruskaebuse tagamine põhjendatud. Kohus märkis, et riigilõivuseaduse § 57 lg 4 kohaselt hagi tagamise avalduselt, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduselt tasutakse riigilõivu 28,76 eurot. Määruskaebuse esitaja ei ole riigilõivu tasunud.
2) on kohtul tulenevalt TMS § 62 lg-st 1 kohustus tuvastada kohtutäituri nõude põhjendatus. Kohus kohustab võlgnikku täitma kohtutäituri nõuet ja hoiatab selle täitmata jätmise eest sundtootmise või aresti kohaldamisega juhul, kui ta tuvastab, et kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmiseks puuduvad aluseid. Kohus ei saa asja menetlusse võtmisel ainult kohtutäituri väidete alusel teha järeldusi kohtutäituri nõude põhjendatuse kohta. Nimetatud lahendi peab kohus tegema kohtutäituri avaldust lahendavas kohtumääruses. Antud juhul tegi kohus avalduse menetlusse võtmise määruses võlgnikku kohustava lahendi, mistõttu on nimetatud määrust võimalik selles osas vaidlustada; 3) annab põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimene lause igaühele õiguse oma õiguste rikkumise korral kohtusse pöörduda. See on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse (3-3-1-38-00). PS §-des 13-15 ettenähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (3-4-1-4-03). PS § 24 lg 5 annab igaühele õiguse tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemal seisvale kohtule. Riigikohus on leidnud, et: „kohtunik nagu iga teinegi inimene võib eksida. Eeldusele, et on vajalik tagada kohtulahendite õigsuse kontroll, tugineb ka põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse instituut“ (3-4-1-1-04); 4) TsMS § 665 lg 2 järgi kohus, kelle määrus vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. 07.05.2012 kohtumääruse täitmise peatamata jätmisel võib määruskaebuse lahendamise ajal AS Pro Service juhatuse liikme suhtes kohaldada sundtootmist või aresti. Nimetatud meetmete rakendamine 07.05.2012 kohtumääruse alusel võib olla seotud isiku õiguste ja vabaduste rikkumisega. Samuti kaob sel juhul vajadus käesoleva määruskaebuse ja 18.05.2012 esitatud määruskaebuse lahendamiseks, kuna AS Pro Service juba täidab kohtutäituri nõuet sundkorras ning seetõttu puudub vajadus nõuet vaidlustada. Maakohtu 07.05.2012 määruse täitmise peatamine nimetatud osas ei takista kohtumenetlust.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.