Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja
15. juuni 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
koht Tsiviilasja number
2-12-12423
Tsiviilasi
P. S. kohtutäitur A. K. .03.2012 otsuste peale
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: P. S. xxxxxxxxxxx; xxxxxxxx-xxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat A. L. L. L. : xxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: )
esindajad
Puudutatud isikud: Kohtutäitur A. K. xxxxxx-xxxxxxxx; e-post:) L. K. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx-xxxxx; e-post: ) Kirjalik menetlus
Kaebused jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta P. S. . Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Avaldaja nõue ja põhjendused P. S. 26.03.2012 Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale esitanud kaebused kohtutäitur A. K. .03.2012 otsuste peale. Kaebuste kohaselt alustati kaebaja suhtes 28. 11.2011 täitemenetlust täiteasjades nr 170/2011/2047 ja 170/2011/2049 Tallinna notar E. R. .09.2009 ja 21. 04. 2009
notariaalsete dokumentide ja sissenõudja L. K. alusel. Kaebaja esitas kohtutäiturile 20. 02. 2012 kaebused põhjusel, et täitemenetlust on alustatud ebaselge täitedokumendi alusel. Sissenõudja ei ole esitanud dokumente, mis kinnitaksid, et tema viidatud rahasumma on laenusaajale ka tegelikkuses üle (k)antud ja seega võlakohustus ning sissenõudja nõue üleüldse tekkinud. Kohtutäitur tegi 09. 03.2012 võlgniku kaebuste kohta otsused, millega jättis kaebused ja kaebaja taotlused täiemenetluse peatamiseks rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et võlgnevuse aluseks olevad dokumendid on ebaselged ja neist ei ilmne üheselt, et sissenõudjal on võlgniku vastu reaalne nõue. Täitur oleks ebaselge dokumendi alusel pidanud keelduma nõude täitmisele asumisest ja selgitama eelnevalt nõudega seotud asjaolusid, eelkõige seda, kas sissenõudja on väidetava rahasumma võlgnikule üldse üle (k)andnud. Täiteasja materjalidest ei nähtu, et täitur oleks nimetatud asjaolu kontrollinud. Täitur on tuginenud üksnes notariaalsele dokumendile ja sissenõudja avaldusele ning sellele lisatud dokumentidele, mis ei kinnita raha tegelikku üle(k)andmist laenusaajale. Väidetavat maksekorraldust ei ole sissenõudja kaebajale esitanud. Kaebaja arvates tuleb täitedokumentatsiooni saamisel viia igal juhul läbi asjaolude esmane kontroll. Kui nimetatud kohustust eitada, kaotab TMS § 8 oma mõtte. Täiteasjas nr 170/2011/2047 kaebaja leiab, et võlausaldaja nõude olemasolu tekitab kahtluse asjaolu, et laenulepingus punktis 1.4.2 puudub laenuandja konto number, kuhu laenumaksed tuleb tagastada, samuti on laenulepingus märgitud küll laenu tagasimaksmise kuupäev ja kuu, kuid mitte aasta. VÕS § 82 lg 7 kohaselt juhul, kui laenu tagastamise kuupäeva ei ole lepingus kindlaks määratud, muutub kohustus sissenõutavaks üksnes siis, kui võlausaldaja esitab sellekohase nõude. Mistahes nõuet pole võlausaldaja võlgnikule seonduvalt kõnealuste täitedokumentidega varasemalt esitanud. Kuna nõue pole muutunud sissenõutavaks, ei saa nõudesummalt arvestada ka viivist. Kuna pooled pole laenulepingus viidanud lepingu tagatisele, on kaebajale kuuluva kinnistu vastutus nimetatud lepingust tulenevate võimalike nõuete eest küsitav. Täiteasjas nr 170/2011/2049 kaebaja leiab, et ka antud juhul tekitab võlausaldaja nõude olemasolus kahtluse asjaolu, et 14.05.2009 ja 27.05.2009 laenulepingutes puudub laenuandja konto number, kuhu laenumaksed tuleb tagastada, samuti on laenulepingutes märgitud küll laenu tagasimaksmise kuupäev ja kuu, kuid mitte aasta. Seega puudub lepingutes täpne laenu tagastamise kuupäev ja kohustus muutub sissenõutavaks üksnes siis, kui võlausaldaja esitab sellekohase nõude. Mistahes nõuet võlgnikule aga varasemalt esitatud ei ole. Ka leiab kaebaja, et viivisenõue 0,5% päevas so üle 180% aastas on ülemäära suur, mistõttu seda tuleks vähendada mõistliku suuruseni so 20% aastas. 14.05.2009 ja 27.05.2009 laenulepingutes on märgitud tagatisena hoopis Kopli 2c hotelli Skane osakud, mitte kaebajale kuuluv Põlvamaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx-xxxxxx. Seega on pooled kokku leppinud, et kinnistule seatud hüpoteek kõnealustele lepingutele ei laiene. 15. 01.2009, 05.02.2009 ja 20.04.2009 laenulepingutes ei ole pooled lepingu tagatisele osundanud, mistõttu on kinnistu vastutus nimetatud lepingutest tulenevate võimalike nõuete eest küsitav. Eeltoodu alusel palub kaebaja tühistada Põlva kohtutäituri A. K. .03. 2012 otsused täiteasjades nr 170/2011/2047 ja 170/2011/2049. Puudutatud isikute seisukoht Kohtutäitur A. K. 12.04.2012 kohtule esitanud kirjaliku seisukoha (tl 38), milles ta leiab, et P. S. tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma 09.03.2012 otsustes täiteasjades nr 170/2011/2047/ ja 170/2011/2049 väljendatud seisukohtade juurde.
2 (6)
Puudutatud isik ( täitemenetluses sissenõudja) L. K. 23.04.2012 kohtule esitanud kirjaliku seisukoha (tl 147-148), milles palutakse P. S. jätta rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et esitatud täitedokumendid olid piisavad võlgnevuse tõendamiseks ja hüpoteegiga koormatud kinnisasjade realiseerimise menetluse alustamiseks. Kaebajal ja laenulepingu võlglasel H. Soosalul kui abikaasadel on ühine majapidamine ja nad on teineteise võlakohustustest teadlikud. P. S. Panga finantstöötajana kasutades oma ametiseisundit organiseeris (vahendas) isiklikult oma abikaasale H. S. soodsatel tingimustel krediiti. Laen summas 2,5 miljonit krooni, mis on Sampo Pangast võetud L. K. ja tema isikliku kinnisvara tagatisel, on samal päeval edasi laenatud kaebaja abikaasale H. S. . Seega ei vasta tõele väide, et P. S. kursis abikaasa kohustustega ja temale raha ülekannetega. Võlgnikule laenusummade ülekandmise maksekorraldused on täitetoimikutes. Ka ei ole õige väide, et võlausaldaja pole teatanud laenu tagasinõudmise kavatsusest. L. K. korduvalt palunud võlglasel alustada laenu tagastamist. Samuti on saadetud võlgnikule teade võlgnevuse tasumiseks tähitud kirjaga 07.11.2011, mis on samuti täitetoimikus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Täiteasja nr 170/2011/2047 täitetoimikust ( tl 39-102) nähtuvalt esitas L. K. .11.2011 kohtutäitur A. K. ( tl 41-42) 12.02.2009 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel sissenõude pööramiseks P. S. V.09.2009 H. S. laenulepingust tuleneva nõude 319 558,24 euro täitmiseks ( sh põhinõue 159 779,12 eurot ning intress koos vähendatud viivisega 159 779,12 eurot. Täitmisavalduse esitamisel oli sissenõudja arvestanud intressi 33 kuu eest 2455000 krooni so 158181,33 eurot ning viivist alates 12.06.2009 kuni 18.11.2011 889 päeva eest 11 112 500 krooni so 710 218,19 eurot ( tl 51). Täitmisavaldusele lisatud 12.02.2009 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingust nähtuvalt ( tl 43-47) on seatud hüpoteek H. S. V xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ( registriosa 1761440) summas 3 250 000 krooni ühes kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu punkti 2.2 kohaselt seatud hüpoteegiga tagati kõik hüpoteegipidaja so L. K H. S. , mis tulenevad nende vahel 12.02.2009 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Täitmisavaldusele lisatud 12.02.2009 laenulepingust ( tl 48-50) nähtuvalt andis L. K. S. laenu 2 500 000 krooni, mille viimane pidi laenulepingu punkti 1.2 kohaselt koos intressiga tagastama 12 juuniks. Lepingu punkti 1.3.1 kohaselt laenusaaja pidi tasuma intressi 3 % laenujäägilt kuus. Laenulepingu p 1.5.1 kohaselt leppisid pooled ka viivises 0,5 % päevas nõuetekohaselt tasumata summalt. Registriosa väljatrükist ( tl 62-63) nähtuvalt on V registriosa teise jakku 15.11.2011 omanikuna sisse kantud P. S. . Täiteasja nr 170/2011/2049 ( tl 103-146) täitetoimikust nähtuvalt esitas L. K. .11.2011 kohtutäitur A. K. 21.04.2009 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel sissenõude pööramiseks P. S. xxx-xxxxxx.01.2009, 05.02.2009, 20.04.2009, 14.05.2009 ja 27.05.2009 H. S. laenulepingutest tuleneva nõude 214 104 euro täitmiseks ( sh põhinõue 95 867,47 eurot, intress 22 359,06 eurot ja viivis 95867,47 eurot. Täitmisavalduse esitamisel oli sissenõudja arvestanud intressi kokku 116574,84 eurot ja viivist kokku 425 683,53 eurot ( tl 130). Täitmisavaldusele lisatud 21.04.2009 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingust nähtuvalt ( tl 107-112) on seatud hüpoteek H. S. xxx-xxxxxx Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1761038) summas 3 000 000 krooni ühes kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete
3 (6)
rahuldamiseks. Lepingu punkti 3.2 kohaselt seatud hüpoteegiga tagati kõik hüpoteegipidaja so L. KH. S. , mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Täitmisavaldusele lisatud 15.01.2009 laenulepingust ( tl 127-129) nähtuvalt andis L. K. S. laenu 100 000 krooni, mille viimane pidi laenulepingu punkti 1.2 kohaselt koos intressiga tagastama 16.02.2009. Lepingu punkti 1.3.1 kohaselt laenusaaja pidi tasuma intressi 3,5 % laenujäägilt kuus. Laenulepingu p 1.5.1 kohaselt leppisid pooled ka viivises 0,5 % päevas nõuetekohaselt tasumata summalt. 05.02.2009 laenulepingust ( tl 124-126) nähtuvalt andis L. K. S. laenu 500 000 krooni, mille viimane pidi laenulepingu punkti 1.2 kohaselt koos intressiga tagastama 05.06.2009. Lepingu punkti 1.3.1 kohaselt laenusaaja pidi tasuma intressi 3 % laenujäägilt kuus. Laenulepingu p 1.5.1 kohaselt leppisid pooled ka viivises 0,5 % päevas nõuetekohaselt tasumata summalt. 20.04.2009 laenulepingust ( tl 121-123) nähtuvalt andis L. K. S. laenu 300 000 krooni, mille viimane pidi laenulepingu punkti 1.2 kohaselt koos intressiga tagastama 01.07.2009. Lepingu punkti 1.3.1 kohaselt laenusaaja pidi tasuma intressi 3,5 % laenujäägilt kuus. Laenulepingu p 1.5.1 kohaselt leppisid pooled ka viivises 0,5 % päevas nõuetekohaselt tasumata summalt. 14.05.2009 laenulepingust ( tl 117-120) nähtuvalt andis L. K. S. laenu 500 000 krooni, mille viimane pidi laenulepingu punkti 1.2 kohaselt koos intressiga tagastama 30.juuniks. Lepingu punkti 1.3.1 kohaselt laenusaaja pidi tasuma intressi 5 % laenujäägilt kuus. Laenulepingu p 1.5.1 kohaselt leppisid pooled ka viivises 0,5 % päevas nõuetekohaselt tasumata summalt. 27.05.2009 laenulepingust ( tl 113-119) nähtuvalt andis L. K. S. laenu 100 000 krooni, mille viimane pidi laenulepingu punkti 1.2 kohaselt koos intressiga tagastama 30.juuliks. Lepingu punkti 1.3.1 kohaselt laenusaaja pidi tasuma intressi 5 % laenujäägilt kuus. Laenulepingu p 1.5.1 kohaselt leppisid pooled ka viivises 0,5 % päevas nõuetekohaselt tasumata summalt. Registriosa väljatrükist ( tl 140) nähtuvalt on xxx-xxxxxx registriosa teise jakku 15.11.2011 omanikuna sisse kantud P. S. . Asjas ei ole vaidlust ja nähtub ka täiteasja nr 170/2011/2047 ja 170/2011/2049 toimiku materjalidest, et kohtutäitur alustas L. K. ja selle lisatud hüpoteegi seadmise lepingute ja asjaõiguslepingute, laenulepingute ning intressi ja viivise arvestuste alusel täitemenetlust P. S. . 20.02.2012 esitas võlgnik kohtutäituri tegevuse peale kaebused ( tl 68-70, 142-143), milles palus täitemenetluse peatada kuni kaebuse läbivaatamiseni ning võlausaldaja poolt asjaolude täpsustamiseni. Kaebuste sisu on kattuv kohtule esitatud kaebustega. Seoses kaebuse menetlemisega esitas sissenõudja L. K. .03.2012 kohtutäiturile oma seisukoha ( tl 78-79) koos täiendavate dokumentidega (maksekorraldused tl 80-91) raha ülekandmise kohta. 09.03.2012 otsustega ( tl 98-100, 144-146) jättis kohtutäitur võlgniku kaebused täituri tegevusele rahuldamata, leides, et sissenõudja poolt esitatud täitmisavaldused vastavad TMS § 23 lg nimetatud tingimustele, lisatud on ka nõuete alus ning detailne arvestus. Täitemenetluse alustamise formaalsed alused on täidetud ning TMS § 23 lg 1 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud täitemenetlust alustama. Kohtutäituri hinnangul on kaebaja vaidlustanud nõude olemasolu. See on materiaalõiguslik vaidlus sissenõudja ja kohtutäituri vahel, mida ei ole võimalik lahendada kaebusega kohtutäituri tegevuse peale. Kohus leiab, et kohtutäituri 09.03.2012 otsused on seaduslikud ja nende tühistamiseks puudub alus, mistõttu P. S. esitatud kaebused tuleb jätta rahuldamata.
4 (6)
Kohtupraktikas on omaksvõetud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust ( Riigikohtu 16.10.2002 määrus asjas 3-2-1-119-02). TMS § 23 lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 23 lg 4-1 kohaselt käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 19 ja 19-1 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt. AÕS § 325 lg 1 kohaselt hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS §-s 352 lg 1 on sätestatud, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täiemenetluse seadustikus sätestatud korras. L. K. nõude kui hüpoteegipidaja, paludes pöörata sissenõude hüpoteegiga koormatud kinnisasjadele. Nagu kohus eespool tuvastas, esitas sissenõudja L. K. täitmisavalduse koos nõude aluseks olevate hüpoteegi seadmise lepingute ja asjaõiguslepingute ning laenulepingutega ning lisas ka võlgnevuse arvestuse. Seega TMS §-s 23 lg 1 ja lg 4-1 ettenähtud dokumendid täitemenetluse läbiviimiseks olid kohtutäituril olemas. TMS § 19 lg 1 kohaselt, kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuste saabumist. Õige on kaebuse esitaja tähelepanek, et mõnedes laenulepingutes on märkimata laenu tagastamise aeg ( 12.02.2009, 14.05.2009, 27.05.2009 laenulepingutes). Märgitud on küll kuupäev, kuid aasta on jäetud märkimata. Samas võlgnevuse arvestustes on sissenõudja kõigi laenude tagastamistähtajana märkinud ühe ja sama aasta so 2009 kuupäevad. Sissenõudja kinnitusest tulenevalt oli kohtutäituril alust asuda seisukohale, et kõik nõuded olid täitemenetluse alustamise hetkeks muutunud sissenõutavaks. Seoses kaebaja väitega, et mõnedes laenulepingutes polnud sätestatud kinnisasju tagatistena ja mõnedes laenulepingus oli tagatisena märgitud hotelli osakud, märgib kohus järgmist. Nii 12.02.2009 kui 21.04.2009 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingus on H. S. L. K. leppinud, et hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel võlaõiguslikest lepingutest. Sellist notariaalselt tõestatud kokkulepet ei ole pooled samas korras muutnud. 14.05.2009 ja 27.05.2009 laenulepingus tagatisena hotelli osakute märkimine ei tähenda, et selle laenulepingu tagatiseks on kinnistute asemel hotelli osakud. Hotelli osakute märkimine tagatistena tähendab hoopis täiendava tagatise kokkuleppimist lisaks varasematele hüpoteekidele. TMS § 8 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtu hinnangul on vajalik, koguda täiendavat teavet juhul, kui täitmisavaldus või nõude aluseks olevas täitedokumendid on midagi ebaselget. Kohtutäiturile on käesoleval juhul sissenõudja täitmisavaldused ning nõude aluseks olevad täitedokumendid olnud arusaadavad. Ka kohtu arvates ei olnud käesoleval juhul midagi ebaselget, mis takistanud kohtutäituril täitemenetlust alustamast.
5 (6)
P. S. menetlemise käigus esitas sissenõudja täiendavaid selgutusi kaebuses esitatud väidete kohta. Nii kaebuse kui sissenõudja väiteid arvestades asus kohtutäitur põhjendatult seisukohale, et tekkinud vaidlus väljub TMS-s § 217 sätestatud kaebemenetluse raamidest. Riigikohus on oma 02.06.2008 määruses tsiviilasjas 3-2-1-42-08 selgitanud ( punktis 16), et TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. Kolleegium leiab, et TMS § 217 alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et P. S. tõstatatud küsimused täiteasjades nr 170/2011/2047 ja 170/2011/2049 seoses nõude tegeliku olemasoluga, sissenõutavaks muutumisega ja viivise suurusega on sisuliselt materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel. Neid küsimusi ei saa aga lahendada täitemenetluse raames või kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust läbi vaadates. Täitedokumendi aluseks oleva nõude põhjendamatusele tuginemiseks seoses sellega, et nõue pole veel muutunud täies ulatuses sissenõutavaks ja sissenõutavaks muutunud nõude pealt tuleb maksta ebamõistlikult suurt viivist, peab võlgnik esitama TMS § 221 alusel sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Riigikohus on oma 31. 01.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-21-134-07 (punktis 11) tunnustanud võlgniku õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka juhul, kui võlgniku vastuväide seisnes selles, et laenuandja ei olnud laenusaajale laenusummat andnud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda ka viivise vähendamist. Riigikohus on oma 17. 06.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-21-64-09 ( punktis 9) leidnud, et üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks, millega põhjendada TMS § 221 lg 1 alusel esitatavat hagi, võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. Riigikohus oma 31.01.2008 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-134-09 on selgitanud (punktis) 11, et muuhulgas võib võlgnik esitada sissenõutavuse puudumise vastuväite. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus jätab P. S. rahuldamata, jätab kohus kaebuste esitamisel tasutud riigilõivu tema kanda. Ka kõik muud menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 8 alusel kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad puudutatud isikud nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.
Kohtunik Rita Kulberg
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.