RMS ́i hagi LAOÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 104 lg 1 alusel, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise 1397,68 euro väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
2992,68 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja RMS (ik XXX, elukoht XXX) Kostja LAOÜ (rk XXX, asukoht vandeadvokaat Arne Ots
esindajad Menetluse liik
XXX);
esindaja
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon.
1.Jätta rahuldamata RMS ́i hagi LAOÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 104 lg 1 alusel, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise 1397,68 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine.
2.Jätta RMS menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta LAOÜ menetluskulud RMS kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotamise alusel 30 päeva jooksul arvates jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Varasem menetluse käik.
1.16.08.2011.a. esitas RMS avalduse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles palus tuvastada töösuhte olemasolu avaldaja ja LAOÜ vahel, välja mõista tööandjalt saamata jäänud palk ja töölepingu ülesütlemise hüvitis.
2.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis oma otsusega nr 4.42/1983 20. septembrist 2011.a. RMS avalduse rahuldamata.
Hageja nõue ja selle põhjendused.
3.Tööinspektsiooni otsusega ei nõustunud RMS, kes esitas kohtusse hagi LAOÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 104 lg 1 alusel, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks summas 1397,68 eurot.
4.Hageja poolt hagiavalduses väidetu kohaselt asus ta tööle kostja juurde palgalise töötajana 01.11.2009.a., kuigi kirjalikku töölepingut temaga ei vormistatud. Kuna hageja on ka kostja osanik ja juhatuse liige, täitis ta kuni 01.11.2009.a. äriühingus ülesandeid juhatuse liikmena. Palgalise töötajana töötamise vajaduse tingis asjaolu, et tööd oli vaja teha igapäevaselt ja täismahus.
5.Hageja väidetel lõpetas kostja hagejale palga maksmise 02.04.2011.a., 01.08.2011.a. väitis kostja, et töölepingut poolte vahel ei olnudki ning hagejale makstud tasu on juhatuse liikme tasu. Nimetatud kostja seisukoht ei ole hageja arvates õige, sest kuni 01.04.2011.a. maksis kostja hagejale palka ning hageja töötamine oli kantud ka tööaja arvestamise tabelisse. Hageja allus oma väidetel juhatusele ning tema tööüleandeks oli müüjate asendamine nendele vabade päevade andmiseks. Seega oli poolte vahel töösuhe ja kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud ebaseaduslikult.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb aegumise kohaldamist ITVS § 6 lg 1 alusel ning palub kohtul teha TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsus. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud tulenevalt ITVS § 6 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Kostja väitel sai hageja oma väidetavast õiguste rikkumisest teada hiljemalt 5.aprillil 2011, kui LAOÜ esindaja HT toimetas isiklikult hagejale kätte osanike erakorralise koosoleku kokkukutsumise teate. Seda, et hageja sai kutse kätte, kinnitab hageja enda 10.04.2011.a. e-kirjas ja 6.aprilli e-kirjas. Vastavas teates oli selgelt päevakorrapunktina välja toodud „Juhatuse liikme RMS ́i tagasikutsumine juhatusest“. Kuigi hageja ei täitnud terve aprillikuu jooksul oma teenistusülesandeid, pidi hageja hiljemalt kutse kättetoimetamise hetkest mõistma, et tema väidetavaid töösuhtest tulenevad õigusi rikutakse, kuna töösuhte lõpetamiseks on ette nähtud teistsugune, töölepingu seaduses sätestatud erikord - töölepingu ülesütlemisavalduse esitamine. Järelikult, alates kõnealuse kutse saamisest 5. aprillil 2011 tekkis hagejal hageja enda positsioonist lähtudes õigus nõuda töölepingu lõpetamist vastavalt töölepingu seaduses sätestatule ehk hageja nõue muutus sissenõutavaks. ITVS § 6 lõikes 1 sätestatud 4 kuuline aegumistähtaeg hakkas seega kulgema
5.aprillist 2011 ning lõppes (aegus) 5. augustil 2011. Töövaidluskomisjonile 16.augustil 2011 (mitte 11. augustil 2011 nagu on märgitud ebaõigesti avaldusel) esitatud avalduses toodud nõue on seega aegunud. Kostja on töövaidluskomisjonile esitatud 5. septembri 2011 vastuse punktis 2.2.4 põhjendanud, et isegi kui asuda seisukohale, et aegumine algas alates osanike erakorralise koosoleku toimumisest 12. aprillil 2011 ehk ajast, mil LAOÜ osanikud võtsid vastu otsuse kutsuda hageja juhatuse liikme kohalt tagasi, oleks hageja nõue ITVS § 6 lõike 1 kohaselt siiski aegunud. Nõude esitamise tähtpäev oleks sellisel juhul olnud 12. august 2011, kuid töövaidluskomisjon võttis hageja avalduse vastu alles 16. augustil 2011, mistõttu on nõue aegunud. Nõude aegumist hiljemalt sel kuupäeval möönab kaudselt ka hageja ise, kuna avaldusele on rasvases kirjas ja suurelt märgitud avalduse kuupäevaks 11. august 2011, kuigi töövaidluskomisjonile on avaldus esitatud alles 16. augustil 2011.
7.Kostja taotleb vaheotsuse tegemist tsiviilasjas ka seoses nõude põhjendamatusega. Kostja väidetel on hageja vastu esitatud nõuded põhjendamatud, sest poolte vahel puudus töösuhe. Kuna poolte vahel puudus töösuhe, puudub hagejal õigus nõuda töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvitist. Kostja väidetel ei ole hagejat arvatud kunagi kostja juures töötavate isikute koosseisu, vaid kostjat on LAOÜ juhatuse liikmed ja osanikud, samuti töötajad pidanud kostja juhatuse liikmeks. Ka kostja ise pole end kunagi käsitlenud kostja töötajana, vaid juhatuse liikmena, mida tõendab nii hageja CV kui ka tema kirjavahetus teiste juhatuse liikmetega. Asjaolu, et poolte vahel puudus tööõiguslik suhe, tõendab ka see, et hagejal ei olnud kunagi ühtki kostja töötajale kehtestatud õigust ega kohustust ning hageja polnud nende kohaldamist ka kunagi nõudnud. Nii ei olnud kokku lepitud poolte vahel hageja töötasu ega tema töökorraldust, ka ei viibinud hageja kordagi puhkusel ega allunud mingilgi moel kellegi juhtimisele ja kontrollile. Hagejale makstud tasu on juhatuse liikme tasu, mitte töötasu nagu hageja väidab, kostja raamatupidaja maksis ekslikult hageja eest töötukindlustusmakseid, mida kostja juhatuse liige Helina Tamme on Töötukassale ka selgitanud. Ka hageja ise on 2009.a. majandusaasta aruande 9. leheküljel lisas 2 kinnitanud, et ettevõttes töötas 2009.a. 5 töötajat ning, et tema kui juhatuse liige ei ole töötajate arvestuses see.
Kostja väidetel juhtis hageja ettevõtte majandustegevust võrdväärselt teiste juhatuse liikmetega, mis seisnes töötajate töögraafikute väljatöötamises, et ettevõtte kulusid minimeerida. Samuti osales hageja T kaupluste töökorralduse väljatöötamisel koos teiste juhatuse liikmetega tehes ettepanekuid HT igapäevaste tööülesannete ja korrashoiu paremaks korraldamiseks T kauplustes. Hageja täitis juhatuse liikmena kõiki ettevõtte majandamisega seotud igapäevaseid ülesandeid nagu teisedki juhatuse liikmed, s.o. koordineeris kaupade tellimist ja transporti, korraldas igapäevast asjaajamist ja vajadusel müügitööd, suhtles töötajatega, arendas ettevõtet jne. Töögraafikutest nähtuvalt panustas hageja, nii nagu teisedki juhatuse liikmed, igapäevatöösse kauplustes. Samuti nähtub töögraafikutest, et hageja osales regulaarselt 2 korda kuus esmaspäeviti peetaval juhatuse koosolekul. Hageja seisukoht kostja taotluse osas vaheotsuse tegemiseks.
9.Hageja märgib oma vastuses kostja vaheotsuse tegemise taotlusele, et tööandja ei ole esitanud talle ega kohtule käesoleva ajani seda üldkoosoleku otsust, kus otsustati juhatuse liikmete palgad, samuti puudub tõestus juhatuse liikmest vabastamise koosoleku protokolli hagejale edastamise kuupäev. Kostja väide, et sellest teavitati hagejat aprillis, pole õige, otsus väljastati hageja väidetel talle 10.- 12. mail. Seega sai ta teada asjaolust, et temaga on tööleping lõpetatud alles mais, kui talle ei makstud aprillikuu töötasu. Mingit kirjalikku töölepingu lõpetamist ei toimunud. Kohtuotsuse põhjendused.
10.Kohus, tutvunud kostja taotlusega vaheotsuse tegemiseks põhjendusel, et hageja nõuded kostja vastu on aegunud ning ka põhjendamatud, asub seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas on vaheotsuse tegemine põhjendatud TsMS § 449 lg 2 ja 3 alusel.
11.Kohus võtab kõigepealt seisukoha kostja taotluse osas kohaldada aegumist. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded töölepingulise suhte tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 104 lg 1 alusel, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise 1397,68 euro väljamõistmiseks. Kostja on seisukohal, et hageja nõue töölepingulise suhte tuvastamiseks on aegunud, kuna töölepingulise suhte tuvastamise nõude aegumistähtaeg on 4 kuud ja hageja sai teada tema tagasikutsumisest kostja juhatuse liikmest talle osanike erakorralise koosoleku kutse kättetoimetamisega 5. aprillil 2011.a. ning nõude töövaidluskomisjonile esitas hageja 16. augustil 2011.a. Hageja väidetel sai ta otsuse tema juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta kätte 10.-12. mail 2011.a., töölepingu lõppemisest sai ta aga teada 2011.a. maikuus kui talle ei makstud välja 2011.a. aprillikuu töötasu. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue töölepingulise suhte tuvastamiseks poolte vahel on aegunud, sest asjaolu, et hageja sai kätte 5. aprillil 2011.a. kutse kostja osanike erakorralisele koosolekule, kus päevakorras oli ühe punktina ka hageja kostja juhatuse liikmest tagasikutsumine, tõendavad hageja e-kirjad teistele LAOÜ osanikele 10. aprillist ja 11.
aprillist 2011.a. (TVK t/l 52 ja 53), kus ta nimetatud koosoleku toimumisest ja sellele ilmumise võimalikkusest kirjutab. Kui hageja leidis, et tal oli kostjaga töösuhe, oleks tal selle tuvastamiseks tulnud esitada avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtusse 4 kuu jooksul. Kuna hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 16.08.2011.a. (TVK t/l 64), oli nõude esitamise 4-kuuline tähtaeg avalduse esitamise ajaks möödunud ja hageja nõue töösuhte tuvastamiseks on kostja vastu aegunud. Kuna hageja nõue töösuhte tuvastamiseks jääb aegumise tõttu rahuldamata, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvitise väljamõistmist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest.
12.Kohtu seisukoht nõude põhjendatuse osas. Vaatamata sellele, et kohus asus kohtuotsuse p-s 11 seisukohale, et hageja nõue töösuhte tuvastamiseks kostja vastu on aegunud, võtab kohus vaheotsuses seisukoha ka hageja nimetatud nõude põhjendatuse osas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on LAOÜ osanik (tõendab äriühingu asutamisleping) ning oli kostja juhatuse liige kuni 12. aprillini 2011.a., mil kostja osanikud võtsid vastu otsuse kutsuda hageja juhatuse liikme kohalt tagasi (tõendab osanike koosoleku protokoll ja otsused TVK t/l 48-50). Kohus leiab, et kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, millistele seisukohtadele on oma lahendites 3-2-139-04 ja 3-2-1-134-02 asunud ka Riigikohus, tuleb töösuhte tuvastamise vaidluse lahendamisel kindlaks teha kas poolte vahel oli tegemist ka töösuhtega või täitis hageja kostja juures ainult juhtorgani liikme ülesandeid. Seega tuleb tuvastada kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte. Töölepingu mõiste sätestab TLS § 1 lg 1. Selle seadusesätte kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) töölepingu alusel tööd tema juhendamisele ja kontrollile alludes. Seega on töölepingu tunnused järgmised - töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; - töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, s.o. töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Osaühingu juhatuse liikmed aga valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt ÄS § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 180. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see töötasu töölepinguseaduse mõttes. Kohus asub seisukohale, et üksi hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend ei tõenda, et hageja oleks andnud töötajana oma tööjõu kostja käsutusse, et pooled oleksid sõlminud omavahel kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja kostjale kokkulepitud tööd tegema või, et hageja allus kostja kui tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kohus on seisukohal, et nimetatut ei tõenda hageja poolt esitatud töögraafikud, konto väljavõtted ning Maksu- ja Tolliameti tõend hagejale ja tööandja tõend kindlustatule, sest töögraafikutest nähtuvalt töötasid kostja kauplustes vastavalt vajadusele kõik kostja juhatuse liikmed, mis ei muutnud neid kõiki
ometigi töölepingu alusel töötavateks töötajateks, konto väljavõtetel märgitud palk või töötasu võib olla samahästi ka hagejale makstud juhatuse liikme tasu ning kostja on teatanud Maksuja Tolliametile, et kostja raamatupidaja on ekslikult maksnud RMS juhatuse liikme tasult töötuskindlustusmakseid (t/l 57). Vastupidiselt eeltoodule tõendavad kostja poolt esitatud tõendid, et hageja tegutses kostja juures juhatuse liikmena ja sai selle eest juhatuse liikme tasu järgmised tõendid: - kostja 2009.a. majandusaasta aruanne, mille hageja on allkirjastanud kui kostja juhatuse liige ning kus hageja on kinnitanud, et kostjal oli aruandeperioodil 5 töötajat (TVK t/l 55-66); - hageja CV, kus hageja ise märgib oma töökogemuseks tegutsemise OÜ LA juhatuse liikme ja disainerina, kus tema vastutusalaks on mänguasjade kaupluse „T“ igapäevase töö korraldamine (t/l 54), Lisaks eeltoodule ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet ka selles osas, et ta ei ole kunagi kasutanud ühtki kostja juures töötajale ette nähtud töölepingu seadusest tulenevat õigust ega kohustust ning et hageja pole kunagi nende kohaldamist ka nõudnud. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue töösuhte tuvastamiseks kostjaga on õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta vaheotsusega rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude töösuhte tuvastamiseks poolte vahel, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvitise väljamõistmist. Kuna kohus jätab hagi nii aegumise tõttu kui ka nõude põhjendamatuse tõttu rahuldamata, on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotamine.
13.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb nii hageja kui kostja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
14.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 1595.- eurot, TsMS § 134 lg 3, mille kohaselt juhul kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind ning TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Tulenevalt kõigest eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hind 2992,68 (1595 + 1397,68) eurot.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.