2-12-1431/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 11.01.2012 esitas AS MiniCredit hagi Harju Maakohtusse Endrik-Oliver Põlluste vastu laenu 100 eurot, intressi 20 eurot, viiviste 100 eurot ja meeldetuletuste tasu 26 eurot saamiseks. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivised 1,5% võlgnetavalt laenusummalt päevas alates 10.01.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagi kohaselt on hageja tarbimislaenude pakkumisele orienteeritud äriühing. Poolte vahel lepingu sõlmimine toimub selliselt, et esmalt peab laenu sooviv isik ennast registreerima hageja koduleheküljel ja esitama seejärel taotluse interneti või SMS teel. Kostja on ennast nõutud viisil identifitseerinud ja kinnitanud, et ta on tutvunud laenutingimustega ja neist täielikult aru saanud. Samuti on kostja kinnitanud, et tingimused vastavad tema tahtele ja ta nõustub nende täitmisega. Kostja on lisaks kinnitanud, et ta soovib laenu väljastamist laenutaotluses toodud pangakontole, et tal puuduvad kehtivad maksehäired ja kõik eelnevalt laenuandja poolt võetud laenud on õigeaegselt tagastatud. Pärast registreerimist, laenutaotluse esitamist ja isiku identifitseerimist on pooled sõlminud laenulepingu kooskõlas VÕS § 9 lg-ga 1. Kostjale kanti 25.04.2011 üle tema poolt taotletud laenusumma 100 eurot perioodiks 30 päeva. Sellest tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 25.05.2011. Kostja ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tagastanud. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta on hagejalt 100 eurot laenu võtnud. Kostja tasus pärast hagi esitamist 25 eurot ja tunnistas põhivõlga 75 eurot, kuid vaidles vastu intressi, viivise ja 16 euro ulatuses meeldetuletustasu nõudele. Kostja saatis 01.06.2011 kell 23.48 e-kirja, milles teavitas hagejat makseraskustesse sattumisest. Samuti üritas kostja leida kompromissi. Kostja ei nõustunud hageja poolt määratud intressimääraga, sest krediidikulukuse määr on oluliselt suurem kui seadusega määratu. Samuti on ebamõistlikult kõrge hageja nõue meeldetuletuskirjade saatmise eest. Ühe meeldetuletuse eest 10 eurot ei ole mõistlik tasu. Kostja ja hageja vahel sõlmitud leping on heade kommetega vastuolus, kuna hageja teadis või pidi teadma, et tehing on tehtud tulenevalt teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Sõlmitud leping seab nõrgemale poolele koorma, mida ta hea usu ning mõistlikkuse printsiibist tulenevalt kandma ei peaks. Kostja sai tehingu tühisusest teada alles pärast lepingu sõlmimist, kuna ta heauskse tarbijana eeldas, et tarbijatele kiirlaene väljastavad ettevõtted tegutsevad seaduse piires ja järgivad hea usu ja mõistlikkuse printsiipe. Kostja jättis ekslikult ja naiivselt lepingu läbi lugemata, mistõttu ta ei olnud selle sõlmimisel lepingus esinevatest heade kommete vastastest tingimustest teadlik. Hageja poolt saadetud meeldetuletustest tingimuste olemasolust teadlikuks saades nõudis kostja hagejalt lepingu tühiseks tunnistamist ja viivise vähendamist. Kostja on küll lepingu sõlminud ning seetõttu vastutav selle sõlmimisest tulenevate tagajärgede eest, kuid leping on äärmuslikult heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, et ülimalt ebaõiglane oleks lepingu sätteid kostja vastu kohaldada.

Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud 56% ulatuses kostja ja 44% ulatuses hageja kanda. Kohus tuvastas, et kostja on põhivõlast tasunud 25 eurot ja tunnistab hagi 75 euro osas. Vaidlus puudus ka selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja nõustus lepingut sõlmides sellise tasuga. Kostja ei tõendanud vastavalt TsMS § 230 lgs 1 sätestatule, et lepingu sõlmimise ajal 25.04.2012 oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises. Seetõttu on hageja intressi nõue 20 eurot põhjendatud. Vaidlust ei olnud selles, et hageja on 01.06.2011 ja 20.06.2011 teavitanud kostjat võlgnevuse tekkimisest, mistõttu hageja nõue 20 eurot kostjalt võla meeldetuletustasude (sissenõudmise kulude) väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus leidis, et 547,50% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine. VÕS § 41 järgi tuleb kohaldada tühise tingimuse asemel VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra. Kokkuvõttes mõistis kohus kostjalt välja 119,58 eurot, millest 75 eurot on tagastamata laenusumma, 20 eurot intress, 20 eurot meeldetuletusteatiste tasu ja 4,58 eurot viivis tagastamata laenusummalt 09.01.2012 seisuga. Samuti mõistis kohus välja alates 10.01.2012 viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 70,42 eurot (75 põhinõude summa - 4,58 juba väljamõistetud viivis). 23.04.2012 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Endrik-Oliver Põlluste apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.04.2012 otsuse peale, milles palus maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud intressi ja menetluskulude osas. Kaebuse kohaselt maakohus eiras talle esitatud olulisi asjaolusid. Kostja leiab, et maakohus jättis tähelepanuta kostja viited, et poolte vahel ei sõlmitud laenulepingut vaid tarbijakrediidileping. Kuivõrd vastustaja on ise hagis tunnistanud, et tema majandus- ja kutsetegevuseks on tarbimislaenude andmine, siis ei saa olla kahtlust, et tegemist on vastavalt VÕS §-le 402 tarbijakrediidilepinguga ning apellant võttis laenu tarbijana. Apellant leiab, et temaga sõlmitud leping on tühine TsÜS § 86 lg 3 alusel. Maakohus jättis kostja viited Riigikohtu vastavatele lahenditele tähelepanuta. Ilmselgelt heade kommete vastane on anda tarbijale krediiti intressimääraga 240% aastas. Apellant palub tühistada maakohtu otsuse välja mõistetud 20 euro intressi osas või määrata uus intress, mis oleks mõistlik ja õiglane. Apellant palub ka muuta menetluskulude jaotust, kui intress tühiseks tunnistatakse või olulises osas vähendatakse, selliselt, et menetluskulud jääksid vastustaja kanda või jääksid proportsionaalselt poolte endi kanda lähtuvalt kaebuse rahuldamise ulatusest. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 246 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.