Tsiviilasja number
2-10-52304
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
5.06.2012, Tallinn
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
R K hagi OÜ RGR AIRON vastu töövaidluses ja OÜ RGR AIRON vastuhagi kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 30.12.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ RGR AIRON apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2903,45 eurot
Istugi toimumise aeg
14.05.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R K (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Grete Lind Kostja OÜ RGR AIRON (registrikood 10711699, asukoht Peterburi tee 57b, 11415 Tallinn), seaduslik esindaja Alexey Masliy
Jätta Harju Maakohtu 30.12.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ RGR AIRON kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 10.08.2010 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja tunnistada tühiseks töölepingu ülesütlemine kostja poolt, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmine töötasu 42 314,60 krooni, 2010 juuni töötasu 11 989,08 krooni ja puhkusetasu 7440 krooni. Töövaidluskomisjoni 27.09.2010 otsusega rahuldati hageja avaldus kostja vastu osaliselt. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõude 12.07.2010 töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ja töölepingu 12.07.2010 ülesütlemisega mittelõppenuks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja tühise ülesütlemise hüvitise 42 314,64 krooni väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon tunnistas töölepingu lõppenuks 12.07.2010 ülesütlemisega. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2010 juuni töötasu 11 784 krooni. Rahuldamata jäi puhkusetasu 7440 krooni nõue. Kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning pöördus kohtusse vaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Kostja vastuväited 18.06.2010 avastati asutuses vargus. Kostja vallandas hageja 28.06.2010, kuna kostja pani toime varguse ja puudus töölt. Hagejale ei arvestatud ega makstud välja töötasu juunikuus, kuna hageja puudus töölt, pani toime vargusi nii tööajal kui väljaspool tööaega. Hageja pidi juunis töötama 157 töötundi või 20 tööpäeva. Faktiliselt oli hageja tööl vähem kui 3 tööpäeva. Kostja füüsiline tööl viibimine 3 päeva kestel ei tähenda seda, et ta täitis oma töökohustusi. Videosalvestistest nähtub hulgalisi varguse episoode: hageja laadis metalli sõiduautodele ja vedas selle territooriumilt välja. Hageja elektroonilisest kaardist nähtub, millal hageja tuli territooriumile. Vastuhagi 2010 märtsist kuni maini maksis kostja hagejale töötasu ja lisatasu täistööpäevade eest. Aritmeetilise vea tõttu ei võetud arvesse hageja töölt puudumisi. Kostja elektronsüsteemi „sissesõit“ ja „väljasõit“ andmete järgi ei olnud hageja tööl 34 tundi. Seetõttu kuulub hagejalt kostja kasuks väljamaksmisele 3645 krooni. Märtsis, mais ja juunis varastas hageja kostjalt metalli. Mitmete aastate vältel müüs hageja vanametalli Vakaru Refonda OÜ-le. Täpsustatud vastuhagi kohaselt varastas hageja kostjalt 7332 kg musta metalli ja 63 kg roostevaba metalli. Arvestusega, et 1 kg musta metalli turuhind on 5,06 krooni, on hageja poolt kostjale tekitatud kahju 37 099,92 krooni ehk 2371,12 eurot. Arvestusega, et 1 kg roostevaba metalli turuhind on 2,10 eurot, on hageja kostjale kahju tekitanud 132,30 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista kahju summas 2503,42 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile Kostja sai enammakstud summast teada 28.06.2010. Nõue töösuhtes tuleb esitada 4 kuu jooksul. Nõue esitati 15.12.2010. Kostja nõue on aegunud. Hageja ei puudunud 34 töötundi. Hagejal ei olnud töösisekorraeeskirjadest tulenevat kohustust registreerida oma saabumine ja lahkumine territooriumile elektrooniliselt. Seetõttu ei saa elektronsüsteemi „sissesõit“ ja „väljasõit“ arvestada. Elektroonilist kaarti kasutati
faktiliselt vaid siis, kui tööle saabuti autoga või oli vaja autoga klient väravast sisse lasta. Kaart tõstis tõkkepuu. Kostja nõue kahju hüvitamiseks on aluseta. Kostja ei ole välja toonud töökohustuste rikkumist. Videosalvestised on sedavõrd halva kvaliteediga, et sealt ei ole võimalik isikut tuvastada. Samuti ei nähtu sealt varguste toimepanemist. Varguse toimepanemist ei tõenda ka kaardi kasutamine tõkkepuu tõstmiseks. Hagejalt ei saa nõuda kahju hüvitamist, kui selle suurus ei ole teada. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt RGR AIRON välja 708,17 eurot R Korstna kasuks. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kostja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust juuni 2010 töötasu 11 784 krooni väljamõistmise osas. Seega on oluline tuvastda, mitu päeva hageja juunis 2010 töötas. Kostja sisekorraeeskirjade p 3.3 järgi on iga töötaja kohustatud fikseerima oma tööpäeva alguse ja lõpu pääsla kõrval läbipääsu võimaldava magnetkaardiga. Juhul kui tööpäeva algus ja lõpp ei ole fikseeritud pääsla kõrval, siis aega, mis töötaja veetis ettevõtte territooriumil, ei loeta töötajaks. Läbipääsu võimaldav magnetkaart väljastatakse igale töötajale isiklikult. Teiste töötajate magnetkaartide kasutamine on keelatud. Sisekorraeeskirjadel on märge, et kõik töötajad on sisekorraeeskirjaga tutvustatud. Hageja väitel ei ole temale neid eeskirju tutvustatud. Antud juhul puudub ka sisekorraeeskirjadelt hageja allkiri selle kohta, et temale on sisekorraeeskirja tutvustatud. Kolmandate isikute kinnitus ei ole kohtu jaoks piisav. Seetõttu ei olnud hagejal kohustust oma tööletulek või töölt lahkumine elektroonilise kaardiga fikseerida ning selle mittetegemist ei saa hagejale ette heita. Eeltoodust on hagejal õigus töötasule juuni 2010 eest 17 tööpäeva ulatuses. Töölepingus olid pooled kokku leppinud põhipalga suuruseks 10 000 krooni ja lisapalga suuruseks kuni 3200 krooni kuus (bruto). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 91 keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Hageja on saanud viimase kuue kuu jooksul töötasu keskmiselt 11 080,50 krooni. Seega on põhjendatud välja mõista juuni 2010 töötasu summas 11 080,50 krooni ehk 708,17 eurot. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista alusetult saadu 3645 krooni, s.o 2010 märtsist kuni maini valesti makstud töötasu eest. ITVS § 6 lg 1 järgi on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Kostja poolt vaidlustatud periood puudutab märtsist kuni maini 2010. Kostja on kohtusse pöördunud 22.10.2010, seega 4-kuulise tähtaja möödumisega. Hagejal on kostja nõude aegumise tõttu õigus selle täitmisest keelduda. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista 2503,42 eurot kostjalt varastatud metalli hüvitamiseks. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja esitatud lepingud tõendavad, et hageja müüs kolmandale isikule metalli. Antud lepingutest tuleneb küll müüdud metalli kogus, kuid ei tulene üheselt see, et tegemist oli kostja metalliga. Turvasalvestised näitasid, kuidas hageja saabus mitmel kuupäeval kostja territooriumile autoga ning lahkus sealt. Auto näis olevat koormatud, kuid turvasalvestistelt ei olnud näha, millega auto koormatud oli. Samuti ei nähtunud turvasalvestistelt seda, et hageja auto peale laaditi metalli. Hageja on küll väitnud, et teda ennast ei ole võimalik tuvastada turvasalvestitelt nende kvaliteedi tõttu, kuid hageja ei saa eitada, et tegemist oli tema autoga.
Samuti nähtub, et kostja tootmishoones ei pane töömehed metalli mitte selleks ettenähtud konteinerisse, vaid viivad selle tootmishoonest välja. Nimetatud asjaolud on piisavad kostjale, et tööleping usalduse kaotuse tõttu lõpetada, samas liiga kaudsed, et tuvastada konkreetne hageja õigusvastane käitumine ning tekitatud kahju suurus. Iga käitumisfakt peab olema konkreetse tõendiga üheselt tuvastatud. Kohus ei saa rajada oma otsust oletusele. Antud juhul ei nähtu tõenditest üheselt, et hageja oleks võtnud kostja metalli, selle laadinud autole ning viinud selle kostja territooriumilt välja. Tõenditest nähtub, et hageja viibis autoga kostja territooriumil, mil kolmandad isikud toimetasid kostja metalliga, kuid hageja rolli sellest ei nähtu. Faktist, et hageja auto näis territooriumilt väljudes koormatud, ei saa kohus teha järeldust, et hageja on kostjalt varastanud 7332 kg musta metalli ja 63 kg roostevaba metalli. Seega kostja ei ole suutnud oma vastuhagi kahju hüvitamiseks tõendada. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsus ning saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Maakohus tuvastas otsuses, et hageja töötas juunis 2010 17 päeva. Samas ei ole otsusest aru saada, mille põhjal kohus sellisele järeldusele jõudis. Sellise fakti järeldamiseks puuduvad tõendid. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt oli kohus kohustatud arvestama ning andma hinnangu kõikidele kostja esitatud tõenditele ja kohus oli kohustatud arvestama kõiki kostja põhjendusi seoses vaidlusaluste asjaoludega ning märkima ära oma mittenõustumise kostja põhjendustega ja põhjendustel rajatud tõenditega. Kohus seda menetlusnõuet ei täitnud. Kohus jättis igasuguse analüüsita ja kontrollita arvestamata järgmised kostja esitatud tõendid: 1) videosalvestused ja kirjalikud materjalid nende juurde (tlk 37), mis tõendavad hageja puudumist töölt vaidlusalusel perioodil ja hageja poolt toimepandud tegevusi vaidlusalusel perioodil tööajal, millised ei saa olla töölepingu esemeks; 2) hageja tööajaarvestuse tabeli punkt 9 (tlk 24), kust nähtub, et juunikuus töötas hageja 0 tundi. 3) 21.06.10 hageja omakäelise seletuskirja (tlk 301), kus hageja tunnistas korduvalt omavoliliselt töölt lahkumise fakte juunis; 4) kirjaliku akti (tlk 23), milles neljast isikust koosnev komisjon kinnitas oma allkirjadega hageja töölt puudumise fakte ja tegi kindlaks varguse faktid; 5) kolme 28.06.10 ametikirja kohaselt (lisa 4), millised saabusid kahelt palgatud töötajalt (kommertsdirektorilt ja painutusmasina operaatorilt), et R K oli ära tuntud vargana ja sõiduauto ”Nissan” autojuhina, kusjuures painutusmasina operaator kinnitas, et ta müüs sõiduauto ”Nissan” R K juuni alguses 2010. Eeltoodust järeldub, et hageja ei täitnud oma töölepingu kohustust vaidlusalusel perioodil. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja ei olnud tutvunud töösisekorrareeglitega, kuna puudub hageja allkiri. Kohus ei arvestanud, et reeglites seisab mitte ainult märge selle kohta, et kõik töötajad olid tutvunud reeglitega. Kohtuotsuses puuduvad viited seadusele, mille kohaselt kostja poolt esitatud tõend ei vasta seadusega ettenähtud vormile. Kohus ei arvestanud ega analüüsinud, et hageja faktiliselt kasutas elektronkaarti. Samuti ei arvstanud ega hinnanud kohus hageja kohustusi, millised on kajastatud töölepingu punktis 3.1. Kostja vastuhagis esitatud nõue hagejalt ekslikult väljamakstud töötasu väljamõistmiseks ei ole aegunud. Maakohus märkis õigesti, et tasu maikuu eest maksti välja 31.05.2010. Kohus ei arvestanud, et selle nõudega pöördus kostja töövaidluskomisjoni poole 21.09.2010 (tlk 40). Kostja teatas kohtule hagis, et töövaidluskomisjon ignoreeris kostja nõuet ja komisjoni tehtud otsuses ei ole kostja vastunõudest ühtegi sõna (tlk 7-8, p 10-13). Hageja nõustus kirjalikult asjaoluga, et aegumistähtaeg hakkab kulgema 28.06.2010, s.o alates hetkest, kui kostja sai teada aritmeetilise vea faktist ja hageja ise viitas kirjalikult, et aegumistähtaeg lõppeb
28.10.2010 (tlk 83, p 2.1.). Seega kohus ületas hageja taotluse piire, vähendades tähtaega, mis oli hageja enda poolt taotluses nimetatud. Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud 4-kuuline aegumistähtaeg. Kohaldamisele kuulub TLS § 39, milles on sätestatud 12-kuuline aegumistähtaeg vastavate nõuete jaoks. Antud asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 1050 lg 1. Nimetatu kohaselt lasub tõendamise kohustus isikule, kes seadusevastaselt tekitas kahju. Kahju tekitas hageja, rikkudes kostja omandiõigust. Kohus on aga vabastanud hageja tõendamise kohustusest. Seevastu esitas kostja piisaval hulgal tõendeid, mille alusel oleks kohus saanud vastuhagi rahuldada. Kohus andis aga hinnangu ainult kahele kostja esitatud tõendile- turvakaamerate salvestused ning hageja lepingud kolmandate isikutega. Lisaks eespoolnimetatud tõenditele jättis maakohus igasuguse analüüsita ja kontrollita arvestamata järgmised tõendid: 1) kirjalikud materjalid turvakaamerate videosalvestiste juurde (tlk 37), kus on kirjeldatud kõik, mis toimub igal turvakaamerate videosalvesti failil; 2) omakäelised hageja seletuskirjad (tlk 300-301), kus hageja tunnistab oma tööle ilmumise fakte töövälisel ajal ja kus hageja tunnistab töölt lahkumise fakte tööajal. Kohus leidis ebaõigesti, et lepingud hageja ja kolmandate isikute vahel ning turvakaamerate videosalvestised on liiga kaudsed tõendid, et tuvastada konkreetne hageja õigusvastane käitumine ning tekitatud kahju suurus. Kui kohus oleks analüüsinud kõiki esitatud tõendeid kogumis, oleks hageja süü tõendatud. Maakohus jättis määrusega rahuldamata hageja taotluse kriminaalasjast tunnistajate ülekuulamisprotokollide väljanõudmise kohta (tlk 98-99), andes otseselt mõista, et kostja taotleks tunnistajate ülekuulamist tsiviilmenetluses. Kostja esitas vastava taotluse. Kohus olevat rahuldanud selle, tunnistajad ilmusid kohtusse, kohus aga neid üle ei kuulanud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.12.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole otsust tehes rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus ei ole andnud hinnagut kõigile asjas kogutub tõenditele. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja põhjendatult jätnud tõendamatuse tõttu rahuldamata vastuhagi ja osaliselt rahuldanud hagi. Kostja enda seisukohad hageja töötamise kohta juunis 2010 on vastuolulised ega ole kooskõlas esitatud tõenditega. Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt on kostja ise 22.10.2010 esitatud menetlusdokumendis märkinud ning samuti kohtuistungil nimetanud, et hageja töötas 2010 juunikuus 8 tööpäeva (t.l.6, 262, I kd). Nimetatu on aga vastuolus kostja poolt koostatud tööaja arvestuse tabeliga, milles puuduvad üldse märked juunikuus töötamise kohta (t.l.24, I kd). Maakohus leidis ka põhjendatult, et kostja poolt esitatud sisekorraeeskirjadel on märge, et kõik töötajad on nendega tutvustatud, kuid hageja väitel ei ole temale neid eeskirju tutvustatud. Antud juhul puudub ka sisekorraeeskirjadelt hageja allkiri selle kohta, et temale on neid tutvustatud.
Maakohus leidis põhjendatult, et kolmandate isikute kinnitus, mille kohaselt on eeskirju kõigile töötajatele tutvustatud, ei ole kohtu jaoks piisav. Seetõttu ei olnud hagejal kohustust oma tööletulek või töölt lahkumine elektroonilise kaardiga fikseerida ning selle mittetegemist ei saa hagejale ette heita. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et varasem tööaja arvestus ja vastavate tabelite koostamine enne 2010.a juunikuud oleks toimunud vaid elektroonilise kaardi väravas fikseerimise alusel. Hageja seletus selle kohta, et ta käis juunikuus õhtuse vahetuse ajal toomas mõned korrad last lasteaiast ja tuli siis tööle tagasi, tõendab pigem hageja töötamist juunis mõnedel päevadel mittetäieliku tööajaga 2010 (t.l.301, I kd). Kostja on kinnitanud, et hageja ei töötanud juunis 2010 mitte ühtegi päeva. Sellekohased tõendid asjas puuduvad. Kostja ei ole märkinud, millistel päevadel töötas hageja osalise tööajaga. Kostja menetlusdokumentidest ja esitatud tõenditest võib järeldada, et kostjal puudus juunis 2010 igasugune ülevaade töötajate tööaja arvestuse kohta ja ka selle kohta, kas tööle ilmunud töötaja ka vajalikku tööd tegi. Tuleb nõustuda hageja seisukohaga, mille kohaselt see, kui efektiivselt tööandja tööprotsessi juhib ning kui palju võimaldab ta kontrolli puudumise tõttu töötajatel tegeleda tööajal muude asjadega, on tööandja enda korraldada. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Maakohus on andnud hinnangu asjas esitatud tõenditele ja põhjendatult leidnud, et vastuhagi kahju hüvitamise nõude osas ei ole tõendatud ja hagejalt 2010.a märtsist-maini väidetavalt enammakstud töötasu tagasimaksmise nõue on aegunud. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtule esitatud seisukohti, millele maakohus on hinnangu andnud. Kaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsus tühistamiseks. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.