Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla MaarjaMagdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ kaebus notari tasu ebaõige määramise kohta
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. märtsi 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus ja Rappeli Keskus OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad (avaldajad):
1.Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus (registrikood 80209174), seaduslik esindaja Raivo Erm;
2.Rappeli Keskus OÜ (registrikood 11945040), seaduslik esindaja Sven Mihailov; avaldajate lepinguline esindaja Juhan Raudam; Vastustaja (puudutatud isik): Tartu notar Karin Jõks; lepinguline esindaja advokaat Margo Lemetti
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Muuta Tartu Maakohtu 16. märtsi 2012 määrust menetluskulude jaotuse osas. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 16. märtsi 2012 määrus muutmata
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus (edaspidi ka avaldaja I) ja Rappeli Keskus OÜ (edaspidi ka avaldaja II) esitasid maakohtule kaebuse Tartu notar Karin Jõksi (edaspidi ka puudutatud isik) 11. augusti 2011 arve nr 9678 tühistamiseks täies ulatuses. Kaebuse asjaolude kohaselt pidid avaldajad 1. juulil 2011 kell 12.00 puudutatud isiku büroos tegema notariaalse tehingu. Avaldaja II saatis 29. juunil 2011 notarile elektronkirja, milles täpsustas mõningaid tehingu ettevalmistamiseks vajalikke andmeid. Puudutatud isik saatis
30.juunil 2011 avaldajale II elektronkirjaga lepingu projekti. Avaldaja II saatis 1. juuli 2011 hommikul kell 08.40 notarile lepingu projekti täpsustused ja parandused. Hiljem selgus ootamatult, et avaldaja I ei saa kokkulepitud ajal tehingut tegema tulla. Avaldaja II informeeris sellest notarit elektronkirjaga 1. juulil 2011 kell 11.03. Pärast tehingu ärajäämist saatis notar
1.juulil 2011 kell 14.17 avaldajale II elektronkirja, milles selgitas erinevaid võimalusi avaldajate poolt soovitud tehingute tegemiseks ning seda, milliseid küsimusi tuleks tulevases võimalikus lepingus täpsustada. Uut notari aega avaldajad puudutatud isikuga enam kokku ei leppinud, sest avaldajal I ei olnud võimalik Tartusse tulla. Kuna avaldajate huvid nõudsid aga tehingu viivitamatut teostamist, siis sõlmiti see 6. juulil 2011 Tallinna notar Liia Aigro büroos. Avaldajatele üllatuslikult saatis puudutatud isik 11. augustil 2011 notari tasu arve nr 9678 summas 583,72 eurot, milles olid maksjateks märgitud avaldajad solidaarselt. Arvele lisatud kaaskirja kohaselt on tasu määratud notari tasu seaduse (NotTS) § 30 alusel, mille kohaselt on notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, pool tehingu tõestamise tasust. Avaldajad ei nõustunud notarile lepingu projekti koostamise eest tasu maksma, kuna avaldajatele saadetud dokumenti ei saa pidada lepingu projektiks. Tegemist on tehinguosaliste andmetega lünklikult täidetud tüüpvormi mustandiga, kust puuduvad nii notari selgitused kui ka notari tasu arvestus. NotTS § 30 on peetud silmas sellist tehingu projekti, mis on täielikult tehingu- ja tõestamiskõlbulik ning millelt puuduvad vaid tehinguosaliste allkirjad. Kuna puudutatud isik ei ole dokumendi koostamist lõpetanud, ei ole tal õigust nõuda NotTS §-s 30 sätestatud tasu. NotTS § 39 lg-st 1 tulenevalt peab notar selgitama kohustatud isikule notari tasu määra ning tasu maksmise ja sissenõudmise korda. Antud juhul puudutatud isik nimetatud kohustust ei täitnud ega selgitanud avaldajatele dokumendi ettevalmistamisel või väljasaatmisel, et selle koostamisega kaasneb avaldajatele kohustus tasuda notari tasu NotTS §-s 30 sätestatud korras, kui avaldajad peaksid hiljem tehingu tegemisest loobuma. Nimetatud rikkumise tulemusel on avaldajad pandud olukorda, kus nad ei saanud mõistlikult ette näha notari tasu maksmise kohustust. Avaldajad ei ole puudutatud isiku poolt koostatud dokumendist mingit reaalset kasu saanud ning on tasunud Tallinna notar Liia Aigrole viimase poolt 6. juulil 2011 tõestatud tehingu eest tavapärastel alustel ilma mingite soodustuste või allahindluseta. Notarid võivad tugineda mingitele ühistele allikatele, standarditele või vormidele, mis võiks seletada antud notariaalsete dokumentide mõningaid väidetavaid sarnasusi. Kui kohus lahendab taotluse hagita menetluses, tuleks menetluskulude kindlaksmääramisel juhinduda TsMS § 172 lg 10 ja § 175 lg 31.
2.Puudutatud isik palus avaldajate kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Tund aega enne tehingu toimumiseks kokkulepitud aega teatati notarile, et avaldajad ei
tule kokkulepitud ajal tehingut tõestama. Tehingu tõestamist ei toimunud puudutatud isiku büroos ka hiljem, kuid oma esemelt identne leping sõlmiti avaldajate vahel 6. juulil 2011 Tallinna notar Liia Aigro büroos. 11. augustil 2011 väljastas notar avaldajatele tehingu projekti koostamise eest arve, mille avaldajad on vaidlustanud. Puudutatud isik on koostanud tehingu projekti, mille tõestamist ei järgnenud. Seega tekkis avaldajatel tulenevalt NotTS §-st 30 kohustus tasuda pool lepingu tõestamise tasust. Projektina tuleb käsitleda ka selliseid notari poolt spetsiaalselt tehingupoolte jaoks koostatud konkreetse sisuga lepingu projekte, mille mõningad andmed vajavad veel täpsustamist. NotTS § 30 ei sea tehingu projektile ega selle valmidusastmele mingeid nõudeid. NotTS § 30 eesmärgiks on kompenseerida notari poolt asjatult tehtud töö juhul, kui notarist mittesõltuval põhjusel jääb tõestamata tehing, mille ettevalmistamiseks on notar teinud tööd ja kulutanud aega. Üksnes lõplikult viimistletud dokumentide lugemine projektiks ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Selline käsitlus on notarite jaoks põhjendamatult ebasoodne, kuna võimaldab olukorras, kus notar on teinud arvestaval määral tööd, ent kuna lepingus on veel paar lünka, milles pooled ei ole kokkuleppele jõudnud, jätta notari töö tehingu tõestamata jäämise korral täielikult tasustamata. Avaldajate viidatud lüngad on enamuses andmed, mida avaldajad notarile ei teatanud (nt müüja arve number ja pank, kokkulepped viivise ja leppetrahvi määras) ja mida oli võimalik täita tehingu tõestamise (lõpliku läbivaatamise) käigus. Notari tasu täpne arvestus puudus projektist kiirustamise tõttu. Nimelt pidi tehing toimuma
1.juulil 2011, kuid algandmed saadeti 29. juunil 2011 ja enam-vähem täielikud andmed, mille põhjal oli võimalik projekt koostada, kogus notar telefoni teel 29. juuni õhtul ja 30. juuni hommikul. Kuna avaldajad palusid telefoni teel korduvalt saata neile projekt võimalikult kiiresti (projekt saadeti 30. juunil 2011 kell 12.45), siis oli puudutatud isiku eesmärk kasutada antud olukorras niigi väga piiratud aega võimalikult efektiivselt, valmistades esmajärjekorras ette lepingu sisulise osa, et tehingu pooled saaksid sellega tutvuda ning vajadusel teha projekti parandusi. Notari tasu ja notari selgitusi käsitlevad osad ei olnud antud olukorras sedavõrd kiireloomulised. Pärast projekti edastamist ja enne tehingu tõestamiseks kokkulepitud aega jäi notarile piisavalt aega, et lepingut vastavate osadega täiendada. Lisaks ei ole notari selgitused projekti ettevalmistamise seisukohalt oluline osa. Need on osa tõestamistoimingust, mille raames peab notar selgitama tehinguosalistele tehingu sisu, hoiatama võimalike riskide eest ning veenduma, et lepingus kokkulepitu vastab poolte tahtele. Niisamuti ei ole lepingu projekti koostamise raames olulised notari tasu puudutavad punktid, kuna tasu suurus sõltub lepingu sisust ja tehingu väärtusest, millised olid projekti ettevalmistamise käigus veel poolte vahel lõplikult kokku leppimata. Avaldajatel pole võimalik teada, kas 1. juulil 2011 saadetud täpsustused ja parandused lülitati dokumenti, sest avaldajad ei ilmunud lepingut sõlmima. Kuna täiendused saadeti notarile mõni tund enne tehingu toimumist, siis ei ole sellises olukorras tavaks osalejatele uut projekti saata, sest tehingu tõestamisel tuleb notariaalakt igal juhul osalejatele ette lugeda, osalejatel läbi vaadata ning siis on võimalik ka veenduda, et nende soovitud täiendused on tehtud. Tehingu projekti valmimise hetkeks oli puudutatud isik ära teinud suurema osa tõestamistoiminguks vajalikust ja tõestamisseadusega notarile kohustuseks tehtud tööst. Väide, et avaldajad ei saanud mõistlikult ette näha tasu maksmise kohustust, on meelevaldne. Notari tasu suurus on üheselt määratud seadusega ja sõltub tehingu väärtusest, projektis ja lepingus sisalduvate tehingute puhul müügihinnast ja kinnistute väärtusest. NotTS § 39 lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmine või täitmata jätmine ei saa mingil määra mõjutada NotTS §-st 30 tulenevat kohustust tasuda lepingu projekti koostamise eest.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 16. märtsi 2012 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda.
Määruse põhjenduste kohaselt on avaldajad esitanud kohtule kaebuse NotTS § 46 alusel, mille kohaselt võib kohustatud isik ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta. Tegemist on hagita asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 järgi. Avaldajad on kaebuses vaidlustanud neile puudutatud isiku poolt 11. augustil 2011 esitatud arve nr 9678 (tl 42). Arve on koostatud NotTS § 30 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, pool tehingu tõestamise tasust. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas puudutatud isiku poolt
30.juunil 2011 avaldajale II saadetud dokument on käsitletav tehingu projektina, mis annaks notarile õiguse nõuda tasu 50% ulatuses tehingu tõestamise tasust. Maakohus leidis, et avaldajale II 30. juunil 2011 saadetud dokument – müügilepingu ning kokkuleppe projekt kinnisasja kasutuskorra ja kinnistu jagamise kohta (tl 9-17) – on käsitletav tehingu projektina. Asja materjalidest nähtuvalt pöördusid avaldajad 29. juunil 2011 puudutatud isiku poole notariaalse tehingu tegemiseks 1. juulil 2011. Avaldaja II soovis avaldajalt I osta neli kinnistut tervikuna (XXX) ja mõttelise osa viiendast Koguduse kinnistust. Lepinguga tuli kinnistutele seada ühishüpoteek avaldaja I kasuks, määrata avaldajate kaasomandisse jääva kinnistu kasutuskord, jagada Koguduse kinnistu ja lõpetada kaasomand ning vajadusel seada servituudid ligipääsuks ja trassideks. Tehingu ettevalmistamiseks saatis avaldaja II puudutatud isikule andmeid 29. juunil 2011 kell 14.54 saadetud elektronkirjaga (tl 7), ülejäänud andmed kogus puudutatud isik avaldajatelt telefoni teel 29. juuni 2011 õhtul ja 30. juuni 2011 hommikul. Vaidlust ei ole selles, et avaldajad palusid notaril saata neile võimalikult kiiresti lepingu projekt. 30. juunil 2011 kell 12.47 saadetud elektronkirjaga (tl 8) edastas puudutatud isik avaldajale II müügilepingu ning kinnisasja kasutuskorra ja kinnistu jagamise kokkuleppe projekti, mis kajastab kohtu hinnangul notarile avaldatud lepingupoolte tahet koos tollel ajahetkel notarile teadaolevate andmetega. Tegemist on spetsiaalselt avaldajate jaoks koostatud konkreetse sisuga tehingu projektiga. Dokument kajastab kõiki avaldajate jaoks vajalikke asjaolusid, mille vastu oli avaldajatel enne tehingu tegemist lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lepingu projektist nähtub lepingu sisu koos lepingutingimustega, lepingupoolte õigused ja kohustused, kohustuse mittetäitmisel kohalduvad õiguslikud tagajärjed. Kohtu arvates ei saa avaldajate soovitud tehingut pidada lihtsaks. Puudutatud isik oli välja selgitanud tehingu olulised asjaolud. Notar oli tehingu ettevalmistamiseks kontrollinud andmeid kinnistusregistrist, ehitisregistrist, äriregistrist ja infosüsteemist e-notar. Vajalikud andmed tehingu tegemiseks (nt lepinguosaliste ja lepingu eseme kohta) sisalduvad tehingu projektis. Projektis on enamasti täitmata kohad, mis puudutatud isikule ei olnud teada (nt avaldajate esindajate poolt esitatavad isikuttõendavad dokumendid) ja mida avaldajad ei olnud puudutatud isikule veel teatanud (nt viivise määr ja leppetrahvi suurus, pangakonto numbrid). Nimetatud andmete näol on tegemist täiendustega, mille sisestamiseks oli tehingu toimumise aega arvestades puudutatud isikul piisavalt aega ja mida oli võimalik teha ka koos lepingupooltega tehingu lõpliku läbivaatamise käigus. Kohus möönas, et tegemist ei ole lõplikult viimistletud dokumendiga, kuid lepingu projekti edastamine avaldajale II kui lepingupoolele toimus ka selle täiendamise, täpsustamise ja parandusettepanekute tegemise eesmärgil. Avaldaja II on 1. juuli 2011 lepingu projektile teinud omapoolseid ettepanekuid ja täiendusi (tl 18). Seega on õige puudutatud isiku seisukoht, et iga leping on arenev dokument kuni tema lõpliku allakirjutamiseni. Notari selgitused on osa tõestamistoimingust (nähtub ka lepingu p-st 8), mis pidanuks toimuma 1. juulil 2011. Notari tasu täpne väljaarvutamine lepingu projektis ei ole kohtu arvates mõttekas olukorras, kus kogu lepingu sisu ja tehingu väärtus ei olnud tehingu ettevalmistamise käigus poolte vahel veel lõplikult kokku lepitud. Avaldajad ei ole väitnud, et neile ei olnud teada, et notari toimingud on tasulised ning tasu suurus tuleneb seadusest. Seega pidid avaldajad tasu maksmise kohustust tehingu tegemisel ette nägema. Asjaolu, et notari tasu suurus ei nähtu 30. juuni 2011 lepingu projektist, ei anna alust dokumenti tehingu projektiks mitte pidada.
Kuivõrd puudutatud isik koostas kohtu hinnangul 30. juunil 2011 avaldajatele tehingu projekti, mille tõestamist 1. juulil 2011 ei järgnenud, siis on puudutatud isikul tekkinud õigus saada tasu ja avaldajatel tekkinud kohustus tasuda puudutatud isikule NotTS §-s 30 sätestatud ulatuses puudutatud isiku poolt 11. augustil 2011 väljastatud arve alusel. Notar on NotTS § 39 lg 1 sätestatud notari tasu selgitamise kohustuse täitnud, kuna esitas avaldajatele tehtud töö eest arve 11. augustil 2011.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldajad esitasid Tartu Maakohtu 16. märtsi 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palusid, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu määruse ning teeks ise asjas uue määruse, millega tühistaks Tartu notar Karin Jõksi 11. augusti 2011 arve nr 9678 summas 583,62 eurot. Määruskaebuse esitajad palusid jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda sõltumata sellest, kas määruskaebus rahuldatakse või mitte. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) annab NotTS § 30 notarile õiguse küsida tasu ainult tehingu projekti koostamise eest. Vastustaja tehingu projektiks nimetatavat dokumenti ei koostanud. Vastustaja poolt kaebuse esitajatele 30. juunil 2011 esitatud dokument ei olnud lõplikult viimistletud ning see esitati kaebuse esitajatele täiendamise, täpsustamise ja parandusettepanekute tegemise eesmärgil. Avaldajad esitasid vastustajale vastavad täiendus-, täpsustus- ja parandusettepanekuid, kuid vastustaja neid tema poolt koostatud dokumenti sisse ei viinud; 2) on Tartu Maakohus 16. märtsi 2012 määruses ebaõigesti juhindunud sellistest kategooriatest, millest notari tasu arvestus tegelikult ei sõltu (tehingu lihtsus või keerukus, töö suur või väike maht). NotTS § 30 ei anna notarile õigust esitada tasunõuet vastavalt sellele, kui palju või kui vähe on notar tööd teinud, vaid ainult vastavalt sellele, kas notar on saavutanud teatud kindla tulemuse (st koostanud tehingu projekti) või mitte. Notari tasu suuruse määrab üldreeglina tehingu väärtus, siis tehingu enda lihtsus või keerukus (või muud subjektiivsed kriteeriumid) seda ei mõjuta; 3) jääb maakohtu arutluskäik kaebuse esitajatele osaliselt arusaamatuks. Maakohus ei selgitanud, kuidas ta mõistet „tehingu projekt“ sisustab, millises valmidusastmes dokumenti ta „tehingu projektiks“ peab ja millised on siis need tunnused, millele dokument peab vastama, et teda saaks üleüldse lugeda „tehingu projektiks“ NotTS § 30 tähenduses; 4) jäävad määruskaebuse esitajad oma varasemate seisukohtade juurde, et terminit „tehingu projekt“ nii süstemaatiliselt, grammatiliselt kui ka teleoloogiliselt tõlgendades selgub, et antud terminiga võib tähistada ainult säärast dokumenti, mille järgnev notariaalne tõestamine oleks põhimõtteliselt võimalik (st eeldusel, et tehingus osalejad ise seda muuta ei soovi; 5) puudub notaril õigus tasule, kui ta ei tee notariaaltoiminguid nõuetekohaselt, sh juhul kui ta ei selgita kohustatud isikutele notari tasu määra ning tasu maksmise ja sissenõudmise korda; 6) ei ole õiguspärane maakohtu seisukoht, et vastustaja on omapoolse selgitamiskohustuse täitnud
11.augustil 2011 notari tasunõude ja arve esitamisel; 7) on menetluskulude kaebuse esitajate kanda jätmine vastuolus TsMS § 8 lg 2 ja § 175 lg 31. Vastustaja poolt kantud õigusabikulud oleks tulnud jätta sõltumata kohtu poolt tehtud lahendi sisust vastustaja kanda. Mõlemad pooled on viidanud analoogia alusel nendele menetlusnormidele, millest juhindudes vaatab kohus läbi kohtutäiturite peale esitatavaid kaebuseid. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid. Nimetatud norm kohaldub sõltumata kohtu poolt tehtava lahendi sisust. Normi mõtte kohaselt peaksid nii kohtutäituril kui ka notaril endal olema piisavad õigusteadmised, et esindada ilma kõrvalise abita iseennast otseselt oma ametitegevusega seonduvates vaidlustes. TsMS § 175 lg 31 on erinorm Tartu Maakohtu poolt käesoleval juhul kohaldatud TsMS § 172 lg 1 suhtes. Jättes kõik menetluskulud (sh vastustaja õigusabikulud) üldnormi alusel kaebuse esitajate kanda, rikkus kohus erinormi, mille kohaselt
oleks kohus pidanud isegi kaebust rahuldamata jättes jätma vastustaja õigusabikulud ikkagi vastustaja enda kanda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Puudutatud isik Tartu notar K. Jõks palus jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutumata ning menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) kordab määruskaebus paljus maakohtule esitatud väiteid, millele puudutatud isik on juba vastanud. Maakohtule esitatud vastuses on põhjalikult selgitatud, miks notar on seisukohal, et tal on lähtudes avaldajate soovil koostatud ja neile väljastatud tehingu projektist õigus nõuda notari tasu. Puudutatud isik jääb nende seisukohtade juurde; 2) näeb NotTS § 30 ette tasu mitte notariaalakti, vaid tehingu projekti koostamise eest. Järelikult ei saa projekt ja notariaalakt olla üks ja seesama. Sel juhul on mõistlik ja tavaarusaamadega kooskõlas mõista projekti all dokumenti, mis sisaldab notariaalakti olulisemaid sisulisi koostisosi (osalejate andmed, kinnistusraamatu ja muude registrite andmed, osalejate poolt avaldatu, tehingu olulised asjaolud, osalejate kokkulepped) ja milles on veel täpsustamist ja täiendamist vajavaid kohti. Just sellise dokumendi on notar määruskaebuse esitajatele koostanud; 3) on määruskaebuse esitajad nõustunud (vt maakohtule esitatud avalduse punkti 2.1.), et notari tasu § 30 mõte on hüvitada notarile ilmaasjata tehtud töö; 4) ei seo notari tegevust reguleerivad seadused (sh notariaadiseadus, tõestamisseadus, notari tasu seadus) tasu maksmise kohustust sellega, kas notari tasu on notariaalakti märgitud või millal ja kuidas on tasu selgitatud. Määruskaebuse esitajad käsitlevad meelevaldselt koos tõestamisseaduse § 18 lg 1 tulenevaid notari selgitamiskohustusi ning notari tasu seaduse § 39 lg 1 sätestatud kohustust selgitada notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda. Tõestamisseaduse § 18 lg 1 sätestatud kohustused on notar tehingu projekti koostades täitnud ja muuhulgas selle eest notar tasu küsibki; 5) ei ole määruskaebuse esitajate käitumine heauskne. Määruskaebuse esitajad lasid notaril kiirtööna koostada keeruka tehingu projekti, teatasid seejärel tehingu edasilükkamisest (mitte sellest, et tehingut kunagi ei toimu), ei teatanud notarile üldse, et nad on tehingu juba teinud mujal, kasutasid tehingut tehes puudutatud isiku poolt koostatud projekti ning on siiski seisukohal, et neil ei tule maksta notari tasu tehingu projekti koostamise eest. Selline käitumine ei ole heauskne; 6) ei ole õige määruskaebuses esitatud seisukoht, et kohus oleks menetluskulude jagamisel pidanud juhinduma TsMS § 175 lg 31 kui erinormist. Viidatud säte rakenduks olukorras, kus kohtu poole on pöördutud notari ametitoimingu tegemise taotlusega või sellest tuleneva vaidlusega. Sellisel juhul on seadusandja eeldanud, et sõltumata asja lahendusest jäävad notari võimalikud õigusabikulud tema enda kanda. Ülejäänud vaidluste, sh notari tasu puudutava vaidluse korral rakendub üldine regulatsioon, mille kohaselt kui kohus jätab kulud avaldaja kanda, on notaril õigus nõuda vastaspoolelt õigusabikulude hüvitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldajate kanda. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
8.Käesoleval juhul tasu suuruse osas vaidlus puudub ning pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas tasu tuleks maksta või mitte. Notaritasu tuleks maksta siis, kui notar K. Jõksi poolt koostatud ja
30.juunil 2011 avaldajatele saadetud dokumendi näol on tegemist tehingu projektiga NotTS § 30 mõttes.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, et notar K. Jõksi poolt koostatud ja
30.juunil 2011 avaldajatele saadetud dokument on tehingu projekt. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele selgitab ringkonnakohus, et projektiks NotTS § 30 mõttes ei ole tõepoolest iga tehingut ettevalmistav dokument. Ringkonnakohus ei nõustu aga määruskaebuse esitajate väidetega, et projektiks saab pidada vaid allakirjutamiseks täielikult valmis dokumenti. Ringkonnakohtu hinnangul saab projektiks pidada sellist dokumenti, mis sisaldab enamikku tehingu olulisi osi ning kuhu tehtavad täpsustused sõltuvad poolte tahtest, mitte notarist. Notari poolt koostatud tehingut ettevalmistavat dokumenti saab projektiks nimetada juba siis, kui pooled on tehingu kõigis olulisemates tingimustes kokkuleppe saavutanud, kuid ei ole veel jõudnud kokkuleppele mõnes üksikus detailis või esitanud notarile oma isikuandmeid. Vastasel juhul oleks tehingu pooltel võimalik pahatahtlikult vältida notarile projekti eest tasumist, jättes lihtsalt teatamata oma isikuandmed või leppetrahvi täpse suuruse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka osas, et notari selgituste ja notari tasu arvestuse puudumine ei mõjuta koostatud dokumendi projektina käsitlemist. Kõik notari toimingud on seadusest tulenevalt tasulised. See, et isik ei oska välja arvestada täpset notari tasu suurust, ei ole määrava tähtsusega.
9.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tehingu projekti koostamine ei ole notari ametitoiming. Tehingu projekti koostamist ei ole nimetatud notari ametitoiminguna NotS §-is 29 ega ametiteenusena NotS §-is 32. Kuna tehingu projekti koostamine ei ole nimetatud ametitoiminguna, puudub TsMS-s, NotTS-s ja NotS-s eraldi regulatsioon, kuidas jaotada menetluskulud notari tasu arve peale esitatud kaebuse menetlemisel. TsMS § 8 lg 2 tulenevalt kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Ringkonnakohtu hinnangul on lähedasteks suheteks TsMS § 475 lg 1 p-is 152 sätestatud hagita asjana lahendatav notari ametitoimingute taotluse lahendamine ja TsMS § lg 1 p-is 15 sätestatud kaebused kohtutäituri otsuse peale. Õigusabikulude ja muude menetluskulude jaotust nimetatud kaebuste menetlemisel reguleerivad TsMS § 175 lg 31 ja TsMS § 172 lg 10. TsMS § 175 lg-st 31 tulenevalt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Vastustaja on ise viidanud (tlk 52), et käesoleva vaidluse lahendamisel kohalduvad analoogia korras kohtutäituri tegevust reguleerivad sätted. Vastustaja pidas eelkõige silmas menetluskorda reguleerivaid sätteid, nt kas lahendada vaidlus hagimenetluses või hagita menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellist analoogiat laiendada aga ka notari ja kohtutäituri ametitegevusest tulenevate vaidluste puhul üldiselt, kuna notar ja kohtutäitur on mõlemad avalik-õigusliku ameti pidajad. Sarnaselt notarile ei hüvitata TsMS § 175 lg 3 1 kohaselt ka kohtutäituri õigusabikulusid. Viidatud sätete mõtteks on kaitsta kaebajat põhjendamatute kulutuste tekkimise eest olukorras, kus notar kui juriidilise kõrgharidusega isik suudaks ennast ise esindada, kuid võtab mingil põhjusel ennast esindama veel advokaadi. TsMS ja AÕS muutmise seaduse eelnõu 657 SE III seletuskirja kohaselt peaks notar, kellele kehtib NotS § 6 lg 1 tulenevalt kohtunikega võrdne haridusnõue, olema oma ametiülesannete täitmisest tuleneva taotluse lahendamise menetluses võimeline osalema õigusabiteenust kasutamata. Õigusabikulu sellisest menetlusest notarile tekkima ei peaks. Kohtutäituri ja notari kui avalik-õiguslikku ametit pidava elukutse esindaja tegevuse vaidlustamine on sarnane halduskohtumenetluses haldusorgani tegevuse vaidlustamisega. Riigikohtu praktikast tulenevalt (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr 3-31-24-07 ja nr 3-3-1-62-09) peab halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmiseks kohtuasi väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Käesoleval juhul on tegemist vaidlusega, mis puudutab notari igapäevatööd ja notar peaks suutma ennast sellises vaidluses ise esindada. Seega kui ka notar kasutab täiendavat õigusabi, ei peaks vastaspool neid kulusid hüvitama. Seega jätab ringkonnakohus notari õigusabikulud TsMS
§ 8 lg 2 ja TsMS § 175 lg 31 alusel tema enda kanda, avaldajate õigusabikulud ja muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt avaldajate kanda.
10.TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv seoses kaebuse osalise rahuldamisega avaldajatele tagastamisele, kui avaldajad esitavad kohtule vastava taotluse.
11.TsMS § 696 lg 3 kohaselt võib hagita menetluses tehtud määruse peale kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Notaritasu osas pole aga eraldi menetluskorda ette nähtud. TsMS § 8 lg 2 tulenevalt kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Ringkonnakohtu hinnangul on lähedaseks suhteks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale TMS § 218 lg 3 järgi. TMS § 218 lg 3 tulenevalt võivad kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Seega on TsMS § 8 lg 2 ja TMS § 218 lg 3 alusel nii avaldajatel kui vastustajal käesoleva määruse peale võimalik esitada määruskaebus Riigikohtusse.
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.