Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-11-3352/108
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.05.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3355

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2012.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-3352

Tsiviilasi

OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotihalduri Andres Hermeti hagi OÜ Valga Leivatehas ja OÜ Leivavedu vastu lepingute kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega ning 252 309,12 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Valga Leivatehas määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja I) – OÜ Valga Leivatehas (RK: 11570404), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

esindajad

Vastustaja (hageja) – OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet, esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja II – OÜ Leivavedu (RK: 11929609)

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Valga Leivatehas määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012.a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet esitas 26.01.2011 maakohtule tagasivõitmise hagi OÜ Valga Leivatehas vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega ning Valgas Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a asuvatelt kinnistutelt perioodil 01.04.-31.12.2010 saadud üüri väljamõistmiseks summas 252 309,12 eurot OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) kasuks. Hageja palus hageja rahalise nõude kohta tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel keelata kinnistutel asuvate äriruumide üürnikel üürimaksete tasumine OÜ-le Valga Leivatehas, kohustades üürnikke tasuma perioodil veebruar kuni november 2011 üürimaksed kohtu määratud kontole. Tartu Maakohus rahuldas 31.01.2011 määrusega hageja taotluse, keelates Koduextra OÜ-l, OÜ-l Tulevik, Rimi Eesti Food AS-l, OÜ-l Rakvere Pereapteek, AS-l Metaan, Weekend Eesti OÜ-l, OÜ-l Valley, OÜ-l Sterotek RVM, OÜ-l Verstelberg, OÜ-l Zina-I.D.A, H.K. ja I.K. perioodil 2011 veebruar – november üüri tasumise OÜ-le Valga Leivatehas, kohustades nimetatud isikuid tasuma selle perioodi eest üürimaksed kohtu tagatise kontole. OÜ Valga Leivatehas esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 28.04.2011 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse jättis Riigikohus 31.08.2011 määrusega menetlusse võtmata. Seega asusid kõigi astmete kohtud seisukohale, et hageja rahalise nõude kohta tehtava kohtuotsuse täitmiseks on hagi tagamine vajalik ning kohaldatud abinõu on selleks sobiv ja proportsionaalne. Kuna menetluse käigus ilmnes, et OÜ Valga Leivatehas oli andnud kaubanduskeskuse üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle OÜ-le Leivavedu, siis esitas hageja PankrS § 116 lg 2 p 1 alusel tagasivõitmise nõude ka OÜ Leivavedu vastu ning Tartu Maakohus kaasas 15.09.2011 määrusega nimetatud isiku kostjana protsessi. 03.10.2011 esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamise abinõu muutmiseks. Tartu Maakohtu 31.10.2011 määrusega muudeti hagi tagamise abinõu viisil, millega keelati Rimi Eesti Food AS-l, Weekend Eesti OÜ-l, AS-l Metaan, Koduekstra OÜ-l, OÜ-l Tulevik, OÜ-l Sterotek RVM ja H.K. Valgas Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a asuvate äriruumide kasutamise eest perioodil 2011 oktoober – 2012 september tasumisele kuuluva üüri tasumine OÜ-le Leivavedu, kohustades nimetatud isikuid tasuma üüri sellel perioodil kohtu tagatise kontole. OÜ Leivavedu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 09.01.2012 määrusega rahuldamata.

juhatuse liikmeks on T.R. , kes on ka OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) viimane juhatuse liige. 22.12.2011 saatsid U.M. , R.P. ja V.M. osadele üürnikest e-kirja, milles teatasid, et kostja II on tagastanud kostjale I 30.04.2010 kokkuleppe alusel saadu (s.o üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused) ja lõpetab majandustegevuse 31.12.2011. E-kirja kohaselt tingis sellise otsuse soov luua olukord, kus üürnikud saaksid kasutada äriruume uue äriühinguga – OÜ-ga Consent, kes on alates 15.12.2011 kostja I ainuosanikuks – sõlmitud üürilepingute alusel. Kirjas ei ole selgitatud, millest tuleneb OÜ Consent õigus sõlmida üürilepinguid äriruumide osas, mis osaliselt (Turu 3 ja Jaama pst 1a kinnistud) kuuluvad OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotivarasse ning osaliselt (Vabaduse 39 kinnistu) kostjale I, kellel on Tartu Maakohtu 09.08.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 keelatud Vabaduse 39 kinnistu koormamine. OÜ Consent on asutatud 02.12.2011 T.R. poolt, kes on ka äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks. Tegemist on V.M. i ja R.P. i kontrolli all tegutseva isikuga. 28.12.2011 esitas kostja II kaubanduskeskuse üürnikele avalduse üürilepingute ülesütlemiseks, kinnitades mh seda, et on tagastanud kostjale I 30.04.2010 kokkuleppe alusel saadu, s.o üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üürnike suhtes, millega väidetavalt taastus alates 30.11.2011 endine olukord, kus Vabaduse 39 ja Turu 3 üürilepingute järgseks üürileandjaks oli kostja I. Kostja II on põhjendanud üürilepingute ülesütlemist ka asjaoluga, et maakohtu 31.10.2011 määrusega on osadel üürnikel keelatud üüri tasumine temale. Sellise vastuolulise ja heade kommete vastase tegevuse tulemusena on kostjad saavutanud selle, et 2012 jaanuaris on vaid Sterotek RVM täitnud maakohtu 31.10.2011 määrust, st tasunud üüri kohtu näidatud pangakontole. Seega võib arvata, et ülejäänud üürnikud on asunud tasuma üüri OÜ-le Consent või kostjale I, mis tähendab, et hagi tagamisega taotletav eesmärk jääb saavutamata. Hageja palus muuta Tartu Maakohtu 31.10.2011 määrust, keelates Rimi Eesti Food AS-l, Weekend Eesti OÜ-l, AS-l Metaan, Koduekstra OÜ-l, OÜ-l Tulevik, OÜ-l Sterotek RVM ja H.K. Valgas Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a asuvate äriruumide kasutamise eest perioodil 2011 oktoober – 2012 september tasumisele kuuluva üüri tasumise igakordsele üürileandjale või isikule, kelle kasuks on igakordne üürileandja üürinõuet käsutanud, kohustades nimetatud isikuid tasuma üüri sellel perioodil kohtu tagatise kontole.

Rimi Eesti Food AS-le, Roval Market OÜ 01.11.2011 kiri OÜ-le Valley, kostja II ja Roval Market OÜ vahel 01.11.2011 sõlmitud nõude loovutamise leping ning samade isikute 01.11.2011 teade OÜ-le Valley nõuete loovutamise kohta. OÜ Roval Market ainsateks osanikeks on V.M. ja R.P. , kes on samaaegselt ka kostja I juhatuse liikmed ja endised osanikud ning kostja II juhatuse liikmed ja osanikud, ning OÜ Roval Market ainsaks juhatuse liikmeks on T.R. , kes on ka OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) viimane juhatuse liige. Koduekstra OÜ juhatuse liikme T.L. edastatud U.M., V.M. i ja R.P. i 22.12.2011 e-kirjast „teade üürnikele“ nähtuvalt on alates 15.12.2011 Vabaduse 39 kinnistu uueks omanikuks OÜ Consent. OÜ Consent on asutatud 02.12.2011 T.R. poolt, kes on ka äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks. Kostja II selgitab 28.12.2011 ülesütlemisavalduses mh seda, et on kostjale I tagastanud 30.04.2010 kokkuleppe alusel saadu, s.o üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üürnike suhtes, millega väidetavalt taastus alates 30.11.2011 endine (30.04.2010 kokkuleppe sõlmimisele eelnenud) olukord, mille kohaselt oli Vabaduse 39 ja Turu 3 üürilepingute järgseks üürileandjaks kostja I. Kohus on 31.01.2011 ja 31.10.2011 määrustes piisava põhjalikkusega kontrollinud, et hageja nõude tagamiseks on vaja rakendada hagi tagamise abinõusid põhjusel, et kostjatel ei ole piisavalt vara, mille arvel oleks võimalik täita hagi rahuldavat kohtuotsust (TsMS § 377 lg 1). TsMS § 378 lg 1 p 4 hagi tagamise abinõu kohaldamine ei ole kostjate jaoks koormav, kuna kohaldatud abinõu kohustab vaid osaliselt üürisummad kohtudeposiiti tasuma, seetõttu ei ole kostjate majandustegevus ebamõistlikult takistatud. Antud asjaolu on kohus piisava põhjalikkusega kontrollinud 31.01.2011 ja 31.10.2011 määrustes. Lisaks on ringkonnakohus märkinud oma 09.01.2012 määruses, et hagi tagamise abinõu osas kohustatud isiku muutmisel ei ole vajalik põhistada hagi tagamise aluse vajalikkust, piirduda võib selgitusega, miks on vajalik tagamise abinõu asendamine. Hageja on tõendanud 31.10.2011 hagi tagamise määruse muutmise vajalikkust, kuna esialgselt kohaldatud abinõu ei võimalda hagi tagamise eesmärki (s.o asjas tehtava kohtuotsuse täitmise tagamine) saavutada. Ringkonnakohus märkis 09.01.2012 määruses, et TsMS § 386 lg 1 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise abinõu asendada. Seega on kohtul õigus poole taotlusel hagi tagamise määrust muuta. Lisaks märkis ringkonnakohus, et TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud abinõu kohaldamisel saab määratleda sättes nimetatud „teise isiku“ õigussuhte poolena, käesoleval juhul näiteks igakordne üürileandja või üürilepingust tulenevate üürileandja õiguste kandja, mitte ei pea nimetama nimeliselt hetkel üürilepingu pooleks olevat isikut. See hoiaks ära hagejal hagi tagamise abinõu muutmise vajaduse ning tooks suurema selguse õigussuhte osas.

2) on kohus TsMS § 378 lg 1 p-st 4 tulenevat hagi tagamise abinõu kohaldanud ebaõigesti. Kohus võib TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel hageja taotlusel hagi tagada selliselt, et keelab teisel isikul, s.o antud juhul üürnikel, kostjale ehk antud juhul kostjale II, poolte vahelisest õigussuhtest tuleneva kohustuse täitmise ja kohustab teist isikut, s.o üürnikke, tasuma vastava summa kohtu ettenähtud pangakontole. Maakohus on viidanud ringkonnakohtu 09.01.2012 määrusele, kus ringkonnakohus on selgitanud, kuidas määratleda TsMS § 378 lg 1 p 4 kohaldamisel õigussuhte poolena „teist isikut“, mitte kuidas määratleda kostjat, st maakohus on kopeerinud ringkonnakohtu määruses avaldatud ebaõiget ja asjakohatut selgitust. TsMS § 378 lg 1 p 4 reguleerib expressis verbis teise isiku ja kostja vahelist õigussuhet ning seda ei saa kohaldada teise isiku ja kostjaks mitteoleva suvalise isiku vahel. Kohus on kohaldanud hagi tagamise abinõu üürnike igakordsele üürileandjale või isikule, kelle kasuks on igakordne üürileandja üürinõuet käsutanud. Kohus ei ole määratlenud isikut, kellele hagi tagamise abinõu kohaldatakse. Äriruumide igakordne üürileandja või isik, kelle kasuks on igakordne üürileandja üürinõuet käsutanud, ei pruugi olla tsiviilasja nr 2-11-3352 kostjaks; 3) on kohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 386 lg 1. Määruses on lähtutud ringkonnakohtu 09.01.2012 määruses märgitust ning puuduvad maakohtu põhjendused. Seadus ei näe ette võimalust muuta hagi tagamise määrust selliselt, nagu maakohus seda muutis ehk kohaldas sama hagi tagamise abinõu, muutes hagi tagamise abinõus määratletud õigussuhte pooli. TsMS § 386 lg 1 näeb ette võimaluse asendada määrusega üksnes üks hagi tagamise abinõu teisega. Kohus ei ole viidanud seaduse sättele, mille alusel on kohtul õigus asendada hagi tagamise abinõu sama hagi tagamise abinõuga, ega toonud välja õiguslikke eeldusi, millest nähtuks, et antud juhul on õiguspärane rahuldada hageja taotlus TsMS § 386 lg 1 alusel.

kontrollivad isikud tegutsema selle nimel, et hagi tagamise abinõuga taotletavat eesmärki ei oleks võimalik saavutada ning kogu üüritulu jääks kostjate ja neid kontrollivate isikute käsutusse. Üürnikele teatati esmalt, et vaatamata maakohtu 31.10.2011 määruses sätestatule tuleb üürnikel tasuda üüri OÜ-le Roval Market, seejärel et üürileandjaks on OÜ Consent ning lõpuks, et üürileandjaks on kostja I. Sellest tulenevalt oli TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõu kohaldamine maakohtu 15.02.2012 määruses sätestatud tingimustel täielikult kooskõlas TsMS § 200 lg-ga 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada ega menetlust venitada. Väidetavalt ebaõige TsMS § 378 lg 1 p 4 kohaldamine ei saa kahjustada määruskaebuse esitaja õigusi. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas kostjaks ning tema suhtes on TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõu kohaldamine kahtlemata lubatav. Kui määruskaebuse esitaja ei ole üürileandjaks (või isikuks, kelle kasuks on üürinõuet käsutatud), siis ei saa määrus tema õigusi rikkuda, mistõttu ei saa ta määrust ka vaidlustada. Vastavalt TsMS § 660 lg-le 1 võib maakohtu määruse peale esitada ringkonnakohtule määruskaebuse üksnes määrusega puudutatud menetlusosaline. TsMS § 3 lg 1 järgi on igal isikul õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks; lg 2 järgi võib isik teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks pöörduda kohtusse üksnes seaduses ettenähtud juhul. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta võimalust esitada määruskaebust hagi tagamise määruse peale teise isiku õiguse või huvi kaitseks (3-2-1-127-06, 3-2-1-109-09). Seega saaks kostja vaidlustada maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu üksnes juhul, kui see rikuks tema õigusi, st üksnes juhul, kui üürnikel oleks keelatud üüri tasumine temale, kuid sellisel juhul on kostja väited TsMS § 378 lg 1 p 4 rikkumise kohta ainetud. Määruses nimetatud üürnike suhtes on käesoleval hetkel üürileandjaks määruskaebuse esitaja. Olukord, kus üürileandjaks on mõni kolmas isik või kus üürinõudeid on kolmandate isikute kasuks käsutatud, saaks tekkida üksnes juhul, kui määruskaebuse esitaja teeks tehingu üürilepingute üleandmiseks või üürinõuete loovutamiseks. Olles teadlik sellest, et käesolevas menetluses on tema vastu esitatud nõue üüritulu väljaandmiseks, samuti nõude tagamiseks rakendatud abinõudest, oleks üürilepingute üleandmine või üürinõuete loovutamine määruskaebuse esitaja poolt käsitletav õiguste kuritarvitamisena. Vabaduse 39 kinnistu osas sõlmitud üürilepingute üleandmine kolmandale isikule oleks lisaks vastuolus kohtu seatud käsutuskeeluga, kuivõrd Tartu Maakohus on 09.08.2010 määruses tsiviilasjas nr 2-10-31157 keelanud määruskaebuse esitajal Vabaduse 39 kinnistu võõrandamise ja koormamise, sh võlaõiguslike lepingutega koormamise; 3) ei kohaldu kohtu menetluslikele määrustele TsMS § 442 lg 8, mis sätestab nõuded kohtuotsuse põhjendavale osale. Menetluslikele määrustele kohaldub TsMS § 465 lg 2 p 8, mille järgi tuleb määruses märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Kohus on määrust piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud ning on käsitlenud ka neid õiguslikke küsimusi, millele rajanesid kostja 14.02.2012 vastuses esitatud vastuväited. Sisuliselt on kohus kõigile kostja vastuväidetele vastanud.

10.Määruskaebuse esitaja vaidlustab TsMS § 378 lg 1 p 4 kohaldamist maakohtu poolt. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus hagi tagamise abinõuna keelata teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise ning niisuguse keeluga võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole. Sättega peetakse eelkõige silmas olukorda, kus kostjal on õigussuhte alusel varaline nõudeõigus menetlusvälise muu isiku vastu. Hagi tagamise korral TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel välistatakse nõudeõiguse realiseerimine kostja enda poolt selliselt, et luuakse (säilitatakse) hagi rahuldamise puhuks hagejale võimalus rahuldada oma nõue selle vara arvel, mille teine isik pidanuks kostjale üle andma. Käesolevas asjas on „teisteks isikuteks“ TsMS § 378 lg 1 p 4 tähenduses üürnikud. Kohtumääruse kohaselt on neil keelatud tasuda perioodil 2011.a oktoober – 2012.a september üürimakseid igakordsele üürileandjale või isikule, kelle kasuks on igakordne üürileandja üürinõuet käsutanud. Üürnikel on hagi tagamise määruse kohaselt kohustus tasuda üürimaksed kohtu tagatise kontole. Kui üürilepingu järgseks üürimakseid saama õigustatud isikuks ei ole õiguste üleandmise tagajärjel enam kostja, siis tekib TsMS § 378 lg 1 p 4 kohaldamisel olukord, kus „teistel isikutel“ on keelatud teha makseid „teistele isikutele“. Ringkonnakohtu arvates on käesoleval juhul kõiki asjaolusid arvestades hagi tagamine niisugusel kujul põhjendatud ja seaduslik. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtumenetluse kestel teinud üürileandja õiguste üleandmisele suunatud tehinguid ja toiminguid, mille puhul on piisav alus eeldada, et nende eesmärgiks oli vältida üürnike poolt üürimaksete tasumist vastavalt kohtumääruses ettenähtule kohtu tagatise kontole. Ehkki TsMS § 378 lg 1 p 4 ei reguleeri sõnaselgelt olukorda, kus kostja on menetluse vältel oma nõudeõigused menetlusväliste isikute vastu üle andnud kellelegi kolmandale, tuleb TsMS § 8 lg 2 kohaselt juhinduda menetlusnormi analoogiast. See võimaldab kohaldada TsMS § 378 lg 1 p 4 ka viisil, nagu seda tegi oma määruses maakohus. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et üürnikel kui „teistel isikutel“ igakordsele üürileandjale või muule kostjaks mitteolevale isikule üürimaksete tegemise keelamine on hagi tagamise abinõuna võimalik ja lubatav ka TsMS § 387 lg 1 p 10 alusel kui kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu.