Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-11-3352/23
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.04.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4110

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-3352

Tsiviilasi

OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) hagi OÜ Valga Leivatehas vastu lepingute kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks ning 252 309.12 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Valga Leivatehas määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Valga Leivatehas (registrikood: 11570404), esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaat Veiko Puolakainen Vastustaja (hageja): OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) (registrikood: 10019466), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

31.jaanuari 2011 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus

OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet esitas hagi, milles palus tunnistada kehtetuks OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis), OÜ Valga Leivatehas, V.M. ja R.P. vahel 31.03.2010 sõlmitud kohustuste ja üürilepingute ülevõtmise lepingu punktides 2.2 – 2.4 sätestatud kokkulepped, samuti OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) ja OÜ Valga Leivatehas vahel 27.05.2010 sõlmitud võlaõiguslik kinnistu müügileping, asendada OÜ Valga Leivatehas nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks XXX asuva kinnistu osas kohtuotsusega ning mõista OÜ-lt Valga Leivatehas OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) kasuks välja XXX , XXX ja XXX asuvatest kinnistutest perioodil 01.04.2010-31.12.2010 saadud üüritulu summas 252 309.12 eurot. OÜ Valga Leivatehas omandas alates 01.04.2010 eelnimetatud kinnistutest, mis algselt kuulusid OÜ-le MRP Ärigrupp (pankrotis), üüritulu 31.03.2010 lepingu p-de 2.2 – 2.4 alusel. Kuivõrd 27.05.2010 sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel sai OÜ Valga Leivatehas 2010 juunis XXX kinnistu omanikuks, saab OÜ Valga Leivatehas alates 01.07.2010 XXX kinnistust üüritulu omanikuna, teistelt kinnistutelt aga endiselt 31.03.2010 lepingu p-de 2.2 – 2.4 alusel. OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) kahjustas 31.03.2010 lepingu p-des 2.2-2.4 sätestatud kokkulepete sõlmimisega enda võlausaldajate huve, kuna loobus kinnistutest saadavast üüritulust määramata ajaks OÜ Valga Leivatehas kasuks, saamata selle eest mistahes vastutasu. Selle tehingu tulemusel tema majandustegevus sisuliselt lõppes ning äriühing pankrotistus. Samuti OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) kahjustas enda võlausaldajate huve 27.05.2010 kinnistu müügilepingu sõlmimisega, kuna kinnistu müügihind oli turuhinnast oluliselt madalam. Mõlemal vaidlustatud tehingul on kinke iseloom, need on tehtud 1 aasta jooksul enne OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotimenetluse algatamist, samuti OÜ Valga Leivatehas oli teadlik, et tehingutega kahjustati OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) võlausaldajate huve. Hageja taotles hagi tagamist kostja poolt saadud üüritulu summas 252 309.12 eurot osas. Hagi tagamata jätmisel võib nimetatud nõude rahuldamise kohta tehtava kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks. Hagi tagamine on põhjendatud ainuüksi arvestades kostja vastu esitatud nõude suurust. Hagejal olevate andmete kohaselt ei ole kostjal piisavalt vara, mille arvel oleks hagi rahuldavat otsust võimalik täita. OÜ-le Valga Leivatehas kuulub vaid üks kinnistu, mille ta omandas OÜ-lt MRP Ärigrupp 27.05.2010 lepingu alusel ning mille ta on kohustatud nimetatud lepingu kehtetuks tunnistamisel tagastama OÜ MRP Ärigrupp pankrotivarasse. OÜ-l Valga Leivatehas puuduvad osalused teistes äriühingutes. Kostja 2009 aruande kohaselt oli tal 31.12.2009 seisuga vara vähem kui 40 000 krooni ulatuses ning majandustegevus puudus. Hageja eeldab, et kostja ainsaks sissetuleku allikaks on hagejale kuuluvate kinnistute üürileandmine ning sellelt saadava üüritulu on kostja kohustatud hagi rahuldamise korral PankrS § 119 lg 1 kohaselt hagejale välja andma. Hageja andmetel on kinnistutest igakuiselt saadava üüritulu suurus 32 024.72 eurot (käibemaksuta). Hageja arvates ei saa eeldada, et kinnistutest saadavast üüritulust on võimalik hagi rahuldava otsuse täitmine, st OÜ-le MRP Ärigrupp (pankrotis) 252 309.12 euro tasumine. Hageja andmetel tasusid XXX , XXX ja XXX kinnistutel asuvate äriruumide üürnikud OÜ-le Valga Leivatehas igakuiselt üüri summas 38 429.69 eurot (käibemaksuga), sealhulgas: Koduextra OÜ tasus üüri 2 003.95 eurot, OÜ Tulevik tasus üüri 1 293.70 eurot, Rimi Eesti Food AS tasus üüri 8 110.77 eurot, OÜ Rakvere Pereapteek tasus üüri 2 302.29eurot, AS Metaan tasus

2.Tartu Maakohus 31. jaanuari 2011 määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse ja hagi tagamiseks keelas KoduExtra OÜ-l, OÜ-l Tulevik, Rimi Eesti Food AS-l, OÜ-l Rakvere Pereapteek, AS-l Metaan, Weekend Eesti OÜ-l, OÜ-l Valley, OÜ-l Sterotek RVM, OÜ-l Verstelberg, OÜ-l Zina-I.D.A, H.K. ja I.K. XXX , XXX ja XXX asuvate äriruumide kasutamise eest perioodil 2011 veebruar – 2011 november tasumisele kuuluva üüri tasumise OÜle Valga Leivatehas, kohustades eelnimetatud isikuid tasuma üüri sellel perioodil kohtu tagatise kontole. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja hagi tagamise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus oli seisukohal, et hageja esitatud asjaoludele tuginedes on põhjendatud hagi tagamiseks keelata KoduExtra OÜ-l, OÜ-l Tulevik, Rimi Eesti Food AS-l, OÜ-l Rakvere Pereapteek, AS-l Metaan, Weekend Eesti OÜ-l, OÜ-l Valley, OÜ-l Sterotek RVM, OÜ-l Verstelberg, OÜ-l Zina-I.D.A, H.K. ja I.K. XXX , XXX ja XXX asuvate äriruumide kasutamise eest perioodil 2011 veebruar – 2011 november tasumisele kuuluva üüri tasumine OÜ-le Valga Leivatehas, kohustades eelnimetatud isikuid tasuma üüri sellel perioodil kohtu tagatise kontole. TsMS § 383 lg 11 annab kohtule õiguse tagada rahalise nõudega hagi üksnes tagatise vastu. TsMS § 383 lg 12 võimaldab jätta tagatise nõudmata, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Tagatise nõudmine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel peab kohus arvestama hageja võimega anda tagatist ja hagejale kaasneda võivate raskete tagajärgedega. Arvestades kostja vastu esitatud nõude suurust (252 309.12 eurot) peaks hageja andma tagatise summas 12 615.45 eurot. Hageja on põhistanud, et sellises summas ei ole võimalik tagatist anda hageja pankrotivara arvel ning kohus jättis hagi tagamisel tagatise nõudmata.

1) on kohus kohaldanud ebaproportsionaalselt ja mittesobivat hagi tagamise abinõu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-74-10 leidnud, et TsMS § 377 lg 1 järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Rahalise nõude puhul kolmandal isikul kostja suhtes kohustuse täitmise keelamine selle nõude täitmist ei lihtsusta. Sisuliselt tekitab sellise hagi tagamise abinõu kohaldamine olukorra, kus kostjal on vähem vara kui hagi tagamise abinõu rakendamata, st kohtuotsuse, millega kostjalt raha välja mõistetakse, täitmine muutub pigem raskemaks kui lihtsamaks. Rakendatud hagi tagamise abinõu ei ole rahalise nõude tagamiseks sobiv. Kostja majanduslik seisund ei oma tähtsust. Hageja põhistused kohtulahendi võimaliku täitmise võimatuse osas on vastuolulised ja oletuslikud. Hagi tagamise määrus ei ole põhjendatud ka seetõttu, et hagi tagamise korras ei ole võimalik keelata kolmandatel isikutel tulevikku suunatud kohustuste täitmist. Hageja nõue ei puuduta perioodi 2011 veebruar – 2011 november, vaid tunduvalt varasemat aega (aprill 2010 - detsember 2010). Hagi tagamise korral saaks keelata üksnes olemasolevate, st juba tekkinud kohustuste täitmist. Vastasel juhul tekiks absurdne olukord, kus üürnikud tasuvad kohtumääruse alusel kohtu deposiitkontole üüri perioodi veebruar 2011 - november 2011 eest ette (st täidavad oma lepingust tulenevat üüri tasumise kohustust kohtu deposiitkontole), kuid hagi rahuldamise korral täidetaks nimetatud rahaliste vahendite arvelt hageja rahalist nõuet viljade väljaandmiseks perioodi aprill 2010 - detsember 2010 eest, millise vaidlusega kolmandatest isikutest üürnikud õiguslikku puutumust ei oma. Sellest tulenevalt jääks üürileandjal perioodi 2011 eest sellisel juhul üüritulu saamata, mis tooks omakorda kaasa vaidlused üürilepingute rikkumiste pinnalt (üürivõlg); 2) ei ole hagi tagamise määrus täidetav. Hageja poolt esile toodud üürilepingud on lõppenud. Hagi tagamise määrus ei oleks reaalselt täidetav ka seetõttu, et kohus on kohustanud üürnikke tasuma üüri perioodi veebruar-november 2011 eest kohtu deposiitkontole täies mahus vaatamata asjaolule, et hageja on ise hagi tagamise avalduses asjakohaselt viidanud kinnistu majandamisega seotud kohustuste täitmise vajadusele ca 40 % üüritulu ulatuses. Üürisummade tasumine kohtu deposiiti 100 % tooks endaga kaasa olukorra, kus üürileandjal ei ole võimalik kanda kinnisasja majandamisega seotud kohustusi. Hagi tagamise määruse täitmisega kaasneksid ka maksuõiguslikud probleemid. Üürileandja peaks sõltumata hagi tagamise määrusest endiselt esitama oma üürnikele üüriarveid vastavalt lepingule igakuiselt ning kajastama arvete esitamist nii oma raamatupidamises kui Maksu- ja Tolliametile perioodiliselt esitatavates käibedeklaratsioonides. Arvete esitamisega kaasneb aga käibemaksukohustus. Olukord, kus üürileandja peaks regulaarselt tasuma täiendavalt käibemaksu ilma, et ta seda reaalselt teenuse saajalt tagasi saaks, ei aita samuti kaasa hagi tagamise instituudi eesmärgile. Hageja poolt esile toodud üürisummade arvestused on ebaõiged. Hageja arvestused tuginevad 2009 septembri andmetele. Üürisummad on käeolevaks ajaks muutunud ning on oluliselt madalamad hageja toodud arvestustest; 3) on hagi tagamise taotluse esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole oma õiguste teostamisel piisavalt arvestanud teise poole huve ning esitanud ennatlikult hagi olukorras, kus tema isiklik kaitsmisväärne huvi tegelikkuses puudub. On pooleli vaidlus, kas OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankroti väljakuulutamine oli õiguspärane või mitte. OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) esitas määruskaebuse maakohtu määrusele, kuid ringkonnakohus jättis selle rahuldamata ja kostja esitas määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus ei ole veel määruskaebust lahendanud, kuid oleks mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas ära oodata nimetatud vaidluse tulemus ning alles pankrotimääruse lõplikul jõustumisel asuda esitama võimalikke tagasivõitmise hagisid. OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) on teinud pankrotihalduritele kompromissettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks. Kompromissettepanekus on märgitud, et OÜ Valga Leivatehas on kinnitanud oma valmisolekut tasuda OÜ-le MRP Ärigrupp (pankrotis) igakuiselt 70% üüri

netotulust alates 01.01.2011. Hageja ei ole võlgniku kompromissettepanekule mitte mingil moel reageerinud. Sellises olukorras on hagi esitamine vara tagasivõitmiseks samuti ennatlik ning ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Võlgnik on tsiviilasjas nr 2-10-31157 esitanud omapoolseid tõendeid, mille kohaselt puudub kinnistu XXX Valga tagasivõitmise hagi esitamiseks igasugune sisuline vajadus. Kostja taganes ise juba 07.09.2010 müügilepingust (mille kehtetuks tunnistamist hageja nüüd hagis taotleb), mistõttu ongi müügileping juba õiguslikus mõttes lõppenud. Kostja on korduvalt teavitanud hagejat müügilepingu tagasivormistamise vajadusest OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) nimele, kuid hageja pankrotihaldurid on sellest seni keeldunud. Haldurite hilisema seisukoha järgi aktsepteeriksid omandiõiguse tagasivormistamise korral taganemise õiguspärasust, milline põhjendus on aga omandiõiguse tagasivormistamise seisukohast ilmselgelt täiesti asjakohatu. Kostja hinnangul olukorras, kus tehingu teine pool ei keeldu kinnistu omandiõiguse tagasivormistamisest, on hagi esitamine kinnistu tagasivõitmiseks (mis eelduslikult peaks kaasa tooma sama resultaadi) täiesti põhjendamatu; 4) ei ole põhjendatud tagatise nõudmata jätmine. Hageja on tagatise nõudmata jätmise taotlust põhistanud majanduslike põhjustega. Täpselt samade põhjendustega on taotletud riigipoolset menetlusabi hagiavalduse esitamisel. Seega sisuliselt on olukord tagatise nõudmata jätmisel analoogne riigipoolse menetlusabi andmisega (kuigi tagatise nõudmise eeldused olid iseenesest täidetud), mistõttu tuleb mõlemal juhul kontrollida menetlusabi saamise (või tagatise nõudmata jätmise) eeldusi. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Hageja on väitnud üksnes seda, et võlgnikul endal tagatise tasumiseks vajalikud rahalised vahendid puuduvad. Samas on hageja jätnud märkimata krediidivõimelise pankrotivõlausaldaja olemasolu Bank DnB NORD A/S, kes on ka sisuliselt ainsaks võlausaldajaks (nõude suurus 62 861 535 krooni, mis moodustab 99,14 % seni esitatud nõuete kogumahust). Hageja ei ole selgitanud, miks ei saa suurimatelt võlausaldajatelt kui eelduslikult asja suhtes suurimat varalist huvi omavatelt isikutelt eeldada kulude kandmist. Riigikohus on lahendites 3-2-1-18-08 ja nr 3-2-1-13-09 osundanud, et TsMS § 183 lg 2 kohaselt eeldatakse, et varalist huvi omav isik saab menetluskulusid kanda ning vastupidist tuleb tõendada. Viidatud võlausaldaja näol on tegemist märkimisväärseid rahalisi vahendeid omava äriühinguga. Seega ei ole tagatise andmisest vabastamine majanduslikel kaalutlustel olnud põhjendatud; 4) taotleb OÜ Valga Leivatehas hagi tagamise määruse täitmise peatamist.

on võimalik täita kohtuotsust üürnike poolt kohtu tagatise kontole makstud raha arvel, mis kindlasti lihtsustab otsuse täitmist. Samas hagi rahuldamata jätmise korral on võimalik kohtu kontole makstud summad maksta välja kostjale. Rakendatud hagi tagamise abinõu on iseenesest sobiv hageja rahalise nõude tagamiseks. Hageja arvates on alust arvata, et kostja maksab olulise osa XXX ja XXX äriruumide igakuiselt saadavast üüritulust välja enda osanikele ja juhatuse liikmetele V.M. ja R.P. ning hagi tagamise abinõusid rakendamata ei oleks selle arvel hagi rahuldavat kohtuotsust võimalik täita. TsMS § 378 lg 1 p-st 4 ei tulene, et hagi tagamise korras ei saa kolmandatel isikutel keelata tulevikku suunatud kohustuste täitmist, vaid keelata saaks juba üksnes tekkinud kohustuste täitmist. Sarnaselt TsMS § 378 lg 1-s 4 sätestatud hagi tagamise abinõule oleks võimalik üürilepingutest tulenevad kostja nõudeõigused üürnike vastu hagi tagamiseks TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel arestida. TMS § 113 lg 2 kohaselt võib arestida ka tulevase nõude juhul, kui see on arestimise ajal piisavalt piiritletav. Käesoleval juhul on kostjal üürilepingu alusel üürnike vastu tulevikus tekkivad nõuded piisavalt määratletavad ning nende arestimine võimalik. TsMS § 378 lg 1 p-s 4 sätestatud hagi tagamise abinõu rakendamisel ei saa kolmandale isikule panna aktiivseid kohustusi, kuid saab panna keelu anda raha üle just kostjale ja näha ette raha maksmise nt kohtutäiturile või kohtu deposiitkontole. Põhjendamatu on kostja väide, et hagi tagamise jõussejäämisega jääks üürileandjal hagi tagamise perioodil üüritulu saamata, mis tähendaks üürilepingu rikkumist üürnike poolt. Üüri tasumisega kohtu tagatise kontole on üürnikud oma kohustuse täitnud. Kohtu tagatise kontole tasutud summa on seejuures kostja varaks, mille arvel on võimalik täita hageja nõue, kui käesolevas asjas esitatud hagi rahuldatakse, hagi rahuldamata jätmisel makstakse aga üürnike poolt kohtu tagatise kontole makstud summa kostjale välja. Põhjendamatu on kostja väide, mille kohaselt toob hagi tagamise määruse jõussejäämine kaasa olukorra, kus üürileandjal ei ole võimalik kanda kinnisasjade majandamisega seotud kulusid, samuti selle, et üürileandja peaks üürnikele esitatavatelt üüriarvetelt regulaarselt tasuma käibemaksu ilma, et üürnikud vastavaid arveid tegelikult üürileandjale tasuks. Kostja poolt oli igakuiselt saadava üüritulu suuruseks viimaste teadaolevate andmete kohaselt (2009 september) 38 429.69 eurot (koos käibemaksuga). Määruses nimetatud üürnike poolt kostjale igakuiselt tasumisele kuuluva üüri suuruseks oli kokku 24 489.79 eurot. Seega hagi tagamise abinõu jõusse jäämisel jääks kostja ilma vaid veidi enam kui 60 % igakuiselt saadava üüritulu käsutamise võimalusest. Kostja ei ole toonud määruskaebuses välja andmeid tema poolt XXX , XXX ja XXX kinnistute majandamiseks igakuiselt tehtavate kulutuste suuruse kohta ega esitanud ka sellekohaseid tõendeid. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et ülejäänud üürnike poolt igakuiselt kostjale tasutavad summad ei oleks piisavad kinnistute majandamiseks vajalike kulutuste kandmiseks ning käibemaksu tasumiseks Kuigi kostja peab kohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalseks, ei ole kostja samas viidanud võimalusele rakendada tema suhtes vähemkoormavamaid abinõusid. Kostja ainsaks teadaolevaks varaks (peale üürnikelt saadava üüritulu) on XXX asuv kinnistu, mille kostja on 27.05.2010 kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamise korral kohustatud OÜle MRP Ärigrupp (pankrotis) välja andma ning mille suhtes hagi tagamise abinõude rakendamine ei ole võimalik. Samuti ei ole kostja taotlenud hagi tagamise abinõu asendamist TsMS § 386 lg 1 alusel; 2) ei ole kostja tõendanud, et hagi tagamise määrus ei ole täidetav. Kostja ei ole tõendanud, et üürilepingud hagi tagamise määruses nimetatud üürnikega oleksid lõppenud ja sellest tulenevalt puuduks üürnikel kohustus kostjale üüri tasuda. Kui pidada tõeseks kostja väidet, mille kohaselt puudub tal üürisuhe vaidlustatud määruses nimetatud üürnikega ning seega puudub nimetatud üürnikel ka kohustus tasuda kostjale üüri, ei ole kostjal ka alust maakohtu 31.01.2011 määruse vaidlustamiseks, kuna see ei saa rikkuda kostja õigusi;

3) on põhjendamatud kostja väited hea usu põhimõtte rikkumise kohta. Kostja leidis, et Tartu Maakohtu 15.09.2010 määrus OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankroti väljakuulutamise kohta tsiviilasjas nr 2-10-31157 ei ole veel jõustunud, tulenevalt võlgniku poolt esitatud määruskaebustest ringkonnakohtule ja seejärel Riigikohtule. Hageja märgib, et Riigikohus on 21.03.2011 määrusega otsustanud pankrotivõlgniku määruskaebust mitte menetleda ning sellega on OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) kohta tehtud pankrotimäärus jõustunud. Samuti ei saa tagasivõitmise hagi esitamist enne pankrotimääruse jõustumist lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Pankrotimääruse vaidlustamine ei peata selle täitmist ja halduril tekib PankrS § 55 lg 3 p 1 järgi kohustus korraldada võlgniku pankrotivara moodustamine, seda mh tagasivõitmisehagi esitamise kaudu. Tagasivõitmise korda reguleeriv PankrS § 118 ei keela vastavate hagide esitamist enne pankrotimääruse jõustumist. PankrS § 113 lg 2 lubab isegi pankrotivara müüa enne pankrotimääruse jõustumist. OÜ Valga Leivatehas ei ole ka isikuks, kes võiks tagasivõitmishagi või selle tagamise vaidlustamisel tugineda asjaolule, et sellega võidakse rikkuda OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) huve. Väär ja asjakohatu on kostja väide, et hageja ei ole vastanud kostja kompromissettepanekule. Pankrotihaldurid on kompromissettepanekule vastanud ja leidsid, et see ei vasta PankrS §-s 129 sätestatud nõuetele ei oma sisu ega sellele lisatud dokumentide poolest. Samuti kompromissi saab PankrS § 180 lg 2 kohaselt sõlmida alles pärast nõuete kaitsmist. Samuti ei piira kompromissettepaneku esitamine hagi tagasivõitmist. Praegusel juhul on ilmne, et kompromissi tegemine pankrotimenetluses eeldab võlgniku poolt kostjaga tehtud ja käesolevas asjas vaidlustatud tehingute tagasivõitmist, kuna nende tehingute tulemusena on võlgnik loobunud oma kõige väärtuslikumast varast. Meelevaldsed on kostja väited, et kostja on XXX kinnistu osas 27.05.2010 sõlmitud müügilepingust taganenud ja korduvalt avaldanud valmisolekut kinnistu omandi tagasikandmiseks. Hageja on seisukohal, et müügilepingust taganemisel ei ole õiguslikke tagajärgi, kuna taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Kostja on taganenud müügilepingust selle rikkumise tõttu OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) poolt, mida tegelikult ei ole aset leidnud. Seega ei saa hageja nõustuda ka kinnistu omandi tagasikandmisega kostjapoolse taganemise tõttu, kuna sellega möönaks hageja müügilepingu rikkumist võlgniku poolt ning annaks kostjale seeläbi võimaluse esitada võlgniku vastu lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid. 27.05.2010 kinnistu müügilepingust taganemisega kaasnevad tagajärjed ei piirdu OÜ-le MRG Grupp (pankrotis) kinnistu omandi tagasikandmisega, vaid tuleb lahendada ka kostja poolt kinnistust saadud viljade ja muu kasu võlgnikule väljaandmisega seotud küsimused. Kostja ei ole aga olnud nõus kinnistu omandi tagasikandmiseks sellistel tingimustel, mida peab aktsepteeritavaks hageja; 4) on kohus põhjendatult jätnud hagi tagamise tagatise nõudmata. TsMS § 383 lg 12 alusel on hagi tagamise tagatise nõudmata jätmine kohtu kaalutlusõigus. Kohtu diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Praegusel juhul on maakohus tagatise nõudmata jätmist põhjendanud ning ei ole alust väita, et maakohus ületas seejuures diskretsiooni piire. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt tuleb hagi tagamise tagatise nõudmata jätmisel analoogia alusel kohaldada TsMS § 183 lg-t 2, mis kehtestab juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Seadusandja on pidanud vajalikuks sätestada eraldi alused hagejale menetlusabi andmiseks (TsMS § 180 jj) ja hagejalt hagi tagamise tagatise nõudmata jätmiseks (TsMS § 383 lg 12). Tulenevalt TsMS §-st 383 lg 12 ei ole hagi tagamise tagatise nõudmata jätmist seatud sõltuvusse tingimusest, et tagatise andmist ei saa eeldada ka asja suhtes varalist huvi omavate kolmandate isikute poolt. Seega ei ole asjakohased kostja väited, et praeguses asjas tuleks eeldada menetluskulude kandmist OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) võlausaldajate (sh Bank DnB Nord A/S) poolt;