Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.05.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-18754
Tsiviilasi
AS-i Marfin Pank hagi Gennadi Kravtšuki ja OÜ Humala Invest (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Humala Invest pankrotimenetluses.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marfin Pank Eesti AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Marfin Pank Eesti AS (registrikood 10586461), lepinguline esindaja adv Janno Kuusk Kostja I Gennadi Kravtsuk (IK xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Ivo Kaurit Kostja II Võlgnik Humala Invest OÜ (pankrotis), juhatuse liikme kaudu
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.01.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Marfin Pank Eesti AS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 20.04.2011 Harju Maakohtule hagi Gennadi Kravtšuki ja OÜ Humala Invest (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Humala Invest pankrotimenetluses summas 664 065,66 eurot. Nõue koosnes kahest osast. Hageja esitas 09.11.2010 võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 51 129,32 eurot (nõue 1). 17.11.2010 esitas hageja täiendava nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet täiendavalt summas 612 936,34 eurot (nõue 2). 25.03.2011 toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, mille käigus jäi hageja nõue kogu ulatuses tunnustamata, kuna sellele vaidles täies ulatuses vastu võlausaldaja Gennadi Kravtšuk . Nõudele vaidles vastu ka võlgniku juhatuse liige S K.
2.Nõue 1: Tarmo Noot loovutajana ja hageja loovutuse saajana sõlmisid 08.11.2010 nõude loovutamise lepingu, millega loovutaja loovutas hagejale nõude võlgniku vastu summas 51 129,32 eurot. Loovutaja nõue võlgniku vastu tulenes võlgniku ja OÜ Remedon Projekt vahel sõlmitud laenulepingutest kokku summas 54 324,90 eurot, millest on võlgnik tagastanud 3 195,58 eurot, võlgnevus kokku summas 51 129,32 eurot. Lepingutest tulenevad nõuded on OÜ Remedon Projekt omakorda loovutanud loovutajale. Nõude loovutamise lepingu punkti 4.1. järgi nõue läheb hagejale üle loovutaja poolt nõude loovutamise lepingu allkirjastamise hetkest. Seega astus hageja alates 08.11. 2010 senise võlausaldaja (Tarmo Noot) asemele. Nimetatud asjaolust teavitas nõude loovutaja 08.11.2010 ka pankrotihaldur Raivo Piirlat. Eeltoodust tulenevalt oli pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku nõudest 1 tulenev põhivõlg hageja ees 51 129,32 eurot.
3.Nõue 2: Hageja ja võlgnik (juhatuse liikme Sulev Taela isikus) sõlmisid 12.12.2006 laenulepingu nr 2869/01/06 ja hilisemalt ka laenulepingu lisad, mille alusel hageja andis võlgnikule laenu kokku summas 1 936 522,95 eurot. Hageja loovutas 21.12.2007 laenulepingust tulenevad nõuded OÜ-le Comintec (praegune ärinimi OÜ Trifle Ehitus) koos nõudeid tagavate hüpoteekidega. Nõude loovutamisega samal päeval, so 21.12.2007 sõlmisid võlgnik, hageja ja nõude loovutuse saaja (OÜ Comintec) hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu. Hüpoteegilepinguga loovutas hageja kõik oma nõudeid taganud hüpoteegid uuele võlausaldajale OÜ-le Comintec. Samuti muudeti eelnimetatud hüpoteegilepinguga hüpoteekidega tagatavaid nõudeid ja nende järjekorda. Hüpoteegilepingu punkti 2.2. kohaselt tagasid võlgniku kinnistutele seatud hüpoteegid esmalt OÜ Comintec nõudeid, mis tulenevad OÜ Comintec ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Alles seejärel tagavad hüpoteegid hageja poolt loovutatud hageja nõudeid võlgniku vastu. 12.01.2008 saabus laenu tagasimakse tähtaeg ning lõppes ka võlgniku kohustus tasuda hagejale laenusummalt intressi. 12.01.2008 oli võlgniku intressivõlgnevuseks kokku 39 472,84 eurot.
4.OÜ Comintec teostas võlgnikule perioodil jaanuar 2008 kuni juuni 2008 töövõtulepingu alusel ehitustöid kokku summas 753 532,55 eurot. Tehtud tööde kohta koostati arved. Kuivõrd võlgnik arvetest tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud esitas OÜ Comintec, tuginedes 21.12.2007 hüpoteegilepingule, 08.07.2008 kohtutäitur Marek Laanemetsale täitmisavalduse summas 2 482 680,97 eurot ning palus pöörata OÜ-le Comintec kuuluvad nõuded täitmisele võlgnikule kuuluva vara suhtes. Täitemenetluse tulemusena kanti sissenõudjale (so OÜ Comintec) jaotuskava alusel 08.08.2008 üle 2 415 516 eurot. Tulenevalt 21.12.2007 sõlmitud hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu punktidest 2.2.1. ja 2.2.2. loeti nimetatud summa alusel esmalt tasutuks võlgniku võlgnevus OÜ Comintec ees summas 753 532,55 eurot. Seejärel loeti laekunud summa arvelt VÕS § 88 lg 8 ja laenulepingu p-st 13.1.4 tulenevalt esmalt tasutuks võlgniku intressivõlgnevus summas 39 472,84 eurot (laenulepingu p 1.5.) ja seejärel võlgnevusele kuni väljamakseni (so kuni 08.08.2008) arvestatud viivis summas 272 577,02 eurot (laenu põhiosa + intressivõlg x viivis 24% aastas). Arvestades eeltoodut jäi loovutatud laenulepingust tulenevaks põhiosa võlgnevuseks 08.08.2008 seisuga OÜ Comintec ees kokku 586 589,35 eurot. OÜ Comintec tagastas 04.09.2008 osaliselt laenulepingust tuleneva nõude täitmata osas, summas 400 611,99 eurot, hagejale. Samuti arvestas hageja nõude osalisest tagasiloovutusest alates võlgnevusele laenulepingu p-s 17 sätestatud viivist kuni 08.11.2010, mil Harju Maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti. Võlgniku viivisevõlgnevuseks perioodi 04.09.2008 kuni 08.11.2008 eest kokku on 212 324,35 eurot. Seega on nõudest 2 tuleneva võlgnevuse suuruseks (400 611,99 + 212 324,35) kokku 612 936,34 eurot.
5.Eeltoodust tulenevalt on võlgniku nõudest 1 ja nõudest 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 664 065,66 eurot.
6.Võlgniku poolt tellitud ja OÜ Comintec poolt ehitatud hooned eksisteerivad reaalsuses ja vastavad kõikidele seaduses sätestatud nõuetele. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimise hetkest. Hageja poolt aktsepteeritud ehitusjärelevalve oli kinnitanud nõuetekohaste tööde teostamise ja valmimise juuniks 2007. Eeltoodust tulenevalt oli nii OÜ-l Comintec kui ka hagejal nõue võlgniku vastu, mis tulenes nii töövõtulepingust kui ka laenulepingust.
7.OÜ-l Comintec oli õiguslik alus ehitusarvete esitamiseks, milliste arvete alusel tekkinud nõue rahuldati täielikult täitemenetluse käigus ning milliste tõttu jäi laenulepingust tulenev nõue osaliselt rahuldamata.
8.Hageja oli hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu pooleks ning hageja kinnitab, et poolte tahe on fikseeritud osundatud lepingu punktides 2.2.1. ja 2.2.2., mille kohaselt loetakse hüpoteegi realiseerimisel esmalt tasutuks võlgniku võlgnevus OÜ Comintec ees summas 753 532,55 eurot ning alles seejärel hageja poolt loovutatud laenulepingust tulenevad nõuded.
9.On ilmne, et nõude ja sealjuures hüpoteekide omandamise eesmärgiks OÜ Comintec poolt oli saada oma võlaõiguslikele nõuetele täiendavad tagatised hüpoteekide näol, mis omakorda kinnitab hageja väidet, et võimaliku täitemenetluse korral rahuldas OÜ Comintec esmalt oma arvetest tulenevad nõuded ja alles seejärel loovutuse käigus saadud nõuded. Kostjate vastuväited
10.Kostja I tunnistas hageja nõuet 1 summas 51 129,32 eurot, võttis selle omaks ja peab õigeks hagi rahuldamist selle nõude osas. Nõue on dokumentaalselt ja õiguslikult põhjendatud ning kostjal I vastuväited hagile selles osas puuduvad.
11.Kostja I leiab, et nõue 2 on põhjendamata, nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad väited tõendamata ja paljasõnalised ning nõue seetõttu alusetu. Hageja ei ole tõendanud, et Comintec OÜ-l oli reaalne nõue võlgniku vastu ja et Comintec OÜ võis väidetavast töövõtulepingust tulenevat nõuet eelistada laenulepingust tulenevale nõudele. Ainuüksi arvete esitamine ei tekita rahalist kohustust. Hagiavalduse lisana esitatud arvetelt nähtub, et arvete aluseks olid vastuvõtuaktid. Hageja ei ole ühtegi vastuvõtuakti hagile lisanud. Võlgniku endine seaduslik esindaja Sulev Tael on eitanud mistahes töövõtulepingu sõlmimist Comintec OÜ-ga. Võlgnikule teostas ehitustöid OÜ Tafrix, seejuures peatöövõtjana, kellel oli võlgnikuga sõlmitud kirjalik ehituse töövõtuleping ning kes ehitas ka välja kõik Salu tee 2 kinnistutel asuvad ridaelamuboksid, kuni ehituse töövõtulepingu peatamise kokkuleppe sõlmimiseni 19.10.2007. OÜ Tafrix kasutas alltöövõtjana OÜ-d Tartal Grupp, kes muu hulgas paigaldas Salu tee objektile gaasipaigaldised, millel ei ole mingit seost OÜ-ga Comintec.
12.Kostja II nõustub täies ulatuses kostja I vastusega ja toetab seda. Hagejal puudub nõue summas 612 936.34 eurot võlgniku vastu, sest nõue on rahuldatud 07.08.2008 toimunud enampakkumisel saadud vahendite arvel. Võlgnik nõustus täitemenetluse läbiviimisega 12.12.2006 laenulepingust nr 2869/01/06 tulenevate nõuete rahuldamiseks, tal puudus igasugune alus kahelda, et täitemenetlus toimus ainuüksi laenulepingu järgsete nõuete rahuldamiseks, sest võlgnikul puudus OÜ-ga Comintec muu võlasuhe kui laenulepingust tulenev nõue, mille OÜ Comintec oli ajutiselt Marfin Pank Eesti AS-lt omandanud. Esimese astme kohtu lahend
13.Maakohus rahuldas hagi nõude 1 osas õigeksvõtu alusel ja tunnustas AS-i Marfin Pank nõuet summas 51 129,32 eurot OÜ Humala Invest pankrotimenetluses.
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata nõude 2 osas. Selles on poolte vahel vaidlus, mille sisuks on 12.12.2006 sõlmitud laenuleping nr 2869/01/06 ja selle lisad 9-13, mille alusel hageja andis võlgnikule laenu ning selle tagastamata jäänud jääk. Samuti on vaidlustatud see, kas OÜ-l Comintec oli töövõtulepingust tulenev nõue ning sellest tulenevalt, kas oli alust seda võlgniku suhtes maksma panna.
15.Hageja esitas tõenditena laenulepingu nr 2869/01/06, samuti hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mis on sõlmitud võlgniku ja hüpoteegipidajate AS SEB Pank ja OÜ Comintec vahel. Hageja väidete kohaselt viimati nimetatud lepingu p 2.2. kohaselt tagasid võlgniku kinnistutele seatud hüpoteegid esmalt OÜ Comintec nõudeid, mis tulenevad OÜ Comintec ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Alles seejärel tagavad hüpoteegid hageja poolt loovutatud nõudeid võlgniku vastu.
16.Kostjate arvates on hageja nõude alusasjaoluks see, kas laenulepingust tulenev nõue enam eksisteerib, arvestades, et enampakkumisel saadu arvelt tuli laenulepingust tulenev nõue lugeda rahuldatuks. Kuna töövõtulepingust /-suhtest nõuet hageja eellasel ei olnud, siis on nõue 12.12.2006 sõlmitud laenulepingu ja selle lisadest 9-13 rahuldatud täitemenetluse käigus. Võlgnik ei ole kunagi sõlminud Comintec OÜ-ga töövõtulepingut, mis oleks aluseks hageja poolt pankrotimenetluses esitatud arvete esitamiseks ning ei ole kunagi Comintec OÜ-lt ehitustöid tellinud.
17.Maakohus asus seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et võlgniku ja Comintec OÜ vahel oleks olnud sõlmitud töövõtuleping. Hageja esitatud tõendite põhjal ei esine alust kõnealust asjaolu eeldada. Poolte vahel on vaidlus selles, et võlgniku ja Comintec OÜ vahel oleks üldse olnud sõlmitud töövõtuleping, mitte selle üle, kas tööd on tehtud või mitte.
18.Hageja esitas Salu tee 2/1 kuni 2/9 ridaelamubokside kasutusload, millest nähtub, et ehitised vastavad nõuetele ning ehitistel on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid jm ruumid. Kõnealusega saab küll ehitatud hoonete reaalset eksisteerimist tõendada, samuti, et ehitised vastavad kõikidele seaduses sätestatud nõuetele ning ehitistel on olemas kõik vajalikud ja nõutavad dokumendid (sh ehituspäevikud, töövõtulepingud jms), kuid tõendamata on see, et nende ehituste ehitamisel oleks osaline Comintec OÜ. Hageja väide selle kohta, nagu ta ei saa võlgniku ja OÜ Comintec vahelist töövõtulepingut esitada, kuna hageja tolleaegne kliendihaldur on hagejaga töösuhte lõpetanud ning üle andnud puuduliku dokumentatsiooni, ei ole veenev. Poole kohustus on oma seisukohti tõendada ja selles osas hageja ebaõnnestus. Maakohus nõustus kostjate seisukohaga, et ainuüksi arvete esitamine ei tekita rahalist kohustust ning vastav kohustus saab tekkida muu hulgas lepingu alusel, mida antud juhul kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole muid asjakohaseid tõendeid töövõtulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud.
19.Hageja viide sellele, et täitemenetluses on väidetavalt võlgnik nõustunud Comintec OÜ arvetest tuleneva nõudega, ei ole samuti tõendatud, kuna ka täiteavalduses ei ole osundatud, et täitmisele pöörati töölepingust tulenev nõue, vaid viide on vaid 21.12.2007 nõuete ja hüpoteekide loovutamise lepingule. Kumbki pool ei ole esitanud oma arvestust, millises osas nõuded on täitmisele esitatud. Vastusena kohtu vastavasisulisele järelepärimisele selgitas hageja, et 08.07.2008 täiteavalduses olid nõuded esitatud 21.12.2007 sõlmitud hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise lepingu ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktidest 2.2.1 ja 2.2.2 lähtuvalt – esmalt OÜ Comintec teostatud tööde alusel koostatud arvetest tulenevad nõuded ja seejärel loovutatud laenulepingust tulenevad nõuded. Eelmainitud lepingu p 2.2 tõlgendamise teel ei ole võimalik asuda seisukohale, et pooled oleksid kokku leppinud nõuete mingis gradatsioonis, so nende täitmisele pööramise järjekorras. Tegemist on tavalise loeteluga, mis ei sisalda mingit kokkulepet täidetavuse järjekorra osas. Kuid isegi kui nõustuda hageja väitega, siis eelduseks on ikkagi nõuete olemasolu ja seda ei ole hagejal õnnestunud eelnevas tõendada. Hagejal on õigus hagimenetluses esitada kõik asjas tähtsust omavad tõendid, isegi kui nõude esitamisel nõuete kaitsmiseks seda ei tehtud.
Apellatsioonkaebus
20.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, teha tühistatud osas uus otsus ja rahuldada Marfin Pank Eesti AS hagiavaldus täielikult.
21.Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, mis on tinginud ebaõige otsuse tegemise. Apellatsioonimenetluses arvestamisele tulevate tõendite ja asjaolude kohaselt tuleks kaevatavas osas teha maakohtust erinev otsus.
22.Maakohus on jätnud hindamata ja analüüsimata hageja selgitused 21.12.2007 hüpoteegilepingu sõlmimise asjaolude, põhjuste ning hüpoteegilepinguga kokkulepitu osas, mistõttu on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Hüpoteegilepingu tõlgendamise ebaselguse korral tuleb lähtuda poolte ühisest tahtest, või sellest, kuidas esimene pool tehingut mõistis.
23.Esitatud tõendite ja asjaolude pinnalt saab teha järelduse, et peale OÜ-ga Tafrix töövõtusuhte lõppemist soovis võlgnik jätkata Salu tee 2 objekti arendamist, kuid tööde alustamine OÜ Comintec poolt eeldas täiendavate tagatiste andmist. Hageja kui laenuandja oli valmis tagatised loovutama koos nõudega, kuivõrd oli veendunud, et valmis objekt on atraktiivsem ja tulusam müügiobjekt. Seega suurendaks valmis objekti realiseerimine oluliselt panga võlgnevuse tagasisaamise tõenäosust ja laekuvat summat. 21.12.2007 sõlmitud hüpoteegilepinguga lepiti kokku, et esmalt on tagatud OÜ Comintec eelduslikud kulud seoses ehitustöödega (p. 2.2.1.) ja seejärel ülejäävas osas laenulepingust tulenevad loovutusega saadud nõuded (p. 2.2.2.). Selle eest, et Comintec ehitab hooned valmis, loovutas hageja oma eesõiguse laekumistele, lootes valmis objektilt suuremat tulusust. Hagejale nõude loovutuse eest summade tasumine oli seatud sõltuvusse eelkõige võimalikest laekumistest. OÜ-l Comintec oli eesõigus oma töövõtusuhtest ja sellega seotud arvetest tulenevate nõuete rahuldamiseks ning alles seejärel kuulus tasumisele laenuga seotud nõue. Kui OÜ-l Comintec ei oleks eksisteerinud vastavat võlaõiguslikku nõuet, jääks täielikult arusaamatuks kogu nõude loovutamise ja hüpoteegilepingu sõlmimise majanduslik, struktuurne, tehniline ja õiguslik vajadus ning poolte tahe selliseks tehinguks. Seda enam, et sellisel juhul oleks võinud hageja ise, kui esmane hüpoteegipidaja, realiseerida talle kuuluvad hüpoteegid ning oleks saanud kogu koormatud vara müügist laekuva tulu endale ning mitte jagama seda OÜ-ga Comintec. Arvestades poolte käitumist laekumiste ajal (2008 aasta augustis), on ilmne, et poolte vahel eksisteeris nõuete subordinatsiooni kokkulepe ning et OÜ-l Comintec oli reaalne rahaline nõue võlgniku vastu. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Gennadi Kravtšuk peab apellatsioonkaebust alusetuks ja põhjendamatuks. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud maakohtu poolt VÕS § 29 normi ebaõigele kohaldamisele ja rajanud sisuliselt kogu kaebuse motivatsiooni hüpoteegi tagatislepingu tõlgendamisreeglitele. Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et maakohus pidas õigustatult otsuse tegemisel määravaks, et asjas ei tuvastatud OÜ-l Comintec mingite nõuete olemasolu, mis prevaleerinuks hageja nõuete ees. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
25.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 tulenevalt neid ei korda.
26.TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
27.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimise hetkest. VÕS § 95 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 ei tulene, et võlgnik võib oma kohustuse täitmist tõendada ainult nendes sätetes nimetatud tõenditega. Pool on tõendi liigi ja vormiga seotud üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest (TsMS § 238 lg 2). TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid
põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Poole kohustus on oma seisukohti tõendada. Arvete esitamine ei tekita rahalist kohustust. Kohustus saaks tekkida lepingu alusel, mida antud juhul kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole ka muid asjakohaseid tõendeid töövõtulepingu sõlmimise või faktilise töö tegemise kohta OÜ Comintec poolt esitanud.
28.Hageja loovutas 21.12.2007 laenulepingust tulenevad nõuded OÜ-le Comintec koos nõudeid tagavate hüpoteekidega. Nõude loovutamisega samal päeval, so 21.12.2007 sõlmisid hageja ja OÜ Comintec hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, mille p-st 2.2 ei nähtu otseselt, et pooled oleksid kokku leppinud nõuete täitmisele pööramise järjekorras. Maakohtul ei olnud vajadust hakata lepingu p 2.2 vastavalt hageja soovile tõlgendama, kuna see ei oleks hagi rahuldamise osas midagi muutnud. Järjekorra määramine omab tähtsust siis nõuete olemasolu korral. Kuna hageja ei ole tõendanud, et OÜ-l Comintec oleks olnud töövõtu lepingust tulenev nõue võlgniku vastu, on kogu laenulepingust tulenev nõue rahuldatud täitemenetluse käigus võlgniku vara realiseerimisel ja OÜ-l Comintec ei olnud hagejale midagi tagasi loovutada. Menetluskulude jaotus ja selgitus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud 93% ulatuses hageja kanda ja 7 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud Marfin Pank Eesti AS kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.