Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu 08.11.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-37925 kuulutati välja OÜ HI(pankrotis) pankrot. 09.11.2010 esitas AS Marfin Pank võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet võlgniku vastu summas 800 000 krooni (51 129,32 eurot) (Nõue 1). Nõudeavaldusele olid lisatud ka nõuet tõendavad dokumendid. Hageja nõue ei ole tagatud pandiga. 17.11.2010 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks täiendava nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet võlgniku vastu täiendavalt summas 9 590 369,73 krooni (612 936,34 eurot) (nõue 2). Nõudeavaldusele olid lisatud ka nõuet tõendavad dokumendid. Hageja nõue ei ole tagatud pandiga. 29.12.2010 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses Nõude 2 täpsustuse koos täpsustatud asjaolusid tõendavate dokumentidega. Nõudeavalduse täpsustusele olid lisatud ka asjaolusid tõendavad dokumendid. 25.03.2011 toimus võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, mille käigus jäi hageja nõue kogu ulatuses (nii Nõue 1, kui Nõue 2) tunnustamata, kuna sellele vaidles täies ulatuses vastu võlgniku võlausaldaja GK ning osaliselt vaidles vastu võlgniku juhatuse liige SK. Hageja on seisukohal, et nii pankrotimenetluse käigus esitatud nõudeavalduses kui ka esitatud hagiavalduses on tema poolt selgitatud nõuded oma sisus, aluses ja suuruses selged ja põhjendatud ning dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et puuduvad alused tema poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuete tunnustamata jätmiseks. Nõue 1 08.11.2010.a sõlmisid TN loovutajana ja hageja loovutuse saajana nõude loovutamise lepingu, millega loovutaja loovutas hagejale oma nõude võlgniku vastu summas 800 000 krooni (51 129,32 eurot). Loovutaja nõue kogusummas 800 000 krooni (51 129,32 eurot) võlgniku vastu tulenes võlgniku ja OÜ RP(registrikood XXX) vahel sõlmitud laenulepingutest summas kokku 850 000 krooni (54 324,90 eurot), millest on võlgnik tagastanud 50 000 krooni (3 195,58 eurot) (st on võlgnevuses summas 800 000 krooni 51 129,32 eurot) ning millistest lepingutest tulenevad nõuded on OÜ RP omakorda loovutanud loovutajale. Nõude loovutamise lepingu punkti 4.1. järgi leppisid pooled kokku, et nõue (sh. nõude omandiõigus) läheb hagejale üle loovutaja poolt nõude loovutamise lepingu allkirjastamise hetkest. Seega astus hageja alates 08. novembrist 2010.a senise võlausaldaja (T N ) asemele (VÕS § 164 lg 2). Nimetatud asjaolust teavitas nõude loovutaja 08.11.2010 ka pankrotihaldur

2(11)

Tsiviilasi nr 2-11-18754 RP. Eeltoodust tulenevalt oli pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku Nõudest 1 tulenev põhivõlg hageja ees 800 000 krooni (51 129,32 eurot). Nõue 2 17.11.2010 hageja täiendas ja suurendas oma nõuet võlgniku vastu 9 590 369,73 krooni (612 936,34 euro) võrra. 29.12.2010 hageja täpsustas oma 17.11.2010 nõudeavalduses märgitud nõudega seotud asjaolusid, millised on alljärgnevad. Hageja ja võlgnik (juhatuse liikme ST’a isikus) sõlmisid 12.12.2006. laenulepingu nr. XXXja hilisemalt ka laenulepingu lisad, mille alusel hageja andis võlgnikule laenu summas kokku 30 300 000 krooni (1 936 522,95 eurot). Hageja loovutas 21.12.2007 oma laenulepingust tulenevad nõuded OÜ’le TE(endine ärinimi OÜ C ) koos nõudeid tagavate hüpoteekidega. Nõude loovutamisega samal päeval, so 21.12.2007 sõlmisid võlgnik, hageja ja nõude loovutuse saaja (OÜ C ) hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu. Hüpoteegilepinguga loovutas hageja kõik oma nõudeid taganud hüpoteegid uuele võlausaldajale OÜ’le C . Samuti muudeti eelnimetatud hüpoteegilepinguga hüpoteekidega tagatavaid nõudeid ja nende järjekorda. Hüpoteegilepingu punkti 2.2. kohaselt tagasid võlgniku kinnistutele seatud hüpoteegid esmalt OÜ C nõudeid, mis tulenevad OÜ C ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Alles seejärel tagavad hüpoteegid hageja poolt loovutatud hageja nõudeid võlgniku vastu. 12.01.2008 saabus laenu tagasimakse tähtaeg ning lõppes ka võlgniku kohustus tasuda hagejale laenusummalt intressi. 12.01.2008 oli võlgniku intressivõlgnevuseks kokku 617 615,78 krooni. OÜ C teostas võlgnikule perioodil jaanuar 2008 kuni juuni 2008 töövõtulepingu alusel ehitustöid kokku summas 11 790 222,37 krooni (753 532,55 eurot). Kuivõrd võlgnik oma eelnimetatud arvetest tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud esitas OÜ C , tuginedes 21.12.2007 hüpoteegilepingule, 08.07.2008 kohtutäitur Marek Laanemets’ale täitmisavalduse summas 38 845 516 krooni (2 482 680,97 eurot) ning palus pöörata OÜ’le C kuuluvad nõuded täitmisele võlgnikule kuuluva vara suhtes. Täitemenetluse tulemusena kanti sissenõudjale (so OÜ C ) jaotuskava alusel 08.08.2008 üle 37 794 612.82 krooni. Tulenevalt 21.12.2007 sõlmitud hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu punktidest 2.2.1. ja 2.2.2. loeti nimetatud summa alusel esmalt tasutuks võlgniku võlgnevus OÜ C ees summas 11 790 222,37 krooni (753 532,55 eurot). Seejärel loeti laekunud summa arvelt VÕS § 88 lg-st 8 ja laenulepingu p-st 13.1.4 tulenevalt esmalt tasutuks võlgniku intressivõlgnevus summas 617 615,78 krooni (39 472,84 eurot) (laenulepingu p 1.5.) ja seejärel võlgnevusele kuni väljamakseni (so kuni 08.08.2008) arvestatud viivis summas 4 264 903,57 krooni (272 577,02 eurot) (laenu põhiosa + intressivõlg x viivis 24% aastas).

3(11)

Tsiviilasi nr 2-11-18754 Arvestades eeltoodut jäi võlgniku loovutatud laenulepingust tulenevaks lõplikuks põhiosavõlgnevuseks 08.08.2008 seisuga OÜ C ees kokku 9 178 128,90 krooni (586 589,35 eurot. OÜ TE(OÜ C ) tagastas 04.09.2008 osaliselt laenulepingust tuleneva nõude täitmata osas, summas 6 268 215,51 krooni (400 611,99 eurot), hagejale. Samuti arvestas hageja nõude osalisest tagasiloovutusest alates loovutatud osa võlgnevusele laenulepingu punktis 17 sätestatud viivist kuni 08.11.2010, millal Harju Maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti. Võlgniku viivisevõlgnevuseks perioodi 04.09.2008 kuni 08.11.2008 eest kokku on 3 322 154,22 krooni (212 324,35 eurot). Seega on võlgniku nõudest 2 tuleneva võlgnevuse suuruseks võlausaldaja ees kokku 9 590 369,73 krooni (6 268 215,51+3 322 154,22) (612 936,34 eurot). Eeltoodust tulenevalt on võlgniku nõudest 1 ja nõudest 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 664 065,66 eurot. Vastusena kostjate seisukohtadele hagiavalduse osas on hageja märkinud, et puudub vaidlus selles, et kostja 2 poolt tellitud ja OÜ C poolt ehitatud hooned reaalsuses eksisteerivad, ehitised vastavad kõikidele seaduses sätestatud nõuetele ning ehitistel on olemas kõik vajalikud ja nõutavad dokumendid (sh ehituspäevikud, töövõtulepingud jms). VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimise hetkest. Kuivõrd kostja 2 poolt tellitud ehitistes toimus küttesüsteemide nõuetekohasuse kontroll aprillis-mais 2007, siis on ilmne, et ehitised olid kevadeks 2007 sellises valmidusastmes, mis võimaldas anda ehitised peale siseviimistlustööde lõpetamist faktilisse kasutusse isegi juhul kui formaalselt puudus ehitistel kasutusluba. Nimetatud asjaolu toetab muu hulgas hageja viimane väljamakse korraldus 07. juunist 2007 – st, et ehitised olid saavutanud lõpliku valmidusastme ning hageja poolt aktsepteeritud ehitusjärelevalve oli kinnitanud nõuetekohaste tööde teostamise ja valmimise juuniks 2007. Eeltoodust tulenevalt oli nii OÜ-l C kui ka hagejal nõue kostja 2 vastu, mis tulenes nii töövõtulepingust kui ka laenulepingust. OÜ-l C oli õiguslik alus ehitusarvete esitamiseks, milliste arvete alusel tekkinud nõue rahuldati täielikult täitemenetluse käigus ning milliste OÜ C nõuete tõttu jäi hageja laenulepingust tulenev nõue osaliselt rahuldamata. Hageja oli osundatud hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu pooleks ning hageja kinnitab, et poolte tahe on fikseeritud osundatud lepingu punktidest 2.2.1. ja 2.2.2., mille kohaselt loetakse hüpoteegi realiseerimisel esmalt tasutuks kostja 2 võlgnevus OÜ C ees summas 11 790 222,37 krooni (753 532,55 eurot) ning alles seejärel hageja poolt loovutatud laenulepingust tulenevad nõuded. 08.07.2011 esitatud hageja täiendava seisukohas on hageja selgitanud, et ilmne on asjaolu, et OÜ C ja kostja II vahel eksisteeris võlasuhe ehitustööde teostamiseks, OÜ C on teostanud nõuetekohased ehitustööd, nende käigus on valminudnõuetekohased hooned ning teostatud tööd on aktsepteeritud vastava järelevalvespetsialisti poolt, mistõttu hagejal kui krediidiasutusel tekkis laenulepingu p 3.2.2 tulenev kohustus teostada laenusumma väljamakse kostjale II. Laenusummade väljamaksmise teostamine ei eeldanud aga

4(11)

Tsiviilasi nr 2-11-18754 töövõtulepingu esitamist, mistõttu hageja valduses ei ole kostja I poolt järjekindlalt nõutavat töövõtulepingut. Hageja leiab, et on ilmne, et nõude ja sealjuures hüpoteekide omandamise eesmärgiks OÜ C poolt oli saada oma võlaõiguslikele nõuetele täiendavad tagatised hüpoteekide näol, mis omakorda aga kinnitab hageja väidet, et võimaliku täitemenetluse korral rahuldas OÜ C esmalt oma arvetest tulenevad nõuded ja alles seejärel loovutuse käigus saadud nõuded.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja 1 teatab, et hageja nõuet 1 summas 51 129,32 eurot tunnistab, võtab omaks ja peab õigeks hagi rahuldamist hageja selle nõude osas. Nõue on dokumentaalselt ja õiguslikult põhjendatud ning kostjal 1 vastuväited hagile selles osas puuduvad. Samas on kostja 1 aga vastupidisel seisukohal hageja nõude 2 osas 612 936,34 euro suhtes. Kostja 1 leiab, et nõue on põhjendamata, selle nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad väited on tõendamata ja paljasõnalised ning nõue seetõttu alusetu. Kostja 1 esitab oma vastuväited alljärgnevalt. Hageja on oma hagi olulises osas rajanud asjaolule, et kuivõrd C OÜ kui hagejale kuuluva nõude eelnev ajutine omaja rahuldas eelkõige enda nõuded kinnistute sundmüügist saaduga, siis just nimelt sel põhjusel jäid hageja oma nõudeid kostja 2 vastu rahuldamata. Seetõttu omab hageja väidetavalt endiselt laenulepingust nr XXX nõudeid kostja 2 vastu. Nimetatud väiteid ei ole hageja aga millegagi tõendanud. Hageja ei ole nimelt tõendanud, et C OÜ (praegune TEOÜ) on teostanud perioodil jaanuar 2008 kuni juuni 2008 HIOÜ-le ehitustöid töövõtulepingu alusel. Hageja on esitanud vaid paljasõnalise väite ja selle kinnituseks väidetavalt esitatud arved rahasummade saamiseks. Nimetatud arved aga ei tõenda töövõtulepingu olemasolu, tööde tegemist ega vastuvõtmist kostja 2 poolt ega tasu maksmise kohustuse tekkimist kostjal 2. Hageja ei ole tõendanud, et C OÜ-l üleüldse oli reaalne nõue kostja 2 vastu ja teiseks, et C OÜ võis väidetavast töövõtulepingust tulenevat nõuet eelistada laenulepingust tulenevale nõudele. Ainuüksi arvete esitamine ei tekita rahalist kohustust. Rahaline kohustus saab tekkida ainult lepingu või seaduse alusel. Hageja ei ole tõendanud lepingu olemasolu C i ja kostja 2 vahel. Isegi, kui hageja suudaks tõendada, et esines suuline leping, ei ole ta tõendanud, et kostjal 2 tekkis väidetavast töövõtulepingust tasu maksmise kohustus. Hagiavalduse lisana esitatud arvetelt nähtub, et väidetavalt olid arvete aluseks vastuvõtuaktid. Hageja ei ole ühtegi vastuvõtuakti hagile lisanud. Arvete esitamisest ei teki võlakohustust, kui arve esitamine ei rajane õiguslikule alusele. HIOÜ endine seaduslik esindaja ST on eitanud mistahes töövõtulepingu sõlmimist TEOÜ-ga. Kostja 2 pankrotimenetluses ei ole kostjale 1 teadaolevalt pankrotivõlgniku valduses mitte ühtegi dokumenti selle kohta, et C OÜ ́ga olnuks sõlmitud töövõtuleping või et pankrotivõlgnikul oleks kohustused sellise ühingu nagu C OÜ ees, mis tulenevad töövõtulepingust. Samuti ei ole kunagi kostjale 2 esitatud arveid, millistele hageja käesolevas asjas tugineb. Kostja 1 on seisukohal, et nimetatud arveid ei ole kunagi tegelikult esitatud. Hageja ei ole lisaks tõendanud, et kõnealused arved esitati kostjale 2 nimelt ajavahemikul jaanuar-juuni 2008. Täiendavalt, isegi, kui ilmneks, et arved sel ajavahemikul esitati, ei tõenda arvete esitamine õiguslikku alust ega tekita iseseisvalt kostjale 2 rahalist kohustust.

5(11)

Tsiviilasi nr 2-11-18754

Täiendavalt osundab kostja 1, et väärib tähelepanu asjaolu, et kuivõrd arvete kohaselt oli väidetav nõue suur, siis on raske ette kujutada, miks peaks sellises mahus ehitustöid tellima ilma kirjalikku lepingut sõlmimata. Isegi, kui pidada lepingut suuliselt sõlmituks, siis ka suulise lepingu olemasolu ja selle tingimusi peab tõendama muude olemasolevate tõenditega. Hageja ei ole tõendanud, kellele, mis summas ja millistel tingimustel väidetava lepingu alusel töid teostati, kes ja millal ning millistes summades pidi tööde eest tasuma. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et väidetavate arvete esitamist jätkati järjepidevalt, kuigi kostja 2 nimetatud arveid ei tasunud. Ühelgi arvel ei ole viidet võlgnevuse kohta, mis pidanuks tekkima eelmise arve tasumata jätmisest. Arvestades summade suurust, on võlgnevuse märkimata jätmine ja samal ajal töövõtja poolt tööde teostamise jätkamine ebausutav. Kostja 1 arvates on hageja nõude fundamentaalseks alusasjaoluks see, kas laenulepingust tulenev nõue enam eksisteerib, arvestades, et enampakkumisel saadu arvelt tuli laenulepingust tulenev nõue lugeda rahuldatuks. Hageja on hagiavalduses asunud tõlgendama hüpoteegilepingu punkti 2.2 ja leidnud, et lepingut tuleks tõlgendada selliselt, et kõigepealt rahuldatakse C OÜ enda nõuded, mis tulenevad C OÜ ja võlgniku vahelisest väidetavast töövõtulepingust ning alles seejärel C OÜ-le hageja poolt loovutatud nõuded. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas seadusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 kohaselt loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. C i nõue kostja 2 vastu, mis tulenes laenulepingust nr 2869/01/06, muutus sissenõutavaks 13.01.2008.a. Eeltooduga kooskõlas, isegi kui töövõtuleping ja sellest tulenev nõue eksisteeris, pidi täitemenetluses saadud vahenditest rahuldatuks lugema kõigepealt laenulepingu järgse võlgnevuse. Lisaks, hageja ja C OÜ vahel 21.12.2007.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr XXXpunktist 3.1. nähtub, et nõude loovutuse eest tasumise tingimustena lepiti kokku proportsioonid mille kohaselt kinnistute müügihinnast pidanuks vähendatama just nimelt laenulepingust tulenevaid nõudeid. Hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise lepingu ja hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu punktist 2.2. ei tulene nõuete prevaleerimise kokkulepet ega eelnimetatud nõude loovutamise kokkuleppe XXXp 3.1. muudatuskokkulepet. Tegemist on tavapärase tagatiskokkuleppega AÕS § 346 lg 2 mõttes, millega määratakse, milliseid nõudeid hüpoteegiga tagatakse. Tagatiskokkuleppest iseendast ei teki nõuet, vaid tagatiskokkuleppes lepitakse kokku, milliseid nõudeid hüpoteek tagab. Käesoleval juhul on tagatiskokkuleppe punkt 2.2.1. abstraktne, mistõttu pidanuks täitemenetluses nõude tekkimise õiguslikku alust tõendama, mida aga nõude omaja ei ole teinud täitemenetluses ning mida hageja ei ole suutnud tõendada ka käesolevas asjas. Kõike ülaltoodut arvesse võttes on kostja 1 seisukohal, et hagejal puudub nõue summas 612 936,34 eurot kostja 2 vastu, sest nõue on rahuldatud 07.08.2008.a. toimunud enampakkumisel saadud vahendite arvel. 22.08.2011 on kostja 1 esitanud lõplikud seisukohad, millest nähtuvalt leiab kostja 1, et kuna võlgniku pankrot kuulutati välja 08.11.2010 siis pidi hageja kostja 2 pankrotimenetluses kõik oma nõuet tõendavad dokumendid ja asjaolud esitama hiljemalt 07.01.2011. Hageja ei saa käesolevas kohtumenetluses esitada täiendavaid tõendeid oma väidetava nõude põhjendamiseks ning kõik hageja poolt täiendavalt esitatavad asjaolud ja dokumendid tuleb

6(11)

Tsiviilasi nr 2-11-18754 jätta tähelepanuta. Kostja 2 ei ole kunagi sõlminud C OÜ-ga töövõtulepingut, mis oleks aluseks hageja poolt pankrotimenetluses esitatud arvete esitamiseks ning kostja 2 ei ole kunagi C OÜ-lt ehitustöid tellinud. Kostjale 2 teostas ehitustöid OÜ T , seejuures peatöövõtjana, kellel oli OÜ-ga HI sõlmitud kirjalik ehituse töövõtuleping ning kes ehitas ka välja kõik XXXkinnistutel asuvad ridaelamuboksid, kuni ehituse töövõtulepingu peatamise kokkuleppe sõlmimiseni 19.10.2007. OÜ T kasutas alltöövõtjana OÜ-d TG, kes muu hulgas paigaldas Salu tee objektile gaasipaigaldised, millel ei ole mingit seost OÜ-ga C . Kostja 2 nõustub täies ulatuses kostja 1 vastusega ja toetab seda. Kostja 2 on seisukohal, et hagejal puudub nõue summas 612 936.34 eurot kostja 2 vastu, sest nõue on rahuldatud 07.08.2008 toimunud enampakkumisel saadud vahendite arvel. Kostja 2 nõustus täitemenetluse läbiviimisega 12.12.2006 laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete rahuldamiseks, mistõttu puudus kostjal 2 alus ja vajadus täitemenetluse läbiviimist vaidlustada. Kostjal 2 puudus igasugune alus kahelda, et täitemenetlus toimus ainuüksi laenulepingu järgsete nõuete rahuldamiseks, sest kostjal 2 puudus OÜ-ga C muu võlasuhe kui laenulepingust tulenev nõue, mille OÜ C oli ajutiselt Marfin Pank Eesti AS-ilt omandanud. Kostja II palub hagi 612 936.34 euro ulatuses jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-11-18754 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva asjaolude osas: - kostjad teatavad, et hageja esimest tunnustusnõuet summas 51 129,32 eurot tunnistavad, võtavad omaks ja peavad õigeks hagi rahuldamist hageja selle nõude osas. - 25.03.2011 võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata. - nõuete loovutamise osas poolte vahel vaidlust ei ole; - poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 12.12.2006 on sõlmitud laenuleping nr XXX ja hilisemalt laenulepingu lisad 9-13, mille alusel hageja andis võlgnikule laenu summas 30 300 000 krooni (1 936 522,95 eurot)

7(11)

Tsiviilasi nr 2-11-18754 -

kostjad paluvad hagi teise nõude osas jätta 612 936.34 euro ulatuses jätta rahuldamata.

Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Nõue 1 Kuivõrd kostjad on tunnistanud hageja poolt esitatud nõuet 1 summas 51 129,32 eurot, siis rahuldab kohus hagi kõnealuses osas õigeksvõtu alusel ja ei pea vajalikus nimetatul pikemalt peatuda. Nõue 2 Poolte vahel on vaidlus hageja teise nõude osas summas 612 936,34 eurot, mille sisuks on 12.12.2006 sõlmitud laenuleping nr XXX ja hilisemalt laenulepingu lisad 9-13, mille alusel hageja andis võlgnikule laenu summas 30 300 000 krooni (1 936 522,95 eurot) tagastamata jäänud jääk. Samuti on vaidlustatud see, kas OÜ C oli töövõtulepingust tulenev nõue ning sellest tulenevalt kas oli alust seda kostja 2 suhtes maksma panna. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud tõenditena laenulepingu nr XXX(I kd tl 25-30) samuti hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu (tl 37-77), mis on sõlmitud HIOÜ ja hüpoteegipidajate AS SBM Pank ja OÜ C vahel. Hageja väidete kohaselt viimati nimetatud lepingu punkti 2.2. kohaselt tagasid võlgniku kinnistutele seatud hüpoteegid esmalt OÜ C nõudeid, mis tulenevad OÜ C ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Alles seejärel tagavat hüpoteegid hageja poolt loovutatud hageja nõudeid võlgniku vastu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimise hetkest. Hageja esitatud väidete kohaselt OÜ C teostas võlgnikule perioodil jaanuar 2008 kuni juuni 2008 töövõtulepingu alusel ehitustöid kokku summas 11 790 222,37 krooni. Kuivõrd võlgnik oma eelnimetatud arvetest (I kd 78-84) tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud esitas OÜ C , tuginedes 21.12.2007 hüpoteegilepingule, 08.07.2008 kohtutäitur Marek Laanemets’ale täitmisavalduse summas 38 845 516 krooni ning palus pöörata OÜ’le C kuuluvad nõuded täitmisele võlgnikule kuuluva vara suhtes. Töövõtusuhteid tõendavat hageja arvates samuti see, et Tartumaal XXX on saanud valmis ning ehitusele on antud kasutusluba.

8(11)

Tsiviilasi nr 2-11-18754 Kostjate arvates on hageja nõude fundamentaalseks alusasjaoluks see, kas laenulepingust tulenev nõue enam eksisteerib, arvestades, et enampakkumisel saadu arvelt tuli laenulepingust tulenev nõue lugeda rahuldatuks. Kuna töövõtulepingust /-suhtest nõuet hagejal eellasel ei olnud, siis on nõue 12.12.2006 sõlmitud laenuleping nr XXX ja hilisemalt laenulepingu lisadest 9-13 rahuldatud täitemenetluse käigus. Kostja 2 ei ole kunagi sõlminud C OÜ-ga töövõtulepingut, mis oleks aluseks hageja poolt pankrotimenetluses esitatud arvete esitamiseks ning kostja 2 ei ole kunagi C OÜ-lt ehitustöid tellinud. Kostjale 2 teostas ehitustöid OÜ T , seejuures peatöövõtjana, kellel oli OÜ-ga HI sõlmitud kirjalik ehituse töövõtuleping ning kes ehitas ka välja kõik XXX kinnistutel asuvad ridaelamuboksid, kuni ehituse töövõtulepingu peatamise kokkuleppe sõlmimiseni 19.10.2007. OÜ T kasutas alltöövõtjana OÜ-d TG, kes muu hulgas paigaldas Salu tee objektile gaasipaigaldised, millel ei ole mingit seost OÜ-ga C . Kostja esitatud väiteid tõendab asja materjalide juurde esitatud ehituse töövõtuleping 21/06. Samuti on kostja esitanud 18.08.2008 kohtuotsuse, millega on hagi rahuldatud tagaseljaotsusega OÜ T kasuks ning välja mõistetud võlgnikult HIOÜ 7 714 631,10 krooni. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja 2 ja C OÜ vahel oleks olnud sõlmitud töövõtulepingut. Hageja esitatud tõendite põhjal ei esine alust kõnealust asjaolu eeldada. Kohus möönab, et töövõtulepingu, eriti aga ehitustööde töövõtulepingu sõlmimist peavad seadusest tulenevalt tõendama veel mitmed muud dokumendid, kuid antud juhul on poolte vahel vaidlus selles, et kostja 2 ja C OÜ vahel oleks üldse olnud sõlmitud töövõtuleping, mitte selle üle, kas tööd on tehtud või mitte. Hageja on esitanud Salu tee 2/1 kuni 2/9 ridaelamubokside kasutusload (II kd tl 21-56), millest nähtub, et ehitised vastavad nõuetele ning ehitistel on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid jm ruumid. Kõnealusega saab küll ehitatud hoonete reaalset eksisteerimist tõendada, samuti, et ehitised vastavad kõikidele seaduses sätestatud nõuetele ning ehitistel on olemas kõik vajalikud ja nõutavad dokumendid (sh ehituspäevikud, töövõtulepingud jms), kuid tõendamata on see, et nende ehituste ehitamisel oleks osaline C OÜ. Hageja on märkinud, et tal ei ole võimalik kohtule esitada kostja 2 ja OÜ C vahelist töövõtulepingut, milline leping oli sõlmitud ja allkirjastatud, kuivõrd hageja tolleaegne kliendihaldur on hagejaga töösuhte lõpetanud ning üle andnud puuduliku dokumentatsiooni (II kd tl 92). Hageja märgib, et kostja 2 ei ole OÜ C poolt esitatud arveid ega arvete alusel toimunud täitemenetlus vaidlustanud, mis kinnitab veel kord hageja positsiooni, et OÜ C oli kokku lepitud ning tellitud tööd nõuetekohaselt teostanud ja kostja 2 oli tööd vastu võtnud. Riigikohtu 17.11.2011 otsuse nr 3-2-1-96-11 p-st 12 nähtub, et VÕS § 95 lg-st 1 ja § 96 lgst 1 ei tulene, et võlgnik võib oma kohustuse täitmist tõendada ainult nendes sätetes nimetatud tõenditega. Pool on tõendi liigi ja vormiga seotud üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest (TsMS § 238 lg 2). TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks

9(11)

Tsiviilasi nr 2-11-18754 lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium ülalosundatud asjas, et lisaks VÕS § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud tõenditele võib võlgnik võla tasumist tõendada ka muude kirjalike dokumentidega, samuti tunnistajate ütlustega. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta nagu ta ei saa kostja 2 ja OÜ C vahelist töövõtulepingut esitada, kuna hageja tolleaegne kliendihaldur on hagejaga töösuhte lõpetanud ning üle andnud puuduliku dokumentatsiooni, ei ole veenev. Poole kohustus on oma seisukohti tõendada ja selles osas hageja ebaõnnestus. Kohus nõustub antud juhul kostjate seisukohaga, et ainuüksi arvete esitamine ei tekita rahalist kohustust ning vastav kohustus saab tekkida muu hulgas lepingu alusel, mida antud juhul kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole muid asjakohaseid tõendeid töövõtulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud. Hageja viide sellele, et täitemenetluses on väidetavalt kostja 2 nõustunud C OÜ arvetest tuleneva nõudega ei ole samuti tõendatud, kuna ka täiteavalduses (kd I tl 95jj) ei ole osundatud, et täitmisele pöörati töölepingust tulenev nõue, vaid viide on vaid 21.12.2007.a. nõuete ja hüpoteekide loovutamise lepingule. Kumbki pool ei ole esitanud oma arvestust, millises osas nõuded on täitmisele esitatud. Vastusena kohtu vastavasisulisele järelepärimisele (II kd 78) on hageja täiendavalt selgitanud, et 08.07.2008 täiteavalduses olid nõuded esitatud 21.12.2007 sõlmitud hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise lepingu ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktidest 2.2.1 ja 2.2.2 lähtuvalt – esmalt OÜ C teostatud tööde alusel koostatud arvetest tulenevad nõuded ja seejärel loovutatud laenulepingust tulenevad nõuded (II kd tl 92). Kohus leiab esmalt, et eelmainitud lepingu p 2.2 tõlgendamise teel ei ole võimalik asuda seisukohale, et pooled oleksid kokkuleppinud nõuete mingis gradatsioonis so nende täitmisele pööramise järjekorras. Tegemist tavalise loeteluga, mis ei sisalda mingit kokkulepet täidetavuse järjekorra osas. Kuid isegi kui nõustuda hageja väitega, siis eelduseks on ikkagi nõuete olemasolu ja seda ei ole hageja õnnestunud eelnevas tõendada. Kostja 1 hinnangul kuna võlgniku pankrot kuulutati välja 08.11.2010 siis pidi hageja kostja 2 pankrotimenetluses kõik oma nõuet tõendavad dokumendid ja asjaolud esitama hiljemalt 07.01.2011. Hageja ei saa käesolevas kohtumenetluses esitada täiendavaid tõendeid oma väidetava nõude põhjendamiseks ning kõik hageja poolt täiendavalt esitatavad asjaolud ja dokumendid tuleb jätta tähelepanuta. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kostja väited on sisutühjad ning põhjendamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Juhindudes eelnimetatust on hagejal õigus hagimenetluses esitada kõik asjas tähtsust omavad tõendid, isegi kui nõude esitamisel nõuete kaitsmiseks seda ei tehtud. Kohus asub seisukohale, et johtuvalt eelnimetatust ei puuduta kõnealune hageja poolt esitatavaid tõendeid, vaid üksnes tema nõude suurust, mistõttu on põhjendamatu kostjate nõue hageja täiendavalt esitatud dokumentide tähelepanuta jätmiseks.

10(11)

Tsiviilasi nr 2-11-18754 Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb antud juhul rahuldada osaliselt. Hageja ei ole nõuet 2 asjakohaste tõenditega tõendanud, mistõttu vastavas osas hagi rahuldamisele ei kuulu.

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas on õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so jätta menetluskuludest 7 % ulatuses solidaarselt kostjate ja 93% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.