2-12-3732/23 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

väga halvasti, esitab kohtusse tsiviilasjas nr 2-11-2043 ebaõigeid andmeid. Kaebuse esitaja taotleb TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel kohtutäitur A.Kreki otsuse tühistamist. 20.02.2012.a. esitas O B kaebuse täienduse, milles lisaks esialgses kaebuses avaldatud asjaoludele esitas järgmised andmed: A.Krek töötab väga halvasti, esitab kohtusse tsiviilasjas nr 2-11-2043 ebaõigeid andmeid. Kohtutäituri assistent teavitas, et võlgnikul ei ole raha, autot ega vara ning ta ei tööta. See tõendab, et võlgnikult on ääärmiselt raske elatist sisse nõuda ning seetõttu saab elatise tasumist nõuda sugulastelt, s.o tsiv.asi nr 2-11-2043. Seejärel kohtutäituri assistent teavitas, et võlgnikul on auto, reg.märgiga xxxx, mida enne ei olnud. See näitab, et võlgnikul on vara. Kaebuse esitaja aga väidab, et võlgnikul nimetatud vara, s.o sõidukit tegelikkuses ei ole. Kaebuse esitaja teatas sellest ka kohtutäiturile e-posti kaudu. Peale seda, kohtutäitur kartes kriminaalasja algatamist, taandas ennast täiteasja läbiviimisest. 05.04.2012.a. esitas kohtutäitur Andrei Krek vastuse kaebusele. Puudutatud isiku vastuse kohaselt on tema menetluses täiteasi elatisraha sissenõudmises I S sissenõudja O B’i kasuks, mille aluseks on Viru Maakohtu 27.10.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 2-08-87223 ja sissenõudja täitmisavaldus. Kohtutäitur taandas ennast 04.01.2012.a otsusega täitemenetluse läbiviimisest kuna kohtutäituri ja sissenõudja vahel tekkisid vaenulikud suhted ning seetõttu ei saanud täitur tagada erapooletut suhtumist täitemenetluse osalistele. Sissenõudja viide kohtutäituri tasu sissenõudmisele ei ole kohtutäituri taandamisega seotud. Sissenõudja viide kohtutäituri halvale tööle ei ole samuti arusaadav. Kohtutäitur on 2010. aastal sisse nõudnud kogu elatisraha võlgnevuse üldsummas 50 373 krooni. Peale võlgnikule kuuluva kinnisvara realiseerimist, ei jäänud võlgniku omandis realiseerimisele kõlblikku vara. Kohtutäitur on rakendanud kõik seadusega ette nähtud sunniabinõud tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, milles on sissenõudjal alati võimalik veenduda tutvudes täitetoimikuga kohtutäituri büroos vastuvõtuaegadel. Sissenõudja kaebuse sisust võib teha järelduse, et ta ei ole kohtutäituri tööga rahul, kuid samal ajal nõuab menetluse jätkamist just kohtutäitur Andrei Krek’i büroos ning ei soovi asja üle anda teise täituri menetlusse. Kaebuse täienduse osas märgib kohtutäitur, et Autoregistri andmetel kuulub võlgnikule sõiduauto xxxx reg.nr xxxx, ehitusaasta xxxx. Ei ole arusaadav, kellele ja mis nimelt valed andmed esitas kohtutäitur. Kohtutäitur lisab ka, et vähese väärtuse tõttu ei ole otstarbekas pöörata sissenõuet eelmainitud sõidukile. Täitemenetluse seadustiku § 53 lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 13.04.2012.a. esitas O.B endapoolse vastuse kohtutäituri vastuse suhtes, milles leiab, et kohtutäituri vastus on täielikult põhjendamatu ning väidab, et võlgnikule sõidukit xxxx, reg.märgiga nr xxxx, ei kuulu. See varastati 2003-2004.a. ja on siiani leidmata. Täitur on leidnud, et eelnimetatud sõidukile ei ole otstarbekas pöörata sissenõuet. Kui eeldada, et auto on olemas, siis nõuab see kulutuste tegemist, et sellega sõita. Seega peab võlgnikul olema raha auto jaoks ning kui autot ei ole, siis peab see raha jääma lapse jaoks. 18.04.2012.a. esitas kohtutäitur kirjaliku vastuse selle kohta, et tema hinnangul ei ole võlgnikule kuuluv sõiduauto seotud kohtutäituri taandamise otsusega ning see ei mõjuta kohtutäituri 04.01.2012.a. otsuses toodud põhjendusi. Kohtumääruse põhjendused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus tuvastas, et kohtutäitur Andrei Krek, kelle menetluses on täiteasi nr 066/2009/4230, mille aluseks on Viru Maakohtu 27.10.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 2-08-87223 ja sissenõudja O B`i täitmisavaldus, tegi 04.01.2012.a. otsuse, millega taandas ennast täitemenetluse nr 066/2009/4230 läbiviimisest (t.lk 3). Kohtutäituri otsuse peale esitas sissenõudja O B kaebuse kohtutäiturile (t.lk 6), mille kohtutäitur jättis enda 20.01.2012.a. otsusega rahuldamata (t.lk 5). Kohtutäituri 20.01.2012.a. otsuse peale esitas O B kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja (täitemenetluses sissenõudja) on järginud Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 1 ja § 218 lg-s 1 sätestatud korda ning kohus on pädev antud asjas esitatud kaebust läbi vaatama. Kaebuse esitaja (täitemenetluses sissenõudja) O B`i nõudeks on kohtutäitur A.Krek`i otsuse tühistamine, millega kohtutäitur taandas ennast täitemenetluse nr 066/2009/4230 läbiviimisest. Kaebuse esitaja põhiargumendid esitatud nõude rahuldamiseks on, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud kehtivat seadusandlust; kohtutäitur on teeninud täitemenetluse käigus 700 eurot ning seejärel täiteasjas materiaalse huvi kadumisel, loobunud enda taandamise alusel edasisest täitemenetluse läbiviimisest. Kohtutäitur A.Krek on 04.01.2012.a. otsuses ning kohtule esitatud vastuses leidnud, et täitur ei saa tagada erapooletut suhtumist täitemenetluse osalistele, mis on taandamise aluseks TMS § 9 lg 1 p 6 alusel. Täitemenetluse kui täitedokumentide täitmise menetluse on seadusandja ette näinud ja kujundanud nii sissenõudja kui ka võlgniku huvides. Täitemenetluse seadustikus kehtestatud reeglid peavad tagama sissenõudjale täitedokumendis väljendatud õiguste tõhusa kaitse, kuid teiselt poolt andma vajalikku kaitset ning õiguskaitsevahendeid ka võlgniku käsutusse. Täitemenetluse korraldajaks on kohtutäitur, kes kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. KTS § 2 lg 3 sätestab, et kohtutäitur peab ametitegevuses olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. TMS § 9 lg 1 p 6 kohaselt kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Sama paragrahvi lg 2 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul ei loeta erapoolikust põhjustavaks asjaoluks kohtutäituri tasu sissenõudmist. Seega nähtub eelnimetatud sätteist üheselt, et kohtutäituril on seadusest tulenev kohustus enda taandamiseks, kui ta leiab, et ta ei saa täitemenetlust erapooletult läbi viia. Kohus nõustub kohtutäituriga selles osas, et otsustus võib põhineda kohtutäituri subjektiivsel hinnangul. Samas peab otsustus olema põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur A.Krek on enda otsust piisavalt põhjendanud, eelkõige sellega, et kohtutäituri ja sissenõudja vahel on tekkinud vaenulikud suhted, mis ilmselgelt ei taga täituri poolt täitemenetluse läbiviimist erapooletult. Vaenulikud suhted on tekkinud sissenõudja O.B poolse käitumise tagajärjel (pöördumiste agressiivne toon, kohtutäituri usaldamatus, kohtutäituri aususes kahtlemine, ähvardused). O.B argument selles osas, et kohtutäitur on teinud otsuse enda taandamise kohta seejärel, kui ta on asjas kaotanud materiaalse huvi, ei ole asjakohane. Kohtutäituri seaduse § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Kohtutäituri seaduse § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Kohtutäituri poolt esitatud vastusest nähtub, et kohtutäitur on 18.05.2010.a. sisse nõudnud võlgnikult kogu elatisraha võlgnevuse täiteasjas nr 066/2009/4230, mille eest oli kohtutäituri otsuse alusel sisse nõutud kohtutäituri tasu seaduses sätestatud ulatuses. Käesolevaks ajaks on tekkinud uuesti elatisraha võlgnevus, mille sissenõudmise eest on ka seadusega ette nähtud kohtutäituri tasu nõudmise võimalus (t.lk 92). Seega on kohtutäituril ka käesoleval hetkel võimalik saada täitemenetluse läbiviimise eest tasu ning seega, ei saa väita, et kohtutäitur on teinud otsuse enda

taandamise kohta sel alusel, et tal puudub materiaalne huvitatus asja edasi menetlemisel. Lisaks on täiteasjas nr 066/200974230 tehtud täitetoimingud kehtivad, täitemenetlusosaliste poolt ei ole ühtegi toimingut vaidlustatud. Kohus leiab, et täiesti asjakohatud on kaebuse esitaja poolt esitatud seisukohad selles osas, et A.Krek esitab kohtusse tsiviilasjas nr 2-11-2043 (nimetatud tsiviilasi, s.o R B hagi N S vastu elatise nõudes, on hetkel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses), ebaõigeid andmeid ning andmeid võlgnikule kuuluva/mittekuuluva sõiduki osas. Nimetatud asjaolud ei ole seotud kohtutäituri taandamise küsimuse lahendamisega. Kohus, on arvamusel, et enesetaandamine on käesoleval juhul kohtutäituri kui ametiisiku ning kui kodaniku isiklik suhe asjasse ning saab olla väljendatud ja põhjendatud isiklikult pinnalt. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kohtutäitur A.Krek ei saa olla täiteasjas erapooletu ning on kohustatud ennast taandama. Seega tuleb jätta O B`i kaebus kohtutäitur Andrei Krek`i otsuse peale täiteasjas nr 066/2009/4230 rahuldamata. Kohus lisab, et kohtutäituri taandamise korral antakse täitedokument sissenõudja avalduse alusel üle teisele kohtutäiturile. Kui taandatakse kõik ühte piirkonda teenindavad kohtutäiturid, antakse täitedokument sissenõudja avalduse alusel täitmiseks võlgniku elu- või asukohale kõige lähemal asuvale kohtutäiturile. Kui sissenõudja ei esita üleandmise avaldust viie tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, määrab kohus taandatud kohtutäituri avalduse alusel asja üleandmise teisele kohtutäiturile. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Avaldaja O B vabastati Viru Maakohtu 07.03.2012.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-12-3732 kaebuse esitamisel riigilõivu 63.91 eurot tasumisest (t.lk 76-78). TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd kohus jätab O B`i kaebuse kohtutäitur Andrei Krek`i otsuse peale täiteasjas nr 066/2009/4230 rahuldamata, siis jäävad menetluskulud O Bi kanda ning O Bilt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 63.91 eurot riigituludesse.