VL avaldus täiteasjas nr peatamiseks ja ajatamiseks
Tsiviilasja hind
Hagita asi, mille hinda ei ole võimalik kindlaks määrata TsMS § 122 lg 3 alusel
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja VL(isikukood XXX; elukoht XXX) Avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar (Niguliste Advokaadibüroo, Tartu mnt 16B-19, Tallinn 10117; e-post: [email protected]) Puudutatud isik Sissenõudja KR(isikukood XXX; elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
025/2010/5680
täitemenetluse
RESOLUTSIOON
1.Jätta VL avaldus täitemenetluse nr 025/2010/5680 peatamiseks ja ajatamiseks rahuldamata.
2.Välja mõista VL riigi tuludesse riigilõiv avalduselt summas 63,91 (kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti) eurot. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6).
4.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
5.Menetluskulud jätta VL kanda.
6.VL kulud riigi õigusabi korras määratud esindajale jätta riigi kanda.
7.Kohtumäärus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu
mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
MENETLUSE KÄIK, AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.19.12.2011. a esitas VL kohtule hagiavalduse KR vastu tasaarvelduse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavaldusest võis aru saada, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus Harju Maakohtu 26.02.2010. a otsuse tsiviilasjas nr 2-08-25070 alusel. Hageja palub tuvastada, et sissenõue suuruses 130 000 krooni (8 308,83 eurot) on tasaarvestatud ning seega on sundtäitmine lubamatu täitemenetluse seadustiku § 221 kohaselt. Hageja esitas kohtule ka eraldi 15.12.2011. a taotlusena pealkirjastatud avalduse, milles palub peatada muuhulgas kohtumenetluse ajaks kuni kohtuotsuse tegemiseni täitemenetlus ja sundtäitmine täiteasjas nr 025/2010/5680 vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 45. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka menetlusabi taotluse hagiavalduse ja täitemenetluse peatamise või pikendamise või ajatamise taotluse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi taotluse.
2.20.12.2011. a määrusega jättis kohus nii hagiavalduse kui taotlusena pealkirjastatud täitemenetluse peatamise avalduse käiguta ning kohustas hagejat muuhulgas täpsustama, kas hageja soovib täitemenetluse peatamist hagi tagamise korras või TMS § 45 kohast täitemenetluse peatamist (või pikendamist või ajatamist).
3.27.12.2011. a esitas hageja täpsustuse, milles märgib, et soovib täitemenetluse peatamist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt ning on nõus tasuma võlgnevust 50 euro kaupa kuus või enam, kui leiab sobiva töökoha. Avaldaja põhjendab täitemenetluse peatamist asjaoluga, et täitemenetluse käigus võõrandatakse avaldaja ainuke eluase. Avaldaja märgib, et on 61-aastane töötu pensionieelik, kellel on hetkeseisundist tulenevalt raskusi psüühika tasakaalus hoidmisega käies alates 25.03.2009. a ambulatoorsel ravil .
4.27.12.2011. a määrusega eraldas kohus VL avalduse täiteasjas nr 025/2010/5680 täitemenetluse peatamiseks eraldi tsiviilasjaks, mille numbriks sai 2-11-63594.
5.27.12.2011. a määrusega rahuldas kohus VL menetlusabi taotluse vabastades VL täielikult riigilõivu tasumisest summas 63,91 eurot, rahuldas VL taotluse riigi õigusabi saamiseks, millele andis oma nõusoleku esindajaks olemiseks vandeadvokaat Imbi Seimar ning jättis VL avalduse täiteasjas nr 025/2010/5680 täitemenetluse peatamiseks käiguta kohustades avaldajat täpsustama avalduse menetluslikku taotlust 14 päeva jooksul alates Eesti Advokatuuri poolt riigi õigusabi korras määratud esindaja määramist.
6.Riigi Õigusabi Infosüsteemi andmete alusel on vandeadvokaat Imbi Seimar andnud oma nõusoleku esindajaks olemiseks 10.01.2012. a.
7.01.02.2012. a esitas avaldaja taotluse käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-11-62353 menetluse lõppemiseni.
8.Kohus 01.03.2012. a määrusega keeldus tsiviilasjas nr 2-11-62353 VL hagi KR vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2010/5680 menetlusse võtmisest, mis on 29.03.2012. a jõustunud.
9.04.04.2012. a esitas avaldaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse korras käesolevas tsiviilasjas täitemenetluse nr 025/2010/5680 peatamiseks kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Puuduste kõrvaldamisel märgib avaldaja, et täitemenetluses realiseeritav vara on vallasvara, millele kohtutäitur määras alghinnaks 6 523 eurot. Nimetatu on väiksem, kui avaldaja võlgnevus puudutatud isikule. Enampakkumisel olev elamuosa on avaldaja ainuke ja alaline eluase. See olukord jätaks avaldaja ilma kodust, kuid ei päästaks avaldajat võlgnevusest. Alates 18.01.2012. a on avaldaja tööl, kus esialgseks töötasuks on 287,02 eurot, mille arvelt saaks avaldaja tasuda võlgnevust igakuiselt 75-100 euro ulatuses. Lisaks sellele on avaldaja otsinud muid lahendusi sh võlausaldajate leidmisega ning saanud nõusoleku kuni 20 % võlgnevuse kohese tagastamise summale. Samuti on avaldaja eesmärgil kinnistada esimesel võimalusel hoone juurde kuuluv teeninduseks ettenähtud maa, mis võimaldaks selle tagatisel saada laenu võlgnevuse tasumiseks või see realiseerida hinnaga, millega oleks võimalik võlgnevust tasuda. Muud vara avaldajal ei ole, mille
arvelt võlgnevust saaks kustutada. Avaldaja hinnangul ei ole väljapakutav lahendus sissenõudja suhtes ebaõiglane. Avaldaja palub peatada ja ajatada täitemenetlus täiteasjas nr 025/2010/5680 kohustades avaldajat tasuma ühekordse maksena 1 900 eurot ja edasi maksetega 75-100 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni.
10.05.04.2012. a määrusega jättis kohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja taotluse käesoleva menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-11-62353 menetluse lõppemiseni rahuldamata. Sama kuupäeva määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja edastas puudutatud isikule seisukoha võtmiseks.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
11.18.04.2012. a esitas puudutatud isik seisukoha, milles palub jätta avaldus rahuldamata. Seisukohas märgib puudutatud isik, et avaldaja on eesmärk on takistada Harju Maakohtu 26.02.2010. a otsuse tsiviilasjas nr 2-08-25070 täitmist ning käesoleva ajani on see ka õnnestunud. Käesolevalt on nimetatud otsuse jõustumisest möödas juba 1,5 aastat. Puudutatud isik on 100 % töövõimetu invaliid elatudes pensionist ning ei ole huvitatud täitemenetluse peatamisest ega ajatamisest, kuivõrd avaldaja poolt temalt väljapetetud säästud on kohtu poolt temale välja mõistetud ning mida ta sooviks kasutada elamiseks. Igasugune kohtuotsuse täitmise venitamine kahjustaks tema huve.
KOHTU SEISUKOHAD
12.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lgst 2 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
13.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks. Avaldaja on oma taotlust täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks põhjendanud peamiselt majandusliku olukorraga märkides, et täitedokumendi täitmisega jääb avaldaja ilma eluasemeta.
14.Kohus, hinnates kohtu ette toodud ja põhistatud asjaolusid leiab, et VL poolt kohtule esitatud avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järeldada, et vaidlusaluse täiteasja täitmine avaldaja suhtes oleks arvestades tema majanduslikku olukorda ebaõiglane viisil, mis kaaluks üles sissenõudja huvi saavutada oma sundtäitmisele esitatud nõude täitmine mõistliku aja jooksul. Avaldaja on pakkunud, et tasub sundtäitmisele esitatud nõude suurusjärgus 8300 eurot igakuiste maksetega summas 75-100 eurot, millisel juhul võtaks nõude täitmine aega peaaegu 10 aastat. Samuti ei saa olla õiguslikult TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamine olla tähtajatu, sest peatamise korral saaks edasine sundtäitmisele esitatud nõude täitmine peatuda vaid mingiks kindlaks ajaperioodiks eeldades tähtaja möödumisel menetluse uuendamist. TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamisel ja ajatamisel tuleb arvestada ka sissenõudja huve. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on avaldaja olnud töötu ning tal on terviseprobleemid, kuid ka sissenõudja näol on tegemist töövõimetu isikuga, kelle sissetulekuks on pension. Olukorras, kus sissenõudja on oma nõude aastatepikkuses kohtu- ja täitemenetluses maksma pannud ja sundtäitmise lubatavust on kontrollitud ka kohtu poolt (Harju Maakohtu 01.03.2012. a.
kohtumäärus tsiviilasjas asi nr 2-11-62353, mis on jõustunud 29.03.2012. a), on sissenõudjal õigustatud ootus, et täitedokumendist tulenev sooritus ka tegelikult tehtaks ja saabuks õigusrahu.
15.TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulusde tasumiseks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Harju Maakohtu 27.12.2011. a määrusega on antud avaldajale menetlusabi vabastades avaldaja täielikult riigilõivu summas 63,91 euro tasumisest avalduse esitamisel. Kuna avaldus jäeti rahuldamata, tuleb avaldajalt välja mõista täies ulatuses riigi tuludesse riigilõiv summas 63,91 eurot. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb sissenõudja menetluskulud jätta avaldaja kanda. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna kohus on kontrollinud avaldaja majanduslikku olukorda riigi õigusabi andmise määruses (27.12.2012. a), asub kohus seisukohale, et avaldaja tuleb vabastada enda kuludest riigi õigusabi korras määratud esindajale TsMS § 190 lg 7 alusel jättes need kulud riigi kanda. Kohus lisab, et riigi õigusabi seaduse § 28 lg 1 sätestab, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Menetlusosalisel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 3).
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.