Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-55546
Tsiviilasi
Vladimir Lenski kaebus Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani 24. oktoobri 2011 otsusele täiteasjas nr 095/2008/1
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. märtsi 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) – Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja Marko Tiirik Vastustaja (kaebuse esitaja) – Vladimir Lenski (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas
esindajad
Rahuldada määruskaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 5. märtsi 2012 määrus osas, millega maakohus tühistas kohtutäitur Kristel Maalmani 24.10.2011 otsuse täiteasjas nr 095/2008/1 ning kohustas kohtutäitur Kristel Maalmani lõpetama täitemenetluse täiteasjas nr 095/2008/1, vabastama aresti alt Vladimir Lenskile kuuluva OÜ L.K.W.Service osa suurusega 20 000 krooni ning menetluskulude jaotuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega
jätab Vladimir Lenski kaebuse kohtutäitur Kristel Maalmani 24.10.2011 otsuse peale täiteasjas nr 095/2008/1 täitemenetluse lõpetamata jätmise ja Vladimir Lenskile kuuluva OÜ L.K.W.Service osa suurusega 20 000 krooni aresti alt vabastamata jätmise osas rahuldamata ning jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Viru Maakohtu 5. märtsi 2012 määrus jääb muutmata osas, millega maakohus tühistas kohtutäitur Kristel Maalmani 24.10.2011 otsuse täiteasjas nr 095/2008/1 ning kohustas kohtutäitur Kristel Maalmani väljastama täiteasjas nr 095/2008/1 seadusliku kohtutäituri tasu otsuse. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
alt vabastamata V. Lenskile kuuluva OÜ L.K.W.SERWICE osa suurusega 20 000 krooni ja tegemata kohtutäituri tasu otsuse, ning kohustas kohtutäitur K. Maalmani selles osas kaebust uuesti läbi vaatama. Osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata V. Lenski kaebuse vara kontol arestimise akti tühistamiseks, jättis ringkonnakohus kohtutäituri otsuse muutmata. Kohtutäitur K. Maalman tegi 24.10.2011 otsuse kaebuse läbivaatamise kohta, millega rahuldas nõude kinnistule nr 573508 seatud keelumärke kustutamiseks ning jättis rahuldamata nõuded täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 095/2008/1, OÜ L.K.W.SERVICE osa aresti alt vabastamiseks ning uue kohtutäituri tasu otsuse tegemiseks. Kohtutäitur leidis, et on tasu sissenõudmisel lähtunud õigesti KTS § 32 lg-st 5, mille järgi, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Sissenõudjale tasutud summa moodustab 31,2% tasu täismäärast, mis jääb alla lubatud maksimumi (50% täismäärast). KTS § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Täitemenetlus lõpetatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 alusel siis, kui täitekulud on tasutud. Võlgniku suhtes jätkub menetlus täitekulude nõudes ning enne nõude rahuldamist ei ole käsutamise keelumärke kustutamine OÜ L.K.W.SERVICE osalt põhjendatud. Kaebuse esitaja leidis, et kuna täiturile on esitatud dokument, millest nähtub, et kaebuse esitaja kohustused on AS Eesti Maapank (pankrotis) ees nõuetekohaselt täidetud, õiguspärast kohtutäituri tasu otsust aga ei ole, puudub kohtutäituril õigus keelduda täitemenetluse lõpetamisest. Kuna puudub alus täitemenetluse jätkamiseks, tuleb TMS § 49 lg 1 alusel ka vara aresti alt vabastada. Kohtutäituri seisukoht kohtutäituri tasu osas on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Tartu Ringkonnakohus on kohustanud kohtutäiturit uuesti tasu määrama seetõttu, et varem esitatud tasunõue on ebaseaduslik. Võlakohustuse tasumine toimus läbi kompromissläbirääkimiste, seega puudub kohtutäituril alus nõuda täitekulude hüvitamist tema poolt märgitud määras. Kohtutäitur ei ole peale täitmisteate võlgnikule toimetamise teinud täitetoiminguid, mis annaksid aluse nõuda tasu summas 2932,77 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-88-09 analoogses situatsioonis leidnud, et kohtutäitur peab saama teha diskretsiooniotsuse ning mõista kohtutäituri tasu välja vähendatud kujul, arvestades täitetoimingute hulga ja mahuga.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-09 leidnud, et KTS (01.01.-31.12.2009 redaktsioon) § 23 lg 2 ja 3 tuleb käsitleda koostoimes ja kooskõlas põhiseadusega. KTS § 23 lg 2 kohaselt, kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Nimetatud sätte eesmärk on motiveerida võlgnikku nõuet kiiresti täitma, kuna kohtutäituri tasu vähendatakse juhtudel, mil kohtutäitur ei ole pidanud tegema muid täitetoiminguid peale täitmisteate kättetoimetamise. Täitmisteates antakse võlgnikule TMS § 24 lg 3 p 7 kohaselt teada KTS § 23 lg-s 2 (TMS § 25 lg 2) sätestatud õigusest maksta tasu vähendatud ulatuses. Seega sõltub kohtutäituri tasu ka täitetoimingute mahust. Riigikohtu tsiviilkolleegium oli seisukohal, et alati ei pea olema nõue 50%, sest siis välditakse olukorda, mil kohtutäitur võib võlgnikult nõuda väga suure nõudesumma korral kohtutäituri tasuna samuti väga suurt summat üksnes täitmisteate kättetoimetamise eest. Kolleegiumi hinnangul tuleb KTS § 23 lg 2 ja 3 tõlgendada nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Tasu proportsionaalsuse põhimõte ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab seda, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. Kohtutäitur peab siin tegema tasu suuruse kohta diskretsiooniotsuse, mida võlgnikul on võimalus vaidlustada. Kolleegium viitas ka Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-66-05 p-dele 16 ja 20. Tartu Ringkonnakohus märkis oma 30.06.2011 määruses, et kohtutäitur on pärast maakohtu 09.06.2010 määruse teadasaamist saatnud võlgnikule 26.07.2010 teate kohtutäituri põhitasu 45 888 krooni tasumiseks. Ringkonnakohus leidis, et kohtutäituri nimetatud teadet võlgnikule saab käsitleda kohtutäituri tasu otsusena ja võlgniku 05.08.2010 vastuväidet kaebusena sellele otsusele. Kuivõrd kohtutäituri 26.07.2010 teates (otsuses) ning kohtutäituri 11.10.2010 otsuses puuduvad andmed kohtutäituri tehtud täitetoimingute mahu ja hulga kohta ning kaalutlused, miks kohtutäitur nõudis võlgnikult täituri põhitasu maksmist summas 45 888 krooni, siis tuleb V. Lenski kaebus kohtutäituri 11.10.2010 otsuse peale rahuldada ja kohustada kohtutäiturit tegema uue otsuse kohtutäituri tasu kohta. Kohtutäituri vaidlustatud otsusest ei selgu, miks kohtutäitur on jätnud Tartu Ringkonnakohtu seadusjõus kohtumääruse tähelepanuta. Eeltoodud põhjustel on kaebuse esitajal õigus kohtutäiturilt nõuda, et ta väljastaks seadusliku kohtutäituri tasu otsuse, kus oleks arvestatud täituri täitetoimingute hulka ja mahtu. Kui vastav otsus on tehtud, ei ole kohtutäituril takistusi ka täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 alusel ning kaebuse esitajale kuuluva OÜ L.K.W.SERVICE osa vabastamiseks aresti alt. Sissenõudja põhinõue on täidetud, Viru Maakohus on kinnitanud sissenõudja ja võlgniku kompromissi 09.06.2010.
2) vastavalt KTS § 23 lg-le 3, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumääraga. Kohtutäitur on vastavalt nimetatud sättele nõudnud võlgnikult õigesti kohtutäituri tasu; 3) on kohus ebaõigesti kohustanud kohtutäiturit täitemenetluse lõpetama. Vastavalt TMS § 48 p-le 2 lõpetab kohtutäitur menetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, millest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Praktikas käsitletakse täitedokumendist tulenevat rahalist nõuet ja täitekulusid ühise nõudena. Antud juhul on menetlus põhinõude osas lõppenud, kuid kohtutäituril on õigus nõuda täitekulude tasumist nii samas kui ka uues menetluses. Samas menetluses täitekulude sissenõudmine koormab võlgnikku vähem kui eraldi menetluses; 4) ei ole täitemenetluses kohtutäituri tasu vähendamine võimalik, kuna selleks puudub seaduslik alus. Vastavalt TMS § 28 lg-le 2 on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 31 lg 2 p 4 järgi peab kohtutäituri tasu otsuses olema märgitud viide kohtutäituri seaduse sättele, mille alusel on tasu määratud. Kohtutäituri seadus ei sätesta kohtutäiturile alust diskretsiooniotsuse tegemiseks. Kohtutäitur on tasu sissenõudmisel juhindunud KTS §-st 32, mille kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur on kaevatavas otsuses asunud tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-88-09 õigele seisukohale, et kui nõue täidetakse täitemenetluse ajal täitemenetluse väliselt, ei tohi võlgnikult nõuda tasu üle 50% täismäärast. Täitekulude nõue 45 888 krooni moodustab 31,2% tasu täismäärast ning jääb seega alla lubatud maksimumi; 5) on tulenevalt Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11 kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust täitekulude osas ka pärast seda, kui nõue on aegunud (või täidetud). Täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata nõude täitmisest. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on iseseisev täitedokument; 6) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Nõude rahuldamine nimetatud sätte mõttes tähendab, et võlasuhe on lõpetatud kohase täitmisega, st TMS § 38 lg 1 p 2 mõttes ei saa nõue rahuldamisena käsitleda teisi võlasuhte lõpetamise viise. Rahaline kohustus loetakse täidetuks võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole. Seega saab kohtutäitur lõpetada täitemenetluse nt juhul, kui võlgnik tõendab raha sissenõudja kontole laekumise. Kompromissilepingut ei saa pidada viidatud sättes märgitud dokumendiks, sest sellest ei nähtu sissenõudja nõuete rahuldamine, ka ei saa kohtutäitur tõlgendada kompromisslepingu sisu.
2) ei ole täitemenetluse lõpetamiseks kohustamine vastuolus kohtutäituri seadusega. Juhul, kui on olemas seaduslik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, on täitemenetluse jätkamine põhjendatud. Kuna antud juhul ei ole kohtutäitur teinud kohtutäituri seaduse ja Riigikohtu praktikaga kooskõlas olevat otsust, puudub ka alus täitemenetluse lõpetamata jätmiseks; 3) märkis Riigikohus määruskaebuses viidatud lahendis nr 3-2-1-26-11 muu hulgas: „Kolleegium leiab tulenevalt eeltoodust, et esitatud kompromissilepingut ei saa pidada TMS § 48 lg 1 p-s 2 märgitud dokumendiks, sest sellest ei nähtu sissenõudja nõude rahuldamine. Seega ei olnud kohtutäituril alust talle esitatud dokumendi alusel täitemenetlust lõpetada. Ka ei saanud kohtutäitur tõlgendada kompromissilepingu sisu.“ Antud juhul nähtub kohtulikult kinnitatud kompromissilepingust nõude kohane täitmine vastustaja poolt ning vastustaja ja sissenõudja vahel ei ole selles osas vaidlust. Et vastustaja ja sissenõudja vaheline võlasuhe lõppes kohase täitmisega, ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-26-11 toodud seisukohad antud kaasuses kohased. Seetõttu ei olnud kohtutäituril alust menetluse lõpetamisest keelduda.
Ringkonnakohus leiab, et kuna kehtiva KTS § 32 lg 4 ja lg 5 on samasisulised kuni 01.01.2010 kehtinud KTS § 23 lg-ga 2 ja lg-ga 3, siis on Riigikohtu 13.10.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 väljendatud seisukohad kehtivad ka antud vaidlusele. Riigikohus on nimetatud otsuses asunud seisukohale, et KTS § 23 lg-t 3 on võimalik tõlgendada ja kohaldada koostoimes KTS § 23 lg-ga 2 ning KTS § 23 lg 2 eesmärk on see, et kui võlgnikult ei tohi eespool nimetatud juhtudel nõuda tasu üle 50% täismäärast, ei tähenda see seda, et alati võib nõuda täpselt 50%. Samuti asus Riigikohus seisukohale, et KTS § 23 lg-te 2 ja 3 kohaldamisel peab kohtutäitur tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava diskretsiooniotsusega. Seetõttu ei ole õige kohtutäituri seisukoht, et tal on õigus saada täituri põhitasu võrdeliselt sissenõutud summaga ja seda vaatamata sellele, et nõue täideti täitemenetluse väliselt. Vastasel korral võiks tekkida olukord, kus üksnes täitmisteate kättetoimetamise eest oleks täituril õigus 45 888 kroonisele tasule. Selline olukord ei ole kooskõlas ülalmärgitud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukoha ega KTS-s täituri tasu reguleerivate sätete mõttega. Kohtutäitur K. Maalman peab V. Lenski kaebuse selles osas uuesti läbi vaatama ning kuna tasu suurus sõltub täitetoimingute hulgast ja mahust, siis uues tasu otsuses enda poolt läbiviidud täitetoiminguid ja selleks kulutatud aega täiteasjas nr 095/2008/1 kirjeldama. Täituri tasu otsusest peavad nähtuma kaalutlused, miks täitur nõuab just sellises suuruses tasu. Ringkonnakohus märgib, et kui kohtutäitur on täitetoimingute hulga ja mahu tasu otsuses kirja pannud, siis on maakohtul võimaliku kaebus esitamise korral kohtutäituri tööd hinnata ning vajaduse korral ise kohtutäituri tasu määrata.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.