V. Z. hagi Eesti Energia Kaevandused vastu töövaidluses
Menetlusosalised
Hageja:
V. Z. (IK xxx, elukoht: xxx
Hageja esindaja
Marko Tiirik
Kostja:
Eesti Energia Kaevandused AS (RK 10032389, asukoht: Jaama 10 Jõhvi) Kersti Tingas
Kostja esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta V. Z. hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud V. Z. kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (TVK) 30.01.2012 otsusega rahuldati osaliselt V. Z. avaldus. TVK jättis rahuldamata töölepingu ülesütlemise TLS § 91 lg.2 p 1,3 alusel ja menetluskulude hüvitamise nõude. TVK tuvastas Eesti Energia Kaevandused AS ja V.Z. vahel 04.07.1984 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg.1 p.3 alusel ja luges töölepingu lõppenuks alates 16.12.2011 TLS § 107 lg.2 alusel. TVK mõistis Eesti Energia Kaevandused AS-lt V.Z. kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemise eest summas 2200 eurot TLS § 109 lg.1 alusel. TVK mõistis Eesti Energia Kaevandused AS-lt V.Z. kasuks välja saamata jäänud tasu summas 70 ,90 eurot. Eesti Energia Kaevandused AS vaidlustas TVK 30.01.2012 otsuse 03.02.2012 (tl 1-5).
2.Hagi asjaolude kohaselt sõlmis hageja 01.06.1983 töölepingu Eesti Põlevkivi Aidu Karjääriga. Alates 01.10.2002 on tööandja õigusjärglaseks kostja. 30.11.2011 tuvastas kostja
hagejapoolse rikkumise, mis seisnes selles, et hageja esitas saatelehel valeandmed auto kütusepaagis olemasoleva kütuse koguse kohta. Selle fakti kohta anti hagejale 13.12.2011 tutvumiseks ja allkirjastamiseks kostja 08.12.2011 käskkiri, millega tööleping alates 16.12.2011 üles öeldi. Käskkirjas süüdistati hagejat varguses ja varguse varjamises, so hageja olevat omastanud tööandjale kuuluva kütuse auto kütusepaagist. Ebaselge on see, millele kostja oma väidetes tugineb. Tööandja ei ole ülesütlemist põhjendanud. Ülesütlemisel jäi hageja ilma töölepingus kokkulepitud lisatasust. Suuliselt põhjendas tööandja lisatasust ilma jätmist hageja 30.11.2011 rikkumisega. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendamatu. Tööandja ei järginud ka ülesütlemise tähtaegu. Hageja palus: 1) Tunnistada töölepingu lõpetamine 08.12.2011 tühiseks; 2) Lõpetada tööleping TLS § 91 lg.2 p-de 1 ja 3 alusel; 3) Kohustada kostjat välja maksma hüvitise ulatuses, mida hagejal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel ehk kolme kuu töötasu summas 3300 eurot; 4) Kohustada kostjat välja maksma tasumata jäänud lisatasu novembrikuu eest summas 150 eurot.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt lõpetati hagejaga tööleping 16.12.2011 TLS § 88 lg.1 p.3 alusel erakorralise ülesütlemisega tööandja poolt töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu. Hageja väide, et teda töösuhte lõpetamisest ei teavitatud, on väär. Kostja avaldas 08.12.2011 käskkirja, milles tööandja kirjeldas hageja töökohustuste rikkumisi ning ühtlasi teavitas, et lõpetab töölepingu nimetatud rikkumiste tõttu 16.12.2011. Nimetatud käskkirja ja töölepingu lõpetamise tutvustamise kohta on kostja koostanud akti, millele on alla kirjutanud kaks tunnistajat. Väär on hageja seisukoht, et kostja on süüdistanud teda varguses. Tööleping lõpetati töökohustuste rikkumise tõttu, mida kirjeldati käskkirjas. Hageja rikkus oma ametijuhendijärgseid töökohustusi, mille p. 8 kohaselt on töötaja kohustatud täitma teekonnalehti korrektselt. Hageja on fikseerinud 30.11.2011 täidetud teekonnalehel kütusepaagi jäägiks vahetuse lõpul 565 liitrit diiselkütust. Kontrollmõõtmised, mis teostati Belazil nr 99, millega hageja töötas, näitasid erinevust 185 liitri võrra. Kella 8.00-st kuni kontrollmõõtmise sooritamiseni (kell 14.30) oli Belaz nr 99 pargitud garaaži. Hagejalt võeti selgitus, milles ta tunnistas, et jättis teekonnalehel diiselkütuse ülekulu kajastamata. Hageja oli teadlik, et kostja oli 01.11.2011 välja andnud korralduse, mille kohaselt vahetuse üleandmisel ja vastuvõtmisel oli Belaz juhtidel kohustus mõõta kütusejääki kontrollmõõtekomplektiga – mõõdupuu MER 3,5/4,5 abil. Belazi juht kohustus läbi viima jaoskonna juhataja poolt määratud isiku juuresolekul. Üldjuhul on määratud isikuks jaoskonna meister. Kütuse taseme andmed kantakse Belazi juhi teekonnalehele, mida ta kinnitab oma allkirjaga. Hageja oli kehtestatud korrast teadlik, kuid jättis vahetuse lõppedes kontrollmõõtmise tegemata. Tulenevalt eelnevast ei täitnud hageja teekonnalehte korrektselt ning kostjal oli alust eeldada, et hageja esitas tööandjale tahtlikult vale andmeid. Lisaks eeltoodud rikkumistele rikkus hageja kostja poolt kehtestatud töökorralduse reegleid, mille p.2.1.2 kohaselt on töötaja kohustatud lähtuma tööülesannete täitmisel tööandja huvidest ja vältima kahju tekkimist tööandjale ning p.2.1.6 mille kohaselt on töötaja kohustatud kasutama oma kasutuses olevaid töövahendeid ning tööandja muud vara tööalastel eesmärkidel ning heaperemehelikult ning teatama otsesele juhile viivitamatult vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest. Diiselkütus on tööandja vara. Hageja on oma seletuskirjas teatanud, et ta oli teadlik kütuse ülekulust (mis hageja seletuskirjas toodud põhjenduste kohaselt võis olla tingitud halvenenud ilmastikutingimustest, masina vanusest), kuid jättis selle teekonnalehele märkimata. Hageja oli teadlik tööandja poolt 12.10.2009 kehtestatud kütuse limiitidest. Seega ei vältinud ta kahju tööandja varale ega teavitanud tööandjat vara hävimisest. TLS § 15 lg.2 p 3 kohaselt on töötaja kohustatud õigel ajal ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. TLS § 17 määrab kindaks millised tööandja korraldused on seaduslikud ja töötajale täitmiseks kohustuslikud. Hageja on tahtlikult eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ning rikkunud töökohustusi ning see on mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja algatusel. Rikkumine oli toime pandud tahtlikult ning hageja rikkus kohustust, mille täpse täitmise suhtes oli tööandjal oluline huvi. Kuna hageja poolne töökohustuste rikkumine oli tahtlik, on antud juhul tegemist raske rikkumisega, mis ei eelda eelnevat hoiatamist (TLS § 88 lg.3). Töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemisel ei saa eeldada, et tööandja pakuks töötajale teist tööd või korraldaks oma kulul talle täiendõpet.
Kostja leiab, et hagejale on novembrikuus makstud töötasu õigesti ning nõue on põhjendamatu. Hageja töötas kostja juures tükitöö alusel. Tasu tükitöö eest makstakse vastavalt Tulemustasu määramise korrale ning Kuu tulemustasu määramise juhendile karjäärides. Jaoskonnajuhatajal on tulemustasu määramisel juhendi p.1.1.4 alusel õigus mitte määrata tulemustasu töötajale, kes on rikkunud seadmete tehnilise ekspluatatsiooni reegleid, ohutustehnika reegleid, tootmisjuhendeid, tööohutuse- ja töötervishoiuseadust, töödistsipliini ning töösisekorra reegleid või ületanud mootorikütuse kulunormi.
KOHTUISTUNGIL
Kohtuistungil jäid pooled hagis ja vastuses toodud seisukohtadele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja tõenditega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 7.Hagi ese: 1)Tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks; 2)Lõpetada tööleping TLS § 91 lg.2 p-de 1 ja 3 alusel; 3)Kohustada kostjat välja maksma hüvitis TLS §-de 97 lg.2 p.4 ja 100 lg.5 alusel; 4)Kohustada kostjat välja maksma tasumata jäänud lisatasu novembrikuu eest summas 150 eurot.
8.Vaidlust ei ole selles, et: 1)Hageja on töötanud kostja ja tema õiguseellaste juures enam kui 10 aastat; 2)Hageja, rikkudes oma ametijuhendi p.11 ja korraldust jaoskonnakütuse jäägi mõõtmine kütusepaakides mõõdupuu abil (tl 71-73), jättis tööpäeva lõppedes mõõtmata tema kasutuses olnud veoki kütusepaagis oleva kütuse jäägi ja kandis teekonnalehele ebaõiged andmed (tl 66); 3) Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg.1 p.3 alusel alates 16.12.2011; 4) Kostja teavitas hagejat käskkirjast töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta 13.12.2011 (tl 14).
5.Lisatasu makstakse vastavalt kostja juures kehtestatud Tulemustasu määramise korrale ja Kuu tulemustasu määramise juhendile (tl 88-98). 9.TLS § 88 lg.1 p.3 kohaselt Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tulenevalt mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Nimetatud sättest tulenevalt peab töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olema: 1)mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist; 2)töötaja eelnev hoiatus. 9.1Mõjuv põhjus. Kostja 08.12.2011 käskkirja nr AK.8081.01/175-k kohaselt 30.11.2011 tööde teostamisel Belaz-il nr 99 tuli ilmsiks kütusekoguse mittevastavus paagis. Operatiivse siseuurimise käigus tuvastati diiselkütuse puudujääk 185 liitrit. ... . Oma tegevusega pani eelpool nimetatud töötaja (hageja) toime võltsimise, esitades dokumentidel valeandmeid, selle faktiga varjas kütuse kadumist, tekitades tööandjale materiaalse kahju. Töötaja rikkus Eesti Energia Kaevandused AS Töökorralduse reeglid p.2.1.2, mille kohaselt töötaja peab lähtuma tööülesannete täitmisel tööandja huvidest, vältima kahju (sh saamata jääva tulu) tekkimist tööandjale, samuti p-i 2.1.6 hoidma korras oma töökoha ja kasutama oma kasutuses olevaid töövahendeid ning tööandja muud vara tööalastel eesmärkidel ning heaperemehelikult ning teatama otsesele juhile viivitamatult vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest.
Kohus on seisukohal, et kütuse jäägi mõõtmata jätmine ja saatelehele ebatäpsete andmete kandmine, mille tulemusena tuvastati kontrolli käigus kütuse tegeliku jäägi ja saatelehele märgitud koguse mittevastavus koguni 185 liitri diiselkütuse osas, on mõjuvaks põhjuseks TLS § 88 lg.1 p.3 mõttes, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Tulenevalt sellest, et kontrolli käigus tuvastati koguste erinevus 185 liitri osas, ei ole usutavad ka hageja põhjendused, et ülekulu oli tingitud ilmastiku oludest ja auto vanusest. 9.2Töötaja eelnev hoiatamine. Kuigi TLS § 88 lg.1 p.3 sätestab eelneva hoiatuse olemasolu täiendava tingimusena (... eelkõige kui ...), leiab kohus, et kuna hagejat oli varasemalt tutvustatud tema ametijuhendiga ja korraldusega kütusejäägi mõõtmise kohustuse olemasolust, oli ka eelneva hoiatuse olemasolu antud juhul täidetud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjal oli mõjuv põhjus TLS § 88 lg.1 p.3 mõttes töölepingu ülesütlemiseks hagejaga olemas ja töölepingu ülesütlemine on seaduslik. 10.Seega puudub ka alus töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmiseks ja töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg.2 p-de 1 ja 3 alusel nagu hageja seda taotles. 11.TLS § 97 lg.3 kohaselt TLS § 88 lg.1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõik asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. 12.Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas, et kostjal oli seaduslik alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg.1 p.3 järgi, võis kostja tööandjana jätta töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja TLS § 97 lg.3 alusel järgimata, sest hageja oli põhjustanud kostja usaldamatuse ja selle tulemusena ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega puudub alus kostjalt TLS §-des 97 lg.2 p.4 ja 100 lg.5 sätestatud suuruses hüvitise välja mõistmiseks. 13.Lisatasu. Tulemustasu määramise korra p.3.2 kohaselt tulemustasu ei ole töötajale garanteeritud tasu, selle eelduseks on pingutus ja eelnevalt kokkulepitud tulemuste saavutamine. Tulemustasu määramise juhendi p.1.1.4 sätestab tingimused millal ja mil viisil on jaoskonnajuhatajal õigus mitte määrata tulemustasu töötajale. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud O.I. andis ütlusi, mille kohaselt tegi ta otsustuse hagejale tulemustasu mitte määrata, kui oli ära kuulanud ka mehaaniku arvamuse. Aluseks on töökohustuste täitmine, töökultuur, kalluri tehniline seisund, autojuhi töökohustused, kus kallurijuht peab kinni hoidma kütusekulu normidest ja korrektselt täitma teekonnalehti- seda hageja ei teinud. Kostja poolt esitatud Lisa 12 Tulemustasu tootmiskultuuri nõuete täitmise eest novembris 2011 kohta selgitas O.I., et autole oli jäetud kõrvalised esemed, tööriistad montaaži teostamiseks, mis on keelatud. Kohus on seisukohal, et kostja on tulemustasu mittemaksmist piisavalt motiveerinud ja tulenevalt Tulemustasu määramise juhendi p-st 1.1.4 oli O.I.il õigus tulemustasu hagejale määramata jätta. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik O.Mihkelson
Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.