Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

hagejapoolse rikkumise, mis seisnes selles, et hageja esitas saatelehel valeandmed auto kütusepaagis olemasoleva kütuse koguse kohta. Selle fakti kohta anti hagejale 13.12.2011 tutvumiseks ja allkirjastamiseks kostja 08.12.2011 käskkiri, millega tööleping alates 16.12.2011 üles öeldi. Käskkirjas süüdistati hagejat varguses ja varguse varjamises, so hageja olevat omastanud tööandjale kuuluva kütuse auto kütusepaagist. Ebaselge on see, millele kostja oma väidetes tugineb. Tööandja ei ole ülesütlemist põhjendanud. Ülesütlemisel jäi hageja ilma töölepingus kokkulepitud lisatasust. Suuliselt põhjendas tööandja lisatasust ilma jätmist hageja 30.11.2011 rikkumisega. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendamatu. Tööandja ei järginud ka ülesütlemise tähtaegu. Hageja palus: 1) Tunnistada töölepingu lõpetamine 08.12.2011 tühiseks; 2) Lõpetada tööleping TLS § 91 lg.2 p-de 1 ja 3 alusel; 3) Kohustada kostjat välja maksma hüvitise ulatuses, mida hagejal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel ehk kolme kuu töötasu summas 3300 eurot; 4) Kohustada kostjat välja maksma tasumata jäänud lisatasu novembrikuu eest summas 150 eurot.

Kostja leiab, et hagejale on novembrikuus makstud töötasu õigesti ning nõue on põhjendamatu. Hageja töötas kostja juures tükitöö alusel. Tasu tükitöö eest makstakse vastavalt Tulemustasu määramise korrale ning Kuu tulemustasu määramise juhendile karjäärides. Jaoskonnajuhatajal on tulemustasu määramisel juhendi p.1.1.4 alusel õigus mitte määrata tulemustasu töötajale, kes on rikkunud seadmete tehnilise ekspluatatsiooni reegleid, ohutustehnika reegleid, tootmisjuhendeid, tööohutuse- ja töötervishoiuseadust, töödistsipliini ning töösisekorra reegleid või ületanud mootorikütuse kulunormi.

KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäid pooled hagis ja vastuses toodud seisukohtadele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et kütuse jäägi mõõtmata jätmine ja saatelehele ebatäpsete andmete kandmine, mille tulemusena tuvastati kontrolli käigus kütuse tegeliku jäägi ja saatelehele märgitud koguse mittevastavus koguni 185 liitri diiselkütuse osas, on mõjuvaks põhjuseks TLS § 88 lg.1 p.3 mõttes, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Tulenevalt sellest, et kontrolli käigus tuvastati koguste erinevus 185 liitri osas, ei ole usutavad ka hageja põhjendused, et ülekulu oli tingitud ilmastiku oludest ja auto vanusest. 9.2Töötaja eelnev hoiatamine. Kuigi TLS § 88 lg.1 p.3 sätestab eelneva hoiatuse olemasolu täiendava tingimusena (... eelkõige kui ...), leiab kohus, et kuna hagejat oli varasemalt tutvustatud tema ametijuhendiga ja korraldusega kütusejäägi mõõtmise kohustuse olemasolust, oli ka eelneva hoiatuse olemasolu antud juhul täidetud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjal oli mõjuv põhjus TLS § 88 lg.1 p.3 mõttes töölepingu ülesütlemiseks hagejaga olemas ja töölepingu ülesütlemine on seaduslik. 10.Seega puudub ka alus töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmiseks ja töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg.2 p-de 1 ja 3 alusel nagu hageja seda taotles. 11.TLS § 97 lg.3 kohaselt TLS § 88 lg.1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõik asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. 12.Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas, et kostjal oli seaduslik alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg.1 p.3 järgi, võis kostja tööandjana jätta töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja TLS § 97 lg.3 alusel järgimata, sest hageja oli põhjustanud kostja usaldamatuse ja selle tulemusena ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega puudub alus kostjalt TLS §-des 97 lg.2 p.4 ja 100 lg.5 sätestatud suuruses hüvitise välja mõistmiseks. 13.Lisatasu. Tulemustasu määramise korra p.3.2 kohaselt tulemustasu ei ole töötajale garanteeritud tasu, selle eelduseks on pingutus ja eelnevalt kokkulepitud tulemuste saavutamine. Tulemustasu määramise juhendi p.1.1.4 sätestab tingimused millal ja mil viisil on jaoskonnajuhatajal õigus mitte määrata tulemustasu töötajale. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud O.I. andis ütlusi, mille kohaselt tegi ta otsustuse hagejale tulemustasu mitte määrata, kui oli ära kuulanud ka mehaaniku arvamuse. Aluseks on töökohustuste täitmine, töökultuur, kalluri tehniline seisund, autojuhi töökohustused, kus kallurijuht peab kinni hoidma kütusekulu normidest ja korrektselt täitma teekonnalehti- seda hageja ei teinud. Kostja poolt esitatud Lisa 12 Tulemustasu tootmiskultuuri nõuete täitmise eest novembris 2011 kohta selgitas O.I., et autole oli jäetud kõrvalised esemed, tööriistad montaaži teostamiseks, mis on keelatud. Kohus on seisukohal, et kostja on tulemustasu mittemaksmist piisavalt motiveerinud ja tulenevalt Tulemustasu määramise juhendi p-st 1.1.4 oli O.I.il õigus tulemustasu hagejale määramata jätta. Menetluskulude jaotus

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.