Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

1(8)

S e l g i t u s e d:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(8)

– 2011 eelarves oli tehtud, siis tuvastada, et taolise suurusega remondifondi makse kehtib alates 19. oktoobrist 2010. a. (kd. I, tl. 165). Hageja on XXX korteriomandi nr. XX omanik ja korteriühistu XXX liige. Kostja üldkoosoleku otsuse järgi on korteriühistu liikmed kohustatud maksma iga kuu elamu remondifondi 7 krooni/m2. Alates 2009. a. veebruarist hakkas kostja juhatus hagejalt nõudma remondifondi maksete tasumist suuruses 10 krooni/m2. 24. oktoobril 2009. a. esitas hageja kostjale avalduse, milles märkis, et remondifondi maksete tasumise nõue suuruses 10 krooni/m2 on ebaseaduslik ja palus tagastada enammakstud tasu või teha tasaarvestus. Kostja keeldus ja teatas, et remondifondi makse suurus on 10 krooni/m2 ja see on kinnitatud korteriühistu juhatuse 12. märtsi 2009. a. otsusega. 15. oktoobri 2010. a. otsusega tsiviilasjas 2-09-58720 tunnistas Harju Maakohus kostja 12. märtsi 2009. a. juhatuse otsuse, millega otsustati suurendada remondifondi makse suurust 10 krooni/m2, tühisust. Tsiviilasja 2-0958720 menetluse ajal hageja remondifondi 3 krooni/m2 ei tasunud, kuna leidis, et kostja juhatuse otsus oli tühine, kuid siiski tekkis hagejal võlg kostja ees summas 300 eurot, mida peale 15. oktoobri 2010. a. otsuse tegemist tsiviilasjas 2-09-58720 ei tühistatud, vaid hakati hagejalt välja nõudma põhjendusel, et korteriühistu 19. oktoobri 2010. a. üldkoosoleku otsuse punkti 4 kohaselt kinnitati remondifondi makse suuruseks tagantjärele 10 krooni/m2, mistõttu tuleb tasumata osa tasuda. Kostja 19. oktoobri 2010. a. üldkoosoleku kokkukutsumise teate punkti 4 järgi tuli otsustamisele küsimus remondi- ja haldusfondi makse suuruse 5 krooni/m2 kohta. Vastavalt protokollile toimus ka selle küsimuse arutamine, kuid kuna üldkoosolek ei toetanud ettepanekut määrata remondi- ja haldusfondi makse suuruseks 5 krooni/m2, siis küsimuse menetlemine lõpetati. Umbes 10 minuti pärast tegi korteriühistu juhatuse liige OL üldkoosolekule ettepaneku arutada ja otsustada täiendava küsimusena remondifondi makse suurus 10 krooni/m2 ning toimus uue küsimuse arutamine ja hääletamine. Vastavalt protokollile tegi üldkoosolek otsuse määrata remondifondi makse suuruseks 2010. – 2011. a. eelarves 10 krooni/m2. Hageja hääletas nimetatud otsuse vastu ja lisas protokolli juurde ka kirjaliku seisukoha, et otsus on õigusvastane, kuna seda küsimust ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud ja üldkoosoleku kutses teatatud, mistõttu üldkoosolekul puudus õigus selle küsimuse otsustamiseks. Lisaks otsustas 19. oktoobri 2010. a. üldkoosolek, et remondifondi makse suurusega 10 krooni/m2 tuleb tasuda tagantjärele, mida seadus ei luba, mistõttu on tegemist ebaseadusliku otsusega. Üldkoosoleku otsusega on rikutud hageja õigusi, kuna see kohustab teda ebaseaduslikult maksma remondifondi maksed suuruses 10 krooni/m2 ja seda veel tagasiulatuvalt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 19. oktoobril 2010. a. toimus korteriühistu üldkoosolek, millega kinnitati 2009. a. majanduskava, ühes sellega ka täidetud eelarve, mis sisaldas vaidluse all olnud remondimakset suurusega 10 krooni/m2. Selle koosoleku päevakorras oli punkti 4 all samuti 2010. – 2011. a. majandustegevuse aastakava kinnitamine. Jooksvaks ja järgmiseks aastaks ettevalmistatud majandustegevuse aastakava sisaldas eelarvet, milles kõik tulud ja kulud olid üksikasjalikult lahti kirjutatud ja milles muude maksete kõrval oli ka ettepanek remondifondi makse suuruseks kehtestada 10 krooni/m2. See otsus võeti koosolekul ka vastu. Päevakorra punktiks 4 oleva 2010. – 2011. a. majandustegevuse aastakava kinnitamise all oli osa punkte toodud välja selgitustena ja ettepanekutena, kaasaarvatud OG ettepanek kehtestada remondifondi makseks 5 krooni/m2. Esmalt hääletati remondifondi makse üle suurusega 5 krooni/m2 ja see ettepanek lükati tagasi. Peale seda tegi OL ettepaneku lähtuda suurusest, mis oli esitatud eelarve tabelis ja mida reaalsuses ka koguti. Üldkoosolek hääletas ja otsustas remondifondi suuruseks 10 krooni/m2. Jutt täiendavast päevakorrapunktist on

3(8)

hageja väljamõeldis. Ühistu liikmetele üldkoosolekuks eelnevalt esitatud materjal koosnes kolmest osast: koosoleku kutse – päevakord, majandustegevuse aastakava eelarvelise kuludetulude tabelina, majandusaruanne möödunud 2009. a. kohta ning revisjonikomisjoni aruanne sama aasta majandustegevuse tulemuse kohta. Kuivõrd hageja ei esitanud vastuväidet otsusele mitte üldkoosolekul, vaid hiljem, siis mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg. 3 järgi puudub hagejal õigus nõuda otsuse tühistamist. Hageja ja tema elukaaslane OG ei soovi teha kaasomandi remondiks kulutusi vastupidiselt üldkoosolekute otsustele ning enamuse tahtele. Korteriühistu kogub remondimakseid vastavalt korteriühistuseadusele (KÜS), mille § 15 ütleb üheselt, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Siiani on majanduskava sisaldanud kõiki ühistule vajalikke tulusid ja kulusid, kaasarvatud eraldi reana remondifondi makse suurus. Eraldi iseseisva punktina üldkoosolekute päevakordades pole seda kunagi käsitletud ning eraldiseisvat, lahus majanduskavast, oma põhikirja ja põhikirjaliste eesmärkidega, remondifondi ühistul ei ole. Hageja väide, et kuni 19. oktoobrini 2010. a. kehtis remondifondi makse suurusega 7 krooni/m2, on eksitav. Kui majandusaastakava oli vastu võtmata, siis oli seda ka remondifondi makse suurus. Majanduskavad on korteriühistu vastavalt seadusele kinnitanud igal aastal konkreetse majandusaasta kohta, viimane, 2010. – 2011. a. majanduskava sai erandina kinnitatud kahe aasta kohta. Korteriühistu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril, mitte novembris, nagu väidab hageja. Üldkoosolekutel on enamuse tahe leidnud korduvat kinnitust. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 20. detsembri 2011. a. otsusega hagi ja tuvastas kostja 19. oktoobri 2010. a. üldkoosolekul vastu võetud otsuse punkti 4 tühisuse, millega otsustati suurendada remondifondi makse suurust 10 kroonini elamispinna ruutmeetri kohta. Hageja alternatiivnõude jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda. MTÜS § 241 lg. 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg. 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord ning lg. 7 kohaselt tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul, nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saamisel. Kostja 19. oktoobri 2010. a. üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud päevakorra punkt 4 järgnevalt: 2010 – 2011. a. majandustegevuse aastakava kinnitamine. Katuse katte, eterniidi vahetamine ... jne. ning nimetatud punkti lõpus remondi- ja haldusfondi maksu suuruse 5 krooni/m2 otsustamine, remondi- ja haldusfondi kasutamise korra kinnitamine, otsused (kd. I, tl. 32). Kostja 19. oktoobri 2010. a. üldkoosoleku protokollis on päevakord esitatud samas redaktsioonis kui üldkoosoleku kutses (kd. I, tl. 26 32). Kostja väitis, et kuigi seda küsimust ei olnud märgitud eelnevalt päevakorras, siis arutati üldkoosolekul, kas üldkoosolek saab teha otsuse remondifondi makse suuruse kohta 10 krooni/m2 ning üldkoosolek otsustas, et saab. Esmalt hääletati remondifondi makse suurusega 5 krooni/m2 üle, milline ettepanek lükati tagasi (kd. I, tl. 30), peale mida tegi OL ettepaneku lähtuda suurusest, mis oli esitatud eelarve tabelis ja mida reaalsuses ka koguti. Üldkoosolek

4(8)

hääletas ja otsustas remondifondi suuruseks 10 krooni/m2 (kd. I, tl. 31). MTÜS § 201 lg. 1 kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib üldkoosolekul päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. 19. oktoobri 2010. a. korteriühistu üldkoosolekul osales 32 ühistu liiget 44-st (kd. I, tl. 26, 113 - 114). Remondifondi makse suurusele 10 krooni/m2 hääletas vastu 10 ühistu liiget (kd. I, tl. 31) ja poolt 18 liiget. Seega ei ole täidetud MTÜS § 201 lõikes 1 sätestatud nõue päevakorra muutmiseks ja remondifondi makse suuruse 10 krooni/m2 arutamiseks üldkoosolekul. Samuti nähtub üldkoosoleku protokollist, et hageja esitas vaidlusaluses küsimuses vastuväite. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada kostja 19. oktoobri 2010. a. üldkoosolekul vastu võetud otsuse punkti 4 tühisus, millega otsustati suurendada remondifondi makse suurust 10 kroonini (0, 64 euro senti) elamispinna ruutmeetri kohta. Hageja alternatiivnõue - tuvastada 19. oktoobri 2010. a. üldkoosoleku otsuse punkti 4 osas remondifondi makse suurusega 10 krooni/m2 kehtivus alates 19. oktoobrist 2010. a. tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas osas ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Hagi menetlusse võtmiseks puudus alus MTÜS § 24 lõikest 3 tulenevalt. Hageja viibis üldkoosolekul, aga oma vastuväited esitas hiljem. Koosoleku lindistuse kuulamisel selgus, et hageja ei esitanud ka suuliselt koosoleku ajal mingeid vastuväiteid. Hageja elukaaslane OG pöördus koosolekule järgneval päeval koosoleku juhataja poole sooviga lisada protokolli juurde eriarvamus, mis edastati e-mailiga. Koosoleku juhataja lisas selle hiljem protokollile. Eriarvamus sisaldab kuupäeva, mis on hilisem koosoleku toimumise päevast, maakohus MTÜS § 24 lõikega 3 ei arvestanud. Kohus on suhtunud nii esitatud dokumentidesse kui kostja väidetesse pealiskaudselt ning on teinud nendest ekslikud järeldused. Kuigi OG on kostja juhatuse liige ja tal on seaduslik õigus ühistu esindamiseks, esitas kostja esindaja OL kohtule taotluse seda mitte võimaldada, tema ütluste korral aga arvestada sellega, et hageja ja OG on elukaaslased ja siin on otsene huvide konflikt. Kohus viitab otsuses OG ütlustele ning lõppotsus nendele tuginebki. Kostjale on selline kohtu tegevus arusaamatu ning õiglustunnet riivav. Kohus leidis ekslikult, et vaidlusalust küsimust ei olnud päevakorras. Päevakorra punkt üldkoosolekul oli 2010. – 2011. a. majandustegevuse aastakava kinnitamine. Aastakava sisu on määratletud KÜS § 15 punktis 1. Kostja esitas koos kutsega ka eelarvekava, mis sisaldas sihtotstarbeliste remondimaksete suurust 10 krooni/m2 kohta. Üldkoosoleku teatel on vaidlusaluse punkti kohta lisa selgitusi, millest üks oli remondi- ja haldusfondi makse suuruse 5 krooni otsustamine. Samas lisatud eelarve tabel sisaldas aga 10 krooni/m2. Kostja tõendas, et ühistul puudub nn. remondi- ja haldusfond, vaid eelarves on lihtsalt eraldi reana kajastatud sihtotstarbelised rahad. Fonde oma põhikirjadega pole üldse olemas. Otsused, mis oleksid tehtud sellise fondi rahastamiseks, oleksid olnud ekslikud. Õige informatsioon sisaldus teatega kaasas olnud eelarve tabelis. Kuivõrd päevakorras oli punkt majandustegevuse aastakavast ja kõik dokumendid olid ühistu liikmetele õigeaegselt esitatud, siis ei saa rääkida eelnevalt päevakorras mitteolevast punktist, vaid kõik toimus täpselt vastavalt päevakorrale ja seadustele. Kohus ei hinnanud dokumente ja situatsiooni õigesti. Kohus pole arvestanud, et 2010. a. majandusaasta aruanne, mis sisaldab tulenevalt KÜS § 15 lõikest 2 ühistu eelarvet ja konkreetselt eelarvet ka remondi sihtotstarbeliste kuludetulude kohta, on ühistu poolt uuesti kinnitatud 12. aprillil 2011. a. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa MTÜS § 24 lg. 2 järgi nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue

5(8)

otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Seega on ühistu küsimust arutanud ja teinud samasugune otsuse. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas maakohtule nõude üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt selle kehtivuse algusaja tuvastamiseks. Maakohus rahuldas hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks ega käsitlenud seetõttu alternatiivselt esitatud nõuet otsuse puudumise tuvastamiseks, jättis aga rahuldamata nõude otsuse kehtivuse algusaja tuvastamiseks. Kostja vaidlustas hagi osas, milles see rahuldati. Hageja otsust ei vaidlustanud. Seega ei ole otsust vaidlustatud osas, millega hagi rahuldamata jäeti ning ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata hagi vaidlusaluse otsuse kehtivuse algusaja tuvastamiseks. Kolleegium leiab, et hagi rahuldavas osas ei ole maakohtu otsus õige ja tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg. 1 punktiga 2 tühistada, uue otsusega tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Oma ühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude alusena on hageja tuginenud väitele, et koosoleku kokkukutsumise teates sisaldunud päevakorras ei olnud ette nähtud arutada remondifondi makse kehtestamist suuruses 10 krooni/m2. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et muudele väidetavatele rikkumistele ei ole hageja oma nõude alusena tuginenud. Üldkoosoleku läbiviimise kord on sätestatud MTÜS §-s 21, mille lg. 4 kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, sama paragrahvi lg. 3 kohaselt aga, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. MTÜS § 241 lg. 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine muuhulgas siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole arutatavat küsimust liikmetele teatavaks tehtud ja mittetulundusühingu põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti, siis on selles küsimuses vastuvõetud otsus tühine. Et kostja põhikirjas ei ole üldkoosoleku läbiviimise kohta seaduses sätestatust erinevaid nõudeid, siis tuleb kostja 19. oktoobri 2010. a. üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse kehtivuse üle otsustamiseks tuvastada, kas ühistu liikmetele teatavaks tehtud päevakorras oli vaidlusalune küsimus remondifondi makse suurusest. Pooled ei vaidle selle üle, et 19. oktoobri 2010. a. üldkoosoleku päevakorras oli 2010. – 2011. a. majandustegevuse aastakava kinnitamine, see nähtub ka sõnaselgelt liikmetele üldkoosoleku toimumise kohta edastatud teatest (punkt 4, kd. I, tl. 29). Samuti ei vaielda selle üle, et koosoleku kokkukutsumise teates oli aastakava kinnitamise punkti alla märgitud rida üksikküsimusi, sealhulgas remondi- ja haldusfondi makse suurus 5 krooni/m2. Pooled ei vaidle sellegi üle, et ettepanek kehtestada remondifondi makse suuruseks 5 krooni/m2 ei saanud ühistu liikmete toetust ning koosolekul osalenute enamus hääletas 10 krooni suuruse makse poolt. Kolleegiumi hinnangul taandub vaidlus sellele, kas päevakorras märgitu oli piisav, et koosolek oleks olnud õigustatud kehtestama remondi- ja haldusfondi makse suuruseks 10 krooni/m2. Kostja väitel sisaldas vaidlusalune majandustegevuse aastakava kõiki kavandatavaid kulusid ja tulusid, sealhulgas remondifondi makset suurusega 10 krooni/m2; ettepanek

6(8)

hääletada ka selle üle, kas remondifondi makse suuruseks võiks olla 5 krooni/m2 kohta, oli lisatud päevakorda hageja elukaaslase OG poolt ega arvestanud majandustegevuse aastakavas kavandatud maksetega. KÜS § 15 lg. 1 punktide 1 ja 2 kohaselt peab korteriühistu majandustegevuse aastakava sisaldama korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ning kostja vaidlusalusest aastakavast nähtub, et selles ongi korteriühistu liikmete kohustusena kavandatud remondifondi maksed suurusega 10 krooni/m2 (kd. I, tl. 101, rida 400, tulp 5). Seega on tõendatud kostja väide, et majandustegevuse aastakavas oli remondifondi makse suuruseks ette nähtud 10 krooni/m2, kolleegium leiab aga, et päevakorrapunkti all majandustegevuse aastakava kinnitamisest oli üldkoosolek õigustatud võtma vastu otsust ka ühistu liikmete poolt tehtavate remondimaksete suurusest, sealhulgas otsustama, et makse suuruseks saab mitte 5, vaid 10 krooni/m2 kohta. Nii on MTÜS § 21 lg. 4 eesmärgiks teavitada ühistu liikmeid üldkoosolekul arutamisele tulevatest küsimustest, et võimaldada neil selleks valmistuda ja kujundada oma arvamus, mis on vajalik selle üle otsustamiseks, kuidas hääletada. Vaidlusaluses asjas oli ühistu liikmetele teada, et otsustamisele tuleb aastakava kinnitamine, aastakava sisaldas aga ka remondi- ja haldusfondi makseid, milleks oli arvestatud 10 krooni/m2. Arvestades samuti asjaolu, et aastakava oli liikmetele juba varem esitatud (aprillis 2010. a., sest arutelu oli plaanitud 4. mai 2010. a. koosolekule, mil selleni ei jõutud), ka seni oli faktiliselt remondifondi makseid kogutud 10 krooni/m2 kohta (ühistu 2009. a. tegevuskava kinnitati samal vaidlusalusel koosolekul (kd. I, tl. 25)), aga samuti seda, et remondi- ja haldusfondi maksete suuruse üle otsustamine oli märgitud kokkukutsutava üldkoosoleku päevakorda, siis peab kolleegium taolist teavet piisavaks, et ühistu liikmetel oleks tekkinud selge ettekujutus sellest, mida koosolekul arutatakse, ning võimalus kujundada selle kohta oma seisukoht. Kolleegium leiab, et majandustegevuse aastakavaga seotud küsimusi oleks üldkoosolek olnud õigustatud arutama ka siis, kui päevakorrapunkti 4 all ei oleks sellega seotud üksikküsimusi loetletud. Asjaolust, et täpsustavalt on aastakava kinnitamist puudutava päevakorrapunkti all eraldi märgitud, et otsustamisele tuleb ka remondi- ja haldusfondi maksete suurus 5 krooni /m2, ei tulene, nagu ei oleks üldkoosolek võinud otsustada, et makse suurus sellest ettepanekust erineb. Põhjendatud on kostja väide, mille kohaselt remondi- ja halduskulud kui majandamiskulude osa (KÜS § 151 lg. 1) tuleb ette näha korteriühistu majandustegevuse aastakavas (KÜS § 15 lg. 1 p. 1) nagu ka korteriühistu liikmete kohustused sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel (KÜS § 15 lg. 1 p. 2) ning seega ei ole nende kuludeta majandustegevuse aastakava arutelu võimalik. Hageja lähenemine on põhjendamatult formaalne ega võimaldaks ühistul normaalselt toimida. Eespooltoodud põhjendusel leiab kolleegium, et kostja 19. oktoobri 2010. a. üldkoosoleku päevakord oli ühistu liikmetele teatavaks tehtud piisava täpsusega, üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei olnud seega rikutud ja nii ei anna hageja poolt esiletoodu alust pidada ühistu koosoleku otsust tühiseks. Alternatiivselt esitas hageja puhuks, kui tema nõuet otsuse tühisuse tuvastamiseks ei rahuldata, nõude otsuse puudumise tuvastamiseks. Apellatsioonikohtu istungil ei osanud hageja pool selgitada, mis eesmärki ta sellega taotleb ja mis põhjusel leiab, et otsust ei ole, kui otsuse tühisuse tuvastamise alusena esiletoodud asjaolude kohaselt peab hageja otsust tehtuks, kuid päevakorra rikkumise tõttu tühiseks. Kui kohus jätab rahuldamata nõude otsuse tühisuse tuvastamise kohta, siis kehtib otsus nii, nagu see vastu võeti. Eespool on kolleegium põhjendanud, et koosoleku otsus remondifondi makse kohta suurusega 10 krooni/m2 ei ole tühine ja on seega kehtiv. Et hagi jääb täielikult rahuldamata, siis jäävad kõik menetlusosaliste menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 hageja kanda.

7(8)

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.