Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Tsiviilasi nr 2-11-11973 Kohaldatud õigusnormid Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

AÕS § 66 lg. 1, KRS § 341 lg1, VÕS § 97 lg. 1, 5, § 111, § 135 lg. 1, § 188 lg. 2, § 189 lg.1 ja § 200 lg. 4. Menetluskulud jätta poolte kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja tema poolt esitatud asjaolud. Asjaolud

18.07.2007 sõlmisid hageja müüjana ja kostja ostjana Tallinna notar Evelyn Roots poolt tõestatud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatus registrinumbri 4477 all (edaspidi leping 4477). Vastavalt lepingu 4477 p-le 1.1 oli müügiesemeks Pärnu maakonnas Audru vallas Papsaare külas asuv Siksaki kinnistu (registriosa nr 2936206) koos selle oluliste osade ja päraldistega. Vastavalt lepingu 447 p-le 3.1 leppisid hageja ja kostja kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu eseme omandi üleandmiseks hagejalt kostjale kahe nädala jooksul arvates kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu kinnitamisest lepingu eseme suhtes, kuid mitte hiljem kui 30.06.2008 ning tingimusel, et tasumata ostuhinna osa on tasutud või on hoiustatud asjaõiguslepingut tõestava notari notarikontole või on tagatud selle tasumine vastavalt lepingule. Vastavalt lepingu 4477 p-le 3.3 hageja lubas ja kostja avaldas soovi kanda registriossa nr 2936206 omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge kostja kasuks. Eelmärge kanti kinnistusraamatu registriosa nr 2936206 neljandasse jakku esimesele järjekohale 17.08.2007. 31.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja Tallinna notar Evelyn Roots poolt tõestatud lepingu 4477 muutmise lepingu, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatus registrinumbri 995 (edaspidi leping 995) all. Vastavalt lepingu 995 p 2.2 kohaselt muutsid pooled lepingu 4477 p 3.1 selliselt, et hageja ja kostja pidid sõlmima asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale hiljemalt kui 31.05.2008 ja tingimusel, et tasumata ostuhinna osa on tasutud või on hoiustatud asjaõiguslepingut tõestava notari notarikontole või on tagatud selle tasumine vastavalt lepingule. Tegelikkuses ei sõlminud hageja ja kostja asjaõiguslepingut kinnistu üleandmiseks. 30.11.2008 taganes kostja lepingust 4477, kuna kostja äripartnerid ei olnud vaatamata lubadustele nõus kinnistu ostu finantseerima. Seega on leping 4477 lõppenud ja puudub alus asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

2 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973

12.11.2009 esitas hageja kostjale ettepaneku kostja kasuks seatud eelmärke kustutamiseks. Kostja hagejale ei vastanud. Õiguslik põhjendus AÕS § 66 lg 1 sätestab, et kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna registriosa nr 2936206 III jao esimesel järjekohal olev eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kostja kasuks on kaotanud õigusliku tähenduse, kuna kostja taganes kinnistu võlaõiguslikust müügilepingust, mistõttu ei ole võimalik pooltel sõlmida asjaõiguslepingut kinnistu omandi üleandmiseks. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 8 võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kuivõrd kostja ei ole hagejale andnud nõutud vormis nõusolekut tema kasuks seatud eelmärke kustutamiseks, siis nõuab hageja kostja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna registriosa nr 2936206 III jao esimesel järjekohal oleva kostja kasuks seatud eelmärke kustutamiseks. Võttes arvesse eeltoodut ja tuginedes eelviidatud õigusnormidele hageja palub kohtul

Hageja seisukohad vastuhagi menetlusse võtmisele ja vastuhagi kohta Pärnu Maakohtu menetluses on osaühingu Fabioona hagi PSA Capital OÜ vastu tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna registriosa nr 2936206 III jakku esimesele järjekohale PSA Capital OÜ kasuks kantud eelmärke kustutamiseks. PSA Capital OÜ esitas 28.09.2011 vastuhagi rahalise kohustuse täitmise nõudes. Vastukostja on seisukohal, et esineb asjaolu, mis välistavad vastuhagi menetlusse võtmise: TsMS § 139 lg 2 p 1 sätestab, et riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Vastavalt Pärnu maakohtu 03.10.2011 määrusele tsiviilasjas nr 2-11-11973 on kohus kontrollinud, et 03.10.2011 määruse tegemise seisuga ei olnud vastuhageja tasunud vastuhagilt riigilõivu. Vastukostjale ei ole teada käesoleva vastuse esitamise seisuga, et vastuhageja oleks riigilõivu tasunud. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Lähtudes eeltoodust on vastukostja seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna sellelt ei ole tasutud nõutavat riigilõivu.

3 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973 Vastukostja on seisukohal, et vastuhageja poolt esitatud hagi ei ole võimalik ega ole otstarbekas menetleda vastuhagina. TsMS § 373 lg 1 p-d 1 – 3 sätestavad, et kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele, vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise või vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Antud juhul on hageja poolt esitatud hagi suunatud kostja kohustuse tuvastamiseks nõusoleku andmiseks kinnistusraamatusse kantud eelmärke kustutamiseks. Kostja on esitanud hageja vastu hagi rahalise nõude välja mõistmiseks. Arvestades hageja ja kostja poolt esitatud nõuete eripära, siis ei ole täidetud TsMS § 373 lg 1 p-des 1 – 2 sätestatud tingimused. Eeltoodu tähendab, et vastuhagi ei ole suunatud põhihagi tasaarvestamisele, mitterahalist nõuet ei ole võimalik tasaarvestada rahalise nõudega. Samuti ei välista vastuhagi rahuldamine põhihagi rahuldamist, sest tegemist on olemuslikult erinevate nõuetega. TsMS § 373 lg 1 p 3 sätestab, et vastuhagi võib esitada ka siis, kui vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastasikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Hageja on seisukohal, et antud juhul ei eksisteeri vastuhagina ja põhihagi vahel sellist õiguslikku seost, mis võimaldaks vastuhagina esitatud hagi käsitleda vastuhagina. Tegemist on olemuslikult täielikult erinevate nõuetega. Vastuhageja on proovinud leida kahe hagi vahel seose selliselt, et hageja kinnistule seatud eelmärge tagab kostja rahalist nõuet. Vastukostja selgitab, et pooled esitasid 18.07.2007 sõlmitud notariaalses lepingus avalduse kostja kasuks eelmärke seadmiseks hagejale kuuluvale kinnistule. Eelmärke seadmise eesmärk oli tagada kostja omandi üleandmise nõuet, mis tulenes 18.07.2007 sõlmitud kinnistu võlaõiguslikust müügilepingust (müügilepingu p 3.3 ja 3.4). AÕS § 63 lg 8 sätestab, et isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et võlaõiguslik müügileping on poolte vahel lõppenud. Seega puudub kostjal eelmärkega tagatav nõue hageja vastu. Eelmärge ei taga kostja väidetava rahalise nõude täitmist hageja vastu, kuna eelmärke funktsioon on teistsugune. Seega puudub kostjal igasugune õigus keelduda nõusoleku andmisest. Seadus ei näe ette võimalust keelduda nõusoleku andmisest eelmärke kustutamiseks rahalise nõude täitmise tagamiseks. Sellise võimaluse olemasolule ei viita ka kostja oma vastuses. Võttes arvesse eeltoodut ei puutu kostja võimaliku rahalise nõude asjaolud põhiasja lahendamisesse. Riigikohus on oma 25.09.2002 lahendis nr 3-2-1-8602 asunud seisukohale: „kostja avalduses esitatud ning vastuhagi nõudena nimetatud nõue ei vasta TsMS § 153 kohaselt vastuhagi tunnustele, kuna puudub seos põhihagi nõudega.“ Kuigi nimetatud lahend ei ole tehtud kehtiva TsMS alusel, on kehtiva TsMS sätted, võrreldes lahendi tegemise aja TsMS sätetega vastuhagi osas samad. TsMS § 373 lg 3 sätestab, kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud hagi on võimalik menetleda eraldi menetluses, kui kostja tasub sellelt riigilõivu, ning selle vastuhagina menetlemiseks puudub alus. Hageja on sisuliselt vastanud vastuhagi nõudele juba 15.08.2011 menetlusdokumendis. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes eelviidatud õigusnormidele, palub kostja: jätta kostja poolt esitatud hagi vastuhagina menetlusse võtmata.

4 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973 Kostja seisukohad vastuhagi menetlusse võtmisele ja vastuhagi kohta Pärnu Maakohtu menetluses on osaühingu Fabioona hagi PSA Capital OÜ vastu tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna registriosa nr 2936206 III jakku esimesele järjekohale PSA Capital OÜ kasuks kantud eelmärke kustutamiseks. PSA Capital OÜ esitas 28.09.2011 vastuhagi rahalise kohustuse täitmise nõudes. kostja on seisukohal, et esineb asjaolu, mis välistavad vastuhagi menetlusse võtmise: TsMS § 139 lg 2 p 1 sätestab, et riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Vastavalt Pärnu maakohtu 03.10.2011 määrusele tsiviilasjas nr 2-11-11973 on kohus kontrollinud, et 03.10.2011 määruse tegemise seisuga ei olnud vastuhageja tasunud vastuhagilt riigilõivu. Vastukostjale ei ole teada käesoleva vastuse esitamise seisuga, et vastuhageja oleks riigilõivu tasunud. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Lähtudes eeltoodust on vastukostja seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna sellelt ei ole tasutud nõutavat riigilõivu. Vastukostja on seisukohal, et vastuhageja poolt esitatud hagi ei ole võimalik ega ole otstarbekas menetleda vastuhagina. TsMS § 373 lg 1 p-d 1 – 3 sätestavad, et kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele, vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise või vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Antud juhul on hageja poolt esitatud hagi suunatud kostja kohustsue tuvastamiseks nõusoleku andmiseks kinnistusraamatusse kantud eelmärke kustutamiseks. Kostja on esitanud hageja vastu hagi rahalise nõude välja mõistmiseks. Arvestade hageja ja kostja poolt esitatud nõuete eripära, siis ei ole täidetud TsMS § 373 lg 1 p-des 1 – 2 sätestatud tingimused. Eeltoodu tähendab, et vastuhagi ei ole suunatud põhihagi tasaarvestamisele, mitterahalist nõuet ei ole võimalik tasaarvestada rahalise nõudega. Samuti ei välista vastuhagi rahuldamine põhihagi rahuldamist, sest tegemist on olemuslikult erinevate nõuetega. TsMS § 373 lg 1 p 3 sätestab, et vastuhagi võib esitada ka siis, kui vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastasikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Hageja on seisukohal, et antud juhul ei eksisteeri vastuhagina ja põhihagi vahel sellist õiguslikku seost, mis võimaldaks vastuhagina esitatud hagi käsitleda vastuhagina. Tegemist on olemuslikult täielikult erinevate nõuetega. Vastuhageja on proovinud leida kahe hagi vahel seose selliselt, et hageja kinnistule seatud eelmärge tagab kostja rahalist nõuet. Vastukostja selgitab, et pooled esitasid 18.07.2007 sõlmitud notariaalses lepingus avalduse kostja kasuks eelmärke seadmiseks hagejale kuuluvale kinnistule. Eelmärke seadmise eesmärk oli tagada kostja omandi üleandmise nõuet, mis tulenes 18.07.2007 sõlmitud kinnistu võlaõiguslikust müügilepingust (müügilepingu p 3.3 ja 3.4). AÕS § 63 lg 8 sätestab, et isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et võlaõiguslik müügileping on poolte vahel lõppenud. Seega puudub kostjal eelmärkega tagatav nõue hageja vastu. Eelmärge ei taga kostja väidetava rahalise nõude täitmist hageja vastu, kuna eelmärke funktsioon on teistsugune. Seega puudub kostjal igasugune õigus keelduda nõusoleku andmisest. Seadus ei näe ette võimalust keelduda

5 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973 nõusoleku andmisest eelmärke kustutamiseks rahalise nõude täitmise tagamiseks. Sellise võimaluse olemasolule ei viita ka kostja oma vastuses. Võttes arvesse eeltoodut ei puutu kostja võimaliku rahalise nõude asjaolud põhiasja lahendamisesse. Riigikohus on oma 25.09.2002 lahendis nr 3-2-1-8602 asunud seisukohale: „kostja avalduses esitatud ning vastuhagi nõudena nimetatud nõue ei vasta TsMS § 153 kohaselt vastuhagi tunnustele, kuna puudub seos põhihagi nõudega.“ Kuigi nimetatud lahend ei ole tehtud kehtiva TsMS alusel, on kehtiva TsMS sätted, võrreldes lahendi tegemise aja TsMS sätetega vastuhagi osas samad. TsMS § 373 lg 3 sätestab, kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud hagi on võimalik menetleda eraldi menetluses, kui kostja tasub sellelt riigilõivu, ning selle vastuhagina menetlemiseks puudub alus. Hageja on sisuliselt vastanud vastuhagi nõudele juba 15.08.2011 menetlusdokumendis. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes eelviidatud õigusnormidele, palub kostja: jätta kostja poolt esitatud hagi vastuhagina menetlusse võtmata.

Hageja/vastukostja vastus Pärnu Maakohtu menetluses on OÜ Fabioona hagi PSA Capital OÜ vastu tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna registriosa nr 2936206 III jakku esimesele järjekohale PSA Capital OÜ kasuks kantud eelmärke kustutamiseks. PSA Capital OÜ on esitanud vastuhagi kinnistu võlaõigusliku lepingu alusel tasutud ostuhinna tagastamise nõudes. 12.03.2012 esitas PSA Capital OÜ täiendavad seisukohad hageja poolt 09.01.2012 esitatud taotlusele ja vastusele vastuhagile. PSA Capital OÜ täiendavad seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad:

6 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973 TsMS § 331 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Antud juhul on PSA Capital OÜ rikkunud oma seisukohti esitades nii kohtu poolt talle selleks 23.01.2012 toimunud kohtuistungil määratud tähtaega kui ka TsMS § 330 lg-t 3, mille kohaselt tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. PSA Capital OÜ seisukohad saabusid hagejale 4 päeva enne kohtuistungit. PSA Capital OÜ ei ole põhjendanud seisukohtade mittetähtaegset hilinemist, samuti on hageja seisukohal, et taoliselt seisukohtade esitamine võib suure tõenäosusega põhjustada menetluse viibimise, kuna kostja võib kohtuistungil väita, et ta ei ole jõudnud piisavalt tutvuda käesoleva menetlusdokumendiga, mis on esitatud vastusena kostja seisukohtadele. Hageja on seisukohal, et kostja seisukohad tuleks jätta tähelepanuta, kuna need on esitatud tähtaega rikkudes ja rikkumist ei ole põhjendatud. Vaatamata eeltoodule esitab hageja ka sisulised vastuväited kostja seisukohtadele: VÕS § 189 lg 1 ja VÕS § 111 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatavad Oma vastuses möönab kostja, et tema 08.12.2008 VÕS § 97 lg 5 alusel tehtud lepingust taganemise avaldus ei olnud kehtiv, arvestades Riigikohtu praktikat VÕS § 97 lg 5 kohaldamisel. Samas on kostja vastuoluliselt seisukohal, et ta tunnistab lepingu lõppemise alusena just 08.12.2008 lepingust taganemise avaldust. Vaatamata sellele, kas on kehtiv kostja poolt esitatud 08.12.2008 lepingust taganemise avaldus või hageja poolt 16.01.2009 esitatud ja kostja lepingurikkumisele tuginev lepingust taganemise avaldus, siis tuleb kostja arvates kohaldada asja lahendamiseks VÕS § 189 lg. 1 ja

VÕS § 111.

Hageja on seisukohal, et antud juhul ei kohaldu VÕS § 189 lg 1. VÕS § 189 lg 1, mis sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja on seega seisukohal, et lepingu lõppemise tõttu on pooltevaheline võlasuhe muutunud tagasitäitmise suhteks, kusjuures tagasitäidetavad kohustused tuleb täita samaaegselt.

7 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973 Hageja ei nõustu kostja seisukohaga VÕS § 189 lg. 1 ja VÕS § 111 kohaldamisest. Kuna antud juhul tagas eelmärge müügilepingust tulenevat omandi üleandmise nõuet, siis on lepingu lõppemisega lõppenud ka eelmärge ning seda ei saaks VÕS § 189 lg 1 alusel tagastada. Samasugusele seisukohale on jõudnud Riigikohus oma 20.06.2011 otsuses nr. 3-2-1-57-11: „Kolleegium ei nõustu kohtutega, et eelmärge tuleks lugeda müügilepingu järgi üleantuks, mille kostja peaks hagejale tagastama VÕS § 189 lg 1 esimese lause alusel. Nagu märgitud (vt otsuse p 23), on eelmärge nõude täitmist aktsessoorselt tagav tagatisõigus, mis lõpeb koos tagatava nõudega. Kuna praegusel juhul tagas eelmärge müügilepingust tulenevat omandi üleandmise nõuet, mis on kohtute otsuste järgi taganemisega lõppenud, on lõppenud ka eelmärge. Seega ei saa seda tagastada, sh hageja nimele kanda. Seda kinnitab ka erisättena AÕS § 63 lg 8, mis annab nõudeõiguse lõppenud nõude tagamiseks seatud eelmärke kustutamiseks. Kohtud on seega ekslikult kohaldanud VÕS § 189 lg 1 esimest lauset.“ VÕS § 110 lg 1 ei ole antud asjas kohaldatav, kostja nõue on lõppenud tasaarvestusega. Kostja on lisaks viidanud oma kohustuse mittetäitmisel VÕS § 110 lg. 1. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Eeltoodu tähendab, et isik saab õigustada oma kohustuse mittetäitmist ainult siis, kui tal on endal kehtiv nõue teise poole suhtes. Tasaarvestus. Antud juhul puudub kostjal rahaline nõue hageja vastu, kuna kostja rahaline nõue on lõppenud hageja poolt 12.11.2009 esitatud tasaarvestusavaldusega. Hageja poolt 12.11.2009 tasaarvestusavaldus põhines hageja kahjunõudel. Nimelt, kuna kostja lepingurikkumise tõttu tekkis hagejale kahju, siis esitas hageja 12.11.2009 ettepaneku kahju hüvitamiseks ja eelmärke kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmiseks. Nimetatud dokument sisaldas tasaarvestusavaldust kahjunõude tasaarvestamiseks kostja poolt juba tasutud summadega. hageja kahju seisnes selles, et hageja ei saanud kostja lepingurikkumise tõttu võõrandada kinnistut kokku lepitud hinnaga.

8 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973

Kinnistu turuväärtus oli lepingust taganemise hetkeks langenud oluliselt. Kinnistu turuväärtus moodustas 12.11.2009 ettepaneku tegemise hetkeks 2 000 000 krooni, s.o 127 823.29 eurot. Hageja kahjunõue tugines VÕS § 135 lg-le 1, mis sätestab, kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Kostja on väitnud, et hageja poolt tehtud tasaarvestus ei kehti tulenevalt VÕS § 200 lg. 4 mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on seisukohal, et kuna kahjunõudele on võimalik esitada vastuväiteid, siis ei ole tasaarvestus kehtiv. Nimetatud seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga sarnastes kaasustes. Riigikohus on nt oma 24.10.2006 lahendis nr. 3-2-1-93-06 asunud seisukohale: „Ringkonnakohus märkis õigesti, et VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud).“ Samasugusele järeldusele on Riigikohus jõudnud ka 02.11.2011 otsuses nr. 3-2-1-95-11 ja 04.01.2012 lahendis nr 3-2-1-129-11. Kostja ei ole kordagi eitanud, et hagejal kostja poolse lepingu rikkumise tõttu üldse kahju ei tekkinud, et see ei võinud tekkida hageja poolt väidetud ulatuses või et kahjunõue oleks lõppenud või ei oleks muul põhjusel maksmapandav. Järelikult oli tasaarvestus lubatud ja kostja nõue hageja vastu lõppes tasaarvestusega. Kahju nõude tõendamiseks esitab hageja SIKSAK kinnistu kohta tehtud hindamisakti ja võlaõigusliku müügilepingu koopia. Kostja on tuginenud kahjunõude mittekehtimise väite esitamisel mh sellele, et kostja ei pidanud 2007.a ette nägema kinnistu hinnalangust 2009. Hageja selle seisukohaga ei nõustu. „Võlgnik peab ette nägema kahju liiki ning põhimõttelist ulatust, kuid mitte kahju konkreetset rahalist suurust.“

9 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973 Kostja pidi sai ette näha lepingu sõlmimisel, et juhul kui ta lepingut rikub ja hageja selle tõttu lepingust taganeb, siis võib hagejale tekkida kahju. Asjaolu, et kahju suurus oli majanduslanguse tõttu ulatuslik, ei muuda kahju ettenähtavust olematuks. Kostja oleks saanud hagejale tekkinud kahju vältida, kui ta oleks lepingut korrektselt täitnud. Kostja seisukoht kahju piiramise kokkuleppe osas on ebaõige. Võlaõigusliku müügilepingu (18.07.2007 leping) p 4.3 sätestab, et juhul, kui müüja lepingust taganeb ja ütleb lepingu üles lepingu punktis 4.1 nimetatud alusel, tasub ostja müüjale leppetrahvi 1 680 320 krooni. Juhul, kui ostja on teinud müüjale ettemakse, tasaarvestatakse ettemaksuna tasutud summa leppetrahvi ulatuses ning ülejäänud osa ettemaksust on müüja kohustatud ostjale tagastama seitsme kalendripäeva jooksul, arvates taganemise jõustumisest ning nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma ostjale viivist 0,03% tähtaegselt tagastamata summast iga viivitatud päeva eest. Nimetatud lepingupunktis ei ole hageja loobunud võimalike kahjunõuete esitamisest. VÕS § 161 lg 2 sätestab, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kuna kostja tekitas oma lepingurikkumisega hagejale kahju, siis esitas kostja hagejale kahjunõude ja tasaarvestas selle kostja poolt lepingu järgi makstud summadega. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 140 lg. 1 kohaldamise aluseid. Pelgalt asjaolu, et kinnisvaraturg kukkus, ei ole kahju hüvitamise vähendamise aluseks. VÕS § 140 lg 1 kohaldamiseks on vastuhagejal kohustus tõendada, miks oleks kahju hüvitamine täismääras äärmiselt ebaõiglane või millisel põhjusel oleks kahju hüvitamine vastuvõetamatu. Kostja pidi ette nägema, et kui ta lepingu järgset ostuhinda ei tasu, siis tekib sellest hagejal kahju. Isegi, kui kostjal oleks rahaline nõue hageja vastu, siis on hageja seisukohal, et eelmärke kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmise kohustuse ja rahalise nõude tagastamise vahel puudub piisav seos. Hageja jääb oma seisukohtade juurde, et hageja ja kostja nõuete vahel puudub piisav õiguslik seos. Esiteks, ei tulene poolte nõuded ühest ja samast õigussuhtest – hageja nõue tuleneb asjaõigussuhtest ja kostja väidetav nõue tuleneb võlaõigussuhtest. Teiseks, poolte vahel puudub eelnev regulaarne suhe. Kolmandaks, nõuete vahel puudub majanduslik seos - eelmärke kustutamine olemasolevate pooltevaheliste õigussuhete raames ei ole seotud emma-kumma poole majandustegevusega (vastupidiselt nt kaupade müügilepingule).

10 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973 Samuti ei saa eelmärget tema asjaõigusliku funktsiooni tõttu realiseerida väidetava rahalise nõude täitmiseks. Neljandaks, kostjal puudub nõue hageja vastu selleks, et õigustada oma kohustuse mittetäitmist, kuna kostja rahaline nõue on lõppenud tasaarvestuse tõttu. VÕS § 110 lg 1 kohaldamise eelduseks on samuti asjaolu, et kohustuse täitmisest keelduval poolel on kehtiv nõue teise poole vastu, mis ei ole piisavalt tagatud: „Tagatust tuleb siin mõista laiemalt, s.t kohustuse täitmisest ei saa keelduda ainuüksi põhjusel, et võlgniku nõudele selle täitmise tagamiseks ei ole seatud nt panti või käendust. Täitmisest keeldumise õiguse kasutamise eelduseks on üldiselt sissenõutavaks muutunud nõude täitmise ohustatus.“ P. Varul jt. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I. Kirjastus Juura, Tallinn, 2006, lk 442.3 Kostja on esitanud menetluses väite, et SIKSAKI kinnistu on hageja ainus vara, mistõttu ei ole ta teadlikult eelmärke kustutamiseks nõusolekut andnud. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et tema väidetava nõude täitmine oleks ohustatud, nt kostja makseraskuste tõttu. Seega on VÕS § 110 lg. 1 kohaldamise eeldused täitmata ja kostjal ei ole õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Võttes arvesse eeltoodut ja tuginedes eelviidatud õigusnormidele, palub hageja kohtul:

Kostja seisukoht hagiavalduse faktilistele asjaoludele ja seisukohtade materiaalõiguslik põhistus Asjaolud

11 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973

12 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973

KOSTJA VASTUHAGI.

VASTUHAGI enamtasutud ettemaksu tagastamiseks summas 164 819,44 eurot Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-11-11973, milles hageja on esitanud kostja vastu hagi tuvastamaks kostja kohustus anda nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna registriosa nr 2936206 III jakku esimesele järjekohale kostja kasuks kantud eelmärke kustutamiseks. Tulenevalt TsMS § 98 lg 1 ja TsMS § § 373 lg 1 p 3 esitab kostja käesolevaga vastuhagi kuna leiab, et vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õigemat ja kiiremat läbivaatamist.

13 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973 Asjaolud

14 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973 kohustus ei ole täidetud või ei ole tagatud selle täitmine ning see on täitmata taganemisavalduse esitamise päeva seisuga (lisa 2).

15 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973

Kohtu seisukohad. Hageja väite kohta, et kostja esitas menetlusdokumendi hilinenult arvab kohus tuginedes TsMS § 331 lg 1 menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist, kohtu arvates antud menetlusdokumendi esitamine ei põhjusta menetluse viivitus, hageja väide on näilik, hageja on kaks korda pikema perioodi väitel taotlenud vastuhagi mittemenetlemist, seega on igati kursis vastuhagis toodud asjaolude, seisukohtade ja õigusliku põhistusega. Hageja kartus, et kostja kasutab antud asjaolu ära kohtuistungil, ei täitunud, kohtuistungil poolte vahel sisulist arutelu ei toimunud, pooled jäid kohtuistungil oma kirjalikult esitatud väidete, asjaolude, põhistuste, põhjenduste ja õigusliku põhjenduse ning nõuete juurde. Vastuhagi lahendamisel on kohus kohustatud järgima Riigikohtu praktikat VÕS § 198 lg. 1 ja AÕS § 63 lg. 8 kohaldamisel. Riigikohus oma 20.06.2011 otsuses nr. 3-2-1-57-11 annab nimetaud sätekohaldamisel alljärgnevad seisukohad: „Kolleegium ei nõustu kohtutega, et eelmärge tuleks lugeda müügilepingu järgi üleantuks, mille kostja peaks hagejale tagastama VÕS § 189 lg 1 esimese lause alusel. Nagu märgitud (vt otsuse p 23), on eelmärge nõude täitmist aktsessoorselt tagav tagatisõigus, mis lõpeb koos tagatava nõudega. Kuna praegusel juhul tagas eelmärge müügilepingust tulenevat omandi üleandmise nõuet, mis on kohtute otsuste järgi taganemisega lõppenud, on lõppenud ka eelmärge. Seega ei saa seda tagastada, sh hageja nimele kanda. Seda kinnitab ka erisättena AÕS § 63 lg 8, mis annab nõudeõiguse lõppenud nõude tagamiseks seatud eelmärke kustutamiseks.

16 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973 Lähtudes kohtupraktikas, mille kohaldamine on esimese astme kohtule tulenevalt seadusest kohustuslik, kuulub hagi rahuldamisele. Kohtus puudub pooltevahel vaidlus, et eelmärge kinnistusraamatus tehti poolte poolt omandi üleandmise nõude tagamiseks. Pooled on mõlemad esitanud lepingust taganemise avalduse, seega omandi üleandmist lepingu järgi ei saa toimida kuna leping on poolte tahte kohaselt lõppenud. Kohtupraktikast tuleneb otseselt, et seda ei saa üle kanda teiste nõuete tagamiseks. Seega on kostja vastavad vastuväited väärad ja need ei anna alust hagi mitterahuldamiseks. Vastuhagis esitatud nõue on seaduslik ja põhistatud ning põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. Hageja ei vaidle vastu, et on saanud ettemaksu, kuid arvab, et on saadu tasaarveldanud tema poolt saadud kahjuga. Kohus nõustub kostja arvamusega VÕS § 197 lg. ja § 200 lg. 21 p. 2 kohaldamisel, et VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Antud juhul ei olnud kostjal tulenevalt lepingu lõppemisest kohustusi hageja ees ja hagejal ei olnud õigust enam nõuda kohustuse täitmist kostja poolt. Tulenevalt VÕS § 200 lg 1 p 2 ei saa tasaarvestada nõuet, millele tulenevalt seadusest ei saa pöörata sissenõuet. Ettemaks on poole sihtotstarbeline tahteavaldus, seejuures pool aktsepteerib lepingujärgset leppetrahvi. Sissenõuet ettemaksule ei saa pöörata. Poolte vahelisest lepingust ei tulene, et ettemaks oleks ettenähtud võimalike kahjude hüvitamiseks. Ettemaks on sihtotstarbeline kui ühe poole ette tasutud osamaks.

. Rein Pokk Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2012.a. kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 29.04.2012 otsus tühistada vastuhagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. PSA Capital OÜ vastuhagi OÜ Fabioona vastu jätta rahuldamata ning jaotada ümber menetluskulud. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus (TsMS § 654 lg 22) on järgmine: OÜ Fabioona hagi rahuldada. Tuvastada PSA Capital OÜ kohustus anda nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna registriosa nr 2936206 III jakku esimesele järjekohale PSA Capital OÜ kasuks kantud eelmärke kustutamiseks. PSA Capital vastuhagi OÜ Fabioona vastu 164 819, 44 euro nõudes jätta rahuldamata. OÜ Fabioona apellatsioonkaebus rahuldada. PSA Capital OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta PSA Capital OÜ kanda.

17 (18)

Tsiviilasi nr 2-11-11973

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlus

18 (18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.