V.Ž. hagi AS-i Eesti Energia Tehnoloogiatööstus (endine ärinimi AS Energoremont) vastu tervisekahju hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
6 175,49 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.Ž. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. märts 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): V.Ž. (surnud XX.XX.XXXX), esindaja Aleksandr Gamazin
esindajad
Viru Maakohtu 5. oktoobri 2011 otsus
Vastustaja (kostja): AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus (registrikood: 10633284), esindaja Marek Aunvere
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
5.oktoobri 2011 otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta apellandi enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.Ž. esitas 7. oktoobril 2005 hagi AS-i Eesti Energia Tehnoloogiatööstus (endine ärinime AS Energoremont) vastu, milles palus tunnistada kostja kompensatsiooni makseid teostama kohustatud isikuks ja välja mõista kostjalt saamata jäänud kompensatsioonisummad. Menetluse käigus on hageja muutnud oma nõuet ja tema lõplikuks nõudeks oli tuvastada, et AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus on kohustatud maksma hagejale hüvitist XXX tekitatud tervisekahju eest. Hageja palus välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud hüvitis perioodi 1. jaanuar 2005 - 30. juuni 2010 eest ühekordse maksena 64 477,35 krooni (4120,85 eurot) ning alates 1. juulist 2010 eluaegselt. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt töötas hageja aastatel XXXX - XXXX riigiettevõttes Eesti Energoremont. Alates 1987 on hagejal XXX , mis leidis kinnitust pärast vastavate uuringute läbimist. Seoses XXX ega määrati hagejale hüvitis 893 krooni ulatuses, mida hageja sai regulaarselt. Alates 2005 jaanuarist ei saanud hageja enam temale määratud hüvitist ning 15. veebruari 2005 kirjaga teatas kostja hagejale, et kostja keeldub hagejale hüvitise maksmisest. Sealjuures teatati hagejale, et kõik hüvitise maksmisega seotud dokumendid on üle antud AS-le Alstom Estonia, kes jätkab hagejale hüvitise maksmist. Riigiettevõte Eesti Energia otsuse alusel asutati riigiettevõtte Eesti Energoremont baasil iseseisva juriidilise isikuna ettevõte Eesti Energoremont 1991. Pärast aktsiaseltsi Eesti Energia asutamist omandas viimane kõik tema õiguseellastega, sh ka riigiettevõttega Eesti Energoremont, seotud kohustused, mh kohustus tasuda hagejale hüvitist tekitatud tervisekahju eest. Hageja väitel tunnistas kostja oma kohustust sellega, et tasus kuni 2005 hagejale hüvitist. Ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine peab tuginema seadusele ja kostja ei ole esitanud seaduslikke aluseid poolte vahel välja kujunenud õigussuhtest tuleneva tervisekahju hüvitamise kohustuse täitmisest keeldumiseks. Hageja selgitas, et mõiste „Narva tehas“ all tuleb mõista Eesti Energoremondi kogu Narva jaoskonda, mis koosnes seadmeremondi tsehhist ja turbiiniremondi tsehhist asukohaga XXXX. Nendes tsehhides töötas hageja perioodil XXXX - XXXX. Teist „Narva tehast“ Eesti Energoremondi struktuuris ei olnud ning seega sai hageja ajavahemikul 1999 – 2004 detsembrini hüvitist oma 1987 tööandja õigusjärglaselt. Hageja leidis, et XXX e tekkimine ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks ning seetõttu ei ole vajalik ega võimalik selles osas tõendeid esitada. Kahju hüvitise suurus 893 krooni tuleneb kostja poolt määratud hüvitise suurusest.
2.Kostja AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus vaidles hagile vastu.
Vastuväidete kohaselt ei ole kostja riigiettevõte Eesti Energoremont õigusjärglane ning seetõttu ei ole kostjale üle läinud kohustust hüvitada hagejale XXX ega tekitatud kahju. AS Energoremont ei saa olla kogu AS Eesti Energia ettevõtte Energoremont õigusjärglaseks, kuna AS Energoremont moodustati endise Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, varade baasil. Seadmeremondi tsehh, kus töötas hageja, anti 29. detsembril 1999 lepingu alusel üle AS-le ABB Eesti. AS ABB Eesti nimetati ümber AS-ks Alstom Estonia. Seega kohustus hüvitada tervisekahju seadmeremondi tsehhi endistele töötajatele läks üle AS-le Alstom Eesti.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 5.oktoobri 2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses V.Ž. kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et hageja töötas perioodil XXXX - XXXX riigiettevõttes Eesti Energoremont lukksepana. Alates 1987 on hagejale määratud töövõime kaotus 25% XXX e tagajärjel. Hageja on vanaduspensionil alates 1996. Kostja maksis kuni 31. detsembrini 2004 hagejale hüvitist XXX ega tekitatud kahju eest. Vaidlust ei ole, et AS-ile Eesti Energia anti üle endise riigiettevõtte Eesti Energoremont kogu vara. Maakohus luges tuvastatuks, et seisuga 31. märts 1998 oli riigiettevõtte Eesti Energoremont õigusjärglane AS Eesti Energia ning seoses ettevõtte üleminekuga läksid AS-le Eesti Energia üle kõik riigiettevõttega Eesti Energoremont seotud kohustused, sh ka tervisekahju hüvitamise kohustus riigiettevõtte Eesti Energoremont endiste töötajate osas. Ettevõtte ülemineku ajal kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 3 sätestas, et enne ettevõtte või selle osa üleminekut tekkinud kohustuse eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab ettevõtte üle andnud isik kolmandate isikute ees solidaarselt omandajaga. Kohustuse täitnud ettevõtte üle andnud isikule läheb nõue omandaja vastu täidetud ulatuses üle. Põhjusel, et riigiettevõtte Eesti Energoremont lakkas seoses AS Eesti Energia asutamisega olemast iseseisev ettevõte, ei saanud tekkida ettevõtja üleandja ja ettevõtte omandaja solidaarset vastutust riigiettevõtja Eesti Energoremont kohustuste osas. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 ja § 11 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 473 lg 1 kohaselt juriidilise isiku reorganiseerimisel esitatakse tema poolt kannatanule seoses tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded reorganiseeritud juriidilise isiku õigusjärglase vastu; juriidilise isiku likvideerimisel ja õigusjärglase puudumisel esitatakse tekitatud kahju hüvitamise nõuded riiklikule sotsiaalkindlustusorganil. Maakohus leidis, et seoses AS Eesti Energia asutamisega lõppes riigiettevõtte Eesti Energoremont kui iseseisev juriidiline isik ja AS Eesti Energia omandas kõik riigiettevõtte Eesti Energoremont kohustused ning alates asutamisest vastutas AS Eesti Energia riigiettevõtte Eesti Energoremont kohustuste eest ainuisikuliselt. Hageja väitel asutati AS Eesti Energia juhatuse koosoleku 15. novembri 1999 otsusega AS Energoremont ehk kostja, aktsiate eest tasuti mitterahalise sissemaksega, mille esemeks oli AS Eesti Energia ettevõtte Energoremont vara, s.o Narva tehas. Ettevõte anti üle tervikuna ning kostja omandas AS Eesti Energia poolt mitterahalise sissemakse tegemisega kõik endise
ettevõttega Eesti Energoremont seotud kohustused, s.o mitterahaliseks sissemakseks olnud Narva tehasega seotud kohustused. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötas AS Eesti Energia ettevõtte Energoremont seadmeremondi tsehhi ja turbiiniremondi tsehhi Narva osakonnas, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva. Lisaks hageja töökohale kuulus AS Eesti Energia ettevõtte Energoremont koosseisu Keskremondibaas, asukohaga Tiigi 6 Narva. AS Energoremont asutati Eesti Energia AS juhatuse
15.novembri 1999 koosoleku otsusega. Vastavalt AS Energoremondi koosseisu mineva põhivara nimekirjale anti AS Eesti Energia poolt AS-le Energoremont üle põhivara hulgas hooned ning ehitiste mitterahalise sissemakse üleandmise lepinguga anti AS Eesti Energia poolt AS-le Energoremont üle ehitised asukohaga Tiigi 6 Narva. Tõendeid selle kohta, et AS-le Energoremont oleks üle antud Elektrijaama tee 56 asunud seadmeremondi tsehhi ja turbiiniremondi tsehhi Narva osakonna vara, esitatud ei ole. Maakohus järeldas, et pärast AS Energoremondi asutamist ja AS Eesti Energia poolt vara üleandmist AS-le Energoremont eksisteeris AS-i Eesti Energia koosseisus veel ettevõte Energoremont, mis koosnes katelde ja turbiinide divisjonist ning AS-le Energoremont ei saanud üle minna kogu AS Eesti Energia koosseisu kuulunud ettevõtte Energoremont vara. Maakohus luges tõendatuks, et AS Eesti Energia koosseisu kuulunud ettevõtte Energoremont vara anti AS-le Energoremont üle osaliselt, s.o ainult Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, vara osas. Seadmeremondi tsehhi ja turbiiniremondi tsehhi Narva osakonna, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva, vara renditi lepinguga AS-le ABB Eesti. Maakohus leidis, et kuna AS Energoremont asutamisel tegi AS Eesti Energia mittevaralise sissemakse mitte kogu enda ettevõtte Energoremont vara ulatuses, siis ettevõtte kohustuste üleminekut ettevõtte ülemineku ajal kehtinud ÄS § 5 lg 2 mõttes AS-le Energoremont ei toimunud ning AS-le Energoremont ehk kostjale ei läinud üle AS Eesti Energia ettevõttega Energoremont seotud kohustused, sh ka hagejale kahju hüvitamise kohustus. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja tunnistas oma kohustust sellega, et tasus kuni 2005 hagejale hüvitist. Maakohus leidis, et tsiviilkoodeks ei sätesta keeldu anda tervisekahju hüvitamise kohustust lepinguga üle täitmiseks kolmandale isikule. Kohustuse mittetäitmisel tuleb vastutuse osas kohaldada TsK § 228 ka lepinguvälise kohustuse täitmise suhtes. Vaidlust ei ole, et AS Eesti Energia oli kostja ehk AS Energoremont asutaja ja AS-i Energoremont emaettevõte. Seega ei ole keelatud AS Eesti Energia poolt AS-ile Energoremont kahju hüvitamise kohustuse täitmise üleandmine. Kahju hüvitamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist AS-lt Eesti Energia kui kohustuse tekitanud poolelt (kohustuse tekitaja õigusjärglaselt). Maakohus leidis, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tervisekahju hüvitamist seetõttu, et kostja jätkas pärast AS Energoremont asutamist hagejale hüvitise maksmist. Maakohus ei tuvastanud, et kostja AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus (endise ärinimega AS Energoremont) on kohustatud maksma hagejale hüvitist XXX ega tekitatud tervisekahju eest. Kuna kostja ei ole hagejale XXX ega tekitatud kahju hüvitamise osas kohustatud isikuks, tuleb hageja ülejäänud nõuded, s.o nõue välja mõista kostjalt hüvitis, jätta rahuldamata. Maakohus leidis, et hagihind on 96 625,35 krooni (6 175,49 eurot). Hageja on esitanud tuvastusnõude, mis on seotud varalise nõudega, ning varalise nõude kindla rahasumma saamiseks ja perioodilise rahalise hüvitise saamiseks tähtajatult. Sissenõutavaks muutunud hüvitise osas on nõude väärtus 64 477,35 krooni. Perioodiliste ja tähtajatute maksete nõude väärtus on, arvestades hageja nimetatud igakuist kahju hüvitise suurust 893 krooni ilma indekseerimiseta, kolme aasta maksete summa ehk 36 x 893 = 32 148 krooni. Kõigi nõuete summa moodustab 64 477,35 + 32 148 = 96 625,35 krooni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V.Ž. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. oktoobri 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. V.Ž. suri XX.XX.XXXX. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus kostja õiguseellase määramisel lähtunud ebaõigesti ainult sellest, kas kostja võttis AS-lt Eesti Energia vastu kogu vara. Selline seaduses sätestatud põhimõte on kohaldatav otsese õigusjärgluse korra. Käesoleval juhul tekkis kostja vara vastuvõtmise tulemusel mitte riigiettevõttelt Eesti Energoremont vaid AS-ilt Eesti Energia. AS Eesti Energia ei saanud anda üle ega andnudki kogu oma vara kostjale. Seetõttu on vaja õigusjärglase küsimuse lahendamisel lähtuda mitte vara üleandmisest/vastuvõtmisest, vaid sellest, et võlasuhe tekib lepingu, kokkuleppe või korralduse alusel võetud õigusest või kohustusest. Käesoleval juhul oli kohustus maksta hüvitist tervisekaotuse eest endistele Eesti Energoremont töötajatele antud emaettevõtte AS Eesti Energia poolt üle oma tütarettevõttele AS-le Energoremont. AS ABB Eesti oli loodud alles 1999 ja samuti AS Eesti Energia vara alusel. Kuid erinevalt kostjast ei pannud AS Eesti Energia AS-ile ABB Eesti kohustust jätkata hüvitise maksmist endistele riigiettevõtte Eesti Energoremont töötajale, sh hagejale. AS ABB Eesti ei teostanud, erinevalt kostjast, väljamakseid perioodil 1999 - 2004. Jättes nimetatud asjaolu analüüsimata, on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Kuna AS Eesti Energia vara ei läinud 1999 üle täielikult ei AS-le Energoremont ega AS-le ABB Eesti, siis kohustus maksta hüvitist endistele töötajatele läks ettevõtte ülemineku ajal kehtinud ÄS § 5 lg 2 alusel üle kostjale. Ülemineku aluseks oli AS Eesti Energia ja AS Energoremont vaheline kokkulepe. Kostja tunnistas oma 11. detsembri 2006 vastuväites hagile, et selline korraldus oli tõepoolest olemas. Seejuures mainitud äriseadustiku sätte kohaselt ei kehti teistsugune kokkulepe kolmandate isikute suhtes; 2) on maakohus ekslikult väitnud, et hageja töötas seadmeremondi tsehhis selle 1999 üleandmise ajal AS-ile ABB Eesti. Hageja ei olnud ettevõtte tsehhi töötaja, vaid oli Balti Elektrijaamas ettevõtte Estonenergoremont ainuke seadmete keskremonditsehhi töötaja. Hageja ei töötanud 1999, seepärast asjaolu tema endise ettevõtte mingi tsehhi üleandmisest tol aastal ei oma mingit õiguslikku tähendust; 3) täitis AS Energoremont kohustusi V.Ž. tervisekahju hüvitamise osas, mis on tõendatud hageja pangakonto väljavõttega. Sellest nähtub, et AS Eesti Energia pole kunagi võtnud endale kohustust maksta hagejale kahjuhüvitist. Seda enam pole see kohustus läinud üle AS-le ABB Eesti; 4) tuvastas maakohus õigesti, et AS Eesti Energia oli kostja asutaja ja AS Energoremont emaettevõte. Kuid maakohus leidis ekslikult, et AS Eesti Energia ei andnud üle AS-le Energoremont hüvitise maksmise kohustust. Selline maakohtu järeldus on ekslik kuna kostja ja maakohus kinnitasid vastava kohustuse olemasolu. Hüvitise maksmise üleandmine ettevõtte asutaja (omaniku) poolt tütarettevõttele ei tähenda ebaseaduslikku keeldumist seadusest tuleneva kohustuse täitmisest. AS Eesti Energia pole kunagi võtnud endale kohustust maksta hagejale hüvitist. 1999 detsembris moodustas AS Eesti Energia käskkirjaga nr 156 iseseisva tütarettevõtte Eesti Energoremont, mis jätkas väljamaksete tegemist hagejale. Taoline olukord tekkis ka pärast ümberkujundamist vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 1996 korraldusele nr 996. Järelikult pani AS Eesti Energia kostjale kohustuse maksta hagejale hüvitist ja sõlmis kostjaga kokkuleppe. Toimikus puuduvad andmed sellest kokkuleppest loobumise kohta. Kostjapoolne keeldumine selle kokkuleppe täitmisest on võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt kokkulepe rikkumine.
Samuti ei andnud maakohus hinnangut „Õiguslikule arvamusele AS Energoremont õigusjärgluse kohta“ ; 5) vaidlustab hageja ka maakohtu poolt määratud hagihinda. Hagi esitamisel nõustus maakohus, et hageja nõue on mittevaraline. Hageja tasus hagi esitamisel 60 krooni. Samuti hageja nõue on riigilõivuvaba. Seega hindas maakohus ebaõigesti toimikus olevaid tõendeid ja andis väära hinnangu tuvastatud asjaoludele.
5.AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik. Maakohus on õigesti selgitanud ning põhistanud õigusjärgluse teemat. Hageja on asjakohatult ning põhjendamatult esitanud oma subjektiivsed seisukohad nii võimalike AS Eesti Energia kontsernisiseste kokkulepete kui ka tema õigusjärglaste osas, ning nendel puudub igasugune seos käesoleva vaidlusega; 2) ei saagi leping reguleerida kõike lepingupoolte vahel toimuvat, selleks on ka lisaks lepingule seadused, kokkulepped ja tavad; 3) ei suuda hageja aru saada, et seadmeremondi tsehh, kus hageja töötas, ei kuulu kostjale üle antud keskremondibaasi koosseisu; 4) on hageja menetluse jooksul nii palju kordi oma nõuet muutnud, et tundub, nagu ta ise enam ei mäletaks, mida ta algses hagis nõudis. Hageja poolt esitatud nõuete hulgas oli ka rahalisi nõudeid. Seega ei saa nõustuda sellega, et hageja nõue on mittevaraline.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
5.oktoobri 2011 otsus muutmata.
7.Eelkõige peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et hageja on korduvalt menetluse kestel muutnud kostjat (algselt esitati hagi AS Energoremont (AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus) vastu; 29.05.2007 esitas hageja hagi täpsustuse, milles nimetas kostjaks AS Eesti Energia – I kd tl 110; 29.11.2007 leidis hageja, et kostjad on AS Energoremont ja AS Eesti Energia – I kd tl 124; 19.02.2010 on hagiavalduse täpsustuses märkinud hageja kostjaks AS-i EnergoremontII kd tl 6 ja lõplikus hagiavalduses on samuti märgitud kostjaks AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus, s.o end AS Energoremont). Arvestades hageja poolt maakohtule esitatud viimast hagiavaldust, saab asuda seisukohale, et hagi on esitatud AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus vastu. Hageja on menetluse kestel muutnud korduvalt ka kolmandaid isikuid. Lähtudes Viru Maakohtu
3.märtsi 2011 määrusest, millega jäeti rahuldamata AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus taotlus AS Eesti Energia kaasamiseks kolmanda isikuna, menetlusse kolmandaid isikuid enam kaasatud ei olnud.
8.Nähtuvalt asja materjalidest töötas hageja perioodil XXXX - XXXX riigiettevõttes Eesti Energoremont seadmeremondi tsehhi ja turbiiniremondi tsehhi Narva osakonnas, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva (I kd tl 8-10; II kd tl 81-82). AS Eesti Energia 17.03.1998 asutamisotsuse punkti 13 kohaselt on aktsiaselts muuhulgas Eesti Energoremont õigusjärglane vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 1996 korraldusele nr 996-k (I kd tl 85-88).
Maakohus on õigesti tuvastanud, et seisuga 31. märts 1998 oli riigiettevõtte Eesti Energoremont õigusjärglane AS Eesti Energia ning seoses ettevõtte üleminekuga läksid AS-le Eesti Energia üle kõik riigiettevõttega Eesti Energoremont seotud kohustused, sh ka tervisekahju hüvitamise kohustus riigiettevõtte Eesti Energoremont endiste töötajate osas. AS Eesti Energia asutas 16. detsembri 1999 asutamisotsusega AS-i Energoremont (I kd tl 68-70). Asutamisotsuse punkti 6 kohaselt tasus AS Eesti Energia AS-i Energoremont aktsiate eest mitterahalise sissemaksega, mille esemeks oli AS-i Eesti Energia ettevõtte (majandusüksus) Energoremont vara vastavalt lisaks olevale nimekirjale (I kd tl 71-77). Nimekirja kohaselt oli muuhulgas mitterahaliseks sissemakseks ehitised Narva linnas Tiigi 6, s.o mitterahaliseks sissemakseks oli Narva tehas koos kõigi varadega ja töölepingutega. AS Eesti Energia ei ole andnud mitterahalise sissemaksena AS-ile Energoremont üle kogu riigiettevõttele Eesti Energoremont kuulunud vara. Üle ei ole antud seadmeremondi tsehhi ja turbiiniremondi tsehhi Narva osakonda, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva, kus töötas hageja. Lähtudes eeltoodust AS Eesti Energia riigiettevõtte Eesti Energoremont õigusjärglasena vastutas riigiettevõttega Eesti Energoremont seotud kohustuste, sh ka hageja tervisekahju hüvitamise kohustuse, täitmise eest, kuid vastav kohustus ei läinud ÄS § 5 lg 3 alusel üle AS-ile Energoremont, sest ettevõtte osa, millega on seotud hageja kohustus, ei antud AS-ile Energoremont üle. Kuna vastav kohustus ei läinud üle AS-ile Energoremont, siis ei ole ka vastavat kohustust AS-il Eesti Energia Tehnoloogiatööstus.
9.Hagi on esitatud AS-i Eesti Energia Tehnoloogiatööstus vastu ning seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta selle kohta, kas hagejale tervisekahju hüvitamise kohustus jäi täitmiseks ainuüksi AS-ile Eesti Energia või tekkis AS-il Eesti Energia ja AS Alstom Estonia vastavalt ÄS § 5 lg-le 3 solidaarne kohustus 29.12.1999 lepingu sõlmimisega (I kd tl 91-98).
10.Apellandi väite kohaselt tuleb õigusjärglase küsimuse lahendamisel lähtuda mitte vara üleandmisest/vastuvõtmisest, vaid sellest, et käesoleval juhul oli emaettevõtte AS Eesti Energia poolt antud üle kohustus maksta hüvitist tervisekaotuse eest endistele Eesti Energoremont töötajatele oma tütarettevõttele AS-ile Energoremont. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja tasus kuni 31. detsembrini 2004 hagejale XXX ega tekitatud kahju eest hüvitist. Hageja väite kohaselt oli kostja ja AS Eesti Energia vahel kokkulepe, mille kohaselt läks hüvitise maksmise kohustus AS-lt Eesti Energia üle AS-ile Energoremont. Kostja vastuväite järgi tasus ta hagejale hüvitist AS Eesti Energia kui emaettevõtte korralduse alusel, kuid kokkulepet kohustuse ülevõtmiseks ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks üle võtnud AS-ilt Eesti Energia kohustuse maksta hagejale hüvitist XXX ega tekitatud kahju eest. Tegemist on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 175 lg 1 kohase kohustuse täitmise panemisega kolmandale isikule. TsK § 175 lg 1 järgi võib kohustuse täitmise panna täielikult või osaliselt kolmandale isikule, kui kolmas isik on seotud ühega pooltest administratiivse alluvuse kaudu või vastava lepinguga. AS-i Eesti Energia kohustus maksta hagejale hüvitist tekkis seadusest ning tegemist ei ole sellise kohustusega, mida AS Eesti Energia peaks täitma isiklikult. Seega võis AS Energoremont täita AS Eesti Energia kohustuse tema eest. Samuti võis AS Energoremont täita AS Eesti Energia eest tema kohustuse alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 78 lg 1 alusel, mille kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik.
Antud juhul on kostja kolmanda isikuna täitnud AS Eesti Energia kohustuse, kuid see asjaolu ei anna hagejale õigust nõuda, et kostja jätkuvalt täidaks AS Eesti Energia kohustust. Vastavalt TsÜS § 132 lg-le 2 vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Tulenevalt TsÜS § 132 lg-st 2 vastutab hagejale hüvitise maksmise kohustuse täitmise eest AS Eesti Energia, mitte aga kostja, keda AS Eesti Energia kasutas oma kohustuse täitmisel.
11.Maakohus on õigesti määranud hagihinna ning apellandi vastupidine väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Asjaolu, et riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamisel, ei välista tsiviilasja hinna määramist.
12.Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Lähtudes TsMS § 442 lg-st 8 pidi maakohus andma ise õigusliku hinnangu selle kohta, kas kostja on hagejale hüvitise maksmise kohustuse osas õigusjärglane ning maakohtu jaoks ei olnud siduv asjas olev Advokaadibüroo Teder&Rask õiguslik arvamus AS Energoremont õigusjärgluse kohta (I kd tl 81-84).
13.Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda, vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.