Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Menetluse käik KK esitas 20.05.2011 töövaidluskomisjonile avalduse OÜ CM vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel, TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 01.07.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1359 avalduse osaliselt ning tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 89 lg 1 alusel ning TLS § 107 lg 2 alusel luges töölepingu lõppenuks alates 25.04.2011 ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 1466.64 eurot. 01.08.2011 esitas OÜ CM taotluse Harju Maakohtule palvega avaldus hagimenetluses uuesti läbi vaadata. Hageja nõue ja põhjendused Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt, mida kohus käsitleb ITLS § 24 lg 4 tulenevalt hagina, CMOÜ (endise nimega SM OÜ) (edaspidi kostja) ja KK(edaspidi hageja) vahel sõlmiti 10.11.2009 tähtajatu tööleping nr 2, mille alusel hageja asus tööle juristi ametikohale. Põhilisteks tööülesanneteks oli erinevate lepingute ja muude dokumentide koostamine ja juriidiline kontroll. Tööleping öeldi erakorraliselt üles CMOÜ poolt 25.04.2011 hagejale esitatud ülesütlemisavaldusega ning paluti viivitamatult töökohast lahkuda. Ülesütlemisavalduse aluseks on TLS § 89 lg 1 ning põhjuseks kostja majanduslikud põhjused ja töö ümberkorraldamine ettevõttes (koondamine). Hageja leiab, et hagejale teadaoleva info kohaselt ei ole kostja majanduslikes raskustes ning nimetatud ettevõte ei ole pankrotieelses seisundis ega ole seda ka lähimas tulevikus. Ülesütlemiseavalduses on märgitud, et tööandjal teist töökohta pakkuda ei ole, võttes samas koheselt ametisse teise töötaja juristi ametikohale. Seega ettevõttesisest töö ümberkorraldust ei ole toimunud kuna samasid ülesandeid on pandud täitma koheselt peale ülesütlemisavalduse esitamist uus töötaja. Ülesütlemisavalduse edastamisel ei pakutud hagejale teist tööd, täiendusõpet või muid võimalusi töölepingu jätkamiseks. Võimaluste leidmise asemel paluti lahkuda koheselt töökohalt. Hageja leiab, et kostja on jätnud teostamata ülesütlemisavalduse esitamisel temale seaduses kohustatud nõuded (seadusest tuleneva aluse puudumine ja nõuetele mittevastavus), millised oleksid igaüks eraldi võetuna aluseks õiguspärasele ja hea usu põhimõttest lähtuvale käitumisele, mis seisneb selles, et puuduvad ülesütlemisavalduses toodud majanduslikud põhjused, puudub töö oluline ümberkorraldamine ettevõttes, tööandja pool ei pakutud töötajale muid võimalusi töölepingu jätkamiseks, tööandja ei pakkunud töötajale täiendõpet. Seega ülesütlemisavaldus on vastuolus TSS §-ga 89 lg 1 ja vastavalt TS § 104 lg 1 tühine. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks ning kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 sumas 2199,96 eurot. 20.09.2011 esitatud vastuses kostja vastuväidetele hageja märgib, et kostja väide, et juriidilist teenust osteti sisse samade tööülesannete täitmiseks, mida teostas hageja, ei ole tõene. Kuna kostja omandab endale pidevalt haldamiseks investorite kaasabil erinevaid kinnisvaraobjekte, siis juriidilist teenust telliti investorite nõudmisel kinnisvara objektide omandamisel vajaminevate lepingute sõlmimiseks. Lisaks osteti juriidilist abi sisse erinevate kohtuvaidluste

korral. Kinnisvaraobjektide omandamisega seotud tehingud ja kohtus esindamine ei kuulunud hageja pädevusse juristi ametikohal. Samuti ei ostetud juriidilist teenust sisse põhjusel, et hageja tööülesandeid jäid teostamata. Kostja väide, et kostja kodulehel (XXX) kajastatud isikud „inimeste“ rubriigis on kostja koostööpartnerid (CMOÜ-ga juriidiliselt mitteseotud isikud), ei ole tõene. Kõik isikud töötavad töölepingute alusel ettevõtetes, millised on seotud kostjaga (samad omanikud). Näiteks aprill 2011 seisuga oli KS ametis töölepinguga RÄ OÜ-s ja TG oli ametis töölepinguga SM C OÜ-s (mõlemad nimetatud ettevõtted kuuluvad kostjale). Lisaks töölepingule on osade töötajatele kuuluvate ettevõtetega sõlmitud koostöölepingud teatud töötasude maksmiseks, milliste alusel kostja võib pidada nimetatud isikuid ka koostööpartneriteks. Avalikkusele on jäetud mulje, et tegu on ühte kollektiivi kuuluvate isikutega. Kostja väide, et tööleping lõpetati erakorraliselt ennetähtaegselt mõlema poole huve arvestades, ei ole tõene. Tööleping lõpetati ennetähtaegselt erakorraliselt ainult tööandja huve arvestades. 25. aprill 2011 täitis hageja tavapäraselt oma tööülesandeid seni kuni juhatuse liige MK esimese töötunni jooksul esitas temale eelnevalt teavitamata töölepingu ülesütlemisavalduse ning palus võimalikult kiiresti lahkuda. Kostja töötaja PB sõnul oli MK temale väitnud asjaolu, mille kohaselt samal päeval pidi büroosse tulema uus juristi ametikohta täitev isik, kelleks oli AP. Kostja vastuväiteid Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt 10.11.2009 sõlmis kostja hagejaga töölepingu määramata ajaks. Juristi ametikoht loodi ettevõttesse eesmärgiga lõpetada õigusabi teenuse ostmine, et seeläbi hoida kokku ettevõtte kulusid. 25.04.2011 ütles tööandja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles ning töölepingu erakoralise ülesütlemise põhjuseks oli TLS § 89 lg 1, ülesütlemine majanduslikel põhjustel, töö ümberkorraldamine ettevõttes, mis tingib töö lõppemise juristi ametikohal. Kostjal hagejale teist tööd pakkuda ei olnud. Hagejale maksti hüvitist ühe kuu keskmise kuupalga ulatuses ja etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 30 kalendripäeva eest. Vastuseks hageja väitele, et vastavalt avalikule ja muule teadaolevale infole ei ole CMOÜ hetkel majanduslikes raskustes ning pankrotieelses seisundis, märgib kostja, et CMOÜ ei ole likvideerimisel ega pankrotieelses seisundis. Kostja leiab, et TLS § 89 lõikes 2 sätestatud tööandja tegevuse lõppemine või pankrot ei ole TLS § 89 lg 1 rakendamise eelduseks. Kostja on seisukohal, et ettevõttest tingitud majanduslikud põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel ei ole ainult majanduslikud raskused vaid selleks on ka majanduslik otstarbekus. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 peab ettevõtte juhatus täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Hoolsuskohustus tähendab seda, et ettevõtte juhatus järgib oma tegevuses eelkõige ettevõtte huve. ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Äriühing arendab oma majandustegevust kasumi saamise eesmärgil. Äriühingut juhib juhatus, kes peab tegema otsuseid majanduslikust otstarbekusest lähtuvalt st mis on ettevõttele majanduslikult kasulik/vajalik. Seega antud juhul kostja leidis võimaluse kuidas kokku hoida ettevõtte kulusid ning kuidas paremini majandada. Kuna ettevõtte juhatusel on kohustus järgida, mis on ettevõttele majanduslikult otstarbekas, siis kõiki asjaolusid arvestades, otsustas kostja majanduslikel põhjustel ettevõtte töö ümber korraldada, koondades juristi töökoha. Kostja lähtus otsuse tegemisel järgmistest asjaoludest:

tööd. Hagejaga lõpetati töösuhe 25.04.2011.a. CMOÜ-s oli sellel hetkel vaid finantsanalüütiku ametikoht. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal pakkuda hagejale teist tööd. Kostja on teadlik ka asjaolust, et tööandja peab korraldama vajaduse korral töötajale täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta ebaproportsionaalselt suuri kulusid. CMOÜ on väikeettevõte, seega ei saanud kostja pakkuda hagejale teist tööd ega täiendõpet. Kostja leiab, et on käitunud õiguskuulekalt. Hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine oli seotud ettevõtte majanduslike asjaoludega. Kostja palub arvestada asjaoluga, et hageja töötas kostja juures 17 kuud ning on seoses töölepingu lõppemisega saanud kostjalt hüvitised vastavalt TLS § 100 lõikele 1 ja 5. 09.03.2012 esitatud kostja seisukoha kohaselt kostja poolt esitatud juristi ametikoha kulu ja kostja õigusabikulu kohta esitatud arvutuste kohaselt oli 2011. aastal ettevõtte kulude kokkuhoid juristi töökoha arvelt 10484 eurot ning töömahu vähenemise tõttu ka sisseostetavalt õigusabiteenuselt 7210 eurot, seega kokku 17 694 eruot. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et CMOÜ kulud kahanesid märkimisväärselt võrreldes 2010. aastaga. CMOÜ tegeleb peamiselt äripindade rentimisega st lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamisega. 2009-2010 oli riigi majanduslikust olukorrast tingituna ka ettevõtte jaoks väga keeruline aeg. CMOÜ-s olid paljud juriidilised küsimused seotud üürilepingute lõpetamise ning sellest tulenevate probleemidega. Alates 2011. aastast on üürisuhted stabiliseerunud ning ettevõte on välja töötanud üürilepingute tüüptingimused, mis tähendab, et lepingute sõlmimine on lihtsustatud ning riskid viidud miinimumini. Sellest tulenevalt on oluliselt vähenenud töömaht ning vajadus õigusabi järele. Kostja selgitab täiendavalt, et 2011. aasta alguses vajas CMOÜ ümberkorraldamist. Kostja lähtus otsuse tegemisel ettevõtte vajadustest, täites ettevõtja hoolsuskohustust ettevõtte suhtes. Kostja on endiselt seisukohal, et TLS § 89 lg 1 eelduseks ei ole ettevõtte tegevuse lõppemine või pankrotieelne seisund. Arvestades Eesti majanduses toimuvat, võttes aluseks juristi ametikoha kulu ja jooksvaid õigusabiteenuse ostu arved ning asjaolu, et üks oluline töölõik juristi töökohustustest sai täidetud (perioodi 2008-2010 üürilepingute andmete sisestamine andmebaasi SLX), otsustas kostja ettevõtja hoolsuskohustust järgides ettevõttes teha ümberkorraldusi. Kuna juristi ametikoht osutus ebavajalikuks, siis CMOÜ otsustas selle koondada. Ettevõtja peab ettevõtet juhtima efektiivselt ning tegema otsuseid, mis on mingil ajahetkel mõistlikud ning hädavajalikud. Kostja on seisukohal, et antud olukorras toimis ta oma parimal moel ning tegi seda õiguspäraselt. Hageja on seisukohal, et kostja oleks pidanud temale pakkuma töökohta SM COÜ-s, kuna nimetatud ettevõte on seotud CMOÜ-ga (nn seotud ettevõtted), põhjusel, et nende omanikud on samad. Hageja nimetab neid seotud ettevõtteks ning sellest tulenevalt oleks kostja esindaja justkui pidanud hagejale pakkuma teist töökohta teises ettevõttes. Kostja ei saa selle tõlgendusega nõustuda. Kui hageja arusaamise järgi võtta aluseks juriidilise isiku omanikud, siis oleks kostja esindajad pidanud hagejale pakkuma töökohti vähemalt 43 ettevõttes, kuna kahel kostja esindajal on äriregistri andemetel kehtiv seotus just sellise hulga ettevõttega. Kostja rõhutab, et CMOÜ ja SM COÜ puhul on tegemist siiski täiesti erinevate juriidiliste isikutega ning juriidilistel isikutel on erinev suunitlus. Sellest tulenevalt on kostja endiselt seisukohal, et käitus hageja suhtes õiguspäraselt. Juhul kui kohus teeb tsiviilasja lahendamisel otsuse hageja kasuks ning muudab töölepingu lõppemise alust, siis kostja palub kohtul arvestada asjaoluga, et kostja on hagejale koondamise tõttu maksnud hüvitist TLS § 100 lg 1 alusel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust sellel üle, et hageja töötas CMOÜ-s (endise nimega SM OÜ-s) 10.11.2009 sõlmitud tähtajatu töölepingu nr 2 kohaselt juristi ametikohal. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 25.04.2011 TLS § 89

lg 1 alusel, mille põhjuseks oli CMOÜ majanduslikud põhjused ja töö ümberkorraldamine ettevõttes (koondamine). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. TLS § 89 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg 3 esimese lause kohaselt peab tööandja enne töötaja koondamist pakkuma töötajale võimalusel teist tööd ning sama paragrahvi lg 3 kolmanda lause kohaselt korraldab tööandja vajadusel töötaja täiendõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. TLS § 95 lg-te 1 ja 2 järgi peab lepingu ülesütlemine olema kirjalikus vormis ja lepingu ülesütlemist peab põhjendama. TLS § 104 lg 1 järgi on lepingu ülesütlemine tühine kui selleks puudus seadusest tulenev alus või ei vasta lepingu ülesütlemine seaduses sätestatud nõuetele. Esmalt kontrollib kohus kõnealuse töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalsete eelduste täitmist. 25.04.2011 hagejale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtub, et töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks on töö ümberkorraldamine ettevõttes, mis tingib töö lõppemise juristi ametikohal Avalduses on viidatud TLS § 89 lg-le 1, mis sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise võimaluse juhul kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Ülesütlemise avalduse kohaselt tööandjal töötajale teist tööd pakkuda ei ole. Töölepingu ülesütlemise päev on 25.04.2011 ja töölepingu lõpetamisel makstakse töötajale hüvitist ühe keskmise kuupalga ulatuses ning hüvitist ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest 30 kalendripäeva eest ( TVK lk 29). Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise avaldus vastab TLS § 95 lg 1 ja 2 sätestatud vorminõuetele ning põhjendamisnõudele ning avaldusest endast nähtuvalt ka seadusest tulenevale töölepingu lõpetamise lubatavale alusele (TLS § 89 lg 1 koondamine) ning töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kõnesoleva töölepingu ülesütlemiseks on täidetud materiaalne eeldus ehk kas ülesütlemine tugineb õiguslikule alusele. Selleks peab kohus hindama, kas kostjal oli tekkinud vajadus töötajat koondada ehk kas oli olemas koondamise alus (töömahu vähenemine või töö ümberkorraldamine või muul põhjusel töö lõppemine). Juhul, kui koondamise alus oli olemas, tuleb ka hinnata, kas kostja järgis TLS § 89 lg 3 nõuet pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepinguga on tõendatud, et hageja töötas CMOÜ-s (endise nimega SMOÜ) juristi ametikohal ning tema tööülesanneteks oli SM OÜ-le ja muudele nimetatud äriühinguga seotud ettevõtetele igapäevase juriidilise nõustamise osutamine vastavalt kehtivatele seadustele ja tööandja vastavatele ostustele ja juhistele (TVK lk 14-16). Eelnimetatud töölepinguga on tõendatud, et hageja tööülesandeks ei olnud mitte üksnes tööandja igapäevane juriidiline nõustamine, vaid ka tööandjaks oleva äriühinguga seotud ettevõtete juriidiline nõustamine. Kostja väitel oli juristi ametikoha koondamine tingitud sellest, et kostja ei pidanud võimalikuks ega põhjendatuks säilitada ettevõttes juristi ametikohta, kui samaaegselt osteti tema põhiülesannete täitmiseks õigusabi teenust. Lisaks sellele lõppes aprillis 2011 üks osa juristi ametikoha ülesannetest. Seega analüüsides 2010. aasta majandusaasta aruannet ning 2011. aasta esimese kvartali jooksvaid kulusid ning olemasolevate tööülesannete mahtu, otsustas ettevõtte juhatus ettevõttes kulude vähendamise eesmärgil töö ümber korraldada.

TLS § 89 lg 1 alusel on tööandjal koondamise õigus juhul töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel ei ole võimalik töö ümberkorraldamise tõttu. Kostja on hageja ametikoha koondamise majanduslike põhjuste ja töö ümberkorraldamise vajaduse tõendamiseks esitanud alljärgnevad tõendid: Kostja 2010. aasta raamatupidamise väljavõtte kohaselt olid kostja 2010.a. õigusabikulud 275 442 krooni (TVK lk 19). Kostja 2011. aasta raamatupidamise väljavõtte kohaselt olid kostja 2011.a õigusabikulud 10 447,32 eurot (tlk 39). Kostja poolt esitatud 2010 ja 2011 aasta juristi ja õigusabikulude väljavõttest nähtub, et 2010. aastal oli juristi töökoha kulu 18 975 eurot ja õigusabi kulu 18 657 eurot, 2011 aastal 12 kuu lõikes oli võimalik juristi töökoha kulu (kui hageja oleks töötanud kostja juures aasta lõpuni) 18 975 eurot ja õigusabikulu 10 447 eurot ning 2011. aasta 4 kuu juristi töökoha kulu (hagejaga sõlmitud tööleping lõppes 25.04.2011) oli 8491 eurot ja õigusabikulu 3589 eurot (tlk 83). Kostja leiab, et 2011. aastal ettevõtte kulude kokkuhoid juristi töökoha arvelt oli 10 484 eurot ning töömahu vähenemise tõttu ka sisseostetava õigusabiteenuse maht oli vähenenud 7210 eurot, seega olid kostja kulud juristi ametikohale ja sisseostetavale õigusabiteenusele võrreldes 2010. aastaga kahanenud 17 694 euro võrra. Kostja poolt hagejale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt öeldi hagejaga sõlmitud tööleping üles 25.04.2011. Hageja poolt esitatud kodulehekülje XXX väljavõttest nähtuvalt CM’s töötab juristina AP (TVK lk 26 ja tk lk 62). Samas CMOÜ juhatuse liikme Igor Mölder kinnituse kohaselt oli kostjal 25.04.2011 töölepinguline suhe vaid PB (tlk 41). SM COÜ juhatuse liikme TG kinnitusest nähtuvalt 26.04.2011 sõlmis SM COÜ töölepingu APiga (tlk 43). Seega sõlmiti tööleping APiga järgmisel päeval pärast hagejaga töölepingu ülesütlemist. Äriregistri väljavõtte kohaselt on nii OÜ CM kui SM COÜ osanikud T OÜ, OÜ GIja CI OÜ ning mõlema äriühingu asukoht on Tallinn, XXX ning mõlema äriühingu juhatuse liikmeks hageja töölepingu ülesütlemise ajal 25.04.2011 oli TS(lisaks teistele juhatuse liikmetele) (tlk 45-46). Seega on kohtu hinnangul OÜ CM ja SM COÜ puhul seoses nende omanike ja juhatuse liikmete kattuvusega tegemist seotud isikutega. Lisaks sellele mõlemad äriühingud tegutsevad samas asukohas. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu punkti 2.2. kohaselt oli hageja tööülesanneteks OÜ CM(endise nimega SM OÜ) ja muude nimetatud äriühingu seotud ettevõtetele igapäevase juriidilise nõustamise osutamine vastavalt kehtivatele seadustele ja tööandja vastavatele otsustele ja juhistele. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hagejaga sõlmitud töölepinguga on tõendatud, et hageja tööülesanneteks oli lisaks tööandja juriidilisele nõustamisele ka teiste tööandjaga seotud ettevõtete igapäevane juriidiline nõustamine vastavalt tööandja juhistele. Eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et OÜ CM osanikega ja juhatuse liikmetega seotud äriühingutel on tavapärane, et töötajad teostavad tööülesandeid ka teistele tööandjaga seotud äriühingutele. Seda, et OÜ CM osanikega ja juhatuse liikmetega seotud erinevad ettevõtted on omavahel tihedalt seotud nähtub ka 16.02.2012 toimunud eelistingul kostja juhatuse liikme MK poolt antud selgitusest, et esmaspäevane koosolek on tehtud selleks, et erinevate ettevõtete inimesed saaksid vahetada infot. Kostja on küll väitnud, et OÜ-s SM C järgmisel päeval pärast hageja töölepingu ülesütlemist tööle võetud AP tööandjaks on üksnes OÜ SM C ning AP ei osuta juriidilist nõustamist OÜ-le CM, kuid ei ole oma nimetatud väidet millegagi tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ-s SM C oleks olnud enne APiga töölepingu sõlmimist juristi ametikoht, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga seotud äriühingus OÜ SM C loodi juristi ametikoht alles pärast hagejaga töölepingu ülesütlemist. Hageja on 20.09.2011 esitatud seisukohas väitnud, et lisaks töölepingule oli osade töötajatega kuuluvatele ettevõttega sõlmitud koostöölepingu teatud töötasude maksmiseks. Kostja nimetatu väitele oma vastuväiteid ei ole esitanud, mistõttu loeb kohus selle TsMS § 231 lg 4 alusel kostja poolt omaksvõetuks. Tuginedes eelnimetatud tõenditele asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud töömahu vähenemine ja töö lõppemine juristi ametikohal ning ettevõttel säilis vajadus juristi

järele. Seda kinnitab asjaolu, et hageja töölepingu ülesütlemisele järgneval päeval sõlmis kostjaga samades ruumides, samade osanikega ja sama juhatuse liikmega SM COÜ töölepingu juristi töökohal töötamiseks APiga. Kostja ei ole tõendanud, et APi tööülesanded erinevad hageja tööülesannetest. Kohus leiab, et kostja on sellisel viisi käitunud vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine 25.04.2011 TLS § 89 lg 1 alusel on tühine. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 sätestatust tulenevalt saab töösuhe edasi kesta vaid mõlema poole nõusolekul. Kostja ei ole teatanud, et kostja on nõus töösuhte jätkamisega. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks põhjendatud ja tõendatud ja tööleping tuleb TLS § 107 lg 2 alusel lugeda lõppenuks 25.04.2011. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2199,96 eurot. Töövaidluskomisjonile rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1466,64 eurot. Hageja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust ja taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras on esitanud kostja tuleb välja mõista hüvitis hageja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1466.64 eurot. Hageja keskmise palga suuruse üle pooltel vaidlus puudub, kuivõrd kostja esitas töövaidluskomisjonile tõendi hageja keskmise palga arvestuse kohta, millega hageja nõustus. Kostja on palunud juhul kui kohus teeb otsuse hageja kasuks ja muudab töölepingu lõppemise alust, arvestada asjaoluga, et kostja on hagejale koondamise tõttu maksnud hüvitist TLS § 100 lg 1 alusel. Kohus selgitab, et kuna kostja ei ole käesolevas asjas esitanud tasaarvestuse avaldust, siis kohtul puudub alus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel ja TLS § 109 alusel hüvitise väljamõistmisel hüvitise summast maha arvestada kostja poolt eelnevalt hagejale makstud hüvitise. Juhul kui kostja leiab, et hageja on alusetult saanud mingid rahusummad kostja käest, siis on kostjal võimalik esitada hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotlused. 23.11.2012. a. esitas kostja taotluse 16.02.2012. toimunud eelistungi protokolli parandamiseks, kus palub parandada enda poolt öeldut. TsMS § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokoll kirjutati alla 17.02.2012. a, 18.02.2012 ja 19.02.2012 on puhkepäevad, seega on taotlus esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm. Vastavalt TsMS § 55 saab protokolliga tõendada menetlustoimingu vorminõuete järgimist. Poolte seisukohad peavad olema kirjas hagis ja vastuses hagile. Kohtu hinnangul ei saa protokolli tagantjärele dikteerida meelepäraseid lauseid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.