lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-12599/32

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-12599/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1019
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Haridus- ja Noorteamet77001292(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-24-12599

Kohtuasi

I.O hagi Eesti Vabariigi vastu (Haridus- ja Noorteameti kaudu) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise maksmise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.01.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

I.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: I.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Kostja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Noorteameti kaudu, registrikood 77001292), esindaja peadirektor Jaak Raie

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 21.01.2026 määrus, rahuldada I.O taotlus ennistada hagiavalduse esitamise tähtaeg ning saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
2.Rahuldada I.O määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 68 lg 4, § 427).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.I.O esitas 19.08.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Haridus- ja Noorteameti kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise tasumise nõuetes. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.I.O töötas Haridus- ja Noorteametis. Hageja tööleping öeldi 11.06.2024 avaldusega üles. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte samal päeval.

2-24-12599

3.Hageja pöördus 10.07.2024 Tallinna Halduskohtusse töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Halduskohus tagastas 05.08.2024 hagiavalduse, kuna nõudeid on pädev lahendama maakohus. Halduskohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud tegemist selgelt ekslikult esitatud avaldusega, vaid I.O soovis avalduse lahendamist just halduskohtu poolt. Seetõttu ei edastanud kohus kaebust maakohtule, vaid tagastas selle. Hageja sai tagastamisest teada 08.08.2024. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis hagi esitamise tähtaja ennistamise taotluse 21.01.2026 rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esile toonud mõjuvat põhjust. Hageja arvamus, et halduskohus on sellise avalduse lahendamise jaoks õige kohus ning sellest tulenev avalduse esitamine halduskohtule, ei ole hagejast sõltumatu objektiivne asjaolu.
5.Tähtaja ennistamata jätmise tõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seetõttu jättis maakohus I.O hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ennistada TLS § 105 lg 1 järgse hagi esitamise tähtaja, tühistada maakohtu otsustus jätta hagi läbi vaatamata ning saata asi tagasi maakohtule sisuliseks menetlemiseks.
7.Kaebaja pöördus ettenähtud 30 päeva pikkuse tähtaja jooksul Tallinna Halduskohtusse, olles veendunud, et vaidlus riigiasutusega kuulub halduskohtu pädevusse. Hageja ei olnud passiivne ega hooletu ning pöördus 11 päeva pärast kaebuse tagastamist Harju Maakohtusse. Tähtaja ennistamisest keeldumine riivab ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult kohtusse pöördumise õigust.
8.Hagi läbi vaatamata jätmine oli üllatuslik, kuna maakohus oli hagi menetlusse võtnud ning eelistungi aja määranud. Maakohus rakendas menetlusõiguse norme poolte suhtes oluliselt erineva paindlikkusega, kuna luges kostja esindaja haigestumist kinnitava tervisetõendi piisavaks, et lugeda istungile ilmumine takistatuks, kuid tõlgendas rangelt formaalselt TsMS §-i 67. TsMS § 67 tõlgendamisel tuleb lähtuda selle eesmärgist ning tagada menetlusosalisele tegelik ja tõhus õiguskaitse. Mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus isik pöördub kohtusse tähtaja sees, kuid eksib pädeva kohtu valikul. Vastasel juhul muutub kohtusse pöördumise õigus liigselt formaalseks ning toob kaasa õiguskaitse sisulise kaotuse, mis ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega. Hageja on töötajana nõrgemas menetluslikus positsioonis kostjaga võrreldes, mistõttu tuleb TsMS §-67 tõlgendada hageja kasuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud kohtumääruse, ennistab hagi esitamise tähtaja ja saadab asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue tuleb TLS § 105 lg 1 kohaselt esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja sai ülesütlemisavalduse 11.06.2024 ning pöördus maakohtusse enam kui kaks kuud pärast seda, seega hilinenult. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS

2

2-24-12599 § 66 kohaselt õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista.

11.Hageja taotles 19.08.2024 tähtaja ennistamist. Taotluse kohaselt esitas hageja 11.07.2024, s.o seaduses ette nähtud kaebetähtaja jooksul kaebuse halduskohtule. Halduskohus tagastas kaebuse 05.08.2024 määrusega, mille hageja sai kätte 08.08.2024. Hageja esitas 19.08.2024 maakohtule hagiavalduse ning selgitas menetlustähtaja ennistamise taotluses, et eksis pädeva kohtu valikul arvates, et vaidlus riigiasutusega (avaliku sektori tööandjaga) kuulub halduskohtu pädevusse.
12.Menetlustähtaja ennistamine eeldab mõjuvat põhjust (TsMS § 67 lg 1). TsMS § 422 lg 1 järgi on menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. See loetelu ei ole ammendav. Mõjuvaks põhjuseks võib kolleegiumi arvates olla ka muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis hagejalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagiavalduse hilinenult esitamise. Arvesse tuleb võtta, et hageja ei jäänud pärast ülesütlemisavalduse saamist passiivseks, vaid esitas tähtaegselt kaebuse halduskohtule arvates, et vaidlus riigiasutusega kuulub halduskohtu pädevusse. Hageja ei vaidlustanud halduskohtu 05.08.2024 määrust, vaid järgis talle halduskohtu poolt antud juhist ning pöördus enne määruskaebetähtaja lõppu maakohtusse. Kolleegium loeb hageja eksimuse pädeva kohtu valikul praegusel juhul hagi hilinenult esitamise mõjuvaks põhjuseks.
13.Ringkonnakohus ennistab kohtusse pöördumise tähtaja, mistõttu ei ole alust jätta hagi TsMS § 423 lg 3 ja § 66 koosmõjus läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab seetõttu maakohtu 21.01.2026 määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
14.Hageja ei tasunud riigilõivu hagiavalduse ega tähtaja ennistamise taotluse esitamisel, kuid tasus määruskaebuse esitamisel 70 eurot. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ning töötasu või palga nõudmise hagi esitamine on RLS § 22 lg 1 p-st 1 tulenevalt riigilõivuvaba. Kuna maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel, tuleb ringkonnakohtu hinnangul kohaldada riigilõivu suuruse määramisel RLS § 59 lg 14 asemel RLS § 59 lg-t 15. RLS § 59 lg 15 näeb ette, et apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 1), mistõttu ei tulnud hagejal ka hagi läbi vaatamata jätmise määruse vaidlustamisel riigilõivu tasuda. Eelviidatud riigilõivuvabastus ei laiene tähtaja ennistamise taotluse esitamisele, millelt tuleb tasuda riigilõiv vastavalt RLS § 59 lg-le 20. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei nõua ringkonnakohus lõivu tasumist, kuna see tuleks taotluse rahuldamise tõttu TsMS § 150 lg 1 p 7 alusel hagejale tagastada. Hagejal on õigus taotleda maakohtult menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse vaidlustamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 6 alusel, kuna määruskaebus rahuldatakse.
15.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus (TsMS § 173 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja