MB G’i avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende
avalduse läbivaatamine -
avaldaja: võlgnik MB G (sünniaeg xxx.a; elukoht xxx)
esindajad -
avaldaja esindaja: vandeadvokaadi abi Hannes Küün (Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene; asukoht Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-post [email protected])
-
puudutatud isik I: kohtutäitur Arvi Pink (büroo asukoht Narva mnt 7D, Tallinn 10117; e-post [email protected])
-
puudutatud isik II: sissenõudja osaühing TT (registrikood XXX; asukoht XXX)
-
puudutatud isiku II esindaja: juhatuse liige YN
(XXX)
-
puudutatud isik III: võlgnik K G T (sünniaeg XXX.a; elukoht XXX)
-
puudutatud isik IV: võlgnik CMM C (sünniaeg XXX.a)
-
puudutatud isik V: võlgnik EAM (sünniaeg XXX.a)
-
puudutatud isik VI: võlgnik CVG (sünniaeg
XXX.a) -
puudutatud isikute III-VI menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isik: M H (postiaadress XXX)
1.Jätta MB G’i avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX rahuldamata.
2.Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele.
3.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja MB G kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtumääruse
peale
võib
avaldaja
esitada
määruskaebuse
Tallinna
Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-48688, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
2-11-48688
1.12.10.2011.a esitas MB G (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palutakse peatada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel täitemenetlus täiteasjas nr XXX.
2.Avalduse kohaselt seati 04.06.2010.a osaühingu TT (sissenõudja) kasuks hüpoteek kogu XXX kinnistule (kinnistu registriosa nr XXX) summas 255 646,59 eurot. XXX kinnistu kaasomanikud on avaldaja, K G T , CMMC, EAM ja CVG. Osaühingu HK ja sissenõudja vahel 03.06.2010.a sõlmitud aktsiate müügilepingu (edaspidi müügileping) p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et hüpoteek seatakse XXX kinnistu jagamisel tekkivale ühele kinnistule, st kinnistule katastriüksusega XXX. Seega oli poolte vahel kokkulepe, et kogu XXX kinnistule seatud hüpoteek tõstetakse XXX kinnistu jagamisel ümber jagamise tulemusena tekkivale kinnistule (katastritunnusega XXX). 08.09.2010.a pidi toimuma notar Reili Eelmetsa büroos XXX kinnistu jagamine, mille tulemusena pidi müügilepingust tulenevalt liikuma sissenõudja hüpoteek jagamise tulemusena tekkivatele kinnistutele vastavalt müügilepingule. Kuna aga sissenõudja esindaja ei ilmunud kokkulepitud ajal notari büroosse, XXX kinnistu jagamist ei toimunud. Lisaks ei ole sissenõudja esindaja tänaseni andnud oma nõusolekut ning on otseselt keeldunud XXX kinnistu jagamisest, sõltumata asjaolust, et sellesisuline kohustus tuleb sissenõudjale konkreetselt müügilepingust. Avaldaja selgitab, et tal endal ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 356 lg 1 piirangust tulenevalt võimalik XXX kinnistut jagada enne sissenõudja sellekohase nõusolekuta. Täiendavalt on avaldaja seisukohal, et antud juhul on käesolevas asjas täitemenetlus algatatud avaldaja suhtes ebaõiglaselt ja avaldajat liiga koormaval viisil, kuivõrd sissenõudja taotleb antud juhul kogu XXX kinnistu realiseerimise näol oma nõude rahuldamist. Eeltoodule tuginedes on avaldaja seisukohal, et käesolev täitemenetlus tuleb peatada kuni XXX kinnistu jagamiseni. Avaldaja kinnitab, et on valmis XXX kinnistu jagama ning koormama jagamisel tekkiva kinnistu katastritunnusega XXX sissenõudja kasuks hüpoteegiga koheselt pärast sissenõudjalt vastava nõusoleku saamist.
3.Sissenõudja osaühing TT palub kohtule 08.12.2011.a esitatud seisukohas jätta avaldaja avalduse rahuldamata ning kõik kulud, mis on seotud käesoleva tsiviilasjaga, avaldaja kanda.
4.Kohtutäitur Arvi Pink ei ole oma seisukohta avaldaja avalduse osas kohtule esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
5.Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
6.TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse peatamiseks.
7.Avaldaja taotleb kohtult täitemenetluse peatamist täiteasjas nr XXX kuni XXX kinnistu jagamiseni TMS § 45 alusel ning põhjendab avaldust sellega, et sissenõudja ei ole vaatamata müügilepingu p-s 6.1 kokkulepitule andnud nõusolekut ja on keeldunud XXX kinnistu jagamisest. Avaldaja leiab, et täitemenetlus on algatatud avaldaja suhtes ebaõiglaselt ja avaldajat liiga koormaval viisil, kuivõrd sissenõudja taotleb antud juhul kogu XXX kinnistu realiseerimise näol oma nõude rahuldamist.
8.Kohtu hinnangul ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järeldada, et täiteasjas nr XXX täitemenetluse edasine jätkumine oleks avaldaja suhtes TMS § 45 mõttes ebaõiglane. Nimetatud täitemenetluse algatamise aluseks on osaühingu TT täitmisavaldus ja Tallinna notari Reeli Eelmets 04.06.2010.a hüpoteekide seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud (notari ametitegevuse raamatu nr 654). Nõude suuruseks on 168 726,75 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri täitekulud. Tegemist on täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes, mille kohaselt kuulub täitmisele notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et sissenõudja keeldumine XXX kinnistu jagamiseks nõusoleku andmisest ei ole aluseks TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud täitedokumendi täitmise peatamiseks. Samuti ei anna TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamiseks alust avaldaja väide, et vaidlusalune täitemenetlus on algatatud avaldaja suhtes ebaõiglaselt ja avaldajat liiga koormaval viisil. Avaldaja tugineb avalduses Osaühingu HK ja sissenõudja vahel 03.06.2010.a sõlmitud aktsiate müügilepingu p-le 6.1, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et hüpoteek seatakse XXX kinnistu jagamisel tekkivale ühele kinnistule, st kinnistule katastritunnusega XXX. Müügilepingu maksekohustuse nõuetekohase täitmise tagamiseks on seatud võlgnike ja sissenõudja vahel 04.06.2010.a sõlmitud notariaalse lepingu alusel sissenõudja kasuks esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 4 000 000 krooni kinnistule registriosa nr XXX. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud sissenõudja vastu hagi kinnisasja jagamiseks vajalike tahteavalduste saamiseks. Ka tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamisel oleks alustatud täitemenetluses avaldaja jaoks kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine (TMS § 221 lg 1), mitte TMS §-s 45 nimetatud avaldus.
9.Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes TMS §-st 45, ei rahulda kohus avaldaja avaldust täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX.
10.Seonduvalt avalduses märgituga lisab kohus, et AÕS § 356 lg-st 1 tulenevalt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks nõutav hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega sama paragrahvi teise lõike järgi määratakse, milliste jagamisel tekkinud kinnisasjade suhtes jääb hüpoteek püsima. Nimetatud säte on erisätteks AÕS § 54 lg 2 suhtes ning nõuab kokkulepet kinnisasja jagamiseks hüpoteegipidajaga ka siis, kui tema õigusi ei kahjustata, st kui hüpoteek jääb senise järjekohaga kehtima kõigile kinnisasja jagamisel tekkinud kinnisasjadele. Hüpoteegi lõpetamiseks on lisaks hüpoteegipidaja avaldusele hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks (AÕS § 642 esimene lause) vajalik ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (AÕS § 330 esimene lause). Eelnev kehtib ka juhul, kui jagatav kinnisasi on kaasomandis ja üks või mitu kaasomanikku on koormanud oma kinnisasja mõttelised osad hüpoteegiga, nagu seda võimaldavad AÕS § 73 lg 1, § 277 lg 4 ja § 325 lg 2. Erandlikel asjaoludel võib hüpoteegipidaja keeldumine kinnisasja jagamiseks nõusoleku andmisest olla kuritarvituslik ja vastuolus hea usu põhimõttega ning sellisel juhul on hüpoteegipidaja kohustatud vastava nõusoleku andma. Kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks vajalike hüpoteegipidaja tahteavalduse andmisest keeldumine võib teatud juhtudel olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui sisuliselt kinnisasja jagamisega hüpoteegipidaja õigusi ei kahjustata ja hüpoteegiga koormatud vara (tagatise) väärtus ei vähene. Kui hüpoteegipidaja keeldumine nõustumisest kinnisasja jagamisega ja selleks kokkuleppe sõlmimisest on vastuolus hea usu põhimõttega, on võimalik hüpoteegipidaja tahteavaldusi kinnisasja jagamiseks asendada ka kohtuotsusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 esimese lause alusel (vt nt:
2-11-48688 Riigikohtu 01.06.2010.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p-d 15 ja 20). Hüpoteegipidaja kohustust anda nõusolek kinnisasja jagamiseks ei saa aga tuvastada täitemenetluse raames. Seda on võimalik teha hagimenetluses.
11.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
12.Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele (TsMS § 478 lg 4). Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 võib käesoleva määruse peale määruskaebuse esitada üksnes avaldaja.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.