Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. märts 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-16503
Tsiviilasi
Mart Kübarsepp hagi AS Edelaraudtee vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
1 595 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. juuni 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mart Kübarsepa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Mart Kübarsepp (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) Vastustaja (kostja): AS Edelaraudtee (registrikood: 10702335; asukoht: Türi Kaare 25), esindaja Harland Paas.
esindajad
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud Mart Kübarseppa kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
vara ning põhjustas klientide usaldamatuse tööandja vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Töölepingu erakorraline ülesütlemine etteteatamise tähtaega järgimata on põhjendatud TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 alusel.
Kohus oli seisukohal, et XXXX J. P. poolt 31.12. kell 9.50 koostatud protokoll on piisavalt põhjalik, et selle alusel on võimalik tuvastada hageja joove. Tegemist ei ole väärteoprotokolliga, vaid ettevõttesisese dokumendiga joobe tuvastamisel. Sellise dokumendivormi kasutamine ei ole äriühingule kohustuslik, seega ei ole protokollil kohustuslikke elemente, mille puudumisel võiks öelda, et see on tühine. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja käis XXXX J. P. juures tuvastamaks hagejal esinevat või puuduvat alkoholijoovet. Hageja on hagiavalduses õigeks võtnud, et puhus alkomeetrisse Alcoscan 2500 31.12.2010. a hommikul näidu X,X promilli ja teisel korral X,X promilli. Seetõttu ei oma tähtsust hageja väited protokollis isikukoodi ja isikut tõendava dokumendi märke puudumise kohta. J. P. on protokolli märkinud, et hagejal on alkoholi lõhn. Selle juurde jäi J.P. ka tunnistajana ärakuulamisel, lisades, et alkoholi lõhn oli tugev. J.P. kinnitas, et protokolli koostamise juures oli teine XXXX L.T. . Hageja ei eita L.T. nägemist sel ajal, kuigi väidab, et viimane vaatas ainult üle kabineti ukse sisse. Seega L.T. viibis hageja alkoholijoobe tuvastamise ajal juures. Protokolli koostamise juures hageja ei viibinud, lähtuvalt tema enda avaldusest. Seega ei saa ta teada, kas seal viibis L. T. Hageja ei ole esitanud asjaolu, et temale 31.12.2010. a tutvumiseks esitatud protokollis puudus L.T. allkiri. Asjaolu, et töötaja omakäelisesse seletusse ei ole kirjutatud, kas ta nõustub läbivaatuse tulemustega või mitte, ei muuda protokolli tühiseks. Töötajal on õigus omakäelise seletuse kirjutamisest üldse keelduda. Samas on hageja märkinud, et ta ei nõua täiendavalt meditsiinilist läbivaatust ning on kinnitanud seda oma allkirjaga. Kui hageja oli niivõrd veendunud, et tema on tegelikult kaine, siis oleks ta saanud nõuda meditsiinilist läbivaatust. Sellisest võimalusest teavitati hagejat protokollis ning ta loobus sellise õiguse kasutamisest. Seetõttu on asjasse mittepuutuv hageja seisukoht, et tema joovet oleks mingil ajal pidanud kontrollima veel meditsiinitöötaja Tallinnas või Tartus. Hageja ei nõudnud seda. Kuivõrd puudus vaidlus alkomeetri näidu üle, ei olnud tööandjal ka vajadust koguda seletusi teistelt töötajatelt. Järelikult jääb kehtima alkomeetriga mõõdetud joove. Joobe tuvastamiseks kasutatud alkomeeter oli kontrollitud ja hooldatud (TVK tl 70 raport nr 9133343). Kohus nõustus hageja väitega, et raporti kohaselt soovitatakse seadme 1 töötsükkel tähelepanuta jätta, kui seda ei ole pikemat aega kasutatud. Protokolli kanti tõepoolest 1. puhumise näit. Kuid vaidlust ei ole selle üle, et 2. puhumisel näitas alkomeeter hagejal 1,2-promillist joovet. Kohus oli seisukohal, et hageja vastuväidet saaks arvesse võtta ainult siis, kui teisel puhumisel ei oleks alkomeeter hagejal joovet näidanud. Kuivõrd hageja joovet kontrollis volitatud isik (volitus tulenes AS Edelaraudtee peadirektori kt T.R. käskkirjast nr Ü-7/8, 17.07.2007, TVK tl 51-52), siis ei saanud tema otsustada tööandja seisukohta joobes töötaja suhtes tarvitusele võetavate abinõude osas. Asjaolu, et hageja töötas veel samal päeval ja järgmistel päevadel, ei muuda olematuks alkoholijoobes tööle ilmumist ja töö tegemist. Hagejal ei saanud tekkida usku sellesse, et tööandja ei võta midagi ette. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Seadus ei sätesta töölepingu viivitamatu ülesütlemise kohustust. Kohus oli seisukohal, et 6-päevane periood töölepingu erakorralise ülesütlemise otsustamiseks on mõistlik aeg. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tema valduses oli 31.12.2010. a suurem summa raha, mis oli laekunud pühadeaegsest reisijate rohkusest tingitud piletimüügist, mille ta korrektselt inkasseeris, siis ei saanud ta olla raskes joobes, vaid pidi olema kaine. Kuid tulenevalt XXXX reisijate rohkusest saab asuda ka seisukohale, et hageja on seda ulatuslikumalt pannud ohtu reisijate teeninduse usaldusväärsuse ning on kaotanud tööandja usalduse, sest tööandja ei saa pidevalt kontrollida, millises seisundis hageja oma tööülesannete täitmisele ilmub. Hageja avaldusele ning tunnistaja J.P. ütlustele tuginedes toimetas hageja 31.12.2010. a hommikul rongis reisijaid teenindades vähemalt X,Xpromillises joobes.
AS Edelaraudtee poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus 06.01.2011. a, mis toimetati töötajale kätte 10.01.2011. a ja mille kohaselt öeldi tööleping üles 11.01.2011. a, on kehtiv.
ka siis, kui töötajat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud, on muuhulgas alkoholijoobes tööle tulemine ja tööl viibimine. Tööleping hagejaga oli sõlmitud 27.08.2001, mistõttu ei järgi lepingu sõnastus kehtiva töölepingu seadusega pooltele antud õiguste ja kohustuste sõnastust. Samas on põhjendatud seisukoht, et kui pooled leppisid kokku, et joobes tööle tulemine ja tööl olek on töösuhte lõpetamise aluseks ka juhul, kui puudub eelnev distsiplinaarkaristus, siis arvestades kehtivat seadust on see analoogne erakorralise ülesütlemise õigusega ilma, et töötajat oleks eelnevalt hoiatatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades töölepingus kokkulepitud klauslit ning hageja tööülesannete sisu, oli täidetud TLS § 88 lg 3 teise lause koosseis ja töötaja eelnev hoiatamine ei olnud erakorralise ülesütlemise kehtivuse eelduseks. TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.