Mart Kübarsepp hagi AS Edelaraudtee vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
1 595 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. juuni 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mart Kübarsepa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Mart Kübarsepp (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) Vastustaja (kostja): AS Edelaraudtee (registrikood: 10702335; asukoht: Türi Kaare 25), esindaja Harland Paas.
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 20. juuni 2011. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud Mart Kübarseppa kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Mart Kübarsepp esitas hagi AS Edelaraudtee vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja AS-s Edelaraudtee 27.08.2001. a sõlmitud töölepingu nr 6049 kohaselt XXXX. Vastavalt kinnitatud tööajakavale XXX hageja 31.12.2010. a reisi nr 0011 Tartu-Tallinn. Puhkeajaks Tallinn-Väike depoosse jõudnud hagejale helistas XXXX N.R. ja palus minna XXXX juurde. XXXX J.P. palus hagejal puhuda alkomeetrisse. Esimene näit oli X,X promilli, kaks minutit hiljem X,X promilli. Protokolli koostamise juures hageja ei viibinud. Samuti ei olnud protokolli koostamise juures sellele alla kirjutanud L.T. . Hagejale on arusaamatu, kuidas on teise firma töötajal õigus kontrollida tema alkoholijoovet. Protokoll, mis anti hagejale kätte 10.01.2011. a, ei vasta esitatud nõuetele. Protokollis puudub number, kontrolli tulemus (alkoholijoobes või mitte), kontrollija otsus, täielikult on täitmata protokolli lahutamatu osa protokolli konts. Vastavalt tööajakavale jätkas hageja 31.12.2010. a tööülesannete täitmist kell 12.30 rongis nr 0012 Tallinn-Tartu. Hagejat ei kõrvaldatud töölt, mistõttu hea usu põhimõtte kohaselt hageja töösuhe jätkus. Kostja teatas hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 11.01.2011. a alles 10.01.2011. a edastatud ülesütlemisavaldusega. Hageja taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamist. Töövaidluskomisjon jättis töötaja nõude rahuldamata, mistõttu viimane pöördus hagiga kohtusse.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja alkoholijoovet on õigus kontrollida AS Ühinenud Depood XXXX tel vastavalt juhendile EP03 „Töötervishoiu korraldamine“, kinnitatud 17.07.2007. a käskkirjaga nr Ü-7/8. XXXX J. P. teostas 31.12.2010. a kell 9.50 mõõtmise digitaalse alkomeetriga Alcoscan 2500, mis oli taadeldud 22.09.2010. a. Alkomeetri näitude üle vaidlust ei ole. Hagejaga sõlmitud töölepingu punkt 1.6.3. kohaselt loetakse esmaseks jämedaks töökohustuste rikkumiseks alkohoolses või narkootilises joobes tööle tulemist ja tööl viibimist. Töölepingu p 7.6. kohaselt on tööandjal sellisel juhul õigus lõpetada töötajaga tööleping ette teatamata ja hüvitust maksmata. Hageja vastutab tööülesandeid täites reisijate ohutuse eest, samuti suhtleb reisijatega vahetult. Hagejale oli usaldatud kostja vara, sest ta müüs sõidupileteid ja lisateenuseid. Tehes seda alkoholijoobes olles, seadis ta ohtu tööandja
vara ning põhjustas klientide usaldamatuse tööandja vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Töölepingu erakorraline ülesütlemine etteteatamise tähtaega järgimata on põhjendatud TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 alusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Kohus jättis 20.06.2011. a otsusega Mart Kübarsepa hagi AS Edelaraudtee vastu töövaidluses rahuldamata. Mart Kübarsepp ja AS Edelaraudtee vahel 27.08.2001. a sõlmitud tööleping nr 6049 on AS Edelaraudtee poolt kehtivalt erakorraliselt üles öeldud 11.01.2011. a. Kohus jättis menetluskulud Mart Kübarsepa kanda. Kohus oli seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TLS § 88 lg 1 p 4, p 5 ja p 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. TVK tl-l 25-28 oleva töölepingu punktis 1.6.3. on pooled kokku leppinud, et esmaseks jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mis annab tööandjale õiguse lõpetada tööleping tööandja algatusel ka siis, kui töötajat pole varem distsiplinaarkorras karistatud, on muuhulgas alkohoolses või narkootilises joobes tööle tulemine, alkohoolses või narkootilises joobes tööl viibimine. Kohus oli seisukohal, et sellise kokkuleppe sõlmimine töölepingus on piisav tööandja hoiatuseks joobeseisundis tööl viibimise keelamise kohta. Hageja on kohtule kinnitanud, et temal on olnud varasemalt vestlusi tööandja esindajaga teemal alkoholi tarvitanuna või jääknähtudega tööle ilmumine. Tööandja kinnitus varasemate märkuste kohta tööl alkoholi jääknähtustega viibimise eest nähtub ülesütlemisavaldusest (TVK tl 5). Kohus oli seisukohal, et töötaja hoiatamine ei ole vajalik, kui töötaja on rikkunud töölepingus kokkulepitut, st et ta ei tohi viibida tööl alkoholijoobes. Tööandjal ei ole võimalik töötaja tööülesannete täitmist rongis vahetult kontrollida (ülesütlemisavaldus TVK tl 5-6). Samas töölepingus on punktis 3.1. kokku lepitud, et hageja asub AS-s Edelaraudtee tööle XXXX ametikohale, kus tal tuleb täita ametijuhendist (TVK tl 34-37) tulenevaid tööülesandeid. Muu hulgas tuleb XXXX l pärast igat rongipeatust kogu rong läbi käia teostades sõidudokumentide müüki, reisijate sõidudokumentide kontrolli ja rongi seisukorra kontrolli (punkt 6.8.). Lisaks tuleb XXXX l jälgida reisijaid, vajadusel abistada neid rongi sisenemisel ja väljumisel, kui klient seda soovib (punkt 6.10) ning osaleda reisil toimuvate eriolukordade esmasel lahendamisel (nt kiirabi kutsumine abivajajale) (punkt 6.13.). Kostja joove oli märgatav, sest nähtuvalt tunnistaja N.R. ütlustest, teatas anonüümseks jäänud klient temast reisiteenindusele. Kohtule ei ole tõendatud, et alkoholijoobe kontroll oleks olnud sel päeval üldisemat laadi. Hagejale teostatud joobekontroll oli tingitud tööandjale laekunud kaebusest hageja kohta. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et igal juhul rohkem kui 1promillises joobes XXXX eelpoolloetletud tööülesandeid täites põhjustas hageja ka tööandja usalduse kaotuse tema vastu, andes aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 punkt 5 alusel. Kohus ei nõustunud ülesütlemisavalduses toodud alusega, mille kohaselt töötaja lõi tööandja varale kahju tekkimise ohu. TLS § 88 lg 1 p 7 algab määratlusega „on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale“. Ka kahju tekkimise oht peab olema varale selle olulises ulatuses. Ühe rongireisi piletimüügi ja lisateenuste müügi tulu ei saa moodustada olulist osa AS Edelaraudtee varast.
Kohus oli seisukohal, et XXXX J. P. poolt 31.12. kell 9.50 koostatud protokoll on piisavalt põhjalik, et selle alusel on võimalik tuvastada hageja joove. Tegemist ei ole väärteoprotokolliga, vaid ettevõttesisese dokumendiga joobe tuvastamisel. Sellise dokumendivormi kasutamine ei ole äriühingule kohustuslik, seega ei ole protokollil kohustuslikke elemente, mille puudumisel võiks öelda, et see on tühine. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja käis XXXX J. P. juures tuvastamaks hagejal esinevat või puuduvat alkoholijoovet. Hageja on hagiavalduses õigeks võtnud, et puhus alkomeetrisse Alcoscan 2500 31.12.2010. a hommikul näidu X,X promilli ja teisel korral X,X promilli. Seetõttu ei oma tähtsust hageja väited protokollis isikukoodi ja isikut tõendava dokumendi märke puudumise kohta. J. P. on protokolli märkinud, et hagejal on alkoholi lõhn. Selle juurde jäi J.P. ka tunnistajana ärakuulamisel, lisades, et alkoholi lõhn oli tugev. J.P. kinnitas, et protokolli koostamise juures oli teine XXXX L.T. . Hageja ei eita L.T. nägemist sel ajal, kuigi väidab, et viimane vaatas ainult üle kabineti ukse sisse. Seega L.T. viibis hageja alkoholijoobe tuvastamise ajal juures. Protokolli koostamise juures hageja ei viibinud, lähtuvalt tema enda avaldusest. Seega ei saa ta teada, kas seal viibis L. T. Hageja ei ole esitanud asjaolu, et temale 31.12.2010. a tutvumiseks esitatud protokollis puudus L.T. allkiri. Asjaolu, et töötaja omakäelisesse seletusse ei ole kirjutatud, kas ta nõustub läbivaatuse tulemustega või mitte, ei muuda protokolli tühiseks. Töötajal on õigus omakäelise seletuse kirjutamisest üldse keelduda. Samas on hageja märkinud, et ta ei nõua täiendavalt meditsiinilist läbivaatust ning on kinnitanud seda oma allkirjaga. Kui hageja oli niivõrd veendunud, et tema on tegelikult kaine, siis oleks ta saanud nõuda meditsiinilist läbivaatust. Sellisest võimalusest teavitati hagejat protokollis ning ta loobus sellise õiguse kasutamisest. Seetõttu on asjasse mittepuutuv hageja seisukoht, et tema joovet oleks mingil ajal pidanud kontrollima veel meditsiinitöötaja Tallinnas või Tartus. Hageja ei nõudnud seda. Kuivõrd puudus vaidlus alkomeetri näidu üle, ei olnud tööandjal ka vajadust koguda seletusi teistelt töötajatelt. Järelikult jääb kehtima alkomeetriga mõõdetud joove. Joobe tuvastamiseks kasutatud alkomeeter oli kontrollitud ja hooldatud (TVK tl 70 raport nr 9133343). Kohus nõustus hageja väitega, et raporti kohaselt soovitatakse seadme 1 töötsükkel tähelepanuta jätta, kui seda ei ole pikemat aega kasutatud. Protokolli kanti tõepoolest 1. puhumise näit. Kuid vaidlust ei ole selle üle, et 2. puhumisel näitas alkomeeter hagejal 1,2-promillist joovet. Kohus oli seisukohal, et hageja vastuväidet saaks arvesse võtta ainult siis, kui teisel puhumisel ei oleks alkomeeter hagejal joovet näidanud. Kuivõrd hageja joovet kontrollis volitatud isik (volitus tulenes AS Edelaraudtee peadirektori kt T.R. käskkirjast nr Ü-7/8, 17.07.2007, TVK tl 51-52), siis ei saanud tema otsustada tööandja seisukohta joobes töötaja suhtes tarvitusele võetavate abinõude osas. Asjaolu, et hageja töötas veel samal päeval ja järgmistel päevadel, ei muuda olematuks alkoholijoobes tööle ilmumist ja töö tegemist. Hagejal ei saanud tekkida usku sellesse, et tööandja ei võta midagi ette. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Seadus ei sätesta töölepingu viivitamatu ülesütlemise kohustust. Kohus oli seisukohal, et 6-päevane periood töölepingu erakorralise ülesütlemise otsustamiseks on mõistlik aeg. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tema valduses oli 31.12.2010. a suurem summa raha, mis oli laekunud pühadeaegsest reisijate rohkusest tingitud piletimüügist, mille ta korrektselt inkasseeris, siis ei saanud ta olla raskes joobes, vaid pidi olema kaine. Kuid tulenevalt XXXX reisijate rohkusest saab asuda ka seisukohale, et hageja on seda ulatuslikumalt pannud ohtu reisijate teeninduse usaldusväärsuse ning on kaotanud tööandja usalduse, sest tööandja ei saa pidevalt kontrollida, millises seisundis hageja oma tööülesannete täitmisele ilmub. Hageja avaldusele ning tunnistaja J.P. ütlustele tuginedes toimetas hageja 31.12.2010. a hommikul rongis reisijaid teenindades vähemalt X,Xpromillises joobes.
AS Edelaraudtee poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus 06.01.2011. a, mis toimetati töötajale kätte 10.01.2011. a ja mille kohaselt öeldi tööleping üles 11.01.2011. a, on kehtiv.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Mart Kübarsepp esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on toimunud üks vestlus 17.11.2004. a, kui apellant tarvitas alkoholi puhkeajal. Alkoholi tarvitanuna apellant tööülesandeid ei täitnud. Seda fakti kinnitab tööandja oma vastuses TVK-le 28.02.2011. a; 2) ei viibinud L.T. joobe tuvastamise juures. Arvestades XXXX töökohustusi joobe tuvastamise momendil, ei olnud tal füüsiliselt võimalik viibida protseduuri juures; 3) aktsepteerib apellant kohtu seisukohta, et vastavalt alkomeetri hooldustööde raportile nr 9133343 soovitatakse seadme üks töötsükkel tähelepanuta jätta. Kohus ei täpsusta ühe töötsükli olemust Raport täpsustab ühe töötsükli olemust - soojenemine ja puhumine. Järelikult võib soojenemiseks nimetada esimest puhumist, mis tulnuks jätta tähelepanuta; 4) ei ole tööandja kunagi selgitanud õigusi ja kohustusi joobe tuvastamisel. Hageja tutvus esmakordselt väljavõttega Edelaraudtee AS juhendist EP 03 Töötervishoiu korraldamine TVK materjalidega tutvumisel. Väljavõte ei konkretiseeri teiste iseseisvate struktuuriüksuste volitatud isikute pädevust kontrolli teostamiseks kõikjal ja kõigile töötajatele. Protokolli järgi ei ole fikseeritud kontrolli tulemusena hageja joove, vaid mittetöökorras alkomeetri näit; 5) on töölepingu ülesütlemise aluseks kaudsed tõendid. Ei ole tõendatud alkomeetri hooldustööde nõuete täitmine; 6) on maakohus jätnud avaldaja esitatud tõendid ja ütlused tähelepanuta. XXXX tegevus 31.12.2010. a johtus isiklikest ajenditest. Hageja joove ei ole otseste tõenditega tõendatud. Mart Kübarsepp esitas koos apellatsioonkaebusega avalduse lisada tsiviilasja materjalide juurde vastuväited kostja vastusele 03.06.2011. a, 31.12.2010. a reisile nr 012 internetist ostetud piletite koondtabel ja E.M. 10.03.2011. a seletus. Mart Kübarsepp esitas 20.01.2012. a vastuse vastustaja seisukohtadele. Seisukoht, et tööandjat teavitas hageja joobes olekust häiritud reisija, on tõendamata. Edelaraudtee AS avalikus teabes ei ole N.R. i telefoninumbrit. Alkomeetri hooldustööde nõudeid ei täidetud. Tõene oleks näit siis, kui alkomeetri töökorras olekut oleks tõendanud kas kontrollija või kontrollpuhumine. Rikutud on hageja õigust saada töötajat ja töösuhet iseloomustavat teavet (sh ametijuhend). Tööandja esitas nõutud dokumendid alles istungil. Apellant esitas ka avalduse lisada tsiviilasja materjalide juurde töötajate esindaja töökeskkonna voliniku R.P. asjasse puutuv avaldus ja täpsustused koos selgitavate asjaoludega. Mart Kübarsepp esitas 07.02.2012. a vastuväited vastustaja seisukohtadele. Seisukoha kohaselt lõppesid R.P. volitused esindajana 07.06.2011. a ja temapoolsed tunnistused on käsitletavad töökaitsevoliniku seisukohana.
5.Edelaraudtee AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on asjakohatu apellatsioonkaebuses toodud arutlus selles, kas M. Kübarsepal oli varem analoogilisi töödistsipliini rikkumisi või mitte. Üheselt on selge, et joobes ei ole võimalik tööülesandeid korrektselt täita; 2) on maakohtu seisukoht alkomeetri kasutamise ja näitude fikseerimise ning nendest tulenevate asjaolude tuvastamise kohta piisavalt põhjendatud; 3) ei ole põhjendatud apellandi väited, nagu oleks maakohus jätnud hageja väited ja tõendid põhjendamatult tähelepanuta. Edelaraudtee AS esitas 30.01.2012. a täiendavad seisukohad. Seisukoha kohaselt ei saa M. Kübarsepa lisatud R. P. avaldus käsitleda tõendina. R.P. osales Tartu Maakohtu istungil hageja nõustajana. R.P. ei ole saanud aru nõustaja rollist tsiviilkohtumenetluses – nõustaja ei anna mingeid tunnistusi ja selgitusi. Nimetatud avaldus tuleb jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning ei ole asja läbivaatamisel rikkunud menetlusõigusnorme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses.
7.Apellant ei ole apellatsioonkaebuses kooskõlas TsMS § 633 lg 3 märkinud, millist õigusnormi on esimese astme kohus või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud, millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine.
8.Apellandi väide, et tõendina jäeti põhjendamatult E.M. seletusega arvestamata, ei ole õige. Maakohtu 13.06.2011 istungil taotles hageja E.M. tunnistajana ülekuulamist. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuna see esitati esmakordselt kohtuistungil, seega hilinemisega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme taotlust rahuldamata jättes. Apellatsioonkaebusest tuleneb, et hageja soovis E.M. seletusega tõendada asjaolusid, miks ta 31.12.2010 tööl oli. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, mis põhjusel hageja 31.12.2010 tööl oli, ei ole tõendamisesemesse kuuluv. Apellandi poolt apellatsioonkaebusele lisatud E.M. seletuse jätab ringkonnakohus arvestamata TsMS § 238 lg 1 alusel, kuna tegemist on tõendiga, millel ei ole asja lahendamisel tähtsust.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et tööandja oli õigustatud ilma eelneva hoiatuseta, etteulatuvalt, erakorraliselt hagejaga töölepingu üles ütlema. TLS § 88 lg 1 p 4 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; Maakohus ei ole tuvastanud, et hagejat oleks enne 31.12.2010 joobe tuvastamist hoiatatud. Maakohus tuvastas, et pooled olid töölepingus kehtivalt kokku leppinud, et esmaseks jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mis annab õiguse lõpetada tööleping tööandja algatusel
ka siis, kui töötajat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud, on muuhulgas alkoholijoobes tööle tulemine ja tööl viibimine. Tööleping hagejaga oli sõlmitud 27.08.2001, mistõttu ei järgi lepingu sõnastus kehtiva töölepingu seadusega pooltele antud õiguste ja kohustuste sõnastust. Samas on põhjendatud seisukoht, et kui pooled leppisid kokku, et joobes tööle tulemine ja tööl olek on töösuhte lõpetamise aluseks ka juhul, kui puudub eelnev distsiplinaarkaristus, siis arvestades kehtivat seadust on see analoogne erakorralise ülesütlemise õigusega ilma, et töötajat oleks eelnevalt hoiatatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades töölepingus kokkulepitud klauslit ning hageja tööülesannete sisu, oli täidetud TLS § 88 lg 3 teise lause koosseis ja töötaja eelnev hoiatamine ei olnud erakorralise ülesütlemise kehtivuse eelduseks. TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
10.Apellandi väited, et joove tuvastati kaudsete tõenditega, ei ole õige. Maakohus on asjas esitatud tõendeid hinnanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
11.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta 20.01.2012, 26.01.2012 esitatud materjalid, millele on allakirjutanud R.P. Maakohtus osales R.P. hageja nõustajana. Nõustajal puudub TsMS § 228 alusel pädevus teha iseseisvalt menetlustoiminguid.
12.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.